a.a määrusele nr.42 : Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmmise meetodid. Vastavalt EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetele hõimab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset - Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest - löögimüra eest - tehnoseadmete poole tekitatud müra eest - soovimatu järelkõla eest - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest Seni, kuni asjassepuutuv EPN on eelnõu staatuses, võidakse poolte kokkulepeel kasutada ka muid teiste maade või rahvusvahelisi normdokumente, eeldusel, et ülalkirjeldatud mürakaitse nõudeid oleksid täidetud. 2. Heliisolatsiooni hindamine Eestis ÜLDIST Ehitise heliisolatsioon peab tagama inimese kaitse müra eest. Ehitisele mõjuvad müraallikad jagunevad : 1. välismüraallikad 2. hoonesisesed müraallikad Müraallikat iseloomustab müra võimsustase, müra spekter ja suunakarakteristik; müra võib
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3
Kuigi mõõtmised sooritati Trimble R8 GNSS seadmega, mis on vahepeal tekitanud probleeme, siis nende andmete põhjal ei tuvasta vastuvõtja töös häireid. Satelliitide kaldenurgad olid üldiselt suteliselt väikesed. Suurima kaldenurgaga oli satelliit nr 15 (53,13 ° ) ning kõige väiksemaga nr 30 (10,21 ° ning liikus allapoole- 6,72 ° ). Ülesanne 2. Vektorarvutus ja täpsuse hindamine Ülesandeks oli arvutada kahe Eesti EPN baasjaama vaheline vektor L-Est97 süsteemis 2×24 h sessiooni lahendusest. Baasjaamade mõõtmisandmed laadisime alla EUREF püsijaamade koduleheküljelt. Uue projekti loomise järel kontrollisime ja vajadusel muutsime seadeid. Määrasime koordinaatsüsteemi ja geoidi mudeli (Joonis 1). Samuti määrasime milliseid satelliite kasutatakse ning minimaalse satelliitide lõikenurga (elevation mask 10 ° ). Joonis 1. Projekti seaded
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega;
HCE400 R120* 435 465 100 * tulepüsivuse osas eelnevalt konsulteerida projekteerimisosakonnaga Mõned andmed loengukonspektist V.Voltri: Koostas N.N 2011 4 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 2. Tuulekoormus Tuulekoormus leitud vastavalt EPN-ENV 1.2.6 Eeldame, et hoone asub mitte mere ääres, siis v ref=21m/s (mere ääres vref=23m/s) qref=1,25*212/2=275,6N/m2=0,276kN/m2 Eeldame, et hoone asub linnas. Siis ta kuulub neljanda maastikutüüpi Koostas N.N 2011 5 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Hoone kõrgus h=11*2,8=30,8m zmin=16m < z=30,8m, siis cr(z)=cr(zmin)=0,24*ln(30,8/1)= 0,823
Dd = (ni / Ni ) 1 (9.6) VÄSIMUSTUGEVUS Väsimustugevus normaalpingetele antakse vastavalt elemendi väsimusklassile kõverate logR - logN sarjana, kus iga väsimusklassi number tähistab vastavat (ümardatud) väsimuspiiri C 2 miljoni tsükli kohta. Analoogiliselt on väsimustugevus esitatud ka nihkepingete puhul. Levinumate konstruktsioonielementide väsimusklassid on toodud projekteerimis- normide tabelites. Väsimuskõverad (EPN-ENV 3.1.1) Piltide allikas: ESDEP loengud ja J. Aare ja V. Kulbach "Teraskonstruktsioonid", Tallinn 1985 Kirjandus: EPN-ENV 3.1.1 (Väsimusarvutus ja -klassid) J. Aare ja V. Kulbach "Teraskonstruktsioonid", Tallinn 1985 ESDEP loengud
(sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile ja ruumides lubatavale mürale. Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest"
arhitektuuri. Oma standardeid (EVS) pole kaugeltkikõikide materjalide kohta. Importmaterjalide testimine toimub peamiselt tootjamaa normaktiivide põhjal. nt. Soome-SFS, Rootsi-SS, Saksa-DIN jne. Päris kadunud pole ka veel NSVL-I standardid (GOST).Üha rohkem minnakse üle Euronormidele (EN) ja rahvusvahelistele standarditele (ISO). Peale standardite reguleerivad ehitustegevust veel muud normatiivid. Neist tähtsamad on Eesti Projekteerimisnormid(EPN) Eesti Asfaldinormid (EAN) jne. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimese tervist ega keskkonda, nad peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. · 1824 aastast on pärit portlandtsemendi patent ja see on inglase Aspindi nimel. Tsement sai oma nime maakonna kohaselt, kus Aspdin töötas. Portlandtsement on tänaseni tähtsaim sideaine. Viimaseid aastakümneid iseloomustavad ehitusmaterjalide
2. Ankrud 27 9.3. Sillused 9.3.1. Armeerimata kivisillused 27 9.3.2. Armeeritud sillused. 27 KIRJANDUS SÜVENDATUD TEADMISTE OMANDAMISEKS. 1. "Ehitusmaterjalid", H. Pärnamägi, 1998. 2. "Müüritööd", R.Kavaja, P.Jormalainen, E.Mentu, 1994. 3. "Kivikonstruktsioonid", V.Raidna, 1960. 4. Kivikonstruktsioonid EPN-ENV 6.1.1. Eesti projekteerimisnormid (eelnõu) 1998. 5. Kivikonstruktsioonid. Konstruktsioonielementide ja sõlmede tugevusarvutused. Abimaterjal EPN-ENV 6.1.1. kasutajale EPN 6/AM-1. (koostas V:Voltri) 1999. 6. Kivikonstruktsioonid. Kivihoonete stabiilsus EPN 6/AM-2. (koostas V.Voltri) 2000. 7. Columbiakivi projekteerimisjuhend 3 vihikut (koostas V.Voltri) 1998. 8. Muuratud rakenteet RIL 99, Suomen Rakennusinsinöörien Liito, 1975 9
· Ehitise seinte ja lae ning välisseinte välispinna tuletundlikkus peab vastama D- s2,d2 nõuetele. · Tuletõkketarindeid läbivates kommunikatsiooniavades teha vastava tule- kindlusega tulekaitseklapid. · Hoonesse paigaldada vähemalt üks autonoomne suitsuandur. Seletuskirja arhitektuurse osa on koostanud arhitekt Helmi Sakkov KONSTRUKTIIVNE OSA Üldosa 5 Projekteerimise eelduseks on elamu tööiga enam kui 50 aastat, seega kuulub ehitis EPN- i järgi klassi D (50-100 aastat). Elamu on kahekorruseline. Elamu kandvad seinad rajatakse fibo plokist. Elamu I korruse põrandad on raudbetoonist, veeküttega. Vahelagi on liimpuittaladel või puittaladel. Katused on 20 kraadise kaldega. Hoone jäikus tagatakse ristuvate seinte, seintega ankurdatud vahelagede ja katuslae jäikusega. Hoone konstruktsiooniosa keerukuse tõttu on soovitatav tellida konstruktsiooniosa tööprojekt või probleemide tekkimisel pidada nõu eriala spetsialistiga.
3) finantsmajandusliku seisundi kohta, 4) krediidiasutusete turvasüsteemide kohta. Pangasaladuseks ei loeta: 1) andmeid krediidiasutuste omanike kohta, 2) asutajate ja aktsionäride kohta, 3) aktsionäride osa suurust aktsiakapitalis, 4) andmeid omavahendite ja reservkapitali suuuruse kohta, 5) aruannete esitamise tähtaegadest kinnipidamist, 6) andemeid aruannete kvaliteedi ja usaldatavusnormatiivide kohta 7) ... EP juhtimine Kõrgeim organ Eesti Panga Nõukogu (EPN), mis koosneb esimehest ja 8 liikmest. Nõukogu esimehe nimetab 5 aastaks ametisse Riigikogu, Presidendi ettepanekul. Esimees korraldab nõukogu tegevust, juhatab istungeid, kontrollib nõukogu otsuste täitmist, esindab EPN ja vastab talle Riigikogus esitatavatele arupärimistele. EPN liikmed 9 peavad olema EV kodanikud ja omama kõrgharidust. Ta ei tohi olla krediidi-, kindlustusasutuse või börsi teenistuses.
Kanderaamide samm 60:12=5 m
Ligikaudne profiili kõrguste määramine
Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m
Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m.
Post: h>1,8xH/20-1,8xH/35,seega 1,0-0,6m
Valime valtsitud ristlõike HE400A.
Otsasein: postide samm 31:3=10,33 m. Valime valtsprofiili HE400A.
2
Otsaseina tala: h=10,33:25=0,4 m. Valime I-profiili IPE400.
2. Koormused
2.1. Tuulekoormus vastavalt EPN 1.2.6.
Tuule kiiruseks võtame 21 m/s.
Tuulerõhu baasväärtus qref=x v2ref /2=1,25x212 /2=0,28 kN/ m2
=1,25 kg/ m3 õhu tihedus; vref =21 m/s
Meil on tegemist Tallinna tööstuspiirkonnaga, seega on meil III maastikutüüp.
Kr =0,22 Z0 =0,3 Zmin =8m
Z=11,7 m seinale ;Z=13,0 m katusele
Võtame Z=13,0 m
Zmin
Hoone ruumala kokku 756 m³ Planeeritava hoone kasulik pind 146 m² 2.Üldosa Käesolev arhitektuurne tehniline projekt käsitleb tervisespordikeskuse hoone ehitust. Vastavalt MKM määrusele nr. 10 on tegu mitteelamuga (Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned). Hoone kui ka nende ruumide projekteerimisel on arvestatud nõudeid Eesti projekteerimisnormidest EPN 14.1 "Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded ", Eesti Vabariigi Valituse määrusest nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja
Valin A-III 412 mm Asw=452 mm2 Minimaalne põikarmeerimistegur: Asw 452 w = = = 0,0013 =w,min=0,0013 s b sin 300 1200 1 6. JÄRELDUSED Tehtud arvutuste põhjal võiks öelda, et antud pinnase ja hoone puhul oleks oluliselt otstarbekam kasutada lintvundamenti kui vaivundamenti. Lintvundamendi vajumid on antud juhul üsna väiksed jäädes kahe raskemini koormatud seina all 50 mm piiridesse. Vastavalt EPN-ENV 7.1 punktile 2.4.5(5) on raudbetoonseintega hoone maksimaalne vastuvõetav vajum 100 mm, vajumite erim naabervundamentidel 20 mm. Võttes arvesse kahe vundamendi naabermõju, on suurim vajum võiksem kui 100 mm. Samuti oleksid lintvundamendi mõõtmed suhteliselt väiksed ning see annaks võrreldes vaivundamendiga suure kokkuhoiu nii materjalide kui tööde mahu arvelt. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPN-ENV 7.1 Geotehniline projekteerimine. Osa 1 Üldeeskirjad 2
Hoone ehitusalune pind 196,7 m² Hoone suletud netopind planeeritavas hoones 167,7 m² Hoone kubatuur kokku 554,0 m³ Planeeritava hoone kasulik pind 157,1 m² 2.Üldosa Käesolev arhitektuurne tehniline projekt käsitleb tervisespordikeskuse hoone ehitust. Hoone kui ka nende ruumide projekteerimisel on arvestatud nõudeid Eesti projekteerimisnormidest EPN 14.1 "Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded ", Eesti Vabariigi Valituse määrusest nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga
- keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste - riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu - tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. - koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu - määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada
· keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5
räästarennid, vihmaveetorud jne.. Kõik spetsiaalsete läbiviikude tuulutustorude ning antennide läbiviigud ja asukohad vastavalt eriosade projektidele. Puutööd Montaazil ei tohi tekitada detailidele ega sõlmedele mehaanilisi vigastusi. Puittoodete paigaldus. Sõlmed peavad olema komplekteeritud ühest puuliigist. Saematerjal. Ette on nähtud kasutada okaspuitu mitte suurema niiskusesisaldusega kui 15%. Saematerjal peab kuuluma vähemalt tugevusklassi C18, kasutusklass 2 (EPN-ENV 5.1). Puitmaterjali eelnev tükeldamine on keelatud. Kõik elemendid lõigatakse mõõtu ehitusplatsil pärast joonistel olevate mõõtude kohapealset kontrollimist.
Materjalid on armeeritud polüester- vi klaaskiudkangaga ning neid on vimalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- vi kolmekihiliselt. 1.1. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Bituumenrullmaterjalid on mõeldud lamedate ja väikese kaldega katuste katmiseks. Võimalik on paigaldus ka viilkatustele (vt. RT 85-10459-et, Pehmed bituumenkatted järskudel katustel). Bituumenrullmaterjalide kasutamisel lähtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest (EPN ....., RIL 107-2000, RT-juhendid). Materjalid jagunevad pealis- ja aluskihtideks ning erimaterjalideks aurutõkked ja hüdroisolatsioonimaterjalid pinnasega kokkupuutuvate tarindite katmiseks. Tehniliste omaduste osas jaotatakse materjalid vastavalt katuse kaldele ja keerukusele 4 klassi. Bituumenrullmaterjalid on valmistatud süttivast materjalist ning kuuluvad valdavalt mittepõlevate materjalide hulka (klass B roof vt viide normile - EV ST 620-9:1993).
planeerimisel ja korraldamisel. 3) Teostamise tasandid I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5
· keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1-3 aste (lühike sisuülevaade). I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5
osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile ja ruumides lubatavale mürale. Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest"
lisamine ränisse. Augud on enamusvoolukandjad. Auk on samaväärne positiivse laenguga. Augu laeng on võrdne elektroni laenguga.(lk 88) 15. Mis on pn-siire?lk 92 p-juhtivusega pooljuhi ja n-juhtivusega pooljuhi piirkihti nim p-n-siirdeks. Näit vahelduvvoolu alaldajad ja signaalide võimendid ning genereerijad. 16. Kuidas saab muuta pn-siirde potentsiaalbarjääri kõrgust?lk 93 Pot. Barjäär tugevneb, kui välise pingeallika poolt p-n-siirdes tekitatud elektriväli on samas suunas kui Epn. Seepärast on voolu tekkimine läbi siirde Epn suunas raskendatud ja tõkkekihi paksus suureneb. Seega on tal ühepoolne juhtivus, tal on ventiili omadused. 17. Mis on pärilülitus? lk 92-93 Kui pinge on rakendatud juhtivas suunas. Lk 93 Päripingestatud pn-siire Kui aga n-kihile rakendada negatiivne ja p-kihile positiivne pinge, mis on suurem kui iseeneslikult tekkiv pinge (germaaniumil ligikaudu 0,3 volti, ränil natuke üle 0,6 voldi),
79 Tehnilised tulekaitsevahendid lk.10 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud allikad lk.12 Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudatuste tegemine väga kulukas, tihti ka võimatu. Majaehitajal on vajalik tunda tuleohutusalaseid mõisteid. Neile leiab seletused projekteerimisnormist "Ehitiste tuleohutus. EPN 10.1. Üldeeskiri". Põlengu tekkimist tuleb ennetada. Selleks on koostatud projekteerimisnormide tuleohutust käsitlev osa, mis sätestab nõuded piksekaitseseadmetele, kütteseadmetele ja ehitusmaterjalidele, kasutusviisilt ohtlikumate elamu osade tule ja suitsu leviku tõkestamisele ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule.
Kandetarinditele ja sõlmedele mõjuvad jõud ja koormused arvutatakse põhiprojekti vastavas osas. Kõik sõlmed ja tarindid ehitada vastavalt materjalitootjate juhenditele ja ehituse hea tava kohaselt. Kandetarinditele mõjuvate koormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS- EN 1991-1-1:2002 . Omakaalukoormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991- 1-1:2002. Lumekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EPN-ENV 1.2.5, võttes lumekoormuse baasväärtuseks maapinnal sk = 1.5 kN/m2. Tuulekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EPN-ENV 1.2.6, võttes tuulekiiruse baasväärtuseks vref = 21.0 m/s. 11 7. ERIOSA 7.1. Vesi ja kanalisatsioon Veevarustus on tsentraalne tagatud kohalikust veevõrgust vastavalt tehnilistele tingimustele. Elamu veemõõtja paikneb tehnilises ruumis
Toimub pragude, avade ja materjalide pooride kaudu. Seda põhjustab ka meh. väljatõmme ja tuul. Praod ja avad põhjustavad tavaliselt veauru intensiivse konvektsiooni, poorideosatähtsus on tühine. Avas või praos toimub niiskuse vool: g=vQ(kg/s). v- õhu veeauru sisaldus (kg/m3), Q- läbivoolava õhu hulk(m3/s). +joonis sellest, kuidas aur läbi tõkke läheb ja kastepunkti saabudes piirdes kondenseerub. 4). Millistesse klassidesse jaotab EPN ruumid soojusolukorra järgi? I - 22 ±1°c ja õhuvahetus 1,0 l/sm² (liitrit sekundis ühe põranda m² kohta); II- 22 ± 2°c, õv 0,75 (vist?) l/sm²; III- 22 ±3°c, õv 0,5 l/sm². Külm ruum: alla 7 kraadi; Poolsoe: 5-17; Soe 20-24; Kuum ruum (saun). 5). Vaba- ja sundkonvektsioon. Laminaarne ja turbulentne õhu voolamine. Laminaarne õhu voolamine- piirikihi molekulide aeglane voolamine. Turbulentne- valise õhukihi põõristesse sattumine
muuta - väärtusi. AEROC EcoTerm välisseina soojajuhtivus (U-arv) Piirde soojapidavus saadakse konstruktsioonimaterjalide ja pinnakihtide soojatakistuste summana. R = Rs + di/i + Rv Võttes Rs = 0,13 m²K/W (sisepinna soojatakistus) Rv = 0,04 m²K/W (välispinna soojatakistus) n = 0,10 W/mK (poorbetooni soojaerijuhtivus, tihedusklass 400 kg/m³) AEROC EcoTerm 375 välisseina soojatakistus R = 0,13 + 0,375/0,10 + 0,04 = 3,92 m²K/W Soojajuhtivus U = 1/R = 1/3,92 = 0,255 W/m²K Vastavalt EPN 11.1 järgi peaks välisseina soojajuhtivus U 0,28 W/m²K. Seega ei vaja AEROC EcoTerm 375 välissein enam täiendavat lisasoojustust. Õhutihedus Energia säästmise seisukohalt on U-arvust tähtsam näitaja hoopis õhutihedus. Erinevates soojustatud sõrestikkonstruktsioonides on võimalik saavutada väga head arvutuslikud soojajuhtivuse näitajad. Seina paksus on samas suhteliselt väike. Kui aga ehitamise käigus tehakse midagi pisut valesti ja majakonstruktsioonides leidub väiksemaidki
Ohud peituvad peamiselt ehitiste lammutustöödel, kus on respiraatorite ja muude kaitseabinõude kasutamine vältimatu. On tekkinud kahtlus, et ka nn mineraalvillade kiud pole täiesti ohutud. Anorgaaniliste kiudude mõju avaldubki asbesti tolmust tugevamini. Seda tingib asjaolu, et kiud ärritavad nahka ja ülemisi hingamisteid, tekitades nohu, köha ja silmade ärritust. Põhilisi sisekliimale esitatud nõudeid tsiviilhoonetele Eesti Vabariigis sisaldab EPN 12.2 ,,Sisekliima", millest väljavõte on esitatud järgnevalt. Loomulik ventilatsioon Hoone loomuliku ventilatsiooni puhul põhineb õhuvahetus temperatuuri erinevustest tuleneval valis-ja siseõhu erikaalude vahel ning tuule mõjul. Ilmastikutingimuste muutudes muutuvad ka ventileeritavad õhuhulgad. Loomuliku ventilatsiooni igast väljatõmberestist juhitakse väljatõmbekanal katusest kõrgemale. Kanaleid ei tohi kokku ühendada, sest siis on oht, et õhk
4 Tulepüsivus Tänu Fibo plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on Fibo müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Fibo plokke võib kasutada kandvates ja mittekandvates vahe- ja välisseintes sh. tuletõkkesektsioonide eraldamisel või osadeks jagamisel ning tulemüüri ehitamisel, mille tulepüsivusajad EPN 10.1 Ehituse tuleohutuse kohaselt peab olema EI 120 - EI 240 ja REI 60 – REI 240. Süttimiskindluse ja tuleleviku järgi kuuluvad Fibo 3 ja Fibo 5 plokid EN 771-3p.5.11 järgi ilma katsetuste ja eriuuringuteta pinnakihi süttivustundlikkuse ja tuleleviku klassi V1/I (euroklass A1 ilma vastava testimiseta). Fibo müüritis säilitab suures osas kandevõime ka tulekahju korral ning seda on hiljem enamikel juhtudel lihtne taastada.
küllastunud pinnases vajum kolme vajumi kõrguste vahe ei ületa 2 m; väikesed süvendid ja Koormusplaadiks on 0,5m2 pindalaga sõõr. summana, mis need on? Veega küllastunud kraavkaevikud drenaazi, torustike jne. Puuraugus katsetamisel ka väiksemad plaadis savil soovitab ENV-EPN 7.1 arvutada vajum paigaldamiseks. Puuduvad nõrgad pinnasekihid pindalaga 0,03m2 Koormis antakse plaadile kas kolme vajumi summana: raskustega koormatava platvormi või kruvivaiade külge kinnitatud taladele toetuva tungraua kaudu
element on monteeritud "A" tähe kujulisena [IEV] • V-mast /V-tower/, AΠ-mast jne ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 32 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 4.2 ÕHULIINI MASTIDE PROJEKTEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Projekteerida tuleb vastavalt Eesti ehituskonstruktsioonide projekteeri- misnormidele (EPN) (s.h EPN 3 − Teraskonstruktsioonid, osa 3.1: Tornid ja mastid) kooskõlas eespool nimetatud standardite ja eeskirjadega. EPN-d koostatakse (alustati 1992. a) vastavate euroeeskirjade (Eurocode) alusel. Kuni EPN-de järkjärgulise valmimiseni vōib kasutada vastavaid N Liidu (SNiP) või muude maade (Soome, Rootsi, Saksa jne) ehitusnorme ja eeskirju. Pärast kinnitamist jäävad ainukehtivaks EPN-d. Projekteerimine toimub piirseisundite ja osavarutegurite meetodil
kogu Eesti elamufondi hõlmava siseõhu radooni uuringu. Mõõtmised toimusid ühepereelamutes ja kortermajade alumistel korrusel andmaks representatiivset ülevaadet radoonitasemest elamutes. Tulemused saadi 515 maja kohta. Selle tulemusel arvutati Eesti elamufondi keskmiseks radoonisisalduseks 60 Bq/m³. Valdade keskmised tasemed on esitatud kaardil. [LISA 6] Enamustes maakondades saadi elamute mõõtmisel ehitus ja planeerimisnormis EPN 12.2 kehtestatud radooni kontsentratsiooni piirväärtust 200 Bq/m³ - ületavaid tulemusi. Ainult neljas maakonnas (Hiiumaal, Järvamaal, Läänemaal, Pärnumaal) jäid kõik mõõtmistulemused alla 200 Bq/m³. [6, lk 149] Tulemus jääb siiski mõnevõrra alla Soome ja Rootsi keskmistele tasemetele, mis on teatavasti maailma kõrgeimate siseõhu radoonitasemetega riigid. [6, lk 150] Eesti siseõhu radooni uuringus saadud kõrgeimad mõõtmistulemused esinesid peamiselt Eesti
Katusekandja kõrguseks võtan umbes m. Roovide konstruktsiooniks esialgselt võtame katuseroovtalad IPE 240+plekk=0,3m. Hoone kõrgus on 10,2 m. Joonis . Arvutusskeem raami tasandil 2 2 HOONELE MÕJUVAD KOORMUSED 2.1 Lumekoormus Olgu valitud hoone asukohale (Tartu) vastav lumekoormuse normsuurus maapinnal: Vastavalt EPN-ENV 1.2.5 Projekteerimisealused. Koormused, osa 2.5 Lumekoormus tabelile 1 kui katuse kalde nurk on 0300, siis kujuteguriks . Katusekaldele 0° puhul saame normatiivseks lumekoormuseks katusel 2.2 Tuulekoormus Tuulekiiruse baasväärtuste valimine: tuulebaaskiirus on . Õhutihedus sõltub absoluutsest kõrgusest, õhutemperatuurist ja rõhu piirkonnas tugeva tuule korral. Kui ei ole teisiti määratud, võetakse väärtuseks . Tuulerõhubaasväärtus:
Hor praod üldist igas neljandas reas kuubikute surumisel kuni tugevust ei mõjuta. nurgatellise kõrvale ½ purunemiseni.On välja Tähtsamad vertikaalsed tellis.Ristseotist kasut töötatud ka empiirilised praoga paralleelsete puhasvuukmüüritistes. valemid tugevuse survepingete mõjul tekkivad Mitmekihilised seotised määramiseks.Vastavalt EPN- prao mõlemas otsas võimaldavad tõsta ile kuuluvad õõnteta kivid I pingekontsentratsioonid ja müüriladumise jõudlust, saab tugevusgruppi.Tühjade praoga ristsed ära kasutada poolikuid vert.vuukidega müüritises tõmbepinged.Kuna hapra telliseid täiteridades, saab peavad kivide otsad olema materj tõmbetugevus on laduda soojustusega seinu
Õnnetus ootamatu ja ettekavatsematu seik, mis toimub äkki ning kahjustab inimesi, vara või keskkonda. Riskiallikad klassifikatseeritakse 48. paiksed riskiallikad (turbarabad, trassid) 49. liikuvad riskiallikad (rongid) 50. asukohata riskiallikad (trombid, loodusõnnetused) 51. sotsiaalsed riskiallikad 52. elanikkonna turvalisust destabileerivad 26.09. Riskianalüüsi käik I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 53. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 54. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 55. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 56. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada
Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende projekteerimiseks EPN meetodeidja peetakse kinni seal esitatud nõuetest. Piirseisundid Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piirseisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kandepiirseisundina. Kandepiirseisund on konstruktsioonide puhul üldiselt määrav, pärast selle seisundi
Kuna elamus puudub ventileeritav või nõrgalt ventileeritav õhkvahe, siis välispinna
soojatakistus
Rse= 0,04
Piirete üksikute kihtide soojataksitused R=
R1=
R2=
Piirde soojatakistus Rt valemi järgi Rt= Rsi +R1 +R2 + Rse
Rt= Rsi + Rse+ R1 + R2 = 0,13 + 0,04 + 0,06 + 1,50= 1,73
1.2 Piirete soojajuhtivuse arvutus
U= U= (W/m2C)
U= 0,578 > 0,28 - U väärtus on suurem, kui Eesti Projekteermisnormis EPN 11.1 näidatud
välisseina soojajuhtivse piirväärtus (Ehitusfüüsika õpik lk 31)
1.3 Soojainerts
Leian soojainertsi D, et teada saada, mis on välistemperatuur valemi järgi D=
R1*S1+R2*S2+..Rx*Sx
Valemis R on soojatakistus ja S on soojasalvestus.
Soojatakistused on varem arvutatud punktis 1.1 ja soojasalvestuse saan tabelist nimega
EESTIS ENAMKASUTATAVATE EHITUSMATERJALIDE NÄITAJATE VÄÄRTUSED.
D= R1*S1+R2*S2= 0,06*3,66+1,50*3,67= 5,72
Kuna D tuli : 4
eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine. Klaasvill-tooted -sulamistemperatuur 600 oC, sõltub sideainest Kivivilltooted Partek kivivill-tooted kasutamine kuni sulamiseni 1100 oC Põlemine (Allikas: Ehitiste tuleohutus osa 1. EPN 10.1 Üldeeskiri Abimaterjal (ET-2 0109- 0306) Märkus: EPN 10.1 on küll asendatud (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315; vt. ptk.11.3), kuid abimaterjal on kasutusel. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsioonisaaduste temperatuuri järsk tõus ja tavaliselt ka valguskiirgus. Kui oksüdeerijaks on hapnik, siis tekivad põleva lähteaine koostiselementide oksiidid. Tulekahju on kiire põlemine, mis levib kontrollimatult ajas ja ruumis
eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine. Klaasvill-tooted -sulamistemperatuur 600 oC, sõltub sideainest Kivivilltooted Partek kivivill-tooted kasutamine kuni sulamiseni 1100 oC Põlemine (Allikas: Ehitiste tuleohutus osa 1. EPN 10.1 Üldeeskiri Abimaterjal (ET-2 0109- 0306) Märkus: EPN 10.1 on küll asendatud (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315; vt. ptk.11.3), kuid abimaterjal on kasutusel. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsioonisaaduste temperatuuri järsk tõus ja tavaliselt ka valguskiirgus. Kui oksüdeerijaks on hapnik, siis tekivad põleva lähteaine koostiselementide oksiidid. Tulekahju on kiire põlemine, mis levib kontrollimatult ajas ja ruumis
..50 Paju 48...60 Pappel 49...63 1.2. Kuivatite klassifikatsioon Materjalide kuivatamiseks kasutatakse mitut tüüpi ja erineva konstruktsiooniga kuivateid. Nende klassifikatsioon on tabelis 2. Tabel 2. 1.3. Projekteerimisest Puitkonstruktsioonide projekteerimisnormide EPN 5.1.1 järgi jagatakse puitkonstruktsioonid kasutus- ja kestusklassidesse, mis on aluseks puidu arvutuslike väärtuste leidmiseks ja 4 deformatsioonide arvutamiseks etteantud keskkonna tingimustes. Nii näiteks esimeses kasutusklassis iseloomustatakse materjali niiskusesisaldusega, mis vastab temperatuurile 20oC ja
Ehitusfirma ja ehitusplatsi 1 346 288 kr 8% kulud Kasum 1 682 861 kr 10% Neto eelarve 19 857 755 kr Käibemaks 3 971 551 kr 20% neto-eelarvest Bruto-eelarve 23 829 306 kr 162% otsekuludest 32 5. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 1. ET-1 0109-0235 Ehitiste Tuleohutus Osa 1. Üldeeskiri (EPN 10.1) 2. ET-2 0109-0306 Ehitiste Tuleohutus Osa 1. Üldeeskiri (EPN 10.1/AM-1 3. ET-1 0113-0189 Ehitiste tööiga 4. ET-2 0504-VL11 5. ET-2 0505-PP12 6. www.isover.ee 7. www.tartumaja.ee 8. www.fenster.ee 9. www.gyproc.ee 10. www.sakumetall.ee 11. www.uksetehas.ee 12. www.tikkurila.ee 13. www.akronsud.ee 14. Peetrimägi, L. Normeerimine ja eelarvestamine loengukonspekt, Tallinn 2007
* Keskdevoni veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike: 7,8-23,91 Bq/l. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis kasutatav põhjavesi on loodusliku radionukliidisisalduse poolest valdavalt ohutu. [ 4 ] 3.3 Radoon Eesti pinnases Kõrgema radoonitasemega maades klassifitseeritakse pinnased radooniohtlikkuse järgi ja kasutusel on sellest tulenevad ehitusmeetmed. Eestis on asjakohased soovitused olemas aastast 2000 kehtivas projekteerimisnormis EPN 12.3 ,, Radooniohutu hoone projekteerimine", mis alates 2003. aastast kehtib kui Eesti Standard EVS 840:2003. Dokument annab pinnaste liigituse radooni emissiooni ehk eraldumise põhjal ja esitab ehitusmeetmed radooniohu vältimiseks. [ 4 ] 13 Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt:
Loeng 3 Hoonetele esitatavad põhinõuded: Mehaaniline tugevus, püsivus, kasutusiga Tuleohutus Hügieenilisus, terviklikus ja keskkonnaohutus Kasutusohutus Müratõrje Energiasäästlikkus ja soojapidavus; energiatõhusus. Majanduslikkus (kasutuskulud, korrashoiukulud, funktsionaalsus, otstarbekus) Sobivus keskkonda (linnakeskkond, looduskeskkond) Ehitusnõuete täitmise tõestamine 1. üldtunnustatud arvutusmeetodid (Eesti Projekteerimisnorm, EPN, Eesti Standard, EVS, EN või ISO standard) 2. Laboratoorne katsetamine, sh proovide võtmisega toodetest, pooleliolevast või valmis ehitisest. 3. Kirjeldavad meetodid, sh vastavus normile või muule asjassepuutuvale reguleerivale dokumendile, prototüübile või end ajas õigustanud lahendusele. 4. Katsetamine kohapeal. 5. Paikne ülevaatus ka mõõtmised ja pikaajalised vaatlused 6. Ehitaja garantii Tugevus, püsivus, kasutusiga
Valemid kujunevad veeküllastatud pinnases sellega võrdse surve poorivees uc. Kui vee väljavoolu Casagrande plastsuskaardi abil. Eeltoodud liigituse põhimõtet on kasutatud ka siin oluliselt lihtsamateks kui ruumiolukorra puhul ja ükski torude kraanid on avatud, toimub vee eemaldumine pinnasest. Aja jooksul rõhk Eesti projekteerimisnormides EPN 7.1. Selle alusel jaotatakse pinnased pingekomponent ei sõltu pinnase deformatsiooniparameetritest. langeb ning proovikeha tiheneb, see tähendab pinnas konsolideerub. Pärast olenevalt põhilise terasuuruse alusel kahte rühma jämedateralised pinnased Ülesande lahenduse joonkoormuse ( joon. 2.25) kohta andis Flamant seda kui neutraalpinge on täielikult hajunud, hakatakse väga aeglaselt ja peeneteralised pinnased
paiknemisest, tugevusest ja püsivusest. Igale ehitatavale hoonele nähakse ette teatud kestvus, mis sõltub suurel määral ehitusmaterjalide omadustest ja tööde kvaliteedist. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused, millest sõltub hoone kestvus, on tugevus, külmakindlus, korrosioonikindlus, keemiline püsivus ja tulekindlus. Ehitised, tarindid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse kavandatava tööea järgi klassideks järgmiselt (EPN 15.1 ,,Ehitiste tööiga"): C vähemalt 100 a D vähemalt 50 a E vähemalt 20 a F vähemalt 10 a G vähemalt 1 a Märkus: klassid A ja B on reserveeritud üle 100 a kavandatava tööea tarvis. · tervisekaitse · nägusus · kestvus, tööiga · keskkonnakaitse 3 Põhiosad: Hoonete tarindid jagunevad kande- ja piirdetarinditeks: 1
7. KATUS Katuse ülesandeks on hoone kaitsmine ilmastikumõjude eest. Katused koosnevad kande- ja kattekonstruktsioonist. Kandekonstruktsioon tagab katuse tugevuse ja püsivuse (kannab katusele mõjuvaid koormisi ( omakaal, lumekoormus, tuulekoormus) ja kattekonstruktsioon annab vee- tiheduse. Katuslae puhul on katuse kandekonstruktsioon ühtlasi viimase korruse laekandjaks. Nõuded katusele Eesti Vabariigi projekteerimisnormi EPN 11.1. Piirdetarindid järgi - katusekate peab olema veetihe - katuse kuju ja kalded peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu - lamekatuse kalle ei tohi olla väiksem kui 1:100. Kalde määramisel võetakse arvesse kande- tarindite läbipainde mõju - sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega, välimise äravooluga katused vihmaveerennide ja torudega
sademetega väliskihti sissetungiv vesi, mõnel juhul ka hoone soklist tulenev kapillaarniiskus. Välispiirde niiskumine vähendab omakorda seina soojuspidavust, mis halvendab Soojustada võib välisseina nii veelgi hoone üldist olukorda. mineraalvilla kui vahtplastiga. Peaasi, et soojustus Eesti Projekteerimisnormi EPN 11.1 järgi peavad piirdetarindid kivimajadel paigaldataks olema konstrueeritud nii, et niiskuse kondenseerumine seina välispinda piirdes oleks normaalolukorras välditud. Selle kontroll on eelkõige vajalik krohvkatete korral, kus puudub tuulutuspilu soojustuse ja kattekihi vahel ning lisasoojustuseks kasutatakse mineraalvilla.
hoonete konstruktsioonidele; EVS 1090-2 Teraskonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Lisanõuded külmpainutatud profiilidele ja profiilplekile; EVS 1090-3 Teraskonstruktsioonide valmistamine. Osa 3: Lisanõuded kõrgtugevast terasest konstruktsioonidele; EVS 1090-4 Teraskonstruktsioonide valmistamine. Osa 4: Lisanõuded toruprofiilidest konstruktsioonidele. Ka need valmistamisstandardid on EPN 3T vastavate osade ümbervormistatud versioonid; EPN 3T omakorda põhineb euro-eelstandardi ENV 1090 vastavatel osadel Kõiki neid standardeid võib EL praeguste reeglite kohaselt kasutada kuni aastani 2010. Seejärel (õigemini selleks ajaks) tuleb võtta kasutusele uued Eurokoodeksid. Eurokoodeks 3 ,,Teraskonstruktsioonide projekteerimine" Eurokoodeks 3 ,,Teraskonstruktsioonide projekteerimine" koosneb järgmistest osadest:
kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus, ja talvistel töödel. 22. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Betoone koos mullbetoonidega on jaotatud ka alljärgnevalt: Kerged 400...1800 kg/m3 Normaalsed 2200...2600 kg/m3 Rasked 3000...4000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EPN-i järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. SNiP-i järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm². Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusmarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab
jõua laengukandjad kaugele ja seda liikumist hakkab takistama ka tekkiv elektriväli. Joonisel 4.5. on selgitatud seda nähtust ruumilaengu tiheduse ja potentsiaalide erinevuse graafiku abil. Tekkivat potentsiaalide vahet nimetatakse potentsiaalibarjääriks. ELEKTROONIKA KOMPONEND1D lk. 22 JOONIS 4.5. Kui aga on olemas erinimelised laengud ja potentsiaalide vahe, siis esineb ka elektriväli Epn, mis on suunatud n-osast p-ossa. Tekkinud elektriväli on aga suunatud laengukandjate liikumusele vastu ja laengukandjate liikumine ühest osast teise toimub seni, kuni nende endi poolt tekitatud elektriväli selle katkestab. Tuleb aga märkida, et tekkinud elektriväli soodustab vähemuslaengukandjate liikumist. On võimalik elektronide liikumine p-osast n-ossa ja aukude liikumine n-osast p-ossa. Vähemuslaengukandjate liikumise tõttu võib potentsiaali barjäär
annaabi.ee 
