Lev Tolstoi. Krahv Lev Nikolajevits Tolstoi (eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Leo Tolstoi; vene ; 9. september (vana kalendri järgi 28. august) 1828 20. november (7. november) 1910) oli vene kirjanik. Elukäik: Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta. Aastatel 18511856 teenis ta ohvitserina Kaukaasias. Aastatel 18541855 võttis osa Krimmi sõjast. Aastal 1859 avas Lev Tolstoi Jasnaja Poljanas kooli talulastele. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Behrsiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. 1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. aas...
2. Kui kaua on autori looming autoriõigusega kaitstud?V: 70a. peale autori surma ja kui on kaks autorit siis teise autori surmani 3. Mis on piraatlus autoriõigusi silmas pidades?V: AUTORI ASJADE KASUTAMINE ILMA AUTORI NÕUSOLEKUTA 4. Mida tähendab plagieerimine?V: Millegi varastamine ja siis selle avalikustamine nt: laul 5. Millal tohib autoriõigusega teoseid ilma autori loata kasutada? Too vähemalt 2 näidet! nt: kui autorit ei huvita, AVALIKE TOESTE HULKA KUULUVAD KÕIK AUTORIÕIGUSTEGA KAITSMATA TEOSED, MIS ON SEE TÕTTU VABALT KASUTAVAD ILMA SUTORILT LUBA KÜSIMATA JA TASU MAKSMATA 2. Otsi internetist ja kirjuta selle ülesande vastuseks, mida nimetatakse autoriõiguse teema raames "avalikuks teoseks".V: AVALIKE TOESTE HULKA KUULUVAD KÕIK AUTORIÕIGUSTEGA KAITSMATA TEOSED, MIS ON SEE TÕTTU VABALT KASUTAVAD ILMA AUTORILT LUBA KÜSIMATA JA TASU MAKSMATA 3. Salvesta oma vastused ning saada tööleht õpetajale.V: valmis
ookeanide veekeskkonna üha suuremat happesust. Teadlased prognoosivad, et aastaks 2100 on ookeanid veel happelisemad kui nad viimase 20 miljoni aasta jooksul üldse on olnud. Hapestumise tõttu väheneb ookeanivee karbonaatiooni sisaldus. Karbonaatioon on vajalik paljude mereorganismide kestade ja luustike koostisainete: aragoniidi ja kaltsiidi moodustamiseks. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Teadlased on Euroopas avastanud mere toiduahela esimese astme mikroorganismide kestade ja toeste muutumist viimasel ajal. Kestade ja toeste nõrgenemine on tingitud vee lubjasisalduse vähenemisest. Vee lubjasisalduse vähenemine kahjustab ka nende organismide ellujäämisvõimalusi kui ka neid liike, kes mikroorganismidest toituvad. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Teistest veeorganismidest suuremas ohus on korallid, selle organismirühma võime oma toest ehitada sõltub oluliselt vee lubjasisaldusest. Korallidest koosnevatest korallrahudes elab ligi
Raske on mõista, kerge on hukka mõista Miks on nii, et inimesed ei vaevu mõtlema miks üht või teist asja on tehtud vaid peavad kergemaks tegija kohe hukka mõista. Tihtipeale leidub igale teole mõistlik seletus. Mis peamine, pärast selgitusi ei pruugi inimesed oma arvamust muuta vaid jäävad oma hukka mõistva suhtumise juurde. Sellised probleemid on olnud Eestimaal juba aastasadu ja neist on kirjutanud Eduard Vilde oma romaanis ,,Mäeküla piimamees". Kuigi kõik meie ümber on muutunud võrreldes ajaga millal Vilde oma romaaniga välja tuli, on probleemid ikka samaks jäänud. Inimeste loomus on muutumatu. Inimesed ei vaevu üksteist mõistma. ,,Mäeküla piimamehes" võiksime hukka mõista kõiki tegelasi, kuid enne võiksime üritada neid mõista. Kõige süüdlaseks võiksime pidada manduva Mäeküla mõisa vanapoissi, härra Ulrich von Kremerit, kes tegi Tõnu Prillupile ettepaneku, kui tema saab Prillupi naise, ...
I Täida õpiku abiga lünktekst (lk 42-43). 15. Algloomade tähtsus a) Algloomad osalevad looduse aineringes nagu teised organismid nad toituvad bakteritest ja teistest mikroorganismidest ja on ise toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. b) Ürgsete algloomade , imetillukeste kambriliste lubiainest kodadest on aegade jooksul kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. c) Kiirloomade ränistunud toeste ladestumisel on tekkinud mitmesugused settekivimid . Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . d) Algloomad on abiks maakera geoloogilise mineviku uurimisel. e) Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel mitmeid haigusi, nt amöboidset düsenteeriat, lamblia, trihhomoonas, toksoplasma. II Vaata piltidelt, milised näevad mikroskoobi all välja õpitud algloomad. Amööb Amoeba proteus: Pildid: http://faculty.clintoncc.suny.edu/faculty/michael
ja väljuvad koos väljaheitega. Edasiseks peavad nad sattuma teise soolde, kus väljub munast vastne. 22.Kus ja kuidas toitub limuksolge? Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Toit liigub läbi keha ühes suunas järk- järgult seedudes. 23.Vihmaussi teose ehitus, nahklihasmõigu mõiste. Vihmausii keha katab epiteet, mille all on kaks kihti lihaseid, kokku moodustavad nad keha seina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeseks. Toeste ja lihaste abil liigub vihmauss. 24.Vihmaussi vereringe ja südame ehitus. Vihmaussil on suletud vereringe, et veri voolab veresoontes. Veresoontes ringlev punane veri annab ussile roosaka värvuse. Südant vihmaussil ei ole, südamena talitlevad eesmised ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad. 25.Kes on kõhtjalgsed? Vereringe, paljunemine, tähtsus. Tigusid nimetatakse kõhtjalgseteks oma jala asetuse ja liikumisviisi järgi, vereringe on avatud,
....10 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade lastekirjanikust Kristiina Kassist. Referaat kirjeldab Kristiina Kassi elulugu, inspiratsiooniallikaid, loomingut, mõjutajaid, ja toeste eest saadud tunnistusi tunnustusi. Otsustasin valida just Kristiina Kassi, kuna ma temast ega ta loomingust väga palju ei teadnud ja tema looming tundus kohe esmapilgul huvitav. Töö koostamisel on kasutatud internetiallikaid ning loomingu tutvustuseks ka kahte Kassi kirjutatud lasteraamatut. 3 1. Elulugu Kristiina Kass sündis 14. mail 1970. aastal Tartus
Valgustatusest sõltub valgustite vahekaugus, kupli tüüp, valgusallika võimsus ja masti kõrgus. Plastika aitab koondada vaadet ja ergastab kompositsiooni haljasalal. Mida ahtam on ala, seda hoolikamalt tuleb jälgida konteksti ja valida detaile. Temaatiliselt jaguneb plastika allegoorseks taiese ideed väljendatakse läbi allegoorilise vormikeele, sümboolseks teose idee väljendub läbi üldtuntud sümbolite, zanriplastikaks toeste loomisel on kasutatud kinlat temaatikat. Plastikat valitakse vastavalt ala suurusele, teemale ja kujundusele. Igasugune plastika aeda ei sobi. Skulptuuri valikul tuleb lähtuda järgmistest punktidest: tuleks vältida inimesesuurusi inimfiguure, skulptuurid peavad paiknema alusel, üks ühele jäljendatud objektid ei mõju usutavalt. 9 Kokkuvõte Maastike kujundamisel tuleb arvestada kindlate kompositsioonireeglitega ja maastiku
Ta on koostanud ka mitu luulekogu: "Karm noorus" (1946), "Et õunapuud õitseksid" (1951), "Mere ja taeva vahel" (1959). Samuti ei puudu ta loomingust ka näidendid, mida ka tänapäeval esitatakse ja veel väga edukalt. Tema kirjutatud näidendite hulka kuuluvad: "Atlandi ookean" (1957), "Lea" (1960), "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965), "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965), "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969). Oma mitmekülgsete ning mainimist väärt toeste eest on Juhan Smuulile omistatud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Tasub ka mainida, et 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Tema järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel
riffid. Jaapan tekitab kunstlikult riffe. Riffid suurendavad põhja topograafiat, pakuvad eluaset. Korallrahude biotsönoosi (Biotsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum) iseloomustab liigirikkus ja värvikirevus. Hermatüüpsed riffid iseloomulikud tavaliselt madalate troopilistele meredele , nende toeste sees elavad väikesed zooksantellid (üherakulised vetikad). Riffid, kus nad puuduvad eritavad kaltsiumkarbonaate vähem mittehermatüüpsed korallid. Viletsad skeleti moodustajad, puudub lubitoes. Piki mandrilavaserva olevad riffid lähevad Norrast Loode-Aafrikani. Riffide tekitajad: Tserkuliinid on laia geograafilise levikuga, tavalised riimveelistes veekogudes Kõhtjalgsed moodustavad riffe nii avatud meredes troopikas kui ka subtroopikas. Moodustavad kividele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
