Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia tasemetöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitme protsendilise lahuse saab 36 grammi soola lahustamisel 54 grammis vees?
Nimi ..................................................................
Hindeline arvestus keemiast VIII klassile
  • Tõmba õigele vastusevariandile joon alla. (10 p)
  • Allotroopiaks nimetatakse
  • teemantit ja grafiiti
  • ühe ja sama elemendi esinemist erinevates ühendites
  • ühe ja sama elemendi esinemist mitme erineva lihtainena
  • Molekulivalem väljendab
  • aine ehitust
  • aine koostist
  • aine olekut
  • Liitaineteks nimetatakse
  • elemente, mis kuuluvad ühendite koostisse
  • aineid, mis koosnevad kahe või enama elemendi aatomitest
  • keemilisi ühendeid
  • Igal ainel on vaid üks keemiline valem, sest
  • molekul on aine väikseim osake
  • aine koostis on püsiv
  • aine koosneb molekulidest või aatomitest
  • Mittelahustunud osakeste sadestamist nimetatakse
  • destilleerimiseks
  • filtreerimiseks
  • setitamiseks
  • Indikaatorite abil ei saa kindlaks määrata
  • lahjendatud happeid
  • leeliseid
  • lahustumatuid aluseid
  • Happelise keskkonna kindlakstegemiseks kasutatakse
  • maitsmist
  • fenoolftaleiini
  • lakmust
  • Aineid, mis liidavad endaga hapnikku, nimetatakse
  • katalüsaatoriks
  • redutseerijaks
  • indikaatoriks
  • Happelises keskkonnas on pH väärtused
  • väiksemad kui 7
  • võrdsed 7-ga
  • suuremad kui 7
  • Tugeva happe ja nõrga aluse sool annab vesilahuses
  • happelise keskkonna
  • neutraalse keskkonna
  • aluselise keskkonna
  • Määra sidemetüüp (iooniline või kovalentne ) järgmistes ühendites. (10 p)

    Aine valem

    Sidemetüüp
    Aine valem
    Sidemetüüp
    KF
    O2
    H2O
    MgCl2
    LiCl
    H2S
    Cl2
    BaO
    Na2S
    AlCl3
  • Määra aineklass ja anna nimetus järgmistele ühenditele. (8 p)
    Aine valem
    Aineklass

    Nimetus

    Fe2(SO4)3
    SO2
    Al(OH)3
    HNO3
  • Määra elementide oksüdatsiooniastmed ning leia oksüdeerija ja redutseerija järgmises reaktsioonis. (7 p)
    2 Al + 3 Cl2 2 AlCl3
    oksüdeerija on elektronvõrrand
    redutseerija on elektronvõrrand
  • Tasakaalusta järgmised reaktsioonivõrrandid. (5 p)
    P4O10 + H2O H3PO4
    Na + Cl2 NaCl
    Fe2O3 + Al Al2O3 + Fe
    CO + Fe2O3 FeO + CO2
    H2S + SO2 S + H2O
  • Liigita järgmised ained vastavalt aineklassidele tabelisse. (10 p)
    Fe(OH)2, Ca3(PO4)2, H2CO3, P4O10, Na2CO3, LiOH, HNO3, NaOH, H2S, Al2O3, H3PO4, CO2, FeCl2, Ba(NO3)2, NaCl, Ag2O, Ca(OH)2, HCl, CuO, Al(OH)3
    oksiidid
    happed
    alused
    soolad
  • Kirjuta antud elementide nimetused. Tõmba mittemetallidele joon alla. (10 p)
    H Pb
    Hg Au
    S Zn
    Mn N
    Sn Si
  • Arvuta järgmiste ühendite molekulmassid ja leia koostiselementide protsendiline sisaldus. (10 p)
    Mr(MgO) =
    Mr(Na2CO3) =
    Mr(FeCl3) =
  • Kirjuta järgmiste ühendite valemid. (5 p)
    tsinkoksiid
    süsinikdioksiid
    fosforhape
    raud(II)hüdroksiid
    kaaliumkarbonaat
  • Koosta järgmiste reaktsioonide võrrandid. (21 p)
    kaltsium + vesinikkloriidhape
    vääveldioksiid + vesi
    naatriumoksiid + vesi
    kaaliumhüdroksiid + fosforhape
    alumiinium + hapnik
  • Mitme protsendilise lahuse saab 36 grammi soola lahustamisel 54 grammis vees? (4 p)
    Vastus:
  • Keemia tasemetöö #1 Keemia tasemetöö #2 Keemia tasemetöö #3 Keemia tasemetöö #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Margit68 Õppematerjali autor
    Erivevad ülesanded

    Sarnased õppematerjalid

    Konspekt
    29
    rtf

    Konspekt

    V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia ­ teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon ­ protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine ­ koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

    Keemia
    Põhikooli keemia lõpueksamiks
    10
    doc

    Põhikooli keemia lõpueksamiks

    ...............................................................................2 II TÄHTSAD AINED................................................................................................................2 METALLID................................................................................................................................ 5 SULAMID.................................................................................................................................. 6 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD....................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................8 Reaktsioonivõrrandite koostamine. ............................................................................................9 Aatomi ehituse seos perioodilisussüsteemiga........................................................................... 10

    Keemia
    Metallid
    11
    doc

    Metallid

    Aatom ­ keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate ­ aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel p

    Keemia
    Kokkuvõte keemiast
    17
    pdf

    Kokkuvõte keemiast

    olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Üldine ja anorgaaniline keemia
    35
    doc

    Üldine ja anorgaaniline keemia

    TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo

    Keemia
    Keemia materjaliõpetus ja- vene keeles-
    7
    doc

    Keemia materjaliõpetus ja ( vene keeles )

    - 1. - , () . . - , (, ) - , ; ­ , . ­ , 0 , ( ) . (Zn, Al, ). E 0 Al 3+ / Al = -1,66V . [ ] pH ­ () E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V pH = - log H + . ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . ­ , . - , ­ 1 . . =M

    Keemia ja materjaliõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun