· Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Ohud esmaabi protseduuridest TEGEVUS ESMAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi · Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi · Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid · Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks · Saada kellegi abi järgi kiirabi, politsei jne. · Esmaabist keeldumisel ole kannatanu juures seni, kuni abi on saabunud · Kui kannatanu elu ei ole ohus ja puuduvad teadmised kuidas toimida,ole kannatanu juures ning saada abi järgi · Ole ettevaatlik abi osutamisel vältimaks vigastuste süvendamist · Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras · Abista kannatanu evakueerimisel kiirabiga · Abista meditsiinilist abi mitte vajavaid
professionaalse lisaabi kutsumise eest. 3 1. ESMAABI EESMÄRK Esmaabi on üks osa abiandmise ahelast. Enne esmaabi toimub kannatanu päästmine, siis kannatanu abistamine ehk esmaabi ja pärast neid toiminguid esmane meditsiiniline abi, transportimine ja ravi. (2) Esimesena õnnetuskohale saabunu peab vajaduse korral toimetama ehk päästma kannatanu ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, näiteks kustutama ta põlevad riided. Esmaabi ülesanne on aga päästa kannatanu kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. (1) 4 2. ESMAABI ANDMINE Õige esmaabi andmine koosneb kolmest tegurist: esmaabi oskamisest, olukorra hindamisest ja tegutsemisest. (4)
kohaletulekuks võib kuluda rohkem aega. Sündmuskoht on soovitav piirata käepäraste vahenditega. Inimeste olemasolul võib kasutada nende abi lähenevate juhtide hoiatamiseks ja suunamiseks. Hinda olukorda Kutsu juuresolijad appi Hinda kohapeal võimalikud ohud Kaitse ennast ja teisi Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 1. Andma abivajajale esmaabi ja kutsuma vajadusel kiirabi (lühinumbril 112). 2. teatama juhtunust politseisse (lühinumbril 110) ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele; 3. Kannatanu tohib toimetada omal käel haiglasse ainult erandjuhtudel ja seisundis, kus transportimine pole kannatanule ohtlik. Kuidas aidata liiklusõnnetuse korral? Inimene, kes satub pealt nägema liiklusõnnetust, on tahtmatult saanud enda peale suure vastutuse. Kõigil inimestel on kohustus abistada kannatanuid, kuid kõigil on selleks erinev valmisolek
Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada. Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit hinnates võid hakata abistama. Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel. Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele.
ESMAABI KORRALDUS ETTEVÕTTES Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Igapäevases töös võib tekkida ootamatuid olukordi, kus töökaaslasega või tööruumidesse sattunud inimesega juhtub õnnetus. Sageli leitakse kiirabi kohale jõudes, et kannatanu saatus oli otsustatud juba enne kiirabi saabumist töötajate tegevusetuse tõttu. Järgnevalt olen võtnud vaatluse alla nõuded töökohale, -vahendite, -tingimustele ja nõuetele vastavatele esmaabivahenditele nii tööruumides kui sõidukis. Lisaks toon lisaks välja ka koduse apteegi sisu, et ikka kõik esmavajalik oleks olemas. Lõpetuseks pööran tähelepanu nõuetele ja tegevuskavale siis, kui juba ettevõttes on juhtunud õnnetus kuidas käituda, mida silmas pidada!
Puhastada sõrmega, mille ümber on keeratud taskurätik, hingamisteed ja püüdke võõrkeha eemaldada. Kontrollige, et keel ei oleks taha langenud ega blokeeriks hingamisteid. Painutage kannatanu pea ette nii, et see oleks rindkerest madalamal. Lööge lämbujale kiiresti ja tugevalt abaluude vahele. Selle võttega võib võõrkeha hingamisteedest väljuda. · Võõrkeha saab hingamisteedest eemaldada ka Heimlichi võttega. Selleks tuleb minna abivajaja selja taha ning aseteda oma käsivarred tema keskkoha ümber. Panna oma rusikas käsi rinnaku ja naba vahele, aseteda teine käsi rusika peale ning mõne kiire, ülespoole suunatud liigutusega võib võõrkeha hingamisteedest välja saada. Kui võõrkeha ei õnnestu eemaldada, tuleb kutsuda kiirabi. Väike laps tuleb tõsta jalgadest üles ja raputada üles-alla, kloppides samal ajal teda seljale. · Juhul, kui kannatanu kaotab teadvuse:
Kaudse südamemassaaži tegemisel peab kannatanu lamama selili kõval alusel. Abistaja laskub põlvili kannatanu kõrvale. Pannes oma käed tema rinnaku keskele. Sirgete käte labad asetatakse risti üksteise peale elustatava rinnaku alumisele kolmandikule. Rinnakule surutakse otse ülalt alla nii tugeva jõuga, et rindkere liigub allapoole umbes 4-5 cm. Vajuta nii 30 korda minutis. Elustamist jätkatakse kuni kannatanu elutegevus taastub. Juba alustatud elustamist ei tohi katkestada enne kiirabi saabumist. NB! Kunstliku hingamise ja südamemassaži vahekord on 2:30-le. 112 appikutse Kiirabi kutsumiseks helistada numbril 112. Enne abi kutsumist selgita välja kas ja millist abi vaja on. Helistades telefonile 112 katsu säilitada rahu ja räägida juhtunust vastates dišpetseri küsimustele. Kuigi see võib tunduda sinule kui abikutsujale aja raiskamisena, on küsitav informatsioon vajalik kannatanu paremaks aitamiseks. Säilitades rahu, katsu vastata järgmistele küsimustele:
) Anna kannatanule infot. Palu tal juhtunut kinnitada, kuid jälgi et ta ei teeks impulsiivseid otsuseid. Ära alahinda tema tundeid öeldes näiteks ,,Pole viga kõik saab korda", ole parem hea kuulaja, näita välja et hoolid sellest mida kuuled, ära katkesta, ole kaastundlik ja luba tal ka vaikida. Lähedase või teise inimese surmast teatamine ei kuulu psühholoogilise esmaabi juurde seda teevad väljaõppe saanud päästetöötajad sündmuskohale saabudes (samuti tunnistab inimesi surnuks kiirabi, mitte kaaskannatanud). Kuid kannatanule tuge pakkudes ei tohi talle ka asju ilusamaks valetada. Mida võib öelda: ,,Mis juhtus?" ,,Kurb, et see juhtus!" ,,See on sulle väga raske katsumus." ,,Täiesti normaalne on, et sa tunned ... " ,,Ma ei tea mida öelda" Mida ei tohiks öelda: ,,Ma tean mida sa tunned" ,,Olesk võinud minna hullmini" ,,Rahune maha!" ,,Ära karju!" ,,Ju oli see jumala tahtmine ..."
Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda
- kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama? Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). - 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis.
Vali veeskäimiseks ohutu koht Tea potentsiaalseid ohte oma ujumiskohas Tea kohalikke ilmastikuolusid Ole teadlik ohutusnõuetest viibides veekogul Veepargid Mitte jätta lapsi järelvalveta olenemata vanusest Veeparkides on omad potentsiaalsed spetsiifilised ohud. Enne veepargi külastust tuleb veenduda, et ujumisala valvab vetelpäästja, enne kui sina ja sinu kaasas olevad inimesed sisenevad vette; et järgitakse kõiki veepargi ja vetelpäästjate poolt esitatud ohutusnõudeid; Ära karda esitada küsimusi teenindajatelt ega vetelpäästjatelt Arvesta, et erinevate atraktsioonide juures kehtivad eri ohutusnõuded ning vee sügavus võib varieeruda; liumägedel kasuta õiget asendit, laskudes alati selili ja jalad ees; Tea, kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112. Looduslikud veekogud (järved, tiigid, jõed, meri) Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest
Kirjand, essee Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Õigesti elatud elu. Mõistatus peaaegu sama suur, kui elu mõte. Siiski, kristlikul kultuuriruumil on läbi aegade suhteliselt hea aimdus olnud, missugune peaks olema õigesti elatud elu. Moosese kümme (nägemust) käsku piiritlevad selgesti, kuidas inimene ei tohiks elada. Neist kümnest keelust on siiski võimalik tuletada juhtnööre, kuidas peaks elama. Õigestielatud elu on aus elu: mitte tappa, varastada, ega petta on enesestmõistetav. Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et indiviid taotleb taolise aususe poole. Samuti näib mõistilk elada moraalselt. Kuid moraalsus, nõrgem termin kui ausus, ei kehtestada samasugust fundamentaalsust: ükski seadus ei taksita olemast õel inimene, kindla sihita pahatahtlikkus on tolereeritav. Peale aususe ja moraalsuse eksisteerib ka kolmas nõuanne: alistumine. Keeld võtmaks Jumala nime asjata suhu ning tõusta oma vanemate vastu defineerib kindlame
Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. Tee põletushaavale puhas side. Ära kasuta salve, ära ava ville. Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. Kutsu kiirabi. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 13 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas. TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL: Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.
Kuulamine ja enesekehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine. Kui kuulad teist, siis peegelda oma tundeid tagasi ja sõnasta jutu põhisisu rääkija jaoks ümber enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning ühtlasi üritada mõista, mis tunne oleks olla abivajaja asemel. Hea peegeldamise tulemusel rääkija kinnitab kuulajale, et sai jutust õigesti aru! Kuulamistõkked Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid eesmärk on abipalujat mõista ning anda talle nõu. Vead, mida sageli tehakse on: · Abipalujasse ei suhtuta individuaalselt. Tema probleemi võetakse lihtsalt kui üht sageli esinevat probleemi · Vastatakse küsimusele kuulamata lõpuni. Nii jääb asja tuum selgusetuks ja abivajaja vastuseta.
Õpetajale kukkus klassiekskursioonil sõidu ajal bussis videomakk pähe ning tekitas tõsiseid tervisehäireid. Juhtumi kirjeldus Ühe Tallinna kooli neljandad klassid sõitsid reisibürooga ühepäevasele ekskursioonile. Kuna tagasiteel oli näha, et graafikust ollakse maas, läks lastega kaasas olnud õpetaja bussijuhi juurde uurima, millal Tallinna jõutakse. Samal ajal rappus kinnitamata videomakk oma sahtlist välja ning kukkus õpetajale pähe. Õpetaja ise ei saanud algul arugi mis juhtus, juhi taga istunud lapsed olid esimesed, kes verejooksu märkasid. Õpetaja toimetati Jõgeva haiglasse, kus talle anti esmaabi. Mõned päevad hiljem tekkis õpetajal raskusi tasakaaluga. Ravimite ja taastusravi peale kulus üle 3000 krooni. Õpetaja esitas osaühingule kirjaliku pöördumise koos kahjunõudega. Mille peale osaühingu juht teatas, et õpetaja seadis oma elu ja tervise ise ohtu. Osaühingu juht kirjutas, et reisijateveo seadus kohustab reisijaid maanteel sõitvas bussis istu
Vali veeskäimiseks ohutu koht; Tea potentsiaalseid ohte oma ujumiskohas; Tea kohalikke ilmastikuolusid; Ole teadlik ohutusnõuetest viibides veekogul. Veepargid: Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta; Veeparkides on omad potentsiaalsed spetsiifilised ohud. Enne veepargi külastust tuleb veenduda, et ujumisala valvab vetelpäästja, enne kui sina ja sinu grupp siseneb vette; et järgitakse kõiki veepargi ja vetelpäästjate poolt esitatud ohutusnõudeid; Ära karda esitada küsimusi. Arvesta, et erinevate atraktsioonide juures kehtivad eri ohutusnõuded ning vee sügavus võib varieeruda, liumägedel kasuta õiget asendit, laskudes alati selili ja jalad ees; Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112. Looduslikud veekogud: järved, tiigid, jõed, meri: Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta; Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest;
............................................................................... 22 Epileptilise hoo esmaabist........................................................................................................23 Mida hoo ajal teha................................................................................................................23 Mida hoo ajal mitte teha ..................................................................................................... 24 Millal kutsuda kiirabi...........................................................................................................24 Epilepsiahaige laps koolis........................................................................................................25 Psüholoogilisest reaktsioonist haigusele..................................................................................26 Õpiedukusest ja epilepsiast.....................................................................................................
· minevikku langemine · patuoinaste otsimine · saatustekaaslaste seltskonna soosimine. Kui minna ja öelda probleemides vaevlevale inimesele, et ta on läbipõlenud ja et käitub oma olukorras valesti, naerab ta su välja ja kuulutab vaenlaseks number üks. Võttes teise head tahet aidata mõnitamise ja eraellu tungimisena, väljendab ta oma pahameelt otsekoheselt ja mõnikord lausa sõnu valimata, Aitaja peab olema vaevatule usaldusväärne isik, kelle abivajaja on ise välja valinud. Oma valitud usaldusele ei anta tavaliselt märku sõnadega, vaid otsitakse tema lähedust. Et oleks kindlam, kuna piinavaks on saanud ebamäärane hirm ja tühjusetunne. Teadlikult püüab kannataja teiste seltskonda vältida. Abistaja peab käituma delikaatselt, proovides mitte haarata teise au, usaldust ja tundeid, lähtudes inimese eripärast ja temperamendist. Esmaabi sellises olukorras ei ole rääkimine, vaid abistaja kohalolek. Et oleks selgelt ja
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Ei, vennas," lisab ta, nähes, et Menelaos püüab ennast üksi noolest vabastada, ,,sa lase Machaon ravib sind. Selle haava kätte sa ei sure, vaid tuled varsti tagasi lahingusse!" Samal ajal saabuvad joostes teised kreeklaste vanemad ja kogu armee hakkab ähvardavalt liikuma. Lahingu algus on lähenemas. Samal ajal on üks heeroldeist jõudnud joostes suure meediku Asklepiose poja Machaoni juurde. ,,Tule kiiresti," räägib ta. ,,Menelaos sai noolest haavata! Sa pead ta päästma!" Machaon kiirustab lahinguväljale; Menelaos lamab maas ja on kahvatu, sest haav veritseb ohtralt, tema ümber aga seisavad tihedas ringis tema sõbrad, teda kaitstes ja lohutades. Machaon rajab teed, kummardab, haarab tugevasti noole ümbert kinni ja tõmbab selle ühe raksuga välja. ,,Ei, ära karda, Menelaos," ütleb ta, ,,haav ei ole sugugi nii sügav, kui sa arvad. Ja nagu ma ütlesin," lisab ta, kui on juhi soomusrüü ja alusvöö maha võtnud, ,,nüüd hakkan sind ravima."
112 ja oodake abi. Keskpingevõrgus on ohtlik ala maapinnal ligikaudu 8 meetri ümbruses juhtme maaühenduse kohast, niiskete tingimuste korral (näiteks vihm või märg muru) ka kaugemal (kuni 20 m). Kui õnnetus on juhtunud hoone sees, sobivad elektriisolaatoriks pikad kuivad puidust esemed (nt puidust harjavars, tabureti jalg). Elektriõnnetusest, kus on kannatada saanud inimene, tuleb kohe teatada hädaabinumbrile 112. Kui kiirabi on välja kutsutud ja inimene vooluringist eemaldatud, tuleb oskuste korral anda esmaabi. A: https://www.elektrilevi.ee/tegutsemine-elektrionnetuse-puhul 14. Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel inimkehas toimub? V: Elekter on ohtlik inimesele oma mõju tõttu. Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht
Teised firmad on osutunud veelge edukamaks, kui alguses arvata osati, võib-olla just selletõttu, et neil on olemas juht, kellel on eeldused ettevõtjaks olemisega. Meie firma tegevust ma hindan edukaks, rääkides juba rentaablusest, mis on hiiglaslik. Ma järeldan, et minus on ettevõtja verd. Ettevõtjal peavad olema mõned iseloomuomadused nagu enesekindlus, saavutusvajadus ja inisatiiv. Õpilasfirmaga tegelemine on näidanud, et mul on need olemas. Ma olen ensekindel. Ma ei karda ,,põlemist" alustades millegi uuega. Näiteks toon õpilasfirma. Ma ei kartnud võtta endale juhiroll, ma ei mõelnud kordagi sellele, et mis siis saab, kui me kahjumisse jääme, mis juhtub kui me läbipõleme. Ma olin kindel, et kui koos on selline kirju meeskond siis peab olema ka tulemus hea. Praeguse hetkeni pole ma oma visioonis eksinud. Mul on saavutusvajadus. Öeldakse, et sihi tähte, mis tundub liiga kõrgel ja liiga kättesaaamatu
tänu narkootikumidele. Ta komistas. Ta komistas maas lamavale Alexile otsa. Kõik olid paanikas. Lelet võttis pisikese koti poisi käest ning pani selle omale taskusse. See oli Rasmuse tagavara. Lelet oli minu arvates loll, et nii tegi, ta tõmbab sellega ainult endale jama kaela. Gerri helistas kiirabisse ning tahtis siis Leletiga ära joosta, et neid ei leitaks, et neil jamasid ei tuleks, kuid Lelet ei lasknud Alexist lahti. Ma teeks oma armastatuga sammuti. Järgmisel hetkel tuli kiirabi. Alex viidi haiglasse ning ka Lelet viidi kuskile, kuid tüdrukul oli täiesti ükskõik, kuhu. Kui sellises narkouimas olla, siis on igalühel suhteliselt suva vist. Järgmisel hommikul ärkas Lelet politseijaaskonnast. Sealt teatati, et Alex on haiglas ning tema kaks nooremat venda leiti keset ööd näljastena ja hirmunult tänavalt ning viidi jaaskoda, kus neile tädi Ülle järgi tuli ning enda juurde viis. Kui Lelet oli uurijatele valetand ning öelnud, et kogu
Mari-Liis Höövel 11.B Rakvere Eragümnaasium Kes või mis on süüdi vaesuses Vaesust saab jagada kaheks: absoluutne vaesus ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus tähendab seda, et kui inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalsest tasemest. Absoluutse vaesuspiiri määramine on riigi poliitiline otsus, kusjuures tavaliselt lähtutakse mingitele normatiividele vastavast tarbimise tasemest tarbimisühiku kohta. Suhtelise vaesuse piir määratakse tavaliselt lähtudes tarbimisühikute sissetulekute jaotuse mingist jaotusparameetrist .Vaeseks pereks saab nimetada selliseid inimesi kelle peres on palju liikemeid ja keda ei ole võimalik ülal pidada, kus perepea on väga noor või vana inimene, kus pereliikmetel ei ole haridust, kus perekond elab maal või väga vaeses piirkonnas ja kus on ai
kaugemal (kuni 20 m). 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kui õnnetus on juhtunud hoone sees, sobivad elektriisolaatoriks pikad kuivad puidust esemed (nt puidust harjavars, tabureti jalg). Elektriõnnetusest, kus on kannatada saanud inimene, tuleb kohe teatada hädaabinumbrile 112. Kui kiirabi on välja kutsutud ja inimene vooluringist eemaldatud, tuleb oskuste korral anda esmaabi. A:https://www.elektrilevi.ee/tegutsemine-elektrionnetuse-puhul 1 Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel 4 inimkehas toimub? . V: Elekter on ohtlik inimesele oma mõju tõttu. Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht
Paranemise kiirus oleneb suurel määral esmaabi kiirusest peale vigastust. Kiire külmaravi kõrval on sama oluline vigastatud piirkonna kompressioon, tavaliselt elastse sideme näol. Kompressiooni avaldab ka spordijalanõu. Soovides vähendada verevoolu vigastatud piirkonnas ja turse suurenemist tõstetakse jäse kõrgasendisse ja hoitakse 1-2 päeva jooksul nii kaua kui võimalik. Peale vigastust tuleks inimene vastavalt vigastuse suurusele kas saata koju, haiglasse või kutsuda kiirabi. Kui vigastuse iseloom ei nõua arstile saatmist, siis tuleks jätkata külmaraviga kuni valu kaob, asetada peale rühtside paariks tunniks, hiljem fikseeriv side. Peale vigastust tuleb endale anda puhkust 1 –2 päeva või kuni sümptomid kaovad ära. Kindlasti ei tohi vigastatud piirkonda koormata. 5. Seljavigastused ja harjutused nende ennetamiseks Maailmas on palju miljardeid inimesi seljavaevustega. 80-90% seljavaevustega inimesi on ka depressioonis
ESSEE ABORT Läbi aegade on aborditemaatika olnud tuline kahevõitlus mitmete äärmuste vahel. Mis on elu, millal saab elu alguse ning kas inimesel on õigus otsustada teise inimelu üle? Abordi teema on sama delikaatne kui eutanaasia – millal ja kas üldse sekkuda elu loomulikku protsessi, millele me ise oleme aluse pannud? Kas on üldse vajalik jätkata elu? Võtan läbi mõned erinevad perspektiivid, kuidas antud probleemile võiks läheneda. Selleks, et tekiks uus elu, uus põlvkond – et ühiskond oleks jätkusuutlik ja maailm kestaks, on loodud reproduktiivne süsteem. Mees ja naine koos oma erinevate füüsiliste funktsioonidega
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Kairis Baumann MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Pille Kriisa MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on tänapäeval väga lai mõiste. Mis see siis õieti on ? Saan tuttavaga tänava peal kokku, vahetame paar sõna – suhtlemine . Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine. Need on vaid vähesed näited, kuidas suhtlemine ümbritseb meid igal sammul. Mina isiklikult eelistan kõigele neile näost näkku suhtlemist, kuna mulle meeldib inimestele silme vaadata kui ma nendega räägin. Mis võib päris häiriv olla, aga kes mind hästi teavad, on sellega ka harjunud. Telefoniga suhtlemisse suhtun ma samuti positiivs
uus rühmitus ISIS (Islamic State of Iraq and Syria). ISISe elu põhimõte on järgida oma usku ning maailmavaateid, mis sisaldavad suurel hulgal süütute naiste, laste kui niisama noorte inimeste vägistamisi ja tapmisi kas usklikel, või meeltlahutavatel eesmärkidel. Mingil hetkel enam ei jõudnud näiteks Süüria sõjavägi riiki ülal hoida ning rohkem kui pool maa-alast on nüüdsest ISISe võimu all. Elanikud põgenevad kartuses ja hirmus oma pere ja elu pärast, et nemad rühmitusele jalgu ei jääks, kuna teatavasti enam-vähem kõik, kes neile tee peale ette jäävad, peavad kas oma usku muutma Islami usku ning nende sõjaväe jaoks teenima või nad lihtsalt hukatakse. Enamus inimesi on valinud põgeneda üle mere Kreekasse või Itaaliasse, et jõuda Euroopa sisealadele, kus teatavasti on eluolud tunduvalt paremad, kui sõjapiirkondades Süürias ja Iraakis. Olen teadlik, et üle mere tulevad paljud emad koos oma lastega, kes
NARKOOTIKUMID Mis on uimastid? • Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud.
lapseootel naine võib näidata oma armastust tulevasele maimukesele, asetades käed kõhule ja vahendades talle reikit. Mõnede reikipraktikute arvates häälestub raseduse ajal reikipühitsuse saanud ema laps samuti sellele energiale (Phylameana lila Desy : 2004 ; 39). Reiki väikelastele Reiki leebe ja pealetükkimatu olemuse tõttu sobib see suurepäraselt haigete või ärritunud väikelaste tervendamiseks. Lapsed on reiki positiivsele mõjule väga vastuvõtlikud ega karda reikiseansse, eriti kui vahendaja on tema vanem. Põhimõtteliselt on laste reikiseanss samasugune kui täiskasvanu puhul. Käte põhiasendid on samad. Kuna lapse kehas voolab reiki aga kiiremini, ei tule nii kaua käsi ühes asendis hoida. Erinevalt täiskasvanust, pole lapse kehas tervenemist aeglustavaid jääkaineid või energiaummistusi. Kui laps muutus seansi ajal kärsituks, tuleb seanss lõpetada. Sageli tunnevad lapsed vaistlikult, millal nad on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
