mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool. Seedimata toidujäänused aga heidetakse rakupäraku kaudu välja. Ehitus... Elutegevuses tekkivate jääkainete ja liigse vee koguvad kingloomad kahte pulseerivasse vakuooli. Pulseerivatel vakuoolidel on toomkanalid, mis suurendavad nende võimet eemaldada tsütoplasmast liigseid aineid. Kinglooma kehas on kaks tuuma suurtuum ja pisituum. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust ja pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Ehitus... Kinglooma paljunemine Kingloom paljuneb ristipooldumise teel. Aitäh!
Ta paljuneb pooldades. Silmviburlane. Elab lompides ja tiikides, kus on kõdunenud lehti.Vibur aitab tal liikuda.Ta on roheline ja seda vä'rvi annavad talle kloroplastid. Paljuneb pooldumise teel.Vahest moodustab tsüsti. Kingloom. Elab sealgi kus amööb ja silmviburlane. Keha meenutab kujult kinga.Keha on kaetud lühikeste ripsmetega, mis aitavad tal liikuda.Tal on kaks rakutuuma: suurtuum ja pisituum. Kingloom paljuneb enamasti mittesuguliselt ristipooldumise teel.Bakterid on talle toiduks.
Algloom. Välimus: mikroskoopiline, päristuumne, üherakuline organism. Toitumine: enamikule on omane loomne toitumisviis (vajavad valmis orgaanilist ainet) toit seeditakse toitevakuoolis. Paljunemine: pooldumise teel. Elukoht: tiikides, lompides, mullas, teistes organismides. Ebasoodastes tingimustes moodustavad tsüste. Amööb: kõige lihtsama ehitusega algloom. Kingloom: kõige raskema ehitusega algloom. Silmviburlane: tal on valgustundlik silmtäpp. Vibur. Pisituum- osaleb sugulisel paljunemisel. Suurtuum- reguleerib kinglooma elutegevust. Taimne toitumine- fotosünteesides, selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuainet mida saab vajadusel kasutada toiduna. Loomne toitumine toitub valmisorgaanilisest ainest läbi keha pinna. Tähtsus inimesele saab nende abil uurida minevikku, lubjakivist ja kriidilademetest saab kriiti. Väljasurnud kiirloomi kasutatakse metallide poleerimisel ja lihvimisel. Haigused. Tähtsus loodusele- toit paljudele ...
· rakusuu asub suuvälja tagumises otsas; selle kaudu kingloom toitub. · rakuneel lühike ja torujas; selle lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool1, mis sealt baktereid seedides edasi liigub. · rakupärak selle kaudu heidetakse välja seedimata toidujäänused. · toomakanalid need on pulseerivatel vakuoolidel2; need suurendavad nende võimet eemaldada tsütoplasmast liigseid aineid. Kinglooma kehas on kaks rakutuuma: 1) suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust. 2) pisituum osaleb sugulisel paljunemisel (enamasti paljuneb kingloom siiski mittesuguliselt ristipooldumise teel). 1 Vt. ptk. 1.2 2 Vt. ptk. 1.2 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 3 1319659837129285.doc Kärt Roomäe Joonis 4: näide kingloomast 1.5 Algloomade tähtsus looduses ja inimese elus · Algloomad osalevad looduse aineringes.
Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. 7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ? Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse. Rohe-,puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. 8.Kingloom- toitumine, rakutuumade ülesanne, paljunemine. Kinglooma peamine toit on bakterid. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust, pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Enamasti aga paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel. 9.Koppvetika ehitus ja paljunemine. Suvel paljuneb koppvetikas mittesuguliselt - eostega. Koppvetikas paljuneb ka suguliselt. Tema munakujuline keha eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asub punane silmatäpp. 10.Selgita mõistet``Vee õitsemine``, millal see toimub? Vetikate ajutine vohamine veekogus
Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
