EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR 28. veebruaril käis Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) esinemas Rakvere Gümnaasiumi aulas. Põhjuseks oli muidugi Eesti Vabariigi 90nes sünnipäev. EFK on tuntuim eesti muusikakollektiiv maailmas ning kuulub maailma kooride top 5 hulka. Koor on asutatud aastal 1981. Senini on neil läinud väga edukalt, esinetud on pea kõikjal maailmas, palju kontserte on antud mitmetes kuulsates saalides koos väljapaistvate orkestritega ning neil on juba välja antud kokku 27 CD-plaati. Praegune EFK dirigent on 27-aastane Risto Joost, kes on ka laulja. Ta on mõlemat ala õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. 18- aastaselt asutas Risto Kammerkoori Voces Musicales. Nüüdseks on ta juhatanud kõiki olulisemaid Eesti koore ja orkestreid. Lisaks dirigeerimisele esineb Risto ka lauljana. Ta on kaks aastat laulnud EFK-s. Vabariigi aastapäeva pu...
Mart Linnas 11a klass TNG Haydn ja Schubert Käisin 19. detsembril 2009 Estonia konserdisaalis kuulamas ja vaatamas ,,Haydn ja Schubert" Esitati Joseph Haydni ,,Te Deumi" Hob XXIIIc:2 ,,Allegro", ,,Adagio" ja ,,Allegro moderato" ning ,,Klaverikontserdi D-duuri Hob XXIIIc:11 " ,,Vivace", ,,Unpuco adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkov...
Vinni-Pajusti Gümnaasium TÕNU KALJUSTE Referaat Juhendaja: Katrin Pall Koostas: Liisi Rohtsalu 12. klass 2012 Sisukord Sisukord..............................................................................................................................2 Elulugu...................................................
Tõnu Kaljuste Tõnu Kaljuste Sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas on Eesti koori- ja orkestridirigent. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Jüri Variste ja Roman Matsovi käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis. 1971 alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellel õpetajatöö rohkem aega hakkas nõudma. 19781980 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud. 19781985 rahvusooperi Estonia dirigent. Ta on Eesti Muusika- ja...
EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguselts...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM TÕNU KALJUSTE Referaat Kohtla-Järve 2013 Tõnu Kaljuste on Eesti koori- ja orkestridirigent, kes sündis 28. augustil 1953. aastal Tallinnas. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas ning saanud mitu hinnatud auhinda. Tõnu Kaljuste sündis dirigendi ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaverierialal. Ta jätkaS dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Va...
Elulugu · Veljo Tormis sündis 07.08.1930 Kuusalu kihelkonnas ja üles kasvas Vana- Vigalas. · Tema isa oli köster, kes juhatas kirikukoori ning organiseeris viiuldajana pillimängu. · Tormise kodus lauldi rahvalaule ja hinnati uudset rahvuslikku kooliloomingut- Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule- mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. · 1943. aastal hakkas ta Tallinna Konservatooriumis orelit õppima. · 1948. aastal pidi ta aga oma erialast loobuma, kuna konservatooriumis oreliklass suleti, sest see oli liiga palju seotud kirikuga. · Ta proovis ka koorijuhi ametit, aga see talle ei sobinud. · 1950. aastal hakkas ta õppima heliloomingut, esmalt Tallinna Konsernatooriumis , kus õpetas teda Villem Kapp ja järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. · Paljug heliteosed olid keelatud, samas aga olid noodid raamatukogus saadaval ning eb...
2009 Referaat Erkki- Sven Tüür 2009 Sissejuhatus Erki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval üks maailmas enim esitatud eesti heliloojatest. Ta lõpetas Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tüüri loomingut on autasustatud erinevate auhindadega. Näiteks II koht UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis 1995. aastal, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1997. aastal ja Balti Assamblee kunstipreemia 1998. aastal. Enamus Tüüri teoseid on plaadistatud ECM-i poolt. Elulugu (16.10.1959- ) Erki- Sven Tüür on sündinud Hiiumaal Kärdlas ja ta on seal ka kasvanud. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakooli flöödi eirialal, õppis ka mõnda aega löökpille ja kompositsiooni. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli ,,Ersa" mis muutus 1979. aastal ansambliks ,,In Spe". Tüür oli 1979- 1983 selle ansambli juht, erinevvate flöötide ja klahvpillide mängija ja helilooja. Tüür astus 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekon...
Konserdi Arvestus Käisin teisipäeval 11. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Vaatasin esinejad ja nende teosed sisuka kava pealt maha Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning aktused, kus kuulajateni on toodud ni...
Kas eesti muusika on jätkusuutlik? Eestlased on laulnud sajandeid. Selle aja jooksul on arenenud erinevaid muusikastiile, mis on võitnud inimeste südameid. Ka välismaal luuakse uut muusikat, mis tänapäeval tänu arenenud tehnoloogiale levib üle maailma. Samm sammult muutub see Eestis populaarsemaks kui meie kodumaa laulud. Tekib küsimus, kas eesti muusika on ikka jätkusuutlik? Laulupeod on suure esinejate arvuga pidustused, kus esinevad koorid ja orkestrid. Tänaseni kestev traditsioon sai alguse 19.sajandi teisel poolel. On olemas üld- ja erilaulupeod ning veel kohalikud laulupeod. Sellistel pidustustel on eriline tähendus kõigi eestlaste südames, sest nii mäletatakse Eestit kui maad, kes laulis end vabaks. Tänapäeval toimuvad üldlaulupeod iga viie aasta tagant. 2014. aastal oli üldlaulupeol 28 969 esinejat. See arv tõuseb iga viie aasta tagant, mis on suur rõõm. Laulupeol osalemine on tohutu au, rõõm...
Arvo Pärt Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja kes on kirjutanud väga palju ülemaailma tuntuid heliteoseid. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida.Ta teostas oma õppinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muu...
Harry Olt on Eesti muusikateadlane ja helilooja. Sündis 26. aprillil 1929 Rakvere lähedal, Porkuni vallas Kadila külas talupoja peres. Aastast 1944 elab Rootsis. 1945-47 õppis Arvika Kõrgemas Muusikakoolis, edasi 2 aastat Stockholmi erakonservatooriumis klaverit ja muusikateooriat. 1949-52 eravisiidiliselt Olaf Rootsi juures dirigeerimist ja repititsiooni ja 1959-62 Eduard Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud palju kontsertreise, seminare ja konverentse. Tema kaasabil ja vahendusel jõudsid Rootsi Estonia teater, Hortus Musicus, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja palju teised. Tema loomingusse kuulub näiteks lasteooper ,,Reinuvader Rebane", k...
Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliaja tegeles ta heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõud...
MUUSIKA EESTI VABARIIGIS 1991-... 20nda sajandi lõpukümnend kui ka 21. sajandi algus on eesti muusikas erakordselt rikas. Seda nii loomeinimeste kui ka muusikastiilide poolest. Loomingust eksisteerivad kõrvuti neoklassitsism, seeriatehnika ja atonaalsus. Tuleb juurde ka multimeedia, mis muutub omaette haruks. See tähendab, et on korraga kasutatud mitut audiovisuaalset väljendusvõimalust. Esimesena kasutas seda eesti muusikas Lepo Sumera. See avaldus tema kammerteoses "Ja nii edasi ja nii tagasi" ja "Mäng kahele." Temalt on ka tulnud eesti esimene multimeediaooper "Olivia meistriklass." Sumera on loonud ka filmimuusikat ("Kõrbeoja peremees," Suur Tõll"). Loodi Lepo Sumera Ühing, mis alates 2003 aastast korraldab noorte heliloojate loomingu konkursse. 90ndatel hakati asutama erakapitalil põhinevaid raadio aamu. Tallinas asutati Kuku raadio ja Linnaraadio. Tartusse aga Tartu Raadio. Riikliku ringhäälinguorganisatsioon...
Arvo Pärt Keit Arula & Kadri Talvik Elu 11. september 1935 Paide Tuntud isikupärase kompositsioonitehnika ja nn tintinnabuli- tehnika poolest Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklass 1963 Tallinna Riiklik Konsevratoorium(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri õpilasena 1958- 1967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina, hiljem jäi vabakutseliseks Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja 2005-... 1980 emigreerus NKL'ist Elas aasta Viinis, hiljem Lääne- Berliinis Alates 2005. aastast tagasi Eestis Looming Saab jagada kahte eriilmelisse perioodi Ere omanäoline heliloojaisiksus Alguses neoklassitsistlik Kaks sonatiini ja "Patiita" Esimene orkestriteos "Nekroloog" (1960) Sellest perioodist tuntuim orkestriteos "Perpetum Mobile" (1963) Looming 1960. a keskel hakkas kasutama nn kollaazitehnikat "Collage teemal B-A-C-H" (1964) Murranguks võib lugeda III sümfooniat (1971) 1976. a tintinnabul (lad k kellukesed) Staat...
Veljo Tormis Referaat Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal Kuusalus. Tormis õppis aastatel 1942-1944 Tallinna konservatooriumis orelit. Tema juhendaja oli A. Topman. Lõpetas aastal 1947 orelialal Tallinna muusikakooli. 1949-1950 õppis koorijuhtimist ja 1950- 1951 TRK-s kompositsiooni. Tormis lõpetas 1956 kompositsiooni alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteo...
Arvustus Käisin vaatamas Gregory Rose "Surmatantsu" Niguliste kirikus 30.10.2011. Esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Osades olid Raier Vilu (Surm), Henry Tiisma (Jutlustaja), Raul Mikson (Paavst), Hideyuki Nishimura (Keiser), Kristine Muldma (Keisrinna), Tiit Kogerman (Kardinal), Andreas Väljamäe (Kuningas). Esitati Reekviemi ja tundmatu saksa keskaja autori teoseid. Üldmeeleolu oli võimas, meeliülendav ja oli tunda, et publik nautis kontserti. Riietus oli peamiselt must ning maani. Osad lauljatest olid riietatud sarnaselt maaliga "Surmatants" kujutatule. Surm ise oli riietatud musta, valge sall üle õla visatud ja peakattele joonistatud kolp, mida on näha selja tagant. Lava paiknes tellingute peal, lava all seisis koor ja nende ees istusid pillimängijad. Lava valgustasid helesinised prozektorituled. Lava ees troonis hiiglasuur küünlajalg 6 beezikat tooni pika küünlaga, mis ei põlenud. Seintel sai näha...
Arvo Pärt Üldiselt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest (nn tintinnabuli- tehnika). Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Tallinna Riiklik Konservatoorium (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne- Berliini 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana Järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas Lõpuks oli Pärt leidnud oma heli...
Arvo Pärt Teoste kuulamine: Credo, Für Alina Credo: meloodia on rahulik, kuid mõndade raskete momentidega. Rütm on rahulik, tempo aeglane, dünaamika on vaikne. Für Alina: meloodia on väga rahulik, rütm on rahulik, tempo väga aeglane, dünaamika väga vaikne. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt- Peterburg. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1957. aastal astus ta Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Konservatooriumis õppimise kõrval alustas Pärt 1958. aastal tööd Eesti Raadio helirežissöörina. See võimaldas tal töötada paindliku töögraafiku alusel, kuulata teistest sotsia...
VELJO TORMIS (07.08.1930-21.01.2017) Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud" meeskoorile, "Kiigelaulud" naiskoorile, "Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1...
Helilooja Arvo Pärt Jaanika Vichterpal 12.b Elulugu Arvo Pärt sündis 11.september 1935 Paides Ta on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest (nn tintinnabuli- tehnika) Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast" 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. Looming Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Pärast kollaaziteost "Credo" 1968 jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Ta uuris Gregor...
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tart...
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja.Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Ellerikompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast.1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliin...
Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud....
VELJO TORMIS Referaat 2012 SISSEJUHATUS Veljo Tormis on üks Eesti suuremaid heliloojaid. Ta on meie silmapaistvamaid ja omalaadsemaid koorikomponiste. Eesti muusikasse tõi uue ajajärgu 1930. aastatel sündinud põlvkond (Eino Tamberg, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Jaan Koha, Veljo Tormis jt). Eelkõige tähendas uus eemaldumist sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ja pöördumist muusikamaailmas juba levinud suundade poole. ELULUGU Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930 Kuusalu vallas ja üles kasvanus Vana- Vigalas. 1942. aastal alustas Tormis Tallinna konservatooriumis August Toppmani klassis oreli õppimist. 1950. aastal hakkas Tormis õppima Villem Kapi juures kompositsiooni. 1951. aastast tudeeris helilooja Moskva Konservatooriumis. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956 - 1960 Tallinna Muusikakoolis teoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetajana. 1956 - 1969 oli Tor...
ARVO PÄRT Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Aastail 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Eestist Viini ja aasta hiljem reisis DAAD-i stipendiumi (Saksamaa Akadeemilise Vahetuse Ameti stipendium) toel Berliini. Pärast Eesti iseseisvu...
20.sajandi II poole muusika ettekanne Arvo Pärt Arvo Pärt 1935-20?? Elutee Arvo Pärt, kes on sündinud 11.septembril 1935 Paides, on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. 1938. aastal asus elama Rakverre. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest. 1945 1953 õppis ta Rakvere Muusikakoolis Ille Martini juures, kus algasid esimesed katsetused heliloomingu alal ning 19501954 õppis Rakvere Keskkoolis. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1954 1956 astus Arvo Pärt sõjaväeteenistusse, kus mängis sõjaväeorkestris oboed, löökriistu ja klaverit. Oma esimesed palad komponeeris ta 14- aastaselt. Räägitakse, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri komp...
Retsensioon Käisin teisipäeval 20. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Selle suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad noored muusikud. Kuid peale kava lugemist, kust veendusin, et esitatakse maailma ühtede kuulsamate heliloojate tippteoseid, olid mu ootused ääretult kõrged. Tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean kõiki neid teoseid, mis esitamisele tulevad. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui kontsert peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendi...
Eesti heliloojate V põlvkond Eesti muusika tõusuperiood algas pärast Stalini surma 1950. aastate teisel poolel. Ideoloogiline surve muusikale, nagu muudele valdkondadele hakkas järk-järgult nõrgenema. Sel ajal astus esile uus eesti heliloojate põlvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, alles üliõpilane, kuid tänapäeval väga kuulus Arvo Pärt. Uue põlvkonna uhkeks läbimurdeteoseks sai Tambergi rütmierk Concerto grosso (1956). Järk- järgult võeti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvas...
Kuressaare Gümnaasium Arvo Pärt Referaat Koostaja: Janno Siim Klass: XII B Juhendaja: Laine Lehto 2010 Elu Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi...
SISSEJUHATUS Arvo Pärt on tuntuim eesti muusik, kelle nime teatakse pea üle kogu maa. Ta on väga andekas ja omanäoline helilooja, kes on pärjatud paljude rahvusvaheliste aunimetuste ja auhindadega. Lisaks kontsertitele ja muusikapaladele on ta muusikat kirjutanud ka filmidele, tantsu-ja teatrietendustele. Arvo Pärt ei ole lihtsalt tavaline helilooja vaid ka uue muusikastiili ehk tintinnabuli-stiili looja. Selles stiilis on läbivalt kuuldav põhikolmkõla ning vaikust ja järelkaja kasutatakse muusikaliste elementidena. See on muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal ja taktitunne. 1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvah...
Kordamisküsimused 2 12. klass 1. Kirjelda rahvuskultuuri olukorda 1940.-1955. aastatel: millised kaotused ja muutused tabasid neil aastail muusikaelu Eestis? 40ndatel lõpetati kõik omariikluse ajal tegutsenud organisatsioonid ja seltsid. Tallinna Konservatooriumi paljud õppejõud vallandati. 1944.a hävis Estonia Tallinna pommitamises. Massiline kodumaalt lahkumine(Tubin, Juhan Aavik, A.Kasemets), terror. 1947.a laulupeol olid nõukogulikud laulud. 1948 nn puhastuslaine(arreteeriti ja vallandati, nt Saar ja Kreek), kaotsi läks terve põlvkond muusikuid. Loomingu eesmärgiks ,,nõukogukiku elu kajastamine", ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" 2. Gustav Ernesaks millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! 1908-1993 ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Meelespea" , ,,Helin" Koorijuht, helilooja,pedagoog,muusikakirjutaja.Loomingus üle 300 ...
TALLINA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Erkki-Sven Tüür Muusikajaloo referaat Koostaja: Kristjan Tikk 11a Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2012 Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Ta on eesti helilooja ning Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad j...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM MEEDIA ERIALAOSAKOND Siim Mihkel Palits MM-18 Veljo Tormis Referaat SISUKORD Table of Contents SISUKORD.............................................................................................................. 2 Sissejuhtus............................................................................................................. 3 Varajane elu........................................................................................................... 4 Kõrghetk................................................................................................................ 5 Teosed.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad................................................................................................... 7 ...
VELJO TORMIS Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima, 5a pärast Tallinna konservatooriumi oreliklass aga suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga, mistõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis Villem Kapi juures, aasta hiljem aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, sama...
Veljo Tormis Referaat Sisukord Elulugu 3 Looming 5 Kasutatud kirjandus 6 2 Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud 7.08.1930. aastal Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konse...
Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. Lugude esitamisel kasutatakse erinevaid keskaegseid pille. Näiteks rataslüüra, harf, fiidel jne. Tavaliselt on ka festivalidel võimalik näha tantsimas erinevates keskaegsetes riietes tüdrukuid või naisi seal esitavate laulude saatel. Tartu Vanamuusika Festival sündis 1996. aastal. Keskendudes põhiliselt Euroopa keskaja muusikale, on festival algusest peale olnud seotud ka orientaalsete kultuuridega. Huvikeskmes pole olnud aga mitte Idamaade kultuur iseseisvalt, vaid seostatuna Euroopa varasema, eelkõige keskaja kultuuriga, mil Euroopa sai vaieldamatult suurimaid mõjutusi araabia kultuurist. Festivalil toimuvad kontserdid, etendused, näitused, loengud ja meistriklassid ning alati on olnud avatud ka festivali kohvik. Eesmärgiks on olnud luua festivalist kunstiline tervik, kus kõik üritused on üksteisega tihedalt seotud. Juba festivali algusaastat...
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kristen Sepp ARVO PÄRT Referaat Juhendaja: Elon Miisna Häädemeeste 2013 Sisukord Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[1] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa...
Erkki-Sven Tüür(sünd16. oktoobril 1959 Kärdlas) on üks oma põlvkonna tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid, ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Nii muusikud kui ka tavakuulajad maailma eri paigas hindavad Tüüri muusikat, tema stiili on võimalik teistest eristada ja ära tunda. Ühes intervjuus on Tüür öelnud: ,, Komponeerimine on minu jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka muusikalised mõtted on vaja selgeks mõelda." ÕPINGUD Erkki-Sven Tüüri kujunemine muusikuks on ebatraditsionaalne. Omandanud muusikalise alghariduse iseõppijana, lõpetas ta 1980. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli flöödi erialal. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock- muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite ,,Yes" ja ,,Genesis" loomingust. Ta mängis seal flööti, plokkflööti ja klahvpille, laulis ning kirjutas ka suure osa ansambli reper...
VELJO TORMIS Veljo Tormis on sündinud 07.08.1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule ja osati hinnata uudset rahvuslikku kooriloomingut (Mart Saar). Muusikuteed alustas Tormis oreliõpingutega, see- järel õppis heliloomingut algul Tallinna hiljem Moskva Konservatooriumis. Töötas mõnda aega Tallinna Muusikakoolis õpetajana. Alates 1969 on Tormis olnud vabakutseline helilooja. Tormise loomingus on esikohal koorimuusika. Aastakümneid on ta olnud Eesti muusika selle zanri liider. Pikka aega oli tema teoste põhiesitajaks RAM (praegu Eesti Rahvus-meeskoor), edaspidi aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Viimastel aastakümnetel on Tormisest saanud üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Loomingu algusaastatel katsetas Tormis uute kompositsioonivõtetega nagu teisedki tema põlvk...
Läänemaa konstserdisündmused 2008 Referaat Koostas:Anton Stseglakov Õpetaja:Andres Ammas Klass:10b Kool:Haapsalu Gümnaasium Haapsalu 2008 2 Sisukord Läänemaa konstserdisündmused 2008.............................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................4 Läänemaal toimusid järgmised suuremad muusikaüritused:...........................................................5 Restart tuur 2008:.............................................................................................................................6 Augustibluus...................................
PÕLTSAMAA MUUSIKAKOOL Igor Stravinski Referaat Ergas-Ever Kask 12/9/2014 Pilt võetud: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/33/Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg/220px- Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg Sisukord Elulugu ..................................................................................................................................................... 2 Venemaa.............................................................................................................................................. 2 Šveits ................................................................................................................................................... 2 Prantsusmaa...
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulu...
Valdkonna institutsioonid ja rahastamine Pikemad teemad: 1. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali ülesandeid. Kultuurkapitali ülesanded on toetada kunstide ja spordi edendamist, loomingulisi ühendusi, kultuuri ja spordi teadusuuringuid. Soodustada kunstide, rahvakultuuri ning keahakultuuri ja spordi arengut. Toetada silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi. Toetada andekate kunstnike ja sportlaste arengut ja võimaldada nende enesetäiendust. Toetada kunsti- ja sporditegelaste mälestuse jäädvustamist. Toetada tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. 2. Kirjeldage Kultuurkapitalilt toetuse taotlemise protsessi. Tuleks välja mõelda MIKS, KELLELE ja MIDA teha. Lähtuvalt sellest oleneb, millisest sihtkapitalist või ekspertgrupist toetust küsida. Tuleb vaadata, kas sündmus vastab nõutud tingimustele ja kas kuupäevad klapivad. Oluline, et poleks aruandevõlgnevusi. Luua KULKA e-konto avalduse esi...
Jaapan Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö.Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Jaapan on ka üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agric...
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Ko...
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult ...
Viljandi pärimusmuusika festivali areng läbi aegade Uurimustöö Õpilane: Klass: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng......................................................4 1993................................................................................................4 1994................................................................................................4 1995................................................................................................4 1996....................................................
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski...................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
