Mis on biomass? Üldine tähendus: biomass on elusaine mass. Biokütuse tähendus: biomassiks nimetatakse bioloogilise päritoluga ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatavat, kütuseks töödeldud või varem kasutuses olnud tahket, vedelat või gaasilist ainet. · tahked (küttepuud, põhk, hein), · vedelad (bioetanool, biodiislikütus) ning · gaasilised (biogaas, biovesinik) Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2) Biomassi varude allikad Lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt) Tselluloossed rohttaimed (vitshirss) Suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, suhkruhirss) Tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder)
Mis on taastuvenergia? Taastuvenergia on energia, mis tootetakse taastuvatest energia allikatest, milleks peamiselt on vesi, tuul, päike, lained, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastumisel eralduv gaas. Aga ka biogaas ja biomass. Biogaas, teisiti öelduna käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad. See koosneb peamiselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Vähesemal määral sisaldab ka lämmastikku, divesiniksulfiidi. Energiahein- kultuurid, mida kasvatakse energia tootmise eesmärgil Biomass- Biotsünoosi isendite elusaine hulk. Väljendatud toor-või kuivamssi ühiksuis isendite
Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus Eelis puitkultuuride ees Bioenergia tootmiseks sobivad kultuurid
• Süvaookeanis toimub valguse puuduses kemosüntees – bakterid sünteesivad anorgaanilistest ühenditest orgaanilist. Energia liikumine ökosüsteemis • Toiduahelas energia muundub ja mingi osa energiast läheb kaduma. • Primaarproduktsioon • Sekundaarproduktsioon • Ökoloogiline tõhusus • Energia väljavool Primaar- ja sekundaarproduktsioon • Esmastoodang on ökosüsteemis kindla aja jooksul tootjate poolt toodetud biomass. • Biomass – organismide kogumass ökosüsteemis mingil ajahetkel. • Taimede biomassis ei kajastu kogu toodetud energia, kuna osa sellest (15-60%) kulub rakuhingamise käigus taime elutegevuseks. • Sekundaarproduktsioon – ökosüsteemis olevate tarbijate toodetud biomass. Ökoloogiline efektiivsus • Näitab, kui palju oma tarbitud toidust kulub organismi biomassi ülesehitamiseks. • Taimedel keskmiselt 50%. • Loomadel väga väike, umbes 10%.
hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad? Taastuvad- päike, tuul, vesi, biomass, looded, maa sisesoojus. Taastumatud - nafta, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi. 3. Fossiilsed kütused. Nafta Maagaas Kivisüsi Pruunsüsi Kasutusala Sõidukikütus - transport, Soojuse saamine, energia Sooja saamiseks, Sooja saamiseks,
......................................................46 14.1 Wood and wood waste..............................................................................................47 14.2 Municipal solid waste, landfill gas, and biogas........................................................48 14.3 Biofuels - ethanol and biodiesel............................................................................... 48 2 14.4 Biomass and the environment...................................................................................49 COAL.................................................................................................................................. 50 15.1 How we get coal....................................................................................................... 50 15.2 Transporting coal.....................................................................................................
Jaapani energeetika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nafta Geograafilised eelised Kliima Mäed Vulkaanid Kuumaveeallikad Tõusud ja mõõnad Tuumaenergia 1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Nafta 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Geoterma...
mineraalide assotsiatsioonidest , sette-, tard- ja moondekivimistest. Ookeaniline maakoor koosneb peamiselt basaldist, kontinentaalne lähedane aga graniidile see sisaldab rohkem ränioksiidi ja vähem magneesiumi ning raua ühendeid. Kontinentaalse maakoore pinna moodustavad 80% ulatuses settekivimid, ookeani põhja katavad täielikult värsked setted, mis pärinevad mereorganismide elutegevusest või veega maismaalt kandunud ainetest. 5. Elusaine = biomass. Organismide mõju keskkonnale realiseerub ainevahetuse kaudu 6. Suur ainerine e. geoloogiline ringe Maa ülemistes kihtides, kuid temas osalevad peale BS ka maasisesed jõud. Kõige liikuvamad on gaasid ja looduslik vesi st AS ja HF. Litosfääris kulgevad protsessid aeglasemad. Tuulte ja veega kantakse edasi suuri pinnasemasse, veega veel ka suuri koguseid lahustunud aineid. Pinnaveega kantud
Biosfäär ja selle koostisosad Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht
saadavate teiseste kütuste (nt nafta rafineerimissaaduste) põletamisel tekkiv soojus - 0,5 ZJ, 5) Maapõuest kaevandatava uraani tehislagundamisega tuumareaktorites (nii tuumaelektrijaamades kui ka plutooniumitehastes, tuumaallvee- ja -pealveelaevades) tekitatav soojus - 0,04 ZJ. Suhteliselt väikese koguse energiat haaravad fotosünteesiks maa- ja veetaimed. Osa sellest tagastavad taimed soojuskiirgusena atmosfääri, osa salvestavad aga biomassina. Maapõues või merepõhjas võib surnud biomass aeglaselt muunduda fossiilkütusteks. Osa taimede biomassist tarbivad taimetoiduna elusolendid, kes tarbitud energia samuti osalt soojusena atmosfääri või hüdrosfääri eraldavad, osalt aga omaks biomassiks muundavad, mis samuti võib hiljem salvestuda fossiilkütusena. Puiduna, turbana ja väga väikesel määral ka fossiilkütustena salvestub aastas käesoleval ajal ligikaudu 0,4 ZJ energiat. Atmosfääris ülalkirjeldatud viisil Maa päikesepoolsel osal neeldunud energia kiirgub Maa
Ökoloogiline tasakaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tudnra, tiga, kõrb..) Stabiilne populatsioon- sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiirestu kõrgemate troofiliste tasemete suunas. Dominant- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Produktsioon- biomaasi juurdekasv aastas
FOREST BIOENERGY Outline Introduction: wood as a fuel Main body: diferent wood made energy products Conclusin: summarising the usage References Introduction • Fossil fuels: dominant source of energy. • Biomass accounts about 10% energy supply • Wood- based fuels from fast- growing species. • Forest biomass: reneweable energy • Forest biomass, mainly used in the Nordic countries. Wood based fuels sources •Energy forest •Forest biomass •Recycled wood Wood Biomass • Biologicalmaterial derived from living, or recently living organisms. • Can be used after converting it to various forms of biofuel. • Woodchips • Pellets Bioenergy • Energy produced from biomass. • Electricity, heat, and transportation fuels. • Eesti Energia and bioenergy. Benefits of Biomass • Environmental Benefits • Economic Benefits • Energy Benefits Biofuels • Solid fuels Pellets, briquettes • Liquid fuels Ethanol Bio-diesel
Renewable energy Meriliin Lend Estonian University of Life Sciences Tartu 2013 Topics Renewable energy Solar energy Wind energy Hydroelectric power Geothermal energy Biomass energy Renewable energy Renewable energy comes from sources that naturally renew, or will not run out in our lifetimes. Includes sunlight, wind, water, geothermal heat and various forms of biomass. Renewable energy cannot be exhausted and is constantly renewed. Does not harm the environment. Saves money. Solar energy Solar energy is the technology used to harness the sun's energy and make it useable. Every hour the sun beams onto Earth more than enough energy to satisfy global energy needs for an entire year. Solar energy use has surged at about 20 percent a year over the past 15 years, thanks to rapidly falling prices and gains in efficiency. Solar energy is inexhaustible.
How to produce bioenergy from agricultural resources without harming the environment Jürgen Aosaar Jaak-Albert Metsoja Ahto Oja BOVA cource on biogas from biomass March 3-7 2008 Tartu Deciduous tree species on abandoned agricultural land Current situation • The long term development plan of the Estonian energy industry foresees a reduction in the use of fossil fuels and an increase in the share of biofuels: by the year 2010 renewable energy must account for 5.1% of total energy consumption Current situation (2) • In Estonia we have abandoned arable land about 400 000 ha, part of it is
päikese ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis paikneb 20-25km kõrgusel. Atmosfääriosa, mis kuulub biosfääri. Litosfäär Maakoores elavad organismid vaid pindmistes kihtides. Nende arv kahaneb sügavuses kiiresti. Vaid taimejuured, mõned mullaloomad ja bakterid ulatuvad sügavamale kui meeter või veidi rohkem. Ainult naftabaktereid elab mõnede andmete kohaselt veel 16km sügavuses. Biomass Biosfääri iseloomustab organismide kogumass ehk biomass ja elusaine produktsioon. Maa biomass on umbes 2,44*1012 tonni, mis on 0,00001% maakoore massist. Elusaine produktsioon ehk aasta jooksul juurde tekkiv organismide mass aastas on umbes 2,32*1011 tonni. Biomass(2) Organismide massist langeb ligi 90% kõrgematele taimedele, 9% alamatele taimedele, seentele ja mikroobidele, ainult 1% loomadele. Loomadest omakorda moodustavad suurema osa (98%) selgrootud loomad. Bioom Maakeral on kujunenud välja hiigelsuured
abiootilistest teguritest. Väga olulist rolli mängib antropogeenne tegur(inimtegevus). N:veekogude eutrofeerumine- muutumine rohketoitelisteks, N- ja P -ühendid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomassi püramiid saadakse siis kui ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomasse kujutame ristkülikuna, kusjuures ristküliku pindala S peab olema võrdeline selle troofilise taseme biomassiga. Iga järgmise troofilise taseme biomass on umbes 10% eelmise taseme biomassist. 11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist.
· Orgaaniline aine, mis on moodustunud organismide elutegevusest · Taastuv kütus · 3 erinevat päritolu Tahket kütust nim. Biomassik o Taimne Vedelkütust nim. biokütuseks o Loomne o Mikroobne · Orgaaniliste jäätmete anaeroobsel kääritamisel saadakse biogaas Biokütus - liigid · Biokütused liigitatakse vedelateks ning tahketeks kütusteks · Tahked kütused: o Puitpõhine biomass o Rohtne biomass o Puuviljade biomass o Lisanditega ja segatud biomass Biokütus - tootmine · Looduslikust ning kuivast jääkbiomassi: o Põletatakse o Gaasistatakse o Toodetakse biokütust · Märjast jääkbiomassist: o Valmistatakse komposti o Biogaasistamine Biokütus - kasutamine · Biomassi kasutatakse: o Otsese põletamise teel o Pürolüüsi teel · Vedelaid biokütuseid o Gaasistamisega kasutatakse:
mageveeorganismidest. Ookeanid on meie planeedil elusorganismide suurim "hoidla". Meredes on elu äärmiselt mitmekesine, alustades hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest, merevetikatest ja lõpetades mikroskoopiliste bakteritega, kes vabalt vees hõljuvad. Baktereid on seal nii arvukalt, et üks lusikatäis ookeanivett sisaldab 100- 1000000 bakterirakku kuupsentimeetri kohta. Kui võrrelda ookeanides elavate taimede ja loomade biomassi, siis on taimede kui produtsentide biomass pisut üle 4 korra suurem loomade kui konsumentide omast (taimne biomass meredes 4 miljardit t; loomne biomass 0,99 miljardit t) Pinnaühiku kohta teeb see biomassi hulgaks meredes 0,01 kg/m2. Maismaaga võrreldes jääb antud näitaja tunduvalt alla. Maismaa biomass pinnaühiku kohta on 12,34 kg/m2. Praeguste seisukohtade järgi on kõik loomade hõimkonnad tekkinud maailmameres peale küüsikloomade. Meredes pole klassidest hulkjalgseid, kahepaikseid ja küüsikloomi.
saab areneda nimet. ökoloog. amplit. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nimet. ökol. optimumiks. 5. populatsioonide arv-Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Populatsiooni arvukus sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus- näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. 7. seaduspärasus kehtib enamikus toiduahelates: iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10%eelmise taseme biomassist. seda nimet. ökoloogilise püramiidi reegliks. 8. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. 9. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevuseks. 10
ENERGIAVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMI Karl Niitso ja Anneli Rego Päike on peamine energiaallikas Fotosüntees(maal) 6CO2 + 6H2O + valgusenergia = C6H12O6 + 6O2 taimed, vetikad > taimtoidulised > loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse. 1% päikesevalguse energiast puhastoodangu on u pool
teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Kirjeldatakse alumise ja ülemise tolarantsuspiiriga ja järgnevatega: OPTIMUM ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsmalt suur juurdekasv, kiire paljunemine orgnismide biomass kasvab TOLERANTSUSPIIR (e.taluvuspiir e taluvuslävi), ökoloogilise teguri intensiivsus, mille juures ja mida ületades organism enam elada ei saa, organism hukkub. OPTIMAALNE TSOON - ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, mis on organismi elutegevusele soodne 6. Kohastumine ja kohanemine Fülogeneetilised (kohastumused) - nende muutustega kaasneb ka genotüübi muutumine. Lisatekst, et oleks arusaadav: Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on oma
selgitades termineid:alumine ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. 6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid. 7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). 8. Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassi juurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. 10. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevuseks. 11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon.
Eelised: · Mõju keskkonnale minimaalne · Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Puudused: · Kasutusala piiratud · Kulutused energiatootmisel suured · Energia tansportimine kulukas Eeldused: · Piirkond, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt · Sügavale maasse rajatud puuraugud Biomassienergia Eelised: · Kergesti kättesaadav · Aitab tõsta maapiirkondades tööhõivet, aitab kaasa piirkonna tööstuse arengule · Biomass on kodumaine kütus · Võimaldab metsa- ja põllumajanduse ning toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamist · Aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäitlusele Puudused: · Metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil · Kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel · Energiavõsa kasvatamisel tekib veekogude reostumise oht · Puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust Eeldused: · Jäätmepõletus jaamad
populatsiooniks (näiteks Rootsi, Norra) 7. Populatsiooni arvukuse ulatuslikke perioodilisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja (ilves) ja saaklooma (valge jänes) populatsioonide arvukus on teineteisest sõltuvuses populatsioonilained tulenevad nende liikide omavahelistest toitumissuhetest. 8. Ökosüsteemi troofilistest tasemetest võib koostada ökoloogilise püramiidi. Iga järgmise astme tarbijate biomass ja selles sisalduv energia on eelmise taseme omast ligikaudu 10 korda väiksem. 5000 kg tootjad (rohelised taimed) -> 500 kg I astme tarbijaid (rohutirtsud) -> 50 kg II astme tarbijaid (hiired) -> 5 kg III kolmanda astme tarbijaid (maod) 9. Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist (ja selles sisalduvast energiast). See on ökoloogilise püramiidi reegel. Biomassivahekord veeökosüsteemis võib veidi teistsugune olla. 10
Teguri intensiivsus 1. Alumine taluvuslävi- ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub 2. Ülemine taluvuslävi- ökoloogilise teguri maksimaalne intensiivsus, millega võrdse või suurema väärtuse juures organism enam elada ei saa. 3. Optimum- ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsamalt- suur juurdekasv, kiire paljunemine- organismide biomass kasvab 4. Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED EHK BIOOTILISED TEGURID 1. PARASITISM- toitumissuhe, kus üks organism (parasiit) toitub organismi (peremees) kehavedelikest või kudedest. See on ühele kasulik ja teisele kahjulik. - Ektroparasitism(nt soojavereliste loomade verd imevad putukad)
....................................10 2.2. Solar Energy........................................................................................................11 2.2.1 Development, deployment and economics................................................12 2.3. Hydroenergy.......................................................................................................13 2.4. Geothermal Energy............................................................................................14 2.5. Biomass Energy....................................................................................................16 3. Conclusion............................................................................................................ ....18 4. Sources............................................................................................................... .......19 Renewable energy Renewable energy is energy generated from natural resources--such as , wind, rain, tides and
Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed, ta reageerib välismõjutustele kui üks tervik ning nende vahel on eristatavad üleminekud. Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale (Päikesele). Ökosüsteemi iseloomustavad liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks
Muutuste tagajärg: kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus; üks ökosüsteem võib asenduda teisega Populatsioonilained populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum; näiteks tundra, kõrb jne Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas Ökoloogilised globaalprobleemid: 1)Toimetulek jäätmemajandusega, põhjuseks liige tarbimine, tagajärjeks prügi liigne hulk, lahenduseks taaskasutuse suurendamine
"hoidla". Meredes on elu äärmiselt mitmekesine, alustades hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest, merevetikatest ja lõpetades mikroskoopiliste bakteritega, kes vabalt vees hõljuvad. Baktereid on seal nii arvukalt, et üks lusikatäis ookeanivett sisaldab 100- 1000000 3 bakterirakku kuupsentimeetri kohta. (http://www.marinebiology.org) Kui võrrelda ookeanides elavate taimede ja loomade biomassi, siis on taimede kui produtsentide biomass pisut üle 4 korra suurem loomade kui konsumentide omast (taimne biomass meredes 4 miljardit t; loomne biomass 0,99 miljardit t) Pinnaühiku kohta teeb see biomassi hulgaks meredes 0,01 kg/m2. Maismaaga võrreldes jääb antud näitaja tunduvalt alla. Maismaa biomass pinnaühiku kohta on 12,34 kg/m2. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Praeguste seisukohtade järgi on kõik loomade hõimkonnad tekkinud maailmameres peale küüsikloomade. Meredes pole
Ravimtaimed ja marjad aga korjavad need kõik endale sisse ja seega asenduvad kasulikud ained hoopis inimesele kahjulike ainetega. (2p) -) Milline on bioloogilise mitmekesisuse väärtus inimkonnale? (max 2p) *) Bioloogilise mitmekesisuse väärtus inimkonnale on näiteks majanduslik. See tagab meile mitmekesise toidulaua. Lisaks sellele on bioloogiline mitmekesisus väga oluline ravimitööstuse seisukohalt. (2p) -) Milline võib olla maksimaalne nugiste biomass, kes on ära söönud 0,8 tonnist taime pähklitest toitunud oravad? (max 2p) *) Pähklid oravad nugised = Et bioloogiline effektiivsus on 10%, siis oravate biomass on 800kg * 10% = 80kg ja nugiste biomass 80kg * 10% = 8kg. Vastus: Nugiste maksimaalne biomass on 8kg. (2p) -) Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? (max 2p) *) Kasutatakse taastumatuid looduvarasid läbimõtlematult; märgalad on kehvas seisundis; muldades on liialt palju fosforit. (2p)
Kuigi hüdroenergia potensiaal on Eestis maapinna väiksese languse ja veekogude vooluhulga suhtes madal, on see siiski keskkonnasõbralik ning usaldusväärne energiaallikas. Päikeseenergia sealjuures on kulukam kuid üpriski efektiivne kui päike paistab. Perioodil märts kuni oktoober toodavad Eestis üles seatud päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest ning selle aja jooksul koguneb kokku 1030 kWh. Eestis on palju häid võimalusi alternatiivenergia tootmiseks. Biomass, tuul, vesi ja päike kõiki olulisi allikaid on võimalik ümber töödelda vajalikuks energiaks. Areng on olnud suur ja tundub, et see jätkub tulevikuski. all mõistetakse energeetilisi ressursse, mis on keskkonnasõbralikud ehk mille tootmine energiaks ei kahjusta keskkonda ning tootmisel kasutatavad energiaallikad on taastuvad, näiteks: vesi, tuul, päike, biomass, maasoojus jt.
Vähem produktiivsemates ökosüsteemides on nissid üldjuhul laiemad. 29. Võrrelge dominantide ja võtmeliikide olulisust ökosüsteemi talitluse seisukohast Dominant on liik, kes koosluses hõlmab suurema osa ruumist. Nende osakaal taimede üldarvus on suur (suur biomass). A keystone species is a species that is disproportionately connected to more species in the food-web. Keystone species have lower levels of biomass in the trophic pyramid relative to the importance of their role. The many connections that a keystone species holds means that it maintains the organization and structure of entire communities. The loss of a keystone species results in a range of dramatic cascading effects that alters trophic dynamics, other food-web connections and can cause the extinction of other species in the community. [96][97] 30
Siis on kõgu Egiptusemaal veri, niihästi puu- kui kiviastjais!´Ja Mooses ja Aaron tegid nõnda, nagu Jehoova oli käskinud. Ta tõstis kepi üles ning lõi niiluse jõe vet vaarao ja ta sulaste silme ees, ja kõik vesi jões muutus vereks! Ja kalad jões surid, jõgi haises ja egiptlased ei saanud jõest vett juua, ja veri oli kogu Egiptusemaal. Seega on looded mingil moel ka looduslikud protsessid, mitte ainult antropogeensed. · Suurenenud biomass, mis võib omakorda põhjustada suuremat hapnikutarvet ning seega hapnikupuudust piiratud vees. `merejärvedes' ja Läänemeres. · Muudatused liigilises koosseisus alates ränivetikatest kuni flagellaatideni, kui N:Si suhe suureneb Põhjamere, Saksamaa rannikualadel. 4 · Toksilisus näiteks dinoflagellaat Gyrodinium aureolum põhjustas kalade suremise 1980
ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tundra, taiga jne). stabiilne populatsioon- populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. ökoloogilise püramiidi reegel - iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. biomassi püramiid-ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku.; Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas. karnivoor (kiskja) - loomtoiduline loom. kiskahel - saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Ahvenad söövad 500kg, kaal tõuseb 50kghaug sööb 50kg
kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATSINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕRMEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHISTAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid toit, biomass, toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!! keskne roll elupaiga ja genofondina säilitab, filtreerib, muundab aineid Mulla mehaaniline koostis muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks. Protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Katsinski süsteem: Turba lagunemisastme määramine sõrmeproovil: 6) MULLA ORGAANILINE AINE (NII ELUS KUI SURNUD), SELLE
mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATŠINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕR- MEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHIS- TAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid – toit, biomass, toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!! keskne roll elupaiga ja genofondina säilitab, filtreerib, muundab aineid Mulla mehaaniline koostis – muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks. Protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Katšinski süsteem: Turba lagunemisastme määramine sõrmeproovil: 6) MULLA ORGAANILINE AINE (NII ELUS KUI SURNUD), SELLE TÄHT-
ajavahemiku jooksul arvukus oluliselt ei muutu. 13. Ellujäämuskõver. Graafik nõgus enamik isendeid sureb noorelt (kalad, kahepaiksed, putukad) Graafik kumer enamik isendeid elab vanaks Sirge graafik suremus on kõigis vanusastmetes ühtlane 14. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained- Populatsiooni arvukuse muutused periooditi ). 15. Oska konstrueerida ökoloogilist püramiidi. 16. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomass ja energia vähenevad kõrgemate tasemete suunas. Biomassijuurdekasv e produktiivsus väheneb kõrgemate tasemete suunas. Iga järgmise taseme biomass on u 10% eelmise taseme biomassist. 17. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiast soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevusprotsessideks. 18
Load duration curve 0 60 Heating 3 3 Hot tap water and other constant load 1 1 Total 4 4 soojusenergia 0 240 Kateldeks vali 2MW+2MW katlad Baaskoormuse katel Biomass 2 Tipukoormuse katel Kerge kütteõli 2 16 MW ristumine kollase joonega Tipukoormus Baaskoormus Aastane soojusvajadus kokku Baaskoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Biomassi kütteväärtus on 0,75 MWh/m3 loose, seega Kütuse kogus Biomassi maksumus on 11 /m3 loose, seega Kütuse maksumus Tipukoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Kerge kütteõli kütteväärtus on 0,90 MJ/dm3, seega Kütuse kogus Kerge Kütteõli on 570 /m3, seega
Teadlased tegelevad erinevate alternatiivsete meetodite väljatöötamisega. Biogaasi tootmisega hakati tegelema juba eelmise sajandi lõpus, kuid alles nüüd on selle olemust hakatud meedias kajastama. Biogaasiks ehk käärimisgaasiks nimetatakse orgaanilise aine peamiselt anaeroobsel käärimisel tekkivat, põhilise põlevosana metaani (CH4) sisaldavat gaasi. Biogaasi saadakse biomassist, mille võib jagada kaheks: põllul kasvav biomass (hein, teraviljad) ja tootmistegevusega kaasnev biomass, näiteks sõnnik, teeäärne võsa. Samuti võib biogaasi toota biotiikide ja puhastusseadmete muda kääritades. Biogaasi saagis sõltub põhiliselt lähtematerjalist. Ehhki biogaasi tootmine võtab Euroopas täistuure, on Eestis seni tegevust alustanud ainult 2- 3 biogaasijaama. Suuremad põllumajandusettevõtted ei ole endale ehitanud biogaasijaamu, kuna energiahinnad on Eestis tunduvalt väiksemad kui näiteks Lätis. Siinsed riigi toetused on samuti väiksed
REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja moodustab
The losses by energy conversion in Europe are of the same magnitude as the European heat demand and consist mainly of heat that is wasted by electricity generation . District heating is a means to utilise such surplus heat to cover heat demand. District heating can utilise the heat from electricity generation in combined heat and power (CHP) plants. District heating can also use other heat sources that are difficult to use for individual buildings, such as unrefined biomass fuels, heat from waste incineration and industrial surplus heat. The latter may, for example, be a by-product from production of automotive biofuel. District heating can provide cheap energy to consumers by using low-cost energy sources, such as wood, waste and surplus heat. Many of these resources can be of local origin and promote local business and industry. The main advantages with district heating are high security of supply through utilisation of
JÄÄTMED: Jäätmeid tekib palju! Taaskasutatakse vähe! Jäätmete sorteerimine Ohtlikud jäätmed, Probleemjäätmed (elektri- ja elektroonikajäätmed,rehvid jt.), Pakendid:, Paber ja papp, Klaas Joogikartong, Klaas, Metall Plast, Biolagunevad, jäätmed, Olmejäätmete , konteiner , Ehitusjäätmed ja mööbel. Jäätmete taaskasutamine materjaliringluses Paber, Klaas, Metall, Plastik Segapakendid Pakendikonteinerisse sobivad: alumiiniumist jms metallist pudelid ja purgid ning konservikarbid; plastpudelid, -purgid, -topsid, -karbid, kilekotid: kartongist piima-, mahla- ja veinipakid. Klaastaara- uus klaas Metallpurgid- uute purkide vms metallesemete valmistamine Tetrapakendid- paberi ja papi tootmine Plastikpudelid- kile vms materjali tootmine Plastpudelid Plastpudelid purustatakse, valmistatakse helbed. Plastitehas OÜ valmistab helbeid ja transpordib Aasiasse. Helvestest valmistatakse kilet, fliise, jopede, patjade jms. täitematerjali. Näiteks Jaama tn...
3. Taastuv energia: Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks. Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks miinused: Suured eriinvesteeringud
transformaatorites kuni 330360 kV, et vähendada elektrikadusid. Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu. Kuid põlevkivi ei ole taastuv, see tähendab seda, et mingi hetk see võib lihtsalt Eesti pinna pealt otsa saada. Taastuvenergia Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eesti elektrituru seaduse järgi on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Hüdroenergia Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Vesi on kohalik energiaallikas ning veevarude kasutamine elektritootmiseks ei ole Eestis maksustatud
- Lagundamisel tekkinud anorgaanilisi ühendeid kasutavad uuesti taimed (aineringe) Toiduahel - tootja → 1. astme tarbija → 2. astme tarbija → 3. astme tabija → … ↑ Nooled näitavad toidus sisaldava energia liikumist Aine ja energia ülekanne ökosüsteemis Aine ülekande kohta ökosüsteemis käib seaduspärasus: iga järgneva troofilise taseme (või toiduahela lüli) biomass on maksimaalselt 10% eelneva taseme biomassist - ökoloogilise püramiidi reegel Püramiid (ülevalt alla): mida ülespoole seda väiksemaks jääb astmete biomass 1. 3. astme tabijad 10t 2. 2. astme tabijad 100t 3. 1. astme tarbijad 1000t 4. Tootjad 10000t Erinevus: aine ringleb läbi T → T → L, saab uuesti kasutada Enegia liigub ühesuunaliselt, hajub soojusenergiana
Loodan, et see uurimustöö avab inimeste silmad, et säästa meie maailma tuleviku ja ka pikendada enda eluiga ainult elektri säästmisega ja selle aruka kasutamisega. 3 2. TAASTUVENERGIA JA TAASTUMATU ENERGIA Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eestis on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Praegu toodetakse elektrit tuulest, veest ja biomassist. Tuuleenergia Õhku ei paisku heitmeid. Hoiab loodust puhtana. Mürareostaja. Visuaalne reostaja. Halb lindudele.1 Hüdroenergia Ei reosta keskkonda. Ei piira jõe vooluhulka. Mõjutab vee elustikku.2 Biomass Saadakse organismide pärineva orgaanilise aine kasutamisest.. Põletamiselt paiskuvad õhku heited. Vajab palju vett.3 Tuumaenergia
(termotuumaenergia) Kerged elemendid – vesinik, heelium, liitium Päikeseenergia ja inimkonna poolt toodetud energia võrdlus Maale langev 1,8•10(17) W päikeseenergia Maapinnale saabuv 1,3•10(17) W päikeseenergia Energia tootmine (1994.a) 1,2•10(13) W Energia tootmine (2,5–3,0)•10(13) W (prognoos 2050.a) TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD Eelindustriaalne ühiskond: põhiline energiaallikas – biomass (puit) 6СО2 + 6Н2О <=> С6Н12О6 + 6О2 Industriaalne ühiskond: põhiline energiaallikas – fossiilsed kütused С + О2 => СО2 + 394 кДж/моль ENERGIA TARBIMINE N E, TW 3,0 tonni tingkütust/aastas inim. – norm Mlrd inim 20 1,1 tonni tingkütust/aastas inim. – keskmine 10 energiatarbimine arengumaades
sõõrsuid. Järve rannikul võib kohata 9 liiki kahepaikseid ja 6 liiki roomajaid. Siin on nähtud 266 liiki linde. Järve ja tema lähiümbrusega on seotud paarkümmend liiki imetajaid. Peipsi on produktiivne järv. Suurtaimestik hõlmab 5-8% tema akvatooriumist. Füloplanktoni biomass on viimastel aastatel olnud vegetatsiooniperioodil keskmiselt 10 g m -3, zooplanktoni biomass 1,5 g m-3, põhjaloomastiku biomass paljuaastase keskmisena 12,3 g m-2, lisaks rändkarbi biomass 235 g m-2. Põhja-Euroopa kalarikkaima suurjärvena on Peipsi loovutanud kaluritele aastas enamasti 7000-11000 t kala ehk 20-31 kg hektari kohta. Kevadel toidab Peipsi kümneid tuhandeid läbirändel peatuvaid veelinde. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.1 Peipsi järve suurtaimestik Peipsi järv on küllaltki sarnane Võrtsjärvega, paljud liigid on mõlemas järves samad. Haruldasi liike esineb Peipsis aga mõnevõrra rohkem. (http://loodus.keskkonnainfo.ee, 26.03.2012)
konsumendid ja destruendid Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja (produtsent)- toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist) Troofiline tase- toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagunadajaid Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogilise püramiidi reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist Ökosüsteem- isereguleeriv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop- ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid 4. Troofilised tasemed. Ökoloogiline püramiid. Reegel, selle rakendamine.
Taastuv ja taastumatu energia Kärolin Puusild 12. klass Taastumatu energiaressurss Energiaallikas, mille kogus kasutamisel väheneb Fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas biomass Tuumakütus - selle allikas, uraanimaak, väheneb Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid Põlevkivi ehk kukersiit Eesti tähtsaim maavara - Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaama Peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, (kuni 70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine, mitmesugused mineraalid Kasutatud ürgajast peale, tööstuslik tootmine 1837. aastal Prantsusmaal 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
