Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3...
Nitrolahusti 22.09.2011 Kus nitrolahust kasutatakse? Ehituses Tisleritöös Maalritöös Milleks kasutatakse? Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemist...
Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid - Vask (II) katioon Leia aineklass ja nimetus: Aineklass Nimetus H2S Al2(SO4)2 Fe(OH)3 Li2O SO3 CrO3 K2SO4 Soola teke Hape + metall = sool + H2 Hape + aluseline oksiid = sool + H2O Hape + alus = sool + H2O Alus + happeline oksiid = sool + H2O Hape + aluseline oksiid = sool + H2O Oksiidi omadused/teke Aluseline oksiid + vesi = Alus CaO + H2O = Ca(OH)2 Happeline oksiid + vesi = Hape SO2 + H2O = H2SO3 Aluste lagunemine: Alus = aluseline oksiid + vesi Cu(OH)2 = CuO + H2O
- Alumiiniumoksiid Al+32O2-3 - raud(III)oksiid Fe3+2O2-3 - Lämmastikhape HNO3 - väävelhape H2SO4 - 2+ Vask(II)hüdroksiid Cu (OH) 2 - - kaaliumhüdroksiid K+OH- 3) Kirjuta aluste, hapete ja oksiidide nimetused ja määra aineklass. AINE VALEM AINE NIMETUS AINEKLASS NaOH Naatriumhüdroksiid Alus e. Hüdroksiid Cu2O Vask(I)oksiid Oksiid H2S Divesiniksulfiidhape Hape H2CO3 Süsihape Hape Fe(OH)2 Raud(II)hüdroksiid Alus e. Hüdroksiid
Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 buta...
Korrosioonikindlate materjalidega katmisega ( NT. Värvilised metallid/Sn, Zn,Ni/ või värvid) 1. Vastus: Soolad-koosnevad metallist ja happejäägist. K+Cl- , Na+Br-, BaCO3, = sool, Na2C03=sooda Happed- koosnevad vesinikust ja happejäägist. HNO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 Alused- koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast. NaOH, KOH, Ba(OH)2 Oksiidid- On liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. H20, N2O, Al2O3, C02 Määra aineklass, kirjuta nimetus: 1. Al2O3 2. MgSO3 3. Zn( OH)2 4. CuCl 5. Fe(OH)3 6. ZnO 7. H3PO4 8. NaCl 9. HNO3 10. KNO2 11. H20 12. HCl Kirjuta võrrand, tasakaalusta: 1. K2O+H2O= 2. BaO+H2O= 3. Al2O3+H2O= 4. Na2O+H2O= 5. Fe2O3+H2O= Määra aineklass, kirjuta nimetus ja arvuta molaarmass järgmistele ühenditele: 1. Na20 2. Mg(OH)2 3. H3PO4 4. Al2(S04)3 Koosta valem ja arvuta Mr 1. Naatriumdioksiid 2. Süsinikdioksiid 3
KF O2 H2O MgCl2 LiCl H2S Cl2 BaO Na2S AlCl3 3. Määra aineklass ja anna nimetus järgmistele ühenditele. (8 p) Aine valem Aineklass Nimetus Fe2(SO4)3 SO2 Al(OH)3 HNO3 4. Määra elementide oksüdatsiooniastmed ning leia oksüdeerija ja redutseerija järgmises reaktsioonis. (7 p) 2 Al + 3 Cl2 2 AlCl3 oksüdeerija on ..........................
Aineklass Funktsionaalne rühm Nimetus(lõppliide) Alkaanid Üksiksidemed - -aan Halogeenühendid - - Alkoholid -OH -ool Amiinid -NH2 -amiin Alkeenid Kaksikside = -een Alküünid Kolmikside -üün Areenid Aromaatine side Benseen(tolueen) Aldehüüdid -CHO -aal Ketoonid O -oon -C- Karboksüülhapped -COOH -hape Estrid -COO- (-üül) aat Amiid O Amiid // -C NH2 Eetrid -O- -eeter
Põhomadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Plastilisus · Metalne läige Mittemetallid- suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone Põhiomadused: · Võivad esineda looduses mitmete allotroopidena · Väga halvad elektri ja soojusjuhid · Suhteliselt väikesed aatomid · Lihtainetes aatomite vahel kovalentsed sidemed · Mettalidega reageerides käituvad oksüdeerijana · Määra aineklass ja keskkond vesilahuses: Keemiline rakstioon: · On- protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet · Kiirust mõjutavad tegurid: temperatuuri tõstmine, konsentratsiooni suurendamine, gaasides rõhu suurendamine, tahkete ainete peenestamine, katalüsaatori kasutamine · Loetle erinevaid reaktsioone
Anorgaanilised aineklassid Aineklass Tunnus valemis Tunnus nimes Näide Oksiidid Metalli(aluselised, Metall ja hapnik -oksiid lõpp CrO amfoteersed) kroom(II)oksiid Mittemetalli (happelised, Mittemetalli ja -oksiid lõpp Cl2O7 - neutraalsed) hapniku dikloorheptaoksiid
Vask(II)sulfaat e vaskvitriol CuSo4 Aineklass - sool Aine saamisvõimalusi - Looduses on olemas vask (II)sulfiit ehk CuS. Saame moodustada reaktsiooni CuS + H2SO4 = CuSo4. Aga on olemas ka teine viis, kuidas vaskvitrioli saada, CuO + H2 = Cu + H2O, saame vaba vase, millega lahjendatud väävelhape ei reageeri, aga kontsentreeritud väävelhappega küll, saame reaktsiooni Cu + kontsentreeritud 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Kasutamine - Vasksulfaat - kasutatakse puidu immutamiseks, desinfitseerimine. Ühendid on mürgised, nõud ei sobi toiduainete hoidmiseks. Vasksulfaat sobib samuti taimekaitseks. Taimekaitses kasutatavas vasksulfaadis peaks olema 94 98% toimeainet, s.t puhast vasksulfaati. Vasksulfaat toimib kiiresti, tungides taimekudedesse. Toimelt sarnaneb see vaskoksiidkloriidiga Huvitav fakt - vask(II)sulfaat on ainus püsiv vase sulfaat. Vasksulfaati kasutatakse taimekaitses. Kasutatud kirjandus: http://www.google.ee/ otsing Üldine ...
Tabel. Ees- ja järelliited tähtsamate karakteersete rühmade jaoks. Aineklass Valem Eesliide Järelliide happehaliidid -CO-Hal halokarbonüül- -karbonüülhaliid -(C)O-Hal - -oüülhaliid alkoholaadid oksido- -olaat -O fenolaadid alkoholid hüdroksü- -ool -OH fenoolid
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. 1C ..met 2C ..et 3C ..prop 4C ..but 5C ..pent Alkohol on joovet tekitav aine. Tekitab emotsionaalseid muutusi, kõne-, taju-, meeleolu- ja tasakaaluhäireid. Kahjustab enim maksa. Polaarne solvent. Mõjusid saab kiirendada soojendamisega. SAAMINE KASUTAMINE Alkaani oksüdeerumine Meditsiinis Glükoosi käärimine Lahusti Süsinikmonooksiidi reag H-ga Kütus FÜÜ...
Arvestustöö 10.kl II periood (50p) Nimi: ............................................................ Klass: ........................................................... 1. Koosta lihtsustatud struktuurivalem (8p) a) 2-metüülpentanaal b) 3-klorobutaanhape c) heksaan-2-oon Kirjuta graafiliselt (3p) a) 3-etüülheptaanhape b) 2,5-dimetüüloktanaal 2. Anna ja nimetus ja määra aineklass (aldehüül, ketoon, karboksüülhape või ester) (4p) a) CH3CH2COOC2H5 b) CH3CH2CHO 3. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid (10p) a) CH3COOH + Mg ................................................ + .................................................... b) CH3H7COOH + KOH ......................................... + ....................................................
HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO3 väävlishape SO32- sulfit H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat Ülesanne: määra aineklass ning anna nimetus Li2O Oksiid-aluseline- liitiumoksiid CaS Sool-aluseline-kaltsiumsulfiid CsOH Hüdroksiid- lahustuv (leelis) tseesiumhüdroksiid HCl Hape-tugev hape- vesinikkloriidhape Sool-happeline sool- hõbe(I)nitraat AgNO3 Oksiid- happeline oksiid- N 2O 3 dilämmastiktrioksiid K2CO3 Sool-aluseline-kaaliumkarbonaat
Aineklass Tunnus Näide Reaktsioon Ainult C-H +O2CO2+H2O Alkaanid üksiksidemed +hal2Hhal+halalkaan -aan +O2CO2+H2O +H2alkaan +hal2dihalogeenalkaan Ainult C-H +Hhalhalogeenalkaan Alkeenid kaksikside +H2Oalkohol -een (OH/hal liitub sinna, kus on rohkem C-C ...
b) Sool+hape=uus sool+uus hape reegel: üks saadustest peab olema reageerinud happest nõrgem või sadenema 5. Täida table, pane õiged värvid: Indikaator Happeline Aluseline Neutraalne keskkond keskkond keskkond Lakmus Punane lilla sinine Fenoolftaleiin värvuset Vaarika punane värvusetu 6. Kirjuta nimetus ja pane juurde aineklass CO2 –süsihappegaas Ag 2 O – dihõbeoksiid Ba(OH )2 –baariumhüdroksiid ZnCO 3 –tsinkkarbonaat CuS –vasksulfiid 7. Tee dissotsiatsioon H 3 PO 4 –H+H2PO4 Mg(OH )2 –Mg+H2O H2O –H+OH Na 2 SO 4 –2Na+SO4 Al (OH )3 –Al+H2O 8. Lõpeta reaktsiooni võrrand, pane juurde aineklassid, mis reegli
CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga · C, H Nukleofiil vaba elektronipaariga osake
!!! Kes soovib, kirjutab selle õppematerjali endale konspekti; kui on võimalus see välja printida, siis tehke seda. Mõlemad tegemised on lubatud. III k ,,Keemia meie ümber" 1. ptk Karbonüülühendid * Karbonüülühendid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mis sisaldavad molekulis nn karbonüülrühma C= O I ALDEHÜÜDID JA KETOONID 1. Aldehüüdid * Aldehüüdid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mille molekul sisaldab nn aldehüüdrühma CHO, milles C on O-ga seotud kaksiksideme (+)-sidemega ja C on sp2- valentsolekus see rühm on planetaarne; * Aldehüüdide molekulis asub -CHO rühm süsinikahela lõpus. 1.1 Molekuli üldvalem ja ehitus. * strukt. üldvalem - R-CHO (vt teistsugust kirjutist ka) * aldehüüdrühma elektroniline ehitus R-C+HO- - hapniku aatomi suurema elektronegatiivsuse tõttu on elektronpilv (elektronpaar) sidemest kandunud tema poole, põhjustades sellel negatiivse laengu, mille tõttu C-aatomile jääb positiivne laeng; need...
_________________________________________________________________________ Selles reaktsioonis käitub oksüdeerijana ______________ ja redutseerijana _____________ (Kirjutage kumbagi lünka sobiva osakese valem.) 7 ÜLESANNE 17. (10 punkti) Täitke tabel ja vastake küsimustele. Jrk Lihtsustatud Graafiline Nimetus Aineklass nr struktuurivalem struktuurivalem 1. CH3(CH2)2CHO 2. CH3CO(CH2)2CH3 3. CH3(CH2)3COOH 4. C2H5COOC2H5 5. CH3(CH2)2CONH2 1) Millised kaks neist on omavahel isomeerid? (Kirjutage nende ainete järjekorranumbrid). ___________________ 2) Kummal isomeeril on kõrgem keemistemperatuur ja miks? _______________________________________________________________________________
Denatureeruvus Aeglasemalt Kiirem Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas Ribonukleaas (RNA- (DNA-aas) aas) Ülesanne Päriliku info säilitamine Päriliku info ja edasikandmine realiseerimine valgusünteesi käigus Nt nr 1: Määrake aineklass võimalikult täpselt: a) maltoos b) fruktoos c) hemoglobiin d) tselluloos e) glükogeen f) vaha g) testosteroon h) fibrinogeen i) mRNA j) laktoos · Maltoos Linnasesuhkur Oligosahhariidid Idanevad seemned · Fruktoos - Puuviljasuhkur Monosahhariid · Hemoglobiin Neljandat järku ehk kvanternaarstruktuurne valk · Tselluloos Polüsahhariid taimede rakkudes
Inimese homöostaasi kontrolltöö küsimused 1.NIMETA KOLM SÜSIVESIKUTE ÜLESANNET ORGANISMIDES, TOO IGA KOHTA KONKREETNE NÄIDE. ● Elutegevuseks vajalik energia- energitat saame glükoosi lagundamisel ● Struktuuri ülesanne- taime- ja seeneraku kestas; selgrootute välistoese koostises. ● Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) 2.MILLISESSE AINEKLASS, ÜLESANNE Lipiid Süsivesik Valk Annavad kõige rohkem Elutegevuseks vajalik Ehitusmaterjalideks, energiat, ehituseks energia, energiat saame enüümid juhivad biomembraaniele, glükoosi lagundamisel. ainevahetust, hormoonid varuaineks, rasvkude kaitseb Struktuur, Varuaine korraldavad ja kontrollivad
A. Butaanhappel ja etüületanaadil on ühesugune summaarne valem. Koostage nende ainete lihtsustatud struktuurivalemid ja märkige aineklassid. ÜLESANNE 12 (8 punkti) ____________________________________________ aineklass: _________________ A. Kirjutage reaktsioonide võrrandid a) polüeteeni, b) 1,2-dikloroetaani ja c) etanooli 2p saamise kohta lähtudes eteenist.
Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese see...
Aineklass ja tunnus (funkts.rühm) Esindajaid Füüsikalised omadused S Alkaanid CnH2n+2 metaan, etaan, propaan, butaan, Ü pentaan, heksaan, heptaan, * hüdrofoobsed S vaid üksiksidemed lõppliide oktaan, nonaan, (vett-tõrjuvad) I -aan dekaan C10H22 V Alkeenid CnH2n eteen CH2=CH2 0E but-1-een CH2=CHCH2CH3 * mida pikem süsivesinikahel, S vähemalt üks C-C lõppliide but-2-een CH3CH=CHCH3 seda kõrgem on aine keemis- ja -een sulamistemperatuur I ...
Polaarse kaksiksidemega ühendid KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Liigitus: Aineklass Aldehüüd Ketoon Tüüpvalem RCHO RCOR Joonisena Järelliide -aal -oon Eesliide -okso -okso Aldehüüdide nimetused tuletatakse alkoholidest ja süsinikuahelas süsinike nummerdatakse alates karbonüülrühma süsinikust.
Keemia 1. Prootonite, neutronite, elektronide, elektronkihtide arv. C, Ar, Ca, Br Prootonid Neutronid Elektronid Elektronkihid C 6 6 6 2 Ar 18 22 18 3 Ca 20 20 20 4 Br 35 45 35 4 2. Koosta elektronskeem. N, Mg, K N:+7|2)5) Mg:+12|2)8)2) K:+19|2)8)8)1) 3. Aatomnumber, aatommass, perioodi nr, A-rühma nr-> seos aatomi ehitusega Aatomnumber prootonid/elektronid aatommass prootonid+neutronid perioodi nr elektronkihid A-rühma nr viimase kihi elektronid 4. Keemiline element, aatom, molekul...
hüdroksüülrühmaga (-OH). Eetrid - orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Ühealuseline ja mitmealuseline alkohol - Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks, mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks. Alkoholaat - aineklass orgaanilises keemias. Kontraktsioon nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus - Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Sünteetiline piiritus - Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks.
Koostage (ja tasakaalustage) tabelis nõutud reaktsioonide võrrandid, valides alltoodud metallide hulgast sobiva metalli. Metallid: Fe, Ag, Cu, Sn, Ba, Al. Ained Reaktsiooni võrrand metall + SnCl2 (lahus) metall + lahj. H2SO4 metall + H2O metall + konts. H2SO4 4 ÜLESANNE 10. (10 punkti) Täitke tabel ja vastake küsimustele. Jrk Lihtsustatud Graafiline Nimetus Aineklass nr struktuurivalem struktuurivalem 1. CH3(CH2)2CHO 2. CH3CO(CH2)2CH3 3. CH3(CH2)3COOH 4. C2H5COOC2H5 5. CH3(CH2)2CONH2 1) Millised kaks neist on omavahel isomeerid? (Kirjutage nende ainete järjekorranumbrid). ___________________ 2) Kummal isomeeril on kõrgem keemistemperatuur ja miks? _______________________________________________________________________________
· nukleofiili ja aluse vahe!? · Vesiniksidemed · Amiidid on voimelised andma omavahel ja teiste polaarsete vesiniksidemetega uhenditega palju erinevaid vesiniksidemeid · funktsionaalne rühm on spetsiifiline aatomite ruhm molekulis, mis maarab molekuli peamised keemilised omadused. Uhes molekulis voib esineda mitu funktsionaalruhma · karbonüülrühm sisaldub mitmetes funktsionaalsetes gruppides, maarates erinevaid aineklasse · Haliidid on aineklass, kus funktsionaalseteks ruhmadeks on halogeen ->(elektroneg) F, Cl, Br, J · halogeen on seotud susinikuga · primaarne, sekundaarne, tertsiaarne, geminaalne, vitsinaalne haliid · koige kergemini lahkub tertsiaarne haliid, siis sekundaarne ja primaarne · susinikul on osaliselt vaba orbitaal e elektrofiilne tsenter, halogeenil on isaliselt negatiivne laeng, nukleofiilne tsenter · alküülhaliidid annavad pohiliselt 2 tuupi reaktsioone:
funktsioone.In imene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka manustamisel). Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida (näiteks rohkuse korral sünteesitakse temast , toimub toimel süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk , suudab organism seda vitamiini provitamiinist piisavalt sünteesida (näiteks taimsetest sünteesitakse ).Kuigi vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide elutegevuseks, on vitamiinid kui aineklass määratletud inimese organismi vajaduste alusel[]. hulgas enamikul on vajadus vitamiinide järele lähedane inimese vajadustele, kuigi on ka erinevusi. Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad ained, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida. vitamiinid, mida inimese organism ise ei sünteesi, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt. 2 Mis on Vitamiinid ?
alkoholine kuulub glütserool, seega on glütserooli ester, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Prostaglandiinid rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate. Omavad hormonaalset toimet. Steroidid - ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub mavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist ja ühest tsüklopentaani tsüklist. 2. Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi (perekondi): rasvhapped, rasvad, fosfatiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid. Lipiidide funktsioonid oranismides: *struktuurne ( põhiliselt omane fosfolipiididele, rakumembraani koostises, ainete trantsport); *energeetiline (põhiliselt omane rasvadele, peamine energeetiline varuaine); *kaitse (valdavalt rasvad, rasvkude kaitseb mehaaniliste
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on tegemist polaarsete solventidega, mis lahustavad paljusid orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid. ...
Millised ioonid tekivad? Oksiidide, hapete, aluste ja soolade äratundmine, nimetuste andmine ja valemite koostamine 10. Liigita järgmised ained aineklassidesse: a) H2SiO3 b) Al 2O3 c) KOH d) N 2O e) Ba(OH) 2 f) NaBr ........................ ....................... ................... .................. .................... ............ 11. Koosta järgmiste ainete valemid ja määra aineklass: a) dikloorheptaoksiid........................ e) nikkel(II)karbonaat........................... b) süsihape.................................... f) rubiidiumoksiid.............................. c) mangaan(II)kloriid........................ g) alumiiniumhüdroksiid..................... d) kaltsiumfosfaat............................ h) vesinikfluoriidhape........................... 12. Kirjuta nimetused: a) Cu(OH)2 ......................
immunoloogiliseks vastuseks, võib nakatunud rakk aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine. Aja jooksul kogu T4 rakupopulatsioon kurnatakse välja ja organism kaotab immunoloogilise vastus-reaktsiooni võime. LIPIIDID - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Struktuurilt heterogeenne aineklass. LEIDUMINE: Sisaldus erinevates kudedes väga varieeruv. Loomsed koed (va rasvkude) keskmiselt 1 - 10 %. embrüonaalsetes kudedes - minimaalne (1 - 2 %) sugurakkudes, ajus-maksimaaine (7 - 30 %).; Taimsed koed seemnetes (energiavaruna) 40 - 45 % muud koed - sisaldus väga madal. PÕHIFUNKTSIOONID ORGANISMIDES: Struktuurne - põhiliselt omane fosfolipiididele; kompleksis valkudega kuuluvad rakumembraanide koostisse, vastutavad ainete transpordi jt funktsioonide täitmise eest
Areenid esinevad õhus heitegaaside tagajärjel. 48.Kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), nende sünteesi põhimõte. 49.Polüeteeni saamine ja rakendusalad. Polüeteeniks nimetatakse alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit. Saadakse maagaasidest või naftast. Laialdane tootmisala plastmassis 50.Alkoholide struktuur, omadused ja rakendusalad. Alkoholid on orgaanilises keemias aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH-rühm) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga. Kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna. Ravimites , kosmeetikas jne. 51.Alkoholide (metanooli ja etanooli) toime inimorganismile.
Nukleotiidijääkide ärv Suurem Väiksem Denatureeruvus Aeglasemalt Kiirem Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) Ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine edasikandmine valgusünteesi käigus Nt nr 1: Määrake aineklass võimalikult täpselt: a) maltoos b) fruktoos c) hemoglobiin d) tselluloos e) glükogeen f) vaha g) testosteroon h) fibrinogeen i) mRNA j) laktoos Maltoos – Linnasesuhkur – Oligosahhariidid – Idanevad seemned Fruktoos - Puuviljasuhkur – Monosahhariid Hemoglobiin – Neljandat järku ehk kvanternaarstruktuurne valk Tselluloos – Polüsahhariid – taimede rakkudes
Page 16 2.Iseloomusta antud ühendeid Metaan, Eteen sellest tehakse polümeeri Kilematerjaal saadakse plastmasse, kasutatakse ladudes puuviljade küpsemiseks, etüün kasutatakse metallide keevitamisel atsetüleen keevitus 3.Lõpeta ja tasakaaldusta põlemis võrrand 4.Määra antud molekul valemid, aine klass, anna ainele nimi 5.Antud struktuur valem: määra aineklass, pane puuduvad vesinikud ja koosta molekul valem. Alkohol Alkoholid on orgaanilised hapniku ühendid mis sisaldavad hüdroksüül rühma. Hüdroksüül rühm on neutraalne, aluste hüdroksiid rühm on negatiivne ioon. Alkoholid moodustavad sarnaste ühenditega ühendite rea. Metanool CH3OH Lõhna poolest ei erine etanoolist. 10ml teeb pimedaks, 40ml tapab
vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID 1. Kirjutage rasva, glütserofosfolipiidi, vaha ja steroidi üldvalemid. Rasvad e. triatsüülglütseroolid (nimetatakse ka neutraalrasvadeks, samuti triglütseriidideks) on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Glütserofosfolipiid 10 Vahad on aineklass estrite rühmast, kõik kõrgemate rasvhapete estrid kõrgemate alkoholidega (va glütserooliga).Vahad tekivad kõrgemate rasvhapete esterifitseerumisel Steroidide puhul kuuluvad rasva koostisse aromaatsed ühendid. kolesterool 2. Millest on tingitud lipiidide hüdrofoobsus ja millised läbiviidud reaktsioonidest näitasid seda? Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja
mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul on rasv tahke ja küllastumata radikaali on rasv vedel - õli. Triatsüülglütserool neutraalne rasv; glütserool, mis on estersidemete kaudu ühendatud kolme atsüülrühmaga. b) vahad - aineklass estrite rühmast. Nende hulka arvatakse kõik kõrgemate rasvhapete estrid kõrgemate alkoholidega (välja arvatud glütserooliga). Agregaatolekult on vahad kas poolvedelad või tahked. Enamikku vahasid iseloomustavad järgmised tunnused: · plastilisus tavatemperatuuridel · kõrgem sulamistemperatuur kui 45°C · pärast sulamist suhteliselt madal viskoossus · vees lahustumatus · hüdrofoobsus ehk veetõrjuvus
kui puuvill ja vill. Teda võib segada looduslike kiududega või kasutada puhtalt niidi tegemiseks, millest kootakse kangaid. Varieerides polümeeri lähteaineid polümeeri tootmise ajal, saab valmistada erinevaid tüüpi nailoneid. Mõned on piisavalt tugevad käigukasti hammasrataste ja masinalaagrite valmistamiseks. Need tüübid on ka kuumakindlad ja vastupidavad sööbivatele kemikaalidele. 133.alkoholide omadused ja rakendusalad. Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Alkohole Lihtalkoholid Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH
Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism seda vitamiini provitamiinist piisavalt sünteesida (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A). Kuigi vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide elutegevuseks, on vitamiinid kui aineklass määratletud inimese organismi vajaduste alusel[viide?]. Imetajate hulgas enamikul on vajadus vitamiinide järele lähedane inimese vajadustele, kuigi on ka erinevusi. Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad ained, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida. Vitamiinid, mida inimese organism ise ei sünteesi, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.
Ekstraktsioon on füüsikalis-keemiline meetod ainete eraldamiseks segudest või lahustest, baseerub ainete erineval lahustuvusel mittesegunevates faasides, kusjuures faas võib olla vedel või tahke. Ekstraktsiooni eesmärgiks võib olla aine viimine sobivasse keskkonda (nt analüüdi kättesaamine), ainete kontsentreerimine, segajate kõrvaldamine. Nt jaotuslehtriga ekstraheerimine. Tahkefaasiekstraktsioon kasutab tahket ja vedelat faasi, et eraldada lahusest mõni komponent või aineklass. Vastav padrun konditsioneeritakse, uuritav aine lastakse läbi padruni, analüüt jääb sinna kinni, ebasoovitavad komponendid pestakse välja, seejärel pestakse analüüt välja teise solvendiga. Põhilised meetodid: Vedelik-vedelik ekstraktsioon, Tahke-vedelik ekstraktsioon (Soxhlet-ekstraktsioon), Tahkefaasiekstraktsioon (SPE), Destillatsioon. Ekstraktsioon on füüsikalis-keemiline meetod ainete eraldamiseks segudest või lahustest, mis
molekulid koosnevad korduvatest C5 ühikutest (C5H8)n, mida võib vaadelda isopreeni jääkidena: Fosfatiidid glütserofosfolipiidid e. polaarsed lipiidid, millel on tähtis roll rakumembraanide-vahelises ainete transpordis ning kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol. Kui esineb küllastamata rasvhape, on alkohol C-2 asendis. Struktuuri näide: 2.) Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi: · Rasvhapped · Rasvad · Glütserofosfolipiidid · Sfingolipiidid · Vahad · Steroidid · Terpenoidid Vahel loetakse steroide terpenoidide hulka! Lipiidide funktsioonid organismides on näiteks: · Kaitsefunktsioon (nt. vahad nahal, karvadel, lehtedel) · Energia varuaine sest on enimtaandatud süsiniku vorm looduses, ei vaja solvatatsiooni ja on efektiivselt pakitav
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal a...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
