Kas Eestis tasub toota biogaasi? (1)

Kas Eestis tasub toota biogaasi?
Kadriliis Rääsk
11a.klass
Alternatiivkütuste tootmine on Eestis üha enam päevakorrale tõusmas. Teadlased tegelevad erinevate alternatiivsete meetodite väljatöötamisega. Biogaasi tootmisega hakati tegelema juba eelmise sajandi lõpus, kuid alles nüüd on selle olemust hakatud meedias kajastama.
Biogaasiks ehk käärimisgaasiks nimetatakse orgaanilise aine peamiselt anaeroobsel käärimisel tekkivat, põhilise põlevosana metaani (CH4) sisaldavat gaasi. Biogaasi saadakse biomassist, mille võib jagada kaheks: põllul kasvav biomass (hein, teraviljad ) ja tootmistegevusega kaasnev biomass, näiteks sõnnik, teeäärne võsa. Samuti võib biogaasi toota biotiikide ja puhastusseadmete muda kääritades. Biogaasi saagis sõltub põhiliselt lähtematerjalist.
Ehhki biogaasi tootmine võtab Euroopas täistuure, on Eestis seni tegevust alustanud ainult 2-3 biogaasijaama. Suuremad põllumajandusettevõtted ei ole endale ehitanud biogaasijaamu, kuna energiahinnad on Eestis tunduvalt väiksemad kui näiteks Lätis. Siinsed riigi toetused on samuti väiksed. Eestis makstakse biogaasil töötava elektrienergia eest ca 0,07-0,08 EUR-i kWh eest, mis on madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides. Üheks suureks erandiks on muidugi Saaremaal asuv Jööri biogaasijaam, mis on eeskujuks paljudele teistele riikidele. Biogaasi tootmine on muidugi keskkonnasäästlik, kuid väga kapitalimahukas. Ka mujal maailmas edeneb see valdavalt dotatsioonide tõttu, sest tegemist on suure ja pikaajalise investeeringuga.
Eestis kogutakse biogaasi prügimägedelt (AS Terts, Pääsküla prügila) ja saadakse reoveepuhastusel järelejääva läga kääritamisel (AS Tallinna Vesi, Paljassaare). Kui võtta aluseks põllumajandusloomade arv (2001. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis ligikaudu 300 000 veist, 125 000 lüpsilehma, 350 000 siga, 50 000 lammast ning 2,5 miljonit kodulindu) ning arenenud piima- ja lihatööstust, on arusaamatu, miks tekkivat orgaanilist jääki ei ole kasutatud biogaasi tootmiseks. Näiteks lehmasõnnikust eraldatava biogaasi põletamisele generaatoris elektrienergiaks saab sellise hulga elektrienergiat, millest peaks piisama lauda voolutarbeks. 120 lehma koogid suudavad toota umbes 40 kilovatti elektrit tunnis. Jäätmete töötlemine oleks majanduslikult tasuv ja leevendaks keskkonna saastumise probleeme, kuna tekkiv biogaas on Eesti oludes üks efektiivsemaid taastuvkütuseid. Biogaasi tootmine põllumajandusühistutes või suuremates taludes lahendaks seal vajaduse elektri- ja soojusenergia järele ning tooks maale juurde uusi töökohti. Biogaasi tootmine lahendaks mitmeid keskkonnaprobleeme, mis on Eestis viimasel ajal päevateemaks muutunud. Üheks neist on põhjavee saastumine . Mõned põllumajandusühistute veepumplad asuvad liialt lähedal loomakasvatusfarmide sõnnikuhoidlatele, millest osa paikneb otse lageda taeva all ja kujutavad endast suurt ohtu põhjaveele. Biogaasi tootmisjaam võimaldaks kasutada tekkivaid jäätmeid biogaasi tootmiseks, millega hoitakse ära hoidlas tekkiva metaani paiskumine õhku.
Alternatiivkütuste kasutusele võtmine on väga vajalik. Lisaks sellele, et biokütused rahuldavad mingil määral meie energiavajadust, säästavad nad ka keskkonda. Biogaasi valmistatakse kahjulikest gaasidest , nagu metaan , süsihappegaas jt, mis muidu atmosfääri paiskuksid ja põhjustaksid osooniauke. Nõnda taaskasutatakse neid gaase energia saamise eesmärgil.
Kasutatud kirjandus:
Niitra, N. 2006. Imelaut teeb lehmakoogi haisust elektrit. – Postimees 07.03., lk 10
http://www.scribd.com/doc/13416009/ajakiri3
http://forte.delfi.ee/news/varia/eesti-jaab-biogaasi-tootmises-latist-maha.d?id=25330917
Määrits, M. 2007. Teadurid soovitasid mõistlikku energeetilist isemajandamist. – Koit 03.02., lk 1.
Aastavakk = Aastavakk. Maarahva teatmik-kalender. 2006. Tallinn: Kirilille Kirjastus.