August Wilhelm Hupel 2017 Elukäik Sündis 1737 Buttelstedtis, Saksamaal Suri 1819 Paides Oli Äksi ja Põltsamaa pastor Tuntud literaat ja kodu-uurija Baltimaade valgustuse kõige viljakam kirjamees Sündinud Christian Friedrich Hupeli ja Johanna Helena teise pojana Hariduskäik Esimene haridus isakodus Weimari gümnaasium Jena ülikool 1818 sai ta teoloogia kraadi Pere Abiellus Christine Elisabeth Dehniga Kaks kasupoega ja kaks kasutütart 1761 sündis tema esimene poeg Teine naine Barbara Christine von Spandekaug 1765 sündis teine poeg Töö Koduõpetaja Sileesias kui ka Liivimaa 1758 töökoht Äksis 1760 Riia pastor 1763 kutsuti ta Põltsamaa kui ka Võnnu pastoriks Kirjandusteosed 4- köiteline teos ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast " (1772-1785) Jätkväljaanded ,,Põhjamaade mistsellid " ja ,, Uued põjamaade mitsellid" Lühhike öppetus Arsti ramat nende juhhatamisseks k...
Referaat August Wilhelm Hupel Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenist...
Eesti 18. sajandi isikud Peeter I Peeter I vallutas 1704. aastal Narva. Samal aastal vallutati ka Tartu linn ja pideva pommitamise tagajärjel linn purustati. Tallinna vallutamist 1714. aastal alustas Peeter I sõjasadama rajamisega. Peeter I rajas manufaktuure, rahavabrikuid, saeveskeid ja söögikodasid nii Tallinnasse, Narvasse ja Pärnu, mis omakorda tõstis Eesti majandust. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. 1710.aastal, kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Katariina II Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele V...
Estofiilide ideede ja algatuste tähtsusest Referaat Koostas: X Juhendas: õp X Tallinn 2010 Sissejuhatus 1730. aastail jõudis Eestisse vennastekoguduse liikumine. Nende toel levis kirjaoskus, mis võimaldas esile tõuste ka eestlastel, põhiliselt eesti kõster-koolmeistritel. Nad tegelesid elulugude,päevikute, kõnede, aruannete ja muude tekstide koostamise, levitamise trükkiandmisega. Kirjasõna polnud eestlastele seinini niisuguses ulatuses kättesaadav olnud. Kõik see lõi soodsa vaimse õhkkonna huvi tekitamiseks eesti keele ja kirjanduse, rahvaluule ja kultuurilise omapära vastu ka baltisakslaste seas. Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva ...
1.Miks seati sisse Balti erikord ? Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda? *Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid. Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kuigi uus asehalduskord tõi kaasa ka mõningaid demokraatlike elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all. 3.Mis on reduktsioon ? Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine Miks see teostati ? Riigi sissetulekute suurendam...
Tuntumad estofiilid Marit Koppel Haapsalu Gümnaasium 2010 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 August Wilhelm Hupel 3-4 Johann Wilhelm Ludwig von Luce 5 Friedrich Gustav Arvelius 6 Otto Wilhelm Masing 7 Johann Heinrich Rosenplänter 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus 1730. aastatel hakkas Eesti aladel levima kirjaoskus, millest said kasu eelkõige koolmeistrid, kes hakkasid tegelema päevikute, kõnede, elulugude ja aruannete kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega. Kirjasõna levikuga kaasnes hulk ini...
1.slaid: • 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism • Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“ • andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 4.slaid: • 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia • Riia toomkool, • Johann Gottfried Herder-eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. 5.slaid:August von Kotzebue • rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis; • mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid...
18.sajandi tähtsamad mehed Eesti ajaloos Anton Thor Helle (1683-1748) Sünniaeg: Anton Thor Helle sündis Tallinnas. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Haridus: .Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Töötas: 1713. aastast töötas Thor kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri kihelkonnas. 1715 valiti Anton Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Eraelu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega ...
Rahvusliku kirjanduse sünd 1.Kui vana on meie rahvuslik kirjandus? 150 aastat. 2.kus olid kirja pandud esimesed eestikeelsed sõnad? Läti Henriku Liivimaa Kroonikas 3.Millal trükiti esimest korda eestikeelne tekst raamatusse? 1525.aastal. 4.Milline oli kirikukirjanduse ülesanne? Levitada kirjasõna, arendada lugemisoskust, laiendada silmaringi. 5.Mis sajandil hakkas ilmuma ilmalik kirjandus? 18.sajandil. 6.Nimeta esimene eestikeelne kalender- Eesti-Ma Rahwa Kalender 1731 ajaleht-Lühhike Öppetus August Wilhelm Hupel 7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis. Kooliajal kirjutas põhiosa oma luuletustest, pidas ka päevi...
18. saj Eesti valgustajad Slaid 1 - PEALKIRI Slaid 2 VALGUSTUSAJASTU 1. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas 2. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse 3. Hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. 4. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. 5. Vahenditeks olid raamatud ja ajalehed *Sellele ideoloogiale andis nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Slaid 3 GARLIEB MERKEL(17691850) 1. Valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil. 2. Merkel sündis külakirikuõpetaja perre Liivimaal. 3. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades. 4. 1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. 5. Sealsete id...
Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60%...
Gümnaasium Eesti 18. sajandil · Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da · Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem orgaaniline osa mandri-euroopa õigussüsteemist. Balti provintside - Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja Kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsa...
13. saj Henriku Liivimaa kroonika ilmumine. 1525. a Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. 1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus. 16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste s...
EESTI 18.SAJANDIL Vene võimu all 8.klass Baltikumi eriseisund - Balti erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile erilist mõju avaldada. · Tihenesid sidemed Saksamaaga. (Tart...
1) Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Üksikud teated vanades kroonikates või harvades säilinud dokumentides. Peamised allikad on oletused ja võrdlused *Saxo Grammaticuse kroonika "Gesta Danorum" 1172 taani ajaloolase ajalooline kroonika Pärineb kirjeldus eestlastest, kes teineteist lauluga võitluseks julgustasid. *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika", see käsitleb sündmusi ajavahemikus 1184-1227 *Balthasar Russowi kroonika 2) Mis on kirmes? ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures. 3) a) HARIDUS- · Eesti I kõrgem kool · Eestimeelne katekismus · Eestikeelne katolik käsiraamat 1622 · avati Jesuiitide residents ja Aallide seminar(1583) 1585 sai sellest eesti kõrgeim kool koole rajati kiriukute kõrvale. 1632 avati Academia Gustaviano. 1684 õpetajate seminari avamine b)KIRIKUEL...
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...
Vaime kultuur XVIII sajandil KULTUURIMÕJUTUSED 18.SAJANDIL 1. Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis 1.1. puudus pastoritest, juristidest, arstidest kui ka koduõpetajatest LUTERI KIRIK PÕHJASÕJA-JÄRGSETEL AASTATEL 1.Vaimuelu kandev osa jäi luteri kiriku hooleks 1.1. Õpetajade puudus kogudustes põgenenud, küüditatud 2. Kiriku mõju oli kahanenud 2.1. Kirikuelu juhtis Liivimaal superintendent, Eestimaal üks maanõunikest 3. Rüütelkondade vahelesegamine kirikuasjadesse 3.1. 18.saj. Esimesel poolel väga tavaline 3.1.1. lõppes enamasti aadli tahte pealesurumisega PIETISM 1. uus usuvool, Saksamaalt alguse saanud 1.1. taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist 2. 1720-1730-ndatel omandas PIETISM siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi 2.1. pietistidest õpetajad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisusest 3. Taotlesid ka usudogmad...
Garlieb Helwig Merkel 1769 sünd Ledurga pastoraadis algõpe pastorist isalt 1777-1782 Riia Toomkool 1782 iseõppija, ametnik, eraõpetaja 1788-1796 koduõpetaja publitseeris "Lätlased eeskätt Liivimaal filosoofilise aastasaja lõpul. Etnograafilis-antropoloogiline uurimus" (1796) Ühiskondlikud olud Kapitulatsioonid (1710) Liivi- ja Eestimaa rüütelkonnad ning linnade raed Balti erikord privileegide säilitamine Roseni deklaratsioon (1739) mõisnike piiramatu omandiõigus talupoegade vara ja isiku suhtes Browne'i positiivsed määrused (1765) Pärisorjuse teemal enne Merkeli "Lätlasi" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717-1779) Heinrich Johann von Jannau (1753-1821) August Wilhelm Hupel (1737-1819), Wilhelm Christian Friebe, Karl Philip Michael Snell kritiseeriti pärisorjust "Mõistus on võitnud ja algab õigluse sajand. Inimväärikuse j...
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud...
EESTI KIRJAKEEL 17.- 18.sajandil. Vana kirjaviis "Keel ja ühiskond" X klassile 9. ptk Mare Hallop KiNG 14.10.2013 30.10.2012 17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti...
Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide tegevus vastureformatsiooni käigus · Poola võimu ajal taastatakse katoliku kirik · Paavst saadab oma saadiku kaudu Liivimaale jesuiidid, eesmärgiga levitada siit katoliku usk edasi Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid tegutsevad Tartus ja asutavad siin gümnaasiumi · Gümnaasiumi kõrvale asutati tõlkide seminar, et ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses · Kirikud peale Liivi sõda purustatud, pöörduti uuesti oma muinasusu poole, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest, pastorite haridus puudulik ja ebamoraalne eluviis · Luterlikku kirikuorganisatsiooni hakkab uuesti üles ehitama Joachim Jhering aabitsa väljaandmine, kirikukaristuste süsteemi väljatöötamine · Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ä...
Hernhuutlased Eestis Vennaste ehk hernhuutlaste ideed tõid rändkäsitöölised 1730. aastate alguses Eestisse, ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Erakordselt tähtis oli vennasteliikumine ka talurahva eneseteadvuse kasvamisel. Koguduste seisukord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsional...
18.sajand valgustussajand VALGUSTUS Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pä...
Talupoegade olukord-kontrollida kodust tööd Vaimuelu 18. sajandil Võta poolt või vastuseisukoht ning põhjenda oma otsust. Viimane ülesanne Tihenevad Eesti kultuurikontaktid Läänega (uued usuvoolud, kirjandus-, kunsti-, muusikastiilid, elulaad) Luteri kirik ja kirikuõpetajad jäävad vaimuelu kandjateks. TÜ ei tegutse. Taastatakse talurahvahariduse andmine. Rahvasõbralike haritlaste kriitika valitsevate olude, sh. pärisorjuse suhtes. Eestlased kristianiseeruvad Täida lünktekst usuvoolude kohta. Luteri usku lähendas rahvale............................ Lõplikult võtsid eestlased ristiusu omaks tänu................................................................... Hernhuutlus süvendas järgmisi moraalseid tõekspidamisi:........................................................................................ Hernhuutlus kasvatas rahva algatusvõimet:......................................................................................
Pa i d e k e s k a j a l Paide ilmub ajalooallikatesse 1265. a Liivimaa ordu rajab Paide Konrad von Mandern Järvamaa ja Alempoisi piir Stensby lepingu alusel ei tohtinud Järvamaale Taani kuninga loata linnuseid ehitada Varasemalt polnud seal tihedamat asustust, sest Henriku kroonikast pole selle kohta midagi teada Linnaõigused Järvamaa keskus, kaubaasula 1291. a linnaõigused Ordumeister Halt Linna nimi tuleneb ilmselt linnuse ehitamisel kasutatud paekivist Saksakeelne nimi: Wissenstein ehk valge kivi Eestikeelne esialgne nimetus: Paede nüüd Paide Click icon to add picture Click icon to add picture Paide keskajal Paide keskajal Vähe kirjalikke allikaid Haigemaja ja gildimaja Arheoloogilised kaevamised ainult Tegelikult: alla 1000 inimese, ord...
1) Eesti kirjakultuur hakkas arenema 13. sajandil. 2) Henriku Liivimma Kroonika kirjutati 13. sajandil. 3) Esimene eestikeelt sisaldanud raamat trükiti 1525. aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739. aastal Tallinnas, tõlketöö juht oli Anton Thor Helle. 9) Piiblist üldtuntud väljendid: Tulgu või veeuputus; Saagu valgus; Meie igapäevane leib; A ja O; Läbi sõrmede vaatama. 10) Piibli tähtsus oli selles, et see fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele ja viisi mis tugines Põhja- Eesti murdele. 11) ,,Oh ma vaene Tarto linn" autor oli kirjutatus 1708. aastal Käsu Hansu poolt. 12) See koosnes 4. os...
PÕHJASÕDA oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed käsitöölised kuulusid gildidesse ja tsunffidesse. Räägiti saksa keelt. Eesti Selles võitlesid Rootsi vastu Poola, Venemaa, Saksimaa ja Taani. Sõda sillutanud Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud linnad halval järjel, kuna kaubandus euroopaga käis riia ja peterburi algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kaudu. Välja veeti teravilja ja metsa. Sisse veeti soola, metalli, ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. 1700 Türgiga vaherahu kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist soolaheeringat ja tubakat. Levinud SÕBRAKAUBANDUS, talupoeg saat...
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700...
Eesti 18. sajandil Eesti Linnad pärast Põhjasõda Pärast põhjasõda oli Eesti talud ära rüüstatud, põllud olid söötis ja koduloomad hävinud. Tallinnas ja Tartus elanikud küüditati enne sõja lõppu Venemaale. Väiksed linnad/külad olid täiesti inimtühjad. Liikvele tuli ka katk. Enamus arstid, kirikuõpetajad ja suur osa kaupmehi surid sellesse. Rootsi aegne rahvaarv saavutati 1750.aastatel. Põllumajandus Selline tase mis oli Rootsi ajal saavutati alles 18. sajandi keskpaigaks. Euroopas kasvas aktiivselt viljahind seega see aitas kaasa taastamisele ja arengule. Paljud talud samalajal suurendasid oma põlde. Peeti ka palju rohkem kariloomi see andis vöimaluse väetada põlde sönnikuga mis tähendas, et saaki on rohkem. Teraviljadest hakkati põletama viina see müüdi peamiselt Euroopasse kuid hiljem Peterburi turule. Vaimuelu pärast Põhjasöda Eestimaa ja Saksamaa vahel tihenesid sidemed. 18.sajandil jäi Tartu Ülikool suletuks, sai Baltisaks...
Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv...
VENEMAA 17. sajandi lõpus sai tsaariks Peeter 1.(1682-1725). Kasvas Kremlis, teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Talle meeldis sakslaste alev, ja peale selle nägemist tahtis teha riigis ümberkorraldusi. 1697. Suundus välisreisile. Peatuti Madalmaades, Inglismaal. Töötas nädala laevaehitustöökojas puusepana. Euroopa riigid polnud huvitatud sõjast Türgi vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda. Sõjavägi: nekrutitest, rajati uusi sõjakoole, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, rajati riidemanufaktuure(et valmistada mundreid ja purjeriideid). Maksusüsteem: kehtestati pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Valitsemiskorraldus: tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter 1. oma sõpradest koosneva senatiga. Valitsemisega tegelesid ka kolleegiumid. Peetri reformid võimaldasid Põhjasõ...
Luteri kirik Põhjasõja-järgsetek aastatel. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate hulgas petism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Kiriku osa vaimuelu edendajana jäi varauusaja lõpuni väga oluliseks. Kirikuõpetajad olid 18. sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Vennasteliikumine Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need k...
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused 1.Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (''ookean Euroopasse'') 2.Rootsi raske siseolukord 3.Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 4.Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa ( August II tugev) ja Taani ( Frederik IV ) 3. Käsu Hans- Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid- Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? 1.Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemeis (Tartu, Narva) oli varemeis, põllumaa oli sööti jäetud. 2.Eestimaa oli enamjaolt ...
Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus...
KOOL 18. sajandi II poole 19. Sajandi I poole eesti valgustuskirjandus. Juturaamatud Referaat NIMI klass Juhendaja Tallinn 2010 Sissejuhatus Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", millele olid teed sillutanud arvukad suured mõtlejad ja poliitikud. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistusepärase, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaa...
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
Karl XII · Rootsi kuningas 1697-1718 ( langes ainsana sõjakäigul Norra) · Sõdurkuningas ning eesri rahva poolt palavalt armastatud · Võitis venelasi taktikaliselt Narva lahingus · Keeldus rahust, uskudes oma jumalalt saadud võimetesse · Värvas eesti talupoegi moodustades maamiilitsa üksusi (15 000) · Jäi türki paariks aastaks vangi · Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsio...
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering- Esimene Eesti keelne aabits. H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti grammatika. A.Virginius- TÜ I usuteaduse professor J.Skytte- TÜ I kantsler Gustav II Adolf- Rootsi kuningas, TÜ asutaja J.Fischer-Osales kiriklikel rahvakoolide avsutamisel, tõlkis eesti keelde raaatuid. A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Hernhuutlus-ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism- Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E...
Kätlin Perri 11a Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ning erinevused Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel kuulus suurem osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Üldiselt valitses Rootsi võim Eesti aladel terve 17. sajandi. Selle alguseks peetakse Liivi sõja lõppu, mille lõppedes Eesti jäigi Rootsi ülemvõimu alla. Rootsi võimu lõppu dateeritakse aga Põhjasõja lõpuga aastal 1721, mil sõlmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg (18.sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid 1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918. Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri ...
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpeta...
1. Põhjasõja põhjused. · Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi võimu vastu Läänemerel. · Rootsi tahtis muuta Läänemere oma sisemereks, et kaitsta oma valdusi. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa, Taani, Poola ja Saksamaa riikide liit. (KOALITSIOON) 3. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Eesti alad lähevad järkjärgult Venemaa kätte. Tartu ja Narva oli varemetes, põllumaa sööti jäänud. 4. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik eeldused võiduks? Rootsi kaotas põhjasõja, sest ta ruttas oma paremate väeosadega Riia alla poolakate vastu, vene aga saatis laevastiku Tartut hävitama, anti käsk kõik hävitada, katk ja hävitustöö laastas rootsi ja nii saadi endale Tartu, Narva ja 1710 langes ka Tallinn. 5. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Takistas venestamist. 6. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? Sakslastel oli suur...
KORDAMISEKS I Daatumid: Isikud: 1. Karl XI Rootsi aja viimane 1. 1582 Jan Zaplzki rahu kuningas 2. 1583 Pljussa rahu 2. Karl XII Rootsi kuningas, alustas 3. 1629 Altmargi rahu Põhjasõda, 18 saj. algus 4. 1632 Tartu ülikooli asutamine 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 5. 1645 Brömserbo rahu, taani andis 17. saj. keskel, asutas Tartu ülikooli alad rootsile 4. Bengt Gottfried Forselius 6. 1681 Reduktsioon Asutas Tartu lähedale õpetajate 7. 1684 Algas Forseliuse seminar seminari 1684 - 8. 1686 Rootsi kiriku seadus - enne 5. Johan Skytte Asutas Tartu ei saa keegi abielluda, kui ei oska Ülikooli, kindral kuberner lugeda, Lõuna-Eesti keelne uus 6. Ignatsi ...
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 Liivi sõja algus 1561 Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 Tartu ülikooli asutamine 1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastase...
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’) Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemetes (Tartu, Narva ja Tallinn), põllumaa oli sööti jäetud. Eestimaa oli enamjaolt inimtühi (inimesi oli alles jäänud umbes 150000 ringi) 5. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik ee...
Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik. Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865) Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegs...
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD IV TEADUSRAAMATUKOGUD Jules Mazarin. Gabriel Naude. Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks 1627 Aresnali raamatukogu. Markii Paulmy. Hertsog La Vallier. Londoni Kuningliku Seltsi raamatukogu. TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukog...
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558- Vene väed vallutavad Tartu peapiiskopkonna, 1561- Harju-Viru vasallid. Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande, 1583- Pljussa vaherahu, 1632- Tartu Ülikooli asutamine 1684-Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar , 1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis ...
Põhjasõda 1. Mis olid Põhjasõja eeldused, sõjas osalenud riigid ? Saksa vürstiriik (Saksa kuurvürst August II Tugev), Taani kuningriik (Taani kuningas Frederik IV) ja Venemaa (Vene tsaar Peeter I) olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. Oli Rootsile vaenulik poliitika, kuna troonile tuli uus kuningas, kel ei olnud kogemusi ega ka oskusi ning samas aadlikud ajasid Rootsivastast poliitikat. 1697.a näljahäda 1699.a luuakse Rootsi vastu liit Rootsi läheb oma liitlastega tülli, kes oli isegi juba omavahel tülis ning tulemusena 12. veebruar 1700.a algab sõda. 2. Narva lahing (osapooled, vägede suurused, tulemus) Narva lahing algas 19. november 1700.a. Osapooled:Venema...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
