Eesti ajalugu kokkuvõte 10 klass (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

KORDAMINE AJALOO ÜLEMINEKUEKSAMIKS

2) Liivimaa Ristisõda -

Läti Hendriku „Liivimaa kroonika”
12.-13. saj. toimusid ristisõjad „Pühamaa” vabastamiseks
1240ndaks aastaks oli Läänemere lõunakallas ristitud
1143. a. - rajati Lüübecki linn
Ristiusku hakkati sõdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sõjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199 . Põhjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mõjuvõimu suurendada ja rüütlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale.
Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna
1202. a. rajas sinna Mõõgavendade ordu.
1208. a. - Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele , tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rünnakuid liivlaste ning latgalite aladele.
1210 . a. - Eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing.
1212. - 1215 . a. - Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu .
1217 . a. - Otepää piiramine, sakslased löödi sealt minema
21. september 1217. a. - Madisepäeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo .
1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse ristisõtta ja vallutas Tallinna.
1219. - 1920. a. - Võiduristimine Põhja-Eestis (tähendas seda, et kõik püüdsid ise ristida niipalju alasid kui oli võimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool näiteks).
1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti ümberkaudset rahvast ristima.
1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning üritas seda vallutada.
1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest.
1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa)
1227. a. - Vallutati kõik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusvõitlus meie jaoks lõppenud. (Saaremaale jäid mõned eelised mandri ees, kümniste ja kohustuste poolest).
Põhjused miks muistne Eestimaa ristisõjas alla jäi olid need, et ei olnud võimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis väga kaua ja ristijad ei jätnud ka alla.

3) Rahvuslik liikumine -

Rahvusliku liikumise eeldused :
1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus .
2. Eesti ala majanduslik arenemine.
3. Eesti haritlaste esimse põlvkonna teke.
4. Koolihariduse levik.
5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine.
6. Kommunikatsioonivõrgu laienemine (ajalehed, raudtee ).
7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus.
Rahvusliku liikumise eesmärgid :
1. Emakeelse rahvahariduse edenemine .
2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine .
3. Üldise silmaringi laienemine.
4. Kutseoskuste omandamise soodustamine.
5. Eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur.
Rahvusliku liikumise juhid :
1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus välja andma ajalehte Eesti Postimees .
2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, töökas ning tahtis haritud inimeseks saada, võttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud kõnemees.
3. Carl Robert Jakobson - sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas, püüdis seal leiba teenida õpetajana peale õpetajate seminari lõpetamist sealt käskis mõisnik tal lahkuda ja ta läks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaakõne valguse-, pimeduse - ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala, sellest sai üks loetumaid väljaandeid.
1850. a. - Laulu- mänguselts „Vanemuine”.
1864. a. - Köler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule.
1869. a. - Esimene Üldlaulupidu Tartus, eestvedajad Jannsen ja Hurt.
1870. a. - Eesti Põllumeeste Selts.
1870. a. - Eesti Üliõpilaste Selts.
1871. a. - Aleksandri kooli Peakomitee Tartus.
1872. a. - Eesti Kirjameest Selts.
1881. a. - Tapeti senine Vene tsaar Aleksander III.
1884. a. 4. juuni - Eesti Üliõpilaste Selts võttis oma lipuks sinimustvalge lipu.
1888. a. - J. Hurda rahvaluule kogumise aktsioon.

4) Isesisvumine -

Eeldused iseseisvumiseks (KULTUURILISED) :
1. Hariduse levik, haritlaskonna levik üle Eestimaa.
2. Rahvuslike seltside tegevus.
3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed , üritused).
4. Eesti kirjakeele areng.
5. Ärkamisaeg.
6. Ühtsustunne mis tuli kõigi eelmistes punktides nimetatud asjadega.
Eeldused iseseisvumiseks (MAJANDUSLIKUD) :
1. Tööstuse areng.
2. Talude päriseks ostmise võimalus.
3. Raudteeühendus linnade vahel.
4. Linnad eestistusid.
Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) :
1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased).
2. Eesti oma erakonnad .
3. Rahvuskubermangu moodustamine.
4. Omavalitsused .
Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) :
1. Venemaa revolutsioonid.
2. I Maailmasõda (1914-1918).
3. Impeeriumite lagunemine.
4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome.
Iseseisvumise väljakuulutamine :
Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada välja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega.
Iseseivumine kuulutati välja Vene okupatsiooni lõppedes ja just ennem Saksa okupatsiooni algust.
Loodi Päästekomitee 19. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega, see komitee oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades , aga sellel hetkel ainult isesesvuse välja kuulutamisega. Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti („Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”).
24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkes üheksaks kuuks.
24.02.1918 kuulutati esmakordselt välja Eesti Vabariik.

5) Eesti Vabariik -

Põhiseaduste väljakuulutamine :
Eesti Vabariigi esimene põhiseadus kuulutati välja 15. juulil 1920. aastal.
Selle võttsi vastu Asutav Kogu mis loodi põhiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a.
1. Põhiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu :
1) Võrdus seaduste ees-
2) Sõna-, mõtte- ja usuvabadus .
3) Isiku ja korteri puutumatus.
4) Kirjavahetuse saladus.
5) Streigivabadus.
6) Ja muud sellist mis puudutas Eesti riigi keelt, valduseid, võimu ja iseisesvust.
2. Probleemid selle põhiseadusega -
1) Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse võimalust kasutati väga vähe.
2) Riigipea puudumine, seadusandlik võim sai domineerida täidsaatva üle.
3) Riigikogul suur võim, kontroll nende üle puudus.
4) Riigipea tasakaalustav roll puudus.
Esimese põhiseaduse alusel oli seadusandlikuks võimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, ühekojalise parteiga. Täidesaatev võim oli Vabariigi Valitsuse käes, valitsuse tegevust juhtis riigivanem.
Riigipööre :
12. märtsil 1934. aastal tegid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde.
1938. a. muudeti põhiseadust, selle põhiseaduse järgi pidi vabariiki juhtima president ja riigikogu muudeti kahe kojaliseks : riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut kes valiti rahava poolt ning riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget.
Võrreldes 1920. a. põhiseadusega piirati parlamendi tegevust tugevasti.
Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks saigi Konstantin Päts aastal 1938.
Majanduskriis :
1923. a. - Kuna majandustõus osutus liiga kiireks siis see tõi kaasa hoopis kriisi, see sai alguses rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene , Eesti Pank pidi müüma palju Eesti kullavarusid.
1930. a. - Tervet maailma tabas suur kriis, mis sa alguses New Yorgist („ Must neljapäev”).
Selle kriisi põhjuseks oli üle oma võimete elamine, liiga suur tootlikus ja valitsused ei sekkunud pankade tegevusse ja üldiselt majandusse.
Ülemaailmne kriis tõi kaasa põllumajanduse kasvu, sest riigite vahel ei toimunud peaegu enam kaubavahetust ja tööpuudus kasvas, paljud riigid devalveerisid oma raha, kuid Eesti ei teinud seda kuigi oleks sellel hetkel pidanud järgmine teisi riike.
Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika , kuid peale seda hakkas majandus jällegi tõusma.
Kultuurielu Vabariigi algusajal :
1. Kadus oht saksastuda või venestuda.
2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lõbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst , ajakirjandus , kehakultuur.
3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid.
4. Rahvusvähememuste kultuuriautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse järgi olid rahvusvähemused: sakslased, venelased , rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv ületas 3000 piiri.
5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur .
6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest.
7. 1920nadetel valitses luule, mõjutas kõige rohkem Siuru rühm.

6) Eesti II Maailmasõja ajal -

Teine Maailmasõda ja sellega seonduvad sündmused Eestis :
1. MRP ( Molotov -Robbentopi pakt) - 23. augustil 1939. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Selle pakti salajase lisaprotokolli alusel jagati omavahel Ida-Euroopa, Nõukogude Liidu alla läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaa sai enda valdustesse Poola alad ja Leedu. Pärst läks leedu siiski NSVsse.
2. MRP tegi Saksamaast ja NSVst sõjalised ja poliitilised liitlased.
3. Teine Maailmasõda algas Saksamaa kallaletungiga Poolale aastal 1939.
4. Baaside leping - Kui II Maailmasõda hakkas säilitas Eesti täieliku neutraalsuse, aga NSV tahtis iga hinna eest meie aladele sõjaväge tuua, nii toodigi käändeks Poola allveelaev Orzel mille lubamisega Tallinna sadamasse eestlased rikkusid neutraliteedi lepingut..
1) 24. septembril esitati Eesti välisministrile allkirjastamiseks Moskvas vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVl luua Eesti aladele sõjaväe baasid.
2) 28. september 1939. a. kirjutati alla baaside lepingule, Eesti aladele tulid selle leping alusel tuhanded sõdurid, tankid , soomukid, lennukid ja sõjalaevad.
3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sõjatehnika all, ning ka lennuväljad mandri Eestis.
5. Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler , et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale ümber, ning järgneva 7 kuuga lahkuski ainuüksi Eesti aladelt ligi 13 000 baltisakslast.
Nõukogude Liidu okupatsioon :
1. 17. juuni 1940. a. marssis üle Eesti piiri 90 000 Nõukogude Liidu sõdurit kuna Nõukogude Liit oli esitanud kolm päeva varem Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavat kaitset tähtsamatesse keskustesse.
2. Juunipööre - 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, õhtuks oli Punaarmee abiga valitsuse ruumid üle võetud ja K. Päts kirjutas alla dokumendile millega nimetati ametisse uus valitsus.
3. Siis saadeti laiali vana Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised.
4. 21. juuli hommikul kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõudkogude Sotsialistliku Vabariigi ( ENSV ).
5. Alusati valitsuse ulatuslikke muudatusi:
1) Riigvolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (esimeheks sai Johannes Vares).
2) Senisest Vabariigi Valitsusest kujunadati Rahvakomissaride Nõukogu ( esimeheks sai Johannes Lauristin).
3) Linna- ja vallavalitsuste asemele moodustati täitevkomiteed (liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt).
6. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, sellest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon . Esimeseks sekräteriks sai Karl Säre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700 liikmeni.
7. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega - maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks. Kolhooside loomine.
8. Kuna inimesed ei olnud selle kõigega nõus siis tuli neid hirmutada ja sellest ka Eestimaa ajaloo üks kõige jõhkram sündmus - 1941. aasta 14. juuli massiküüditamine.
Saksamaa okupatisoon :
1941. aasta suvel algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui sakslased olid punaväed välja surunud tervitati neid alguses suure rõõmuga kui päästijaid Nõukogude Liidu võimu alt ja taheti neid igati aidata.
1. Okupeeritud idaaladele määrati ministerium, mida juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg .
2. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist - Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann ), Läti, Leedu ja Valgevene.
3. Eesti Omavalitsus : juhiks sai Hjalmar Mäe.
4. Majandusolud - 1) Riigistatud maid ja maju tagasi ei antud.
2) Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele.
3) Põllumeestele määrati müüginormid.
4) Üldine elatustase langes.
5. Eesti Rahva Ühisabi - Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rühmitus.
Taasiseseisvumiskatse :
1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi ühte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee.
2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad jõudsid oma seisukohtades üksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief , kes oli vanema põlvkonna juhi Jüru Uluotsa hea sõber.
3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine välja kuulutada, Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse.
4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp .
5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse töötajatest Tallinnast.
6. 21. septembri õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust Eesti lippu alla.
II Maailmasõja lõpp Eesti jaoks :
1. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada.
2. Rahvastik vähenes ligi veerandi võrra.
3. Mitmed linnad pommitati puruks, Narva hävines täielikult.
4. Eesti langes taaskord Nõukogude Liidu okupatsiooni alla, sellel korral küll ligi pooleks sajandiks .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

76 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristelkilk Õppematerjali autor

liivimaa ristisõda rahvuslik liikumine isesisvumine eesti vabariik eesti ii maailmasõja ajal eesti nõukogude sotsialistlik vabariik (ensv) taasiseseisvumine

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamine ajaloo eksamiks

Ristiusku hakkati sdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Phjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mjuvimu suurendada ja rtlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mgavendade ordu. 1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. 1217. a. - Otep piiramine, sakslased ldi sealt minema 21. september 1217. a. - Madisepeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. 1219. a

Ajalugu

doc

Nimetu

Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine................................................

Ajalugu

doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine,

Ajalugu

doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

mille Venemaa esimesel võimalusel tühistab. Venemaa väljumine sõjast oli aga raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele.

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu: eksami teemad 2012–2013

Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. · 17. oktoobril 1905 oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja

Eesti ajalugu

doc

Eesti taasiseseisvumine

3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus) 2) iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3) iseseisvumisel oli 2 vaenlast Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel 4) iseseisvumise juures oli tegev väiksem hulk inimesi, tegevus oli illegaalne; taasiseseisvumisel osalesid suured rahvamassid, toimusid legaalsed üritused

Ajalugu

docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08

Ajalugu

pdf

Eesti ajalugu

Saare-Lääne Piiskopkond 1242 Jäälahing Tartu Piiskopkond 1248 Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia

Ajalugu

Rohkem sarnaseid