Demokraatia koolis Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiamet...
Demokraatia koolis Definitsioon ütleb, et demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui aga rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Kas koolielu on demokraatlik? Esimeseks tunnuseks võib nimetada valimist. Koolis valitakse iga aastaselt klassi klassivanem ning kooli kooli president. Klassivanema valimised toimuvad klassisiseselt ning kõik klassikaaslased saavad võrdselt ühe hääle. Enim hääli saanud kandidaat võidab valimised ning saab klassivanemaks. See hääletamine on demokraatia üks põhinõudeid, sest igas demokraatlikus riigis toimuvad sellised valimised. Koolis on lisaks paljudele demokraatliku riigi tunnustele veel kodanikuvabadused, vaba ajakirjandus, arvestatakse vähemusega ning õpilastel on lubatu...
Demokraatia koolis Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiamet...
Demokraatia. Memo Demokraatia minu igapäeva elus on suhteline, oleneb olukorrast, aga suuremas osas see kehtib. See kehtib minu jaoks nii koolis, kodus kui ka mõjal. Eesti on demokraatlik riik ja seal see on oluline rahva jaoks nii ka minule. Demokraatia minu kodus kehtib kindlalt. Kui tahame perega midagi suuremat ettevõtta (nt. reis, auto, maja või muu säärase soetamisel) siis peavad ikka kõik nõus olema. Väiksemate asjada puhul otsustavad vanemad ise. Kui korraldame oma suguvõsaga suguvõsa kokkutulekut, siis arvestame kõikidega, et aeg sobiks ja koht sobiks. Demokraatia minu kodukohas ehk külas. Külades toimuvad külavanema valimised. Kui külas on vanurite ülekaal liiga suur, siis ei ole erilist mõtet ka sellel külavanemal. Paljudel vanuritel ei ole raha või tahtmist külaelu paremaks muutmisele. Vanuritel on üksmeel ja noorematel hoopis teine arvamus. Kõikidega tuleb arvestada ja niimoodi jäävadgi asjad tegemata või kui ka tehakse mi...
Kellele: Teema: Kelllelt: Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati ...
Demokraatia Tänapäeval on Eesti riigis minu teada kõikidel põhiharidusega kodanikel võrdne võimalus õppida uut eriala või täiendada oma haridust. Meil ametikoolis on samamoodi võrdne võimalus omandada kutseharidust, keskeriharidust. Näiteks käivad ka töötud ametikoolis täiendkursustel. Koolivälisel ajal on kõikidel ametikooli õpilastel võrdne võimalus käia ametikooli huvialaringides ja/või trennides. Ka mina osalen selles niinimetatud igapäevases demokraatia ringis, sest mul on võimalus käia ametikoolis. Põhiharidus on mul omandatud. Kõikidel õpilastel, kellel on vastavad hinded ja pole ülemäära põhjuseta puudumisi on võimalus saada ka õppetoetust ja muid toetusi. Võrdne võimalus toetust saada on kõikidel õpilastel, kes oma olukorda ei raskenda seal hulgas põhjuseta puudumised, õppevõlad. Olen aru saanud, et Eesti riik on demokraatiline riik. Siin tehakse tihti suuri rahvaküsitlusi. Sellepärast leia...
Kellele: Kellelt: Teema: Demokraatia Kõige lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu. Kuid kuidas ma tunnen ja osalen selles igapäevaselt? Demokraatia kodus on ka suhteliselt kõrgel kohal. Samuti on igalühel võimalus avaldada oma arvamust ning igalühel on olemas sõna-ja otsustamis õigus. Demokraatiat kui sellist Euroopas ma ei pane eriti tähele, kuna Euroopa on liiga suur, et olla kursis seal toimuvaga. Kuid kindlasti on riike, kus on demokraatia kõrgel kohal. Igapäeva elus tunnen ma demokraatiat enda ümber kõige rohkem koolis, täpsemalt oma klassikaaslaste hulgas, kus ei ole kellelgi kellegi üle võimu, vaid kõigil on õigus oma arvamusele ja mõtete avaldamisele. Kuid koolis on olemas ka kõrgema võimu kandjaid, kelle käskudele tuleb paratamatult alluda. Need on õpetajad. Kõige rohkem kehtib sõna demokraatia riigi asjade puhul. Eesti on demokraatlik riik, kus on iga riigikodanik hääleõiguslik inimene....
Kellele : Teema : Demokraatia Kellelt : Demokraatiat saab defineerida kui rahvavõimu ning see on teatud valimisvorm. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur, mis on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Olen kuulnud väidet, et demokraatia on protsess, milles inimesed saavad vabalt valida mehe, keda kõiges süüdistada. Demokraatlikus ühiskonnas on esiplaanil ühishuvid, kõigi heaolu ja enamuse tahe. Mina, kui alaealine, saan demokraatias kaasa lüüa koolis, kas siis klassivanema või õpilasomavalitsuse näol. Olen olnud oma eelmises koolis klassivanem, see oli kaheksandas klassis, kui see oli minu jaoks suhteliselt mõttetu, kuna minu ülesanneteks oli ainult raha kogumine ja hommikused kõned popitavatele klassikaaslastele. Olen kuulunud ka õpilasomavalitsusse, seda nii vabaliikme kui ka presidendi näol. Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjuse...
Gristi Adrat TTP-10 Demokraatia Urmas Lehtsalu Mina ei tunne Demokraatiat oma igapäeva elus eriti aga mõnikord juhtub palju ette.Kuna tegelikult on demokraatia mingisuguse suvalise grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed nii, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Ehk siis ei tohiks meie rahva partei hääletuse valimise tulemusi mitte mingil juhul president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada. Riiki kus demokraatiat ei ole, otsustatakse asju veriste sõdade või isegi revolutsioonidega. Ise käin Saaremaa Reforminoortes ja puutun kokku Demokraatiaga.Seal me ...
Demokraatia plussid ja miinused Demokraatia näiks olevat nagu tarkus, mis tuleb tagumikust pähe taguda. Ja demokraatia `paika' tagumine käib kumminuiaga. Demokraatia on selline valitsemise süsteem, milles kõik täiskasvanud ühtsete reeglite raames omavad õigust võrdselt osaleda üldiste seaduste ja poliitika tegemisel. Demokraatia peaks põhinema rahva soovidel. Nime poolest on meie valimissüsteem kujundatud nii, et iga kodanik saab valida omale sobiva erakonna, kelle liikmetest moodustub valitsus, kuid tegelikult valivad parteid oma esindajad valitsusse. Tegelikult ei kujunda tavaline kodanik poliitikat, vaid "kõrgemal" asuvad isikud valivad, kes asuvad riiki juhtima. Näiteks Tallinnas soovib inimene valida Keskerakonnast kandidaadi number 489 Andrei Novikovi. Aga Andrei Novikov ei pruugi pääseda valitsema, vaid valitsema pääseb temast kõrgemal paiknev kandidaat Edgar Savisaar. Enamus kandida...
Memo Kellele: Kellelt: Kuupäev: Teema: ,,Demokraatia igapäevaelus" Demokraatia tugineb võrdsusele, see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees. Demokraatliku ühiskonna märksõnaks on ,,vabadus". Ka igas kodus peaks see kehtima, Eesti riigis. Meie kodus nii see on, et kui midagi tehakse, siis arutatakse see kõigepealt läbi ja siis alles tehakse, mitte nii, et üks teeb midagi valmis, ja teised ei tea asjast midagi. Minu meelest see ongi kõige parem viis kuskile jõuda, kuna ühine arusaam viib sihile. Kuna meie kodus kehtib demokraatia, arvan, et kehtib ka paljudes, kui mitte enamustes eesti peredes. Ilma demokraatiata oleks asi keerulisem ja lahkarvamusi oleks palju rohkem. Demokraatia on väga hea võimu teostamise vorm, võrreldes teiste vormidega. On aga ka kindlasti palju erinevusi selles vallas, inimesed on kõik erinevad ja kõigil on omad põhimõtted ja arusaamad. Iga inimene tahab jääda oma põhimõtetele ja arusaamadele kind...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Demokraatia esineb igapäevaelus võrdsuse ja oma vaba arvamuse esitamise näol, mis tähendab ideaalvariandis seda, et kõik inimesed on omavahel võrdsed ja saavad avaldada oma arvamust (ühiskonnas, koolis, kodukohas) toimuva kohta.. Mina saan osaleda riigikogu ja vallavolikogu valimistel. Arvan et, demokraatliku ühiskonna positiivsele arengule on tähtis, et me kodanikena ei jääks ühiskonnas toimuvat pealt vaatama, vaid ühiskonna arendamises ise osaleksime. Just ise oleme need, kellel on võimalus avalike valimiste kaudu asjade arengut mõjutada. Demokraatia eesmärk peaks olema võimalus toetada inimese ja poliitiku, valija ja valitava omavahelist suhtlemist, et õpitaks üksteist paremini tundma ning üksteisest aru saama. Just reaalne omavaheline suhtlemine loob võimaluse usalduse tekkimiseks või taastamiseks. Ainult siis, kui me ise aktiivselt omavahelist tihedat suhtle...
teema: Demokraatia Demokraatia ehk Rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatiat igapäevaelus leidub palju. Demokraatiat leidub koolis, televiisoris kodus, internetis ja teistes kohtades. Minu ümber leidub seda suhteliselt palju. Koolis on demokraatiat ka omakorda palju vaja. Enamus hetki on siis, kui tuleb millegi suhtes kokku leppida midagi. Näiteks ehitusviimistluses tuleb välja selliseid hetki, kus on vaja kokku leppida, mis moodi tuleks viimistleda mingi ruum kuidas seda värvida ja leida erinevaid värvilahendusi. Seda on vajalik kokku leppida, sest kui teed mingit ruumi ning inimesi on rohkem kui üks, kes selle ruumiga parasjagu tege...
DEMOKRAATIA Demokraatiat võib üldiselt defineerida kui rahvavõimu. Aga kuidas saan mina selles protsessis osaleda. Kõigepealt siis koolis. Koolis või siis klassi on võimalik seda teha näiteks klassivanemat valides, sel juhul võidab see, kellel on klassis kõige rohkem pooldajaid. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad/lasevad õpilastel otsustada, kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Ametikoolis on teoreetiliselt võimalik ka osaleda õpilasesinduse kaudu selles protsessis, aga tegelikkuses on see lihtsalt naljategemina. Kodukohas on võimalik demokraatlikult asju ajada näititeks sellistel nn ,,külakoosolekutel", kus on kohal küla-,valla-või linnavalitsuse esindajad ja kohalikud inimesed, kellel on võimalik oma arvamust avaldada ja valitsese esindajatega arutada, mida või kuidas midagi paremeni teha. Veel on võimalik demokraatia protsessis osaleda nä...
Mina ja demokraatia Kui tuleb rääkida või kirjutada oma suhetest demokraatiaga, tuleb endale selgeks teha, mis see demokraatia üldse on. Loomulikult ei kuulnud ma nüüd seda sõna seoses kirjandiga esimest korda. Küllap olin ikka päris väike, kui see sõna mulle kõrva sattus. Meedias ei möödu ju päevagi, ilma et seda sõna ei mainitaks. Teaduslikuma pildi sellest sõnast sain ilmselt põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides. Kas aga ka selgema pildi, on üsna küsitav. Nüüd siis sõnaseletus lahti ja saan teada, et demos tähendab kreeka keeles rahvast, kratos aga võimu. Vastandsõnaks demokraatiale on minu meelest diktatuur. Kujutan endale ette, et demokraatia on teatrimaskidel see naerune mask, diktatuur aga kurblik mask. Ja nüüd siis minu seos demokraatiaga? Demokraatia on rahva võim, kus saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Nii tekibki mul küsimus, kas minul 17-aastasel, kes saab hakata riigi valitsem...
"Eesti liberaalse demokraatia edendamisel?" Sissejuhatuseks peaksime endalt küsima: kui pikk on üldse Eesti demokraatia edendamise ajalugu, mis ajast saame demokraatia ilminguid siinmail üldse järgida? Kuidas ja millal sai eestlasest demokraatia tarbija ja looja? Jättes kõrvale Raikküla Kärajad esimese eesti parlamendina võime vist siiski demokraatia algusaegadeks lugeda 17. sajandil taluperemeeste osalemist valla- ja kihelkonnakohtutes kaasistujatena, hiljem valitavatel kohtadel valla- ja linnavalitsustes. Ja nii Esimese Eesti Vabariigi loomiseni välja. Ka 50 aastane Vene okupatsioon jättis demokraatia ilmingutele kitsa pilu: demokraatia elementide loov rakendamine erinevates sotsiaalsetes üksustes- töökollektiivides, haridusasutustes, taidlus- ja erialaühingutes, liitudes ja klubides Voka naisansamblini välja. Ikka oli vaja ühiselt kooskõlastada tegevusplaane, ühiselt leida juhte, ühiselt otsustada rahakasutust. Jätame siit välja o...
Sparta ja Ateena hiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Alustades sellest,et Sparta asub Luna-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused...
Demokraatia Autor: Elor Lember AUT-21 Winston Churchill on õelnud midagi taolist.demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, kuid paremat pole paraku leiutatud. Demokraatia ümbritseb meid igal pool, töökollektiivis,koolis,ühiskonnas, tänaval ja perekonnas. Alati kui miski on seotud teiste inimestega, peame ju alati mõtlema ja arvestama teiste inimeste arvamustega. Arvan et demokraatia on kõige muu kõrval ka võimalus. Võimalus teha valikuid, ennast arendada,vabalt reisida,tutvuda uute ideedega. Nt, ma olen mõelnud, et avan kunagi enda remonditöökoja, tean vanemate jutust et siis kui nemad noored olid siis seda võimalust ei olnud. See polnud mõeldavgi ja eriti kui sa juhtusid olema veel lihttöölise laps. Nüüd on igaühel see võimalus avada oma äri, oma poeke,olen tähele pannud et meil linnas on näiteks kasutatud riiete poode väga palju. ...
Mina ja demokraatia Demokraatia on rahvavõim. Sain hiljuti 18. aastaseks, nüüd on mul õigus valida. Saan hääletada endale sobiva erakonna või inimese poolt. Oma valiku teen selle järgi, milliseid lubadusi antakse ning kes tundub usutavam kui teised kandidaadid. Kahjuks võimule tulles lubadused unustatakse või leitakse erinevaid põhjuseid, miks neid täita ei saa. Enne valimisi tehakse igasugust reklaami, mis maksab päris palju. Selle raha eest võiks midagi vajalikumat teha: tõsta lastetoetusi, parandada teid, panustada arstiabisse jne. Valimistel võidab see erakond, kes on võimul olles riigi ja rahva heaks midagi teinud või kes oskab teha paremat ,,lobitööd". Ühiskonnas on palju erinevaid arvamusi ja nii pole võimalik luua ideaalset riigikorda, mis kõigile meeldiks. Minu arust võiks valitsus olla igast erakonnast kindel arv inimesi. Siis ehk sünniksid valitsuses paremad otsused. Kuigi demokraatia on rahvav...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Kõige lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu. Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda? Demokraatias osaleme me igapäev. Näiteks minnes poodi valime ise mis ostame, mitte keegi ei sunni meid valima toodet mida me ei taha. Demokraatiat kohtame ka kodus perekoosolekutel kus otsustatakse midagi ja igal pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti Otsib Superstaari“ või „Eesti laul“ ja teisi kus toimub rahvahääletus ja igaüks kes soovib saab oma lemmiku poolt hääletada, kas siis SMSi või helistamise teel. Koolis kohtame demokraatiat näiteks klassivanema valimisel iga õpilane hääletab ja klassivanemaks saab isik kellel kõige rohkem hääli. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad õpilastelt kuidas tundi paremaks muuta või mida tu...
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta. Külakoosolekud käivad kõik rahvavõimu saatel, kuna külaelanikud on küla omanikud ning just nende sõna maksab. Külakoosolekul valivad külaelanikud endale külavanema, ...
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta. Külakoosolekud käivad kõik rahvavõimu saatel, kuna külaelanikud on küla omanikud ning just nende sõna maksab. Külakoosolekul valivad külaelanikud endale külavanema, ...
Demokraatia Demokraatia on huvitav mõiste, paljud saavad sellest teistmoodi aru kui mõned. Mina võtan demokraatiat kui kui korvpalli meeskonda, kuna kõigil on õigus oma sõna õelda ja terve meeskond peab andma endast kõik, et meeskond võidaks. Minul kodus on ka kindel demokraatia, kuna otsuseid võetakse vastu ikka neljakesi mitte üksinda või kahekesi. Kuigi on ette tulnud küll, et isa ütleb midagi ja siis kohe tehakse ka, kuna majas peremees ikkagi isa. Kodus arvatavasti tunneb ikka kõige rohkem demokraatiat, kuna pereliikmed hoiavad alati kõige rohkem kokku,isegi siis kui on juhtunud midagi õudsat. Koolis ütleme nii, et mõnikord on demokraatia ja mõnikord mitte, alati tahavad õpilased olla üksteisest paremad ja keksida oma hinnetega aga kui peab tegema rühmatööd siis kõik mõtlevad koos ja teevad koos, noh mõni laisk on alati gruppis kes ei viitsi midagi teha ja üritab kergemat teed minna. Minu arust o...
Platon Isik ja Elu: Sündis Ateenas ülikuperes. Tema taust ei lasknud tal algul omaks võtta vastumeelsust Ateena demokraatia vastu, kuid pärast tema õpetaja Sokratese surma mõistmist ja hukkamist tekkis see siiski. Kolmekümneselt lahkus ta Ateenast ja reisis tõenäoliselt Egiptusesse ja hiljem Sitsiiliasse, kus ta tutvus arvatavasti pütagoorlaste filosoofiaga. Peale tagasipöördumist Ateenasse, asutas ta akadeemia. Kuna see akadeemia töötas põhimõttel, et õpilased peavad õppima kriitiliselt ja mõtlema iseseisvalt võib seda pidada esimeseks ülikooliks.Seal õppisid paljud antiikaja suurvaimud nagu Aristoteles. Akadeemia tegutses üle 800 aasta kuni roomlased otsustasid, et see kujutab endast ohtu tärkavale kristlusele. Pythagorase ja Sokratese mõju on võti Platoni filosoofia juurde. Õpetuse punktid: 1) Platon lükkab tagasi demokraatia, kui valitsemissüsteemi, sest inimesed pole valitsemi...
Demokraatia Demokraatia on poliitiline reziim ehk valitsemisvorm, mille võimukasutust kontrollib rahva tahe. Demokraatia on kõikjal meie ümber. Demokraatiat leidub igal pool meie ümber. Demokraatia avaldu ka näiteks selles, et üks linn või vald ei tee eelistusi lasteaia kohtade jagamisel ainult oma vallas või linnas sissekirjutatud lastele, vaid annab võimaluse ka väljastpoolt linna või valda tulijatele- tahtjatele. Kõik inimesed on võrdsed seaduse ees. Kõigil on võrdne ligipääs võimule, nende õigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Demokraatlikule ühiskonnale on iseloomulik huvide ja arvamuste vaba võistlus, kompromisside otsimine, oma seisukohtade esitamise ja kaitsmise võimalus. Võib vaielda arvamuse üle, neid muuta või omaks võtta. Järjest rohkem laskutakse koolis õpetaja ja õpilase vahelisse dialoogi, lastakse osaleda õpilastel reeglistiku väljatöötamisel ja o...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda (koolis,kodukohas,riigis,euroopas). Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 See on kurb, aga üha enam näen ma kuidas tõlgendatakste demokraatiat olevat nagu tarkust, mis tuleb tagumikust pähe taguda. Ja demokraatia `paika' tagumine käib kumminuiaga. Kuna tegelikult on demokraatia mingisuguse suvalise grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed nii, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Ehk siis ei tohiks meie rahva partei hääletuse valimise tulemusi mitte mingil juhul president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada. Riiki kus demokraatiat ei...
Demokraatia Demokraatia kujutab endast diktatuuri vastandit. Kui esimese valitsemisvormi korral on võim ühe isiku või väikese grupi käes, siis teise puhul on kõigil sõnaõigus. Suurem osa maailma riikidest on praeguseks üle läinud demokraatiale, sealhulgas ka Eesti. Demokraatia jaguneb omakorda esindus-, otse- ja liberaaldemokraatiaks. Esindusdemokraatiale on omane, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsuste langetamisel vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Otsedemokraatia tähendab seda, et kodanik saab kohe oma sõna maksma panna, pole vaja ,,üleliigset" vahelüli, nagu esindusvõimu korral on poliitikud. Sellist vormi pooldavad ka anarhistid. Liberaalses demokraatias kaitstakse kõige rohkem vähemuste huvisid ning väga suurt tähelepanu pööratakse osalejate vabadusele. Kahjuks on ka demokraatial oma varjukülg. Kuna võim on rahva käes, sii...
1. Riik- kindla territooriumi ja kindla elanikkonnaga maa-ala. On avalik võim. 2. Riigi siseül- maa kaitsmine välismaalaste eest, kava pidamine riigis, sotsiaalabi otsimine, majanduse organiseerimine, korra ja turvalisuse tagamine, haridus, kultuur. Riigi välisül- teiste riikidega tutvumine, riigi huvide kaitse välismaal, riigile sobivate lepingute sõlmimine 3. Demokraatia-rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa 4. Kõrgeima võimu kandja on rahvas = Rahvas kannab võimu valimiste teel valib parlamendi. 5. Eestis saab rahvas võimutseda nii, et ta saab valida. 6. Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu Kohtuvõim- jälgib, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega & mõistab õiglust 7. Võimude lahusus- riigi 3 võimu peavad üksteisest seisma eraldi Võimude tasakaalustatus- igalühel 3 võimust on sama kaal kui kahel ülejäänul e ükski kolmest võimust e...
Mina ja demokraatia. Demokraatia... Rahva võim... Igapäevases mõistes võrdsus kõikide osapoolte vahel nii sõnade kui tegude tasandil. Üksikisik ilmselt demokraatiat teostada ei saa, sest kuidas sa ikka iseendaga demokraatlikult suhtled? Vaja on ikka vähemalt kahte inimest, kes siis võrdväärsetena omavahel toimivad. Ja et minu arust on demokraatia teostamine suunatud ilmselgelt seest väljapoole, ehk ühiskonna väiksematest inimgruppidest suuremate üksuste poole, siis minu arvates peaks demokraatliku käitumise alguspunktiks olema kodu. Kas ja kuipalju kodudes seda võrdsete suhtlust siis on? No oleme ausad, et kuni teatud eani, koheldakse meid kõiki lapsevanema- lapse ehk ülemus- alluva tasandil. Vähehaaval aga loobutakse keeldudest- käskudest ja oodatakse otsuste tegemisel ka sinupoolset seisukohta isegi kui see väga arukas ei ole ja seetõttu lõppotsuse tegemisel arvesse ei lähe. Ja siis saabub aeg, ku...
Lugupeetud klassijuhataja ja klassikaaslased! Tänapäeva väga aktuaalseks teemaks on saanud probleem, kas 16-aastased noored on valmis valima? Hetkel on Euroopa riikides valimis alampiiriks 18 aastat, väljaarvatud Austrias ning Saksamaa viies liiduvabariigis, kus on alampiiriks 16 aastat. Eestis on palju arutletud sellel teemal, kuid pole otsustatud midagi muuta. Kas probleem on noortes endas või on hirm hoopis tuleviku ees? Viimasel ajal olen kuulnud mitmeid arvamusi, et Eesti noortel pole piisavalt huvi poliitika vastu. Mina sellega ei nõustu. Arvan, et väga paljud aktiivsed noored huvituvad poliitikast. Eriti need tublid noored, kes loevad igapäevaselt lehti ja vaatavad uudiseid on piisavalt haritud ning omavad enda seisukohta. Kindlasti saaks huvi suurendada kui koolis oleks rohkem tähelepanu pööratud poliitikale, näiteks rohkem ühiskonna tunde. Kui toimuks sama palju harivaid loenguid seotud Eesti poliit...
Koostas: Mihkel Aulik Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Demokraatia Igapäevaelus tunnetan mina demograatiat sellega, et mul on võimalus õppida ja haridust omandada seal koolis kus mulle meeldib,või õppima minna hoopis kuskile välisriiki ja töötada või valida omale töö , mida ma tahaksin teha ja kus. Võtta puhkust omale sovil ajal või kokkulepitud ajal. Minna valmia alates 18-nendast eluaastatst ja valida endale sobiv partei ja seda pooldada. Hetkel ma veel valimas ei ole käinud aga järgmised valimised on üsna peagi. Selles ma veel väga kindel ei olegi et kas võtan valimistelt osa, sest et siiamaani pole ükski erkond oma lubadustest kinni pidanud aga eks see veelpaistab lähi nadalatel, et kelle poolt hääletan. Mul on vabadus valida oma elukoht kus mulle elada meeldiks. Mulle meeldiks elada tohutult maal kus on rahu ja vaikus kodu on nagu ikka selline koht kus tahad puhata ja vaikust ...
Diktatuurid Lääne-euroopas. Itaalia ja · Liikumise juhiks oli BENITO MUSSOLINI, ta lubas taastada riigis korra,Itaalia võimsuse saksamaa. · Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu Suund diktatuuridele: · Demokraatia langes kriisi · Üksikisiku roll oli tähtsusetu · Oodati diktatuuri,mis viiks riigi majanduslikule õitsengule · Klassihuvid allutati rahvuse huvidele · Kommunismis oli oluline töölisklassi,tahaplaanile jäi · MUSSOLINI-sündis sepa peres vaesuses, ei saanud kodanlus omandada head haridust,õppis kiriku...
--- 10-15 aastat tagasi käisid õpilased veel ringi koolivormiga, mis vaid vähestele meeldis. Mitu põlvkonda inimesi on kasvanud ülesse õpetajate igahommikuse kontrolli saatel, kus vaadati üle, et kas ikka koolivormi juurde kuuluv müts on peas ja, et keegi ei kannaks keelatuid välismaiseid teksapükse. Demokraatia arenguga kadus see mood ära. Eesti taasiseseisvumise järel ei tuntud vormiriietusest ka mittemingisugust puudust. Kes siis tahaks, et iga hommiku keegi kontrollib, mis sul seljas on ja veel vähem tahetakse, et keegi tuleb sulle ütlema, mida sa pead kandma. Meie arvates ei peaks olema ühes demokraatlikus riigis mitte mingisugust kohustust, et sa pead kandma koolivormi, kui sa tahad käia koolis. See, mida kantakse, las jääda ikka iga inimese enda otsustada. + Keegi ei ole kellestki parem, kedagi ei norita halbade riiete pärast - Tänapäeval on lastel mobiilid, i-podid, ja muud elektroonikavidinad, nüüd otsustatakse paremust juba se...
Mihhail Gorbatsov Elulugu v Mihhail Sergejevits Gorbatsov sündis 2. märtsil 1931 v Sündis Privolnoje külas talupoja peres v Isa - Sergei Gorbatsov v Ema - Maria Gopkalo v 13-aastaselt õppis koolis, töötas kolhoosis ja masina- ja traktorijaamas v 1948 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga kui tuntud kombainerit 19-aastasena kandideeris NLKP-sse, 1952 võeti vastu Õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteadust 1953. aastal abiellus Raissa Titarenkoga Tal on tütar Irina, kaks lapse- last ja üks lapselapselaps 1990. aastal austati teda Nobeli rahupreemiaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karjäär 1952. aastal astus NLKP-sse 1955-1962 töötas Savropoli krai komsomoliorganeis 1970-1978 oli Stavropoli krai parteiliider, seal jättis ta hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaa...
Kõne koolivormi vastu Tervist austatud kuulajad. Tegelikult pole ma siin selleks, et teile peale sundida oma arvamust, vaid pigem sellepärast, et avaldada teile oma mõttemaailma uksed teemale "Koolivormi poolt/vastu.,, Minu seisukoht on selles probleemis rohkem "vastu,, poolt. Ma arvan, et paljud jagavad minu arvamust. Kuid miks pole koolivorm nii aktuaalne tänapäeval? Vanasti kandsid kõik koolivormi ja polnud probleemi. Tänapäeval on kõik rohkem arenenum ja mitmekülgsem, kui niiöelda meie vanaemade aeagadel. Praegu on suur-suur valik muid riideid, mida selga panna. Kas tõesti valiksid sina, noor ja rõõmasameelne koolilaps, lõbusa värvilise omanäolise särgi asemel näotu ühesuguse argipäevase koolivormi ? Mina nii ei arva. Sattusin lugema ühte meie koolis käivat noortele suunatud ajakirja tundRuudus. Seal oli ka artikkel koolivormi kohta, mille ma kodus usinasti ka läbi luges...
Loovad inimesed, edukas riik Edukas riik on tema noored. Eduka riigi noored on selle tulevik, au ja uhkus. Riik vajab arenemiseks inimesi, kes omavad visiooni ning lisaks sellele on piisavalt ettevõtlikud, et seda ellu viia - olgu see siis ettevõtlus või vabatahtlik töö ühiskonnas. Riik on täpselt nii edukas, kui edukad on elanikud tema sees. Me loeme edukaks inimesi, kellel on palju raha, mõjukad tuttavad, ilus maja või auto, kaunis noor naine. Me hindame olulisust rahakoti paksusega. Tekib tunne, et just raha on see kõige tähtsam maailmas. Edukas riik? Kas see üldse on olemas? Lapsed ju on meie tulevik. Noored on meie tulevik. Meie homne viib meid edasi, aga küsime: "Kuhu?". Kas see on see edukas riik, kus nooruk haarab relva ja tapab koolis oma kalli klassikaaslase, õpetaja ja parima sõbra? Kas see on noorsand, kes koolis WC-s peksab endast nooremat poissi. Noormees, kes noortepeol vägis...
Kui suurt ja kiiret muutust haridus vajab? 25 aastaga oleme palju saavutanud, ent ometigi on haridusvaldkonna asjatundjad enamjaolt ühel meelel, et kool ja õppimine vajavad muutusi, kirjutab Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. Oleme õigustatult uhked Eesti saavutuste üle. Viimase 25 aastaga on üles ehitatud edukalt toimiv demokraatia ja majandus. Meie õpilaste teadmised on ühed Euroopa parimad, nagu näitavad PISA testide tulemused. Mõlema saavutuse juures on oluline roll meie õpetajatel. Nemad kujundasid tänaste eestvedajate põlvkonda ja on ka tänaste haridustulemuste aluseks. Ja ometigi on haridusvaldkonna inimesed enamalt jaolt üksmeelel selle suhtes, et kool ja õppimine vajavad muutuseid. Vajadus muutuseks Vajadus muutumiseks on olemas, aga tänu meie edule laiema avalikkuse eest veidi peidus. Esiteks näeb seda vajadust tänases haridusstatistikas, kui vaadata PISA keskmisest tulemusest sügavamale. Meie vene õppekeelega põhik...
Kui suurt ja kiiret muutust haridus vajab? 25 aastaga oleme palju saavutanud, ent ometigi on haridusvaldkonna asjatundjad enamjaolt ühel meelel, et kool ja õppimine vajavad muutusi, kirjutab Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. Oleme õigustatult uhked Eesti saavutuste üle. Viimase 25 aastaga on üles ehitatud edukalt toimiv demokraatia ja majandus. Meie õpilaste teadmised on ühed Euroopa parimad, nagu näitavad PISA testide tulemused. Mõlema saavutuse juures on oluline roll meie õpetajatel. Nemad kujundasid tänaste eestvedajate põlvkonda ja on ka tänaste haridustulemuste aluseks. Ja ometigi on haridusvaldkonna inimesed enamalt jaolt üksmeelel selle suhtes, et kool ja õppimine vajavad muutuseid. Vajadus muutuseks Vajadus muutumiseks on olemas, aga tänu meie edule laiema avalikkuse eest veidi peidus. Esiteks näeb seda vajadust tänases haridusstatistikas, kui vaadata PISA keskmisest tulemusest sügavamale. Meie vene õppekeelega põhik...
Aasia lõunaosa India ja Nepal India Vabariik ???? ??????? Bhrat Ganarjya Faktid Pealinn New Delhi (Delhi) President Pratibha Patil Pindala 3 287 263 km² Rahvaarv 1 103 370 000 Riigikeel hindi Rahvastikutihedus 344 in/km² Rahaühik India ruupia (INR) Valitsus vabariik ; demokraatia Iseseivus 15. august 1947 Ajavöönd maailmaaeg +5.30 Valdavad religioonid 80% hinduism 14% moslemid 2.4% kristlased 2% sikhid 0.7% budistid 0.5% dzainistid 0.4% muu Hindu naine Valitsus Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik Riigis kehtib mitmeparteiline vabade valitsemiste süsteem Indias tegutseb kahekojaline parlament India jaguneb 28 osariigiks , mida juhib presidendi poolt 5 aastaks ametisse määratud kuberner Kõige kõrgemat poliitilist võimu ...
kellele: teema: Demokraatia minu igapäevaelus kellelt: Igapäevaselt puutun tihedalt kokku demokraatiaga. Küll erinevalt, kuid siiski on iga otsus sellega seoses. Tänu sellele, et meie riik on valitsemisvormilt demokraatlik, siis saan ka mina nii elada. Minu otsused ei puuduta otseselt riiki, kuid mõneti siiski. Kasvõi see, et kui tulevad valimised riigikokku, saan mina sõna sekka öelda. Ja minu 1 hääl miljonist on siiski piisav, et otsustada mis ootab meie riiki ees. Lubatakse küll kodanikele palju, kuid palju sellest täidetakse, selgub alles hiljem. Mingil määral ka kindlasti kodanike arvamusi arvestatakse, aga pigem kaudselt. Ja kindlasti on asi ka selles, et raske on võtta arvesse miljoni inimesi tahtmisi ja teha just nii. Minu elus on demokraatiat tunda pidevalt. Kasvõi see, et mis päeval ma enda kodutöö teen, on siiski minu enda valik. Minult ei nõuta, et teatud kuupäevaks peab olema asi tehtud, muidu võetakse pea maha. Ja kind...
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mitte...
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.)...
Kellele: Teema: Kelllelt: Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati ...
1. Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Maailma riigid jaotati majanduse taseme järgi; võib ka öelda, et üldise tugevuse järgi. Esimene rühm arenenud tööstusriigid, kus demokraatia ja turumajandus: USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia jne. Teine rühm- plaanimajandus, edendati rasketööstust: NSV Liit + tema liitlased. Kolmas rühm- majandus nõrk. 2. Arenenud tööstusriigid : mida kujutab endast heaoluühiskond Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. (Kõrge elatustase, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalne turvalisus, arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem, kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid; tööpuudus kadus ajutiselt, auto, kasvas kiiresti tarbeesemete soetam...
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel (NT. Sparta) c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametite...
Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus (sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim)Iseloomuustas kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Töötu- ja vaesustoetused, pensionid ja stipendiumid kehtestati. Sotsiaalse turvalisuse ühiskond- ühiskond, kus riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile. Nt. Norra, kes hakkas kasutama põhjamere gaasi ja naftavarusid ja sai ülikõvaks riigiks. Ja Rootsi, kes ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks, kasutas ära sõjajärgsete kaupade puudust teistes riikides müües neile varustust. Ja kuna Soome pidi maksam NSVL sõjahüvitist, sidus neid majandus ja tööstus idapoolse turuga. Pärast hüvitise tasumist jäi soomele väliskaubandus tähtsale kohale, kuna ta sai tooteid...
Sparta ja Ateena Kas erinevad mentaliteedid ? Ateena ja Sparta olid kaks kõige suuremat linnriiki ehk polist kunagistel kreeka aladel. Sparta loodi 9. sajandil eKr. Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda ning hiljem levis see sealt edasi ka Messeenia maakonda ja Ateena loodi 5. sajandil eKr. Atika maakonda. Sparta polisel oli tähtsamal kohal sõjakus ning kultuuri arendamisega sootuks ei tegeletudki. Kuigi erinevalt Ateenast koolitati Spartas ka naisi füüsiliselt, muutes sellega ühiskonna turvalisemaks andes võimaluse osata kõigil end kaitstat. Takistuseks oli aga vaimne aren, mis Ateenas oli tähtsal kohal ning minu meelest oli taoline suhtumine ka õigem kuna muudkui sõjale mõeldes muutub ühiskond ilmetuks ning pingeliseks. Tänu kodanike koolitamisele Ateenas on tänaseni säilinud rohkelt tol ajal valmistatud kunsti ning ka kombeid ja stiile on jõudnud meieni ja muutunud nii tavaliseks et ei pane tähelegi. Kasvatus...
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki. Majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda oli Saksamaal väga raske tasuda tuli reparatsioone. 1923 puhkes.Riik oli suures rahapuuduses, raha trükiti aina juurde, sellega kaasnes tohutu inflatsioon. See omakorda tõi kaasa lihtrahva elatustaseme märgatava halvenemise ja rahulolematuse ...
Egle Pääslane JEREMY BENTHAM Elulugu Jeremy Bentham sündis Londonis 15. veebruaril 1748. aastal. Ta sündis advokaatide jõukas perekonnas. Vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid põngerja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut, ladina keele õpinguid alustas ta juba kolme aastaselt. Bentham elas suurte sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste ajal. Õpinguid alustas ta Wesminsteri koolis. Pärast seda, 1760. aastal, kõigest 12-aastasena saatis isa ta õppima Queeni kolledzisse Oxfordis ja seal sai ta 1763. aastal bakalaureuse ning 1766 magistrikraadi õigusteaduses. Kuigi ta oli pädev praktiseerima õigusteaduse alal, ei teinud ta seda kunagi. Õige pea pettus lootustandev advokaat Inglise keerukas õigussüsteemis ja hakkas ...
annaabi.ee 
