Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Demokraatia. Memo
Demokraatia minu igapäeva elus on suhteline, oleneb olukorrast, aga suuremas osas see kehtib. See kehtib minu jaoks nii koolis, kodus kui ka mõjal. Eesti on demokraatlik riik ja seal see on oluline rahva jaoks nii ka minule .
Demokraatia minu kodus kehtib kindlalt. Kui tahame perega midagi suuremat ettevõtta (nt. reis, auto, maja või muu säärase soetamisel) siis peavad ikka kõik nõus olema. Väiksemate asjada puhul otsustavad vanemad ise.
Kui korraldame oma suguvõsaga suguvõsa kokkutulekut, siis arvestame kõikidega, et aeg sobiks ja koht sobiks.
Demokraatia minu kodukohas ehk külas. Külades toimuvad külavanema valimised. Kui külas on vanurite ülekaal liiga suur, siis ei ole erilist mõtet ka sellel külavanemal. Paljudel vanuritel ei ole raha või tahtmist külaelu paremaks muutmisele. Vanuritel on üksmeel ja noorematel hoopis teine arvamus. Kõikidega tuleb arvestada ja niimoodi jäävadgi asjad tegemata või kui ka tehakse midagi noorte poolt, siis ei jõua seda ,,turujuttu’’ vanurite poolt ära kuulata.
Valla demokraatia käib läbi külade ja alevi. Vallas toimuvad omavalitsuse valimistel arvestatakse rahva häält kaasa arvatud ka minu häält. Kui mingi konkreetse valla elanikut teevad vallale mingi suguse ettepaneku või soovi, siis vald arvestab seda ja tegeleb sellega.
Koolis kehtib ka mingilmääral demokraatia. Kui midagi otsustatakse klassis, siis loetakse hääled üle ja võitjaks loetakse enim poolthääli saanud. Näiteks samamoodi on ka klassivanema valimisel. Kui enamus valib nt. Jukut, siis ta ta ka saab selleks. Tundides õpetaja ikka teeb hääletusi, näiteks tundi paremaks muuta, millist tööd teha, kontrolltööd või tunnikontrolli , jne.
Üldiselt kui on hääletus toimunud, siis seda otsust ei muudeta, välja arvatud kui selgub selle asja juures midagi ebamäärast, siis kehtib demokraatia ja enamus otsustab, aga see saab ainult kehtida kodus, koolis, mitte mingitel riigikogu valimistel või muul säärasel. Tegelikult loogiline oleks, kui erakonnal on hea reklaam , nad lubavad kõike teha ja muuta asju paremaks rahvale. Kindlasti midagi tehakse aga siiski, hiljem selgub, et kõik see oli ainult jutt, ja midagi erilist ei tehta , siis võiks küll olla võimalus oma hääl tagasi võtta ja pooldada kedagi teist või tuleks teha uued valimised, kui enamus oleks sellega nõus.
Riigikogu valimistel arvestatakse rahva häält kaasa arvatud ka minu. Demokraatia Eesti Vabariigis toimib ainult, kui me kodanikud oleksime pädevad ja ei jääks ühiskonda pealtvaatama vaid annaksime ka oma osaluse. Meil on võimalus valimiste kaudu asjade arengut muuta ja suunata. Neid keda me valime, siis ka peaksime neid ka usaldama ja just sellelt valitavalt ootame ka asjade arengut.
Olles Euroopas on see väga oluline, et kehtib demokraatia. Kui rahvas tahab midagi ja nad suudavad seda tõestada, siis nad ka saavad selle, sest Euroopa Liidu kui ka Eesti Vabariigi valitsejad arvestavad rahva arvamust.
Toimuvad ka euro parlamendi saadikute valimised, kus saame ka me mingilmääral osaleda.
Martin Paju
VLE-2
Demokraatia #1 Demokraatia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lille12 Õppematerjali autor
Demokraatia koolis, kodus, riigis, euroopas.

Sarnased õppematerjalid

Demokraatia
4
docx

Demokraatia

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Kõige lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu. Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda? Demokraatias osaleme me igapäev. Näiteks minnes poodi valime ise mis ostame, mitte keegi ei sunni meid valima toodet mida me ei taha. Demokraatiat kohtame ka kodus perekoosolekutel kus otsustatakse midagi ja igal pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti Otsib

Ühiskonnaõpetus
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

eelnõudele. Laekus 5 eelnõud: Jüri Raidla grupi eelnõu Jüri Adamsi grupi eelnõu Ando Lepsi grupi eelnõu 1937/38 aasta põhiseaduse toetajate eelnõu Kalle Kulboki grupi (kuningriiklased) eelnõu Eestil oli sisuliselt valida nelja suunavaliku üle, millist riiki tahetakse: 1. Kas vabariik või monarhia? 2. Demokraatia või mitte-demokraatia (Mitte kõik endised NSV liidu maad pole tänase päevani saavutanud demokraatlikku korda. Eesti võttis suuna dem. poole ning saavutas selle) 3. Parlamentaarne või presidentaalne võim(oli variant võtta suund USA, Prantsusmaa laadse presidentaalse võimu poole, kuid see ei leidnud nii noores riigis üldist heakskiitu. Küll oli omal ajal selle vaate pooldajaks Siim Kallas 4

Ühiskond
Kodanikud-huvid ja demokraatia
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................

Ühiskond
Ühiskond - aasta konspekt
26
doc

Ühiskond - aasta konspekt

Kodaniku ühendusi on 3 liiki: MTÜ-mitte tulundus ühingud(kõige rohkem) ja nende loomiseks on vaja 3 iskut ja põhikirja. Kord aastas üldkoosolek, ametlikult registeeritud. SIHTASUTUSED-on asutatud mingi kongress probleemi lahendamisekd ühiskonnas. Sageli rahastatakse mingit kindlat valdkond. Registeeritud. SELTSINGUD-mitte formaadsed ühendused, tkivad iseenesest, ei ole ametlikult reigisteeritud. Keegi ei tea palju neid ametlikult on . Tugev kodaniku ühiskond on demokraatia tagatiseks. Nt kohaliku looduskaitse seltsi survel võib valisus loobuda jäätme hoidla ehitamisest elamete lähedusse. Kodaniku ühiskonda alla kuuluvad: *korteri-ja suvila ühistu. *huviala ühendused. *spordiselts ja klubid. *usu ühingud ja kiriku kogudused. *taidlus ja kultuuri selts. *ametiühingud. *kutseliidud. *õpilas, noorte organisatsioonid. *üürnike/omanike ühendused. *looduskaitse ühingud *nais-ja meesselts. *pere ja pensonääride ühendused.

Ühiskonnaõpetus
RIIGIÕIGUS
37
docx

RIIGIÕIGUS

Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Põhiseaduse põhiprintsiibid esindavad põhiseaduse vastuvõtmisel langetatud olulisemaid väärtusotsuseid, väljendades Eesti riigi aluseks olevaid põhiväärtusi. Põhiprintsiipidel on ka õiguslik tähendus. Neile saab otseselt tugineda vaidluste lahendamisel, näiteks ei tohi seadused olla vastuolus demokraatia põhimõttega. Samuti on põhiprintsiibid abiks põhiseaduse teiste sätete tõlgendamisel. Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse rakendamisel, sealhulgas õiguse mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse üldpõhimõtetest. Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb vaadelda vaadelda põhiseaduse kõrval ka Euroopa Nõukogu ja EU asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on

Riigiõigus
Ühiskonna kokkuvõte eksamiks
17
doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

5) Valimised toimuvad regulaarselt 6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur 7) Võim on avalik 6)Isikukultus 8) Arvestatakse vähemuse huve Demokraatlike valimiste tunnused 1) kandidaate on ühele kohale mitu 7) Üks partei, teised keelatud 2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia – riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia – riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum – rahvahääletus Erakond – kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem – igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid

Ühiskond
Ühiskonna eksami õppimine-
16
doc

Ühiskonna eksami õppimine .

6) Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 5)Tsensuur 7) Võim on avalik 6)Isikukultus 8) Arvestatakse vähemuse huve Demokraatlike valimiste tunnused 1) kandidaate on ühele kohale mitu 7) Üks partei, teised keelatud 2) kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt, hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia ­ riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia ­ riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum ­ rahvahääletus Erakond ­ kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem ­ igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt

Ühiskond
Riigiõigus
31
docx

Riigiõigus

PS järelvalve öelnud, et Riigikohus peab tõlgendama kooskõlaliselt EL õigusega (võimalikult suures ulatuses eesmärki ja sõnastust arvestades) II. Põhiseaduse aluspõhimõtted §5 Ülevaade PS aluspõhimõtetest Sünonüümiks ,,põhiprintsiip"; kasutati ajalooliselt Riigikohus kasutab sõna põhiprintsiip (läbi praktika (pole eraldi loodud) toonud esile järgmised aluspõhimõtted: - Inimväärikus - Demokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - (Rahvusriik (väikese riigi puhul ülioluline; lisatud juristide poolt täiendusena)) Aluspõhimõte viitab norm=reegel/printsiip (printsiipide puhul on osad olulisemad kui teised ­ olulisemad on aluspõhimõtted/põhiprintsiibid; aluseks/loogiliseks eelduseks ka reeglitele) Välja pakutud kataloogide autorid: - Rait Maruste ­ põhiseaduse printsiibid on: demokraatia, parlamentaarse vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarriiklus,

Riigiõigus




Kommentaarid (1)

Yaxyay profiilipilt
Yaxyay: täitsa hea asi
15:45 03-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun