50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Risto Saun
Õppematerjali autor
kardavad vastutust, mis kaasneb millegi algatamisega. Mina vastutust ei karda, vastupidi, millegi eest vastutada ja vastutav olla pakub põnevust ja pinget. Näide õpilasfirmast ,,SiiDIi". Juhina olen ma vastutav, et kõik asjad õigeks ajakas valmis saavad. Esitlus, aruanne, laatade jaosk tooted, kujundus, plakat, jne. Tõsi, vahepeal muutub asi väga pingeliseks, kuid see ei muserda mind. Siiamaani on kõik asjad sujunud ja õigeks ajaks valminud. Loomulikult ei saa mõelda, et olles edukas õpilasfirmaga on tagatud ka edu reaalses ettevõtlusmaailmas. See oleks liiga naiivne suhtumine. Õpilasfirmaga tegelemine on mul aidanud mõista, et heaks juhuks olemisel ei piisa panusest ainult minust endast, vaid suur tähtsus on ka inimestel, kellega koos töötada. Firmal ,,SiiDii" on suurepärane meeskond ja suurepärane meeskonnatöö ning seega tahan ma öelda, et kui ma tulevuikus peaksin sisenema
Sellel alusel seistes võrdleme ennast naabritega, nii heas kui halvas. Need mured kipuvad mõnikord olema liiga suured. Võrdlustes kipuvad asjad võimenduma. Ärgem siiski unustagem: me saame ennast mõõta ja võrrelda ja vaagida just seetõttu, et me seisame sirgelt kindlal pinnal. Nooremad me seas ei teagi, et vanasti ümbritses me rannapiire okastraat. Me oleme jõudnud 22 aastaga niikaugele, et partneritega NATOs ja Euroopa Liidus üheskoos uuema ajaloo kordust me kartma ei pea. Eesti riik on saavutanud 22 uue iseseisvuse aastaga nii palju, et me ei võrdle enam tänast päeva okupatsiooni või laulva revolutsiooniga. Me võrdleme end riikidega, kellele vabadus ja demokraatia on iseenesestmõistetav. See on õige, koguni ainuvõimalik. Me oleme ja peamegi olema oma riigi suhtes nõudlikumad. Ent demokraatliku riigi puhul tähendab see, et me peame olema nõudlikumad ka iseenda suhtes. Demokraatlikus riigis ei ole valitsejad "nemad", nagu pole kaugemal mingi "Brüssel", kes
peremeeste vara. Panevad uuesti tööle. Seal oli üks nõue. Millised on omadused, mis seda kirjeldavad. Kui palju kahju tingivus põhjustab lapsed näppupidi prügikastis. Tehti valikuid, kas maksta arveid või osta perele süüa. Mis või kes põhjustavad tingimusi see oli selgelt välja toodud. Tööandjad ja meedia. Kahju said töölised ja nende pered, kogukonnad. Tuleb konstrueerida kolm asja, selleks, et nõue oleks edukas. Tingimused, inimesed ja lahend. Tingimus. Vastates publiku küsimustele tingimuse põhjustatud kahju ja ulatuse kohtakonstrueerime nõuded ja igale nõudele alus põhilised faktid. Seejuures hea toetuda ametlikule statistikale. Peame kirjeldama, mis toimub, võimalikult numbrite faktide keeles.kas see on lihtne? Eesti statistika amet ei tunne sellist mõistet nagu kodutus. Võib olla spetsialistide hinnang, aga see spekulatsioon. Koduvägivalla kohta kogutakse andmeid politsei statistika
kasutatud Teooria näitab, milline on juhi suhtumine inimeste juhtimisse. Milline on juhi lähenemine, milline on usk inimestesse, millele me oma printsiibid üles ehitame. Inimsuhete teoreetikute plussiks loetakse, et nad on aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks on kaldumine äärmusesse töhtsaks peetakse ainult inimsuhteid. Süsteemi koolkond 60ndatel tulevad uued mehed ja loovad süsteemi koolkonna. Sisendi ja väljundi vahel on organisatsioon. Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenest (ehk lihtamat öeldes kui ettevõttel pole kliente või toorainet). Olukorraline koolkond Psühholoogid uurisid inimest (biheivorism) ja oli isegi üks mees, kes ütles, et andke mulle ükskõik, milline laps ja öelge, keda te temast saada tahate ning parimate õpetajate käe all on see võimalik. Ideed jõudsid ka majandusse ja juhtimisse
See ei ole aga ühiskondliku kasulikkuse defineerimise seisukohalt eriti tänuväärne ülesanne. Seetõttu võibki mõiste „heaolu“ sisu muutuda koos igakordsete parlamendivalimistega ja sõltuda riigis valitsevate poliitiliste jõudude arusaamisest heaolust. Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majandussubjektid püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbija on kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Majapidamine on ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Ettevõte on majandusüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa kaupa ja teenuseid. Riik on kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Joonis 1. Majandussubjektid.
Sisukord Sissejuhatus Hästi oluline on tänapäeva iga riigi arenemine nii majanduslikus pooles kui ka sotsiaalses pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus
selle ümber. Iga organisatsioon on osa ühiskonnast (ühiskondadest) ja suuremast keskkonnast, ühiskonna ja keskkonnaga mitte arvestamine võib viia tulemuseni, kus ettevõttel polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Ühiskond ja keskkond saavad hakkama ka ilma ühe konkreetse ettevõtteta, kuid ettevõte ilma ümbritseva keskkonna ja ühiskonnata mitte. Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõik tooted ja teenused, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove.
Jean-Jacques Rousseau Arutlus teadustest ja kunstidest[1] EESSÕNA[2] See on üks tähtsamaid ja kaunimaid küsimusi, mille vastu eales on huvi tuntud. Siinses arutluses ei vaadelda metafüüsilisi peensusi, mis on vallutanud iga liiki kirjanduse ja millest pole alati vabad ka akadeemiate programmid, vaid siin vaadeldakse üht neist tõdedest, mis on seotud inimese õnnega. Aiman, et mulle ei taheta andestada, et söandan lugeda niisuguse otsuse. Rünnates häbematult kõike, mida inimesed tänapäeval imetlusväärseks peavad, võin ma oodata ainult üldist hukkamõistu; aga ma olen oma otsuse langetanud: ma ei üritagi meeldida teravmeelitsejatele või moega kaasajooksjatele. Pole mõtet kirjutada niisugustele lugejatele, kui tahetakse oma sajandit üle elada. Decipimur specie recti[3] Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele või nende rikkumisele? Seda me asumegi uurima. Missuguse ots
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid