Click to edit Master text styles · portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4 portsjonit päevas: Second level · 1portsjon on 1klaas väherasvast piima, Third level jogurtit või keefiri, ½ klaasi täispiima, Fourth level 50g 10% kohvikoort või100g lahjat kohupiima või 50g magusat Fifth level kohupiimakreemi või 50g piimajäätist või 20g juustu. · 1 portsjon on 50g väherasvast liha või 2 viinerit või 3 viilu vorsti või 50g maksapasteeti või 50g kalafileed, või 100g räime või 25g soolakala või kalakonservi või 1 muna
Seistes söömisel on vaja pokaalide hoidmiseks taldriku külge kinnitatavaid pokaalirõngaid. Toitu tuleks igale inimesele arvestada 200-300g, kuid see on pelgalt soovitus. Konkreetseks sündmuseks menüüd koostades arvestatakse külalistega, vastuvõtu toimumise ajaga ja selle kestvusega. Menüüsse võib igale külalisele orienteeruvalt arvestada: · Liha- ja kalasuupisteid, kanapeesid ja muid külmi suupisteid 100-150g · Toorsalateid, puuviljasalateid 50g · Muid salateid 100g · Sooje suupisteid 100g · (Kastet nende juurde 50g) · Kohvi, teed või mõnd muud kuuma jooki 2 tassi · Suhkrut 15g kuuma joogi tassi kohta, koort 15g · Kooke kokku kuni 100g · Pähkleid või mandleid 25-30g · Väikesi küpsiseid 25-30g · Puuvilju või marju 50-100g · Karastusjooke 200g (20cl) Ülesanne: vali praktikapäeva fursettlauale sobiva toidu retsept. Kirjuta välja ained/kogused, reasta
SISSEJUHATUS Selle kodutöö eesmärgik on õppida koostama menüüd, õppima arvestama erinevate inimeste vajadustega toiduportsjoni koostamisel ning õppida kasutama toitude õigeid nimetusi. 3 1 3 PÄEVA MENÜÜ 5 inimese grupp (naised) vanuses 25-30, puhkavad turismitalus. 1.1 LÜHIKE MENÜÜ 1.päev Hommik- neljavilja puder- 200g Või/ moos- 30g Puuvili (banaan)- 50g Kohv/ tee- 200g Lõuna- kapsasupp- 150g Ahjus küpsetatud kanafilee keedetud riisi ja karri kastmega- 130g/100g/70g Rabarberikook- 100g piim/keefir- 200g leib/ sai- 30g Õhtu- Pannkoogid hakklihatäidisega- 200g mahl/ piim- 200g 2.päev Hommik- omlett- 200g Võileib-50g Kurgi-tomati salat-100g tee/kohv - 200g Lõuna- aedviljapüreesupp- 150g
Reaktsiooni võrrandid 1.HCOOH -> HCOO-- + H+ 2. CH3COOH -> CH3COO-- + H+ Mineraalhapete ja karboksüülhapete reaktsioonide võrdlus 1.2Na + 2HCl -> 2NaCl + H2 2.2Na + 2CH3COOH -> 2CH3COONa + H2 3.BaO + 2HCl -> BaCl2 + H2O 4.BaO + 2CH3COOH -> (CH3COO)2 Ba + H2O Kirjuta reaktsioonivõrrandid 1.HCOOH + NaOH -> HCOO--Na+ + H2O 2.HCOOH + MgO -> (HCOO--)Mg2+ + H2O 3. CH3COOH + Na -> CH3COO--2Na+ +H+ 4.CH3COOH + NaHCO3 -> CH3COONa+ + H2CO32+ 1.Mitu grammi vett tekib 50g etanooli põlemisel? 50g m-? C2H5OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O 1 mol --3 mol--2mol--3mol n = m:M M(C2H5OH) =12*2+6*1+16= 46g/mol n(C2H5OH) =50g:46 g/mol = 1,1mol n(H2O) =3*1,1=3,3mol m=n*M M(H2O)=2*1+16=18g/mol m(H2O) =3,3mol * 18=59,4g 2.Mitu kilogrammi etanooli võib saada 5kg glükoosi käärimisel? 5kg m-? C6H12O6 -> 2C2H5OH + 2CO2 1mol ---- 2mol-------2mol n = m:M M(C6H12O6 )=12*6+12*1+6*16=180kg/mol n(C6H12O6) =5kg:180kg/mol=0,02mol n(C2H5OH)=2*0,02mol=0,04kmol
1. Mitme % lahus saadi, kui 450g vees lahustati 50g suhkrut? 2. Kui palju tuleb võtta vett ja soola, et saada 360 g 42%-list lahust? 3. Mitu grammi 19%-list lahust saab valmistada 4g soolast? Kui palju on vaja vett? 4. Mitme % lahus saadi, kui segati 520g 16%-list ja 300g 4%list lahust? 1. Liidad 450+50 kokku, et saada kogu lahus. See on 500g. Siis 500g 100% 50g x% 2. 360g 100% Xg 43% Arvutad ära ja siis need grammid, mis saad on soola grammid. Siis lahutad sellest 360g'st saadud soola grammid ja saad vee grammid. 3. Xg 100% 4g 19% Arvutad ära, saad teada mitu grammi on kogu lahus. Sellest arvust lahutad maha 4g(sool) ja saad teada, kui palju on vaja vett. 4. 520g 100% Xg 16% Arvutad ära, saad teada kui palju puhast ainet on esimeses lahuses. 300g 100% Xg 4%
Soojenda parfeed kätega ja löö parfee vormist välja puuviljaliköör serveerimistaldrikule. 6. Serveeri virsikukastmega, milleks püreeri konservvirsikud jaliköör. 7. kaunista 2.SEENTE JA KODUJUUSTUGA TÄIDETUD PANNKOOGID Bruto Neto 1. Valmista ülepanni pannkoogitaigen ja prae need pannil jahu 50g 50g valmis. piim 100ml 100ml 2. Puhasta seened. muna 1tk 50g 3. Täidiseks prae tükeldatud sibul ja seened ning sega sool, suhkur kodujuustu hulka, maitsesta. täidis 4. Keera täidis pannkookide sisse ja küpseta salamandris kodujuust 50g 70g üle. sampinjonid 90g 80g 5. Kaunista mustade oliividega ja hapukoorega otse pakist sibul 36g 30 ja serveeri soojalt..
Juhendaja: ... Pärnu 2009 Niidupargi 2009 Biskviittaigen Võluv sidrunirull TOORAINE TAIGEN TÄIDIS VIIMISTLU KOKKU NIMETUS S 1. Muna 4tk 4tk 2. Suhkur 150g 100g 250g 3. Sidrunimahl 1sl 50g 60g 4. Riivitud 1tl 1tl 2tl sidrunikoor 5. Jahu 200g 200g 6. Küpsetuspulber 1,5tl 1,5tl 7. Toorjuust 250g 250g 8. Vanilliinsuhkur 2tl 2tl 4tl 9
Muna ujuvus soolvees Lars Markus Linnupõld Sander Veskioja Tallinna Reaalkool 7.A 28.09.2014 Uurimisküsimus • Mis juhtub munaga, kui see asetada küllastunud soolvette? Mida katseks vaja läheb? • Suur klaasist anum • Toores muna • 1000g soola • Vesi • Möödunõu • Kaal • Lusikas • Hüpoteesi kontrollimine: Võtan klaasist anuma ja lisan sinna 1,5 l vett, see järel lisan 50g soola. • Mis juhtus? • Muna vajus üsna kiiresti põhja. • Pilt: Informatsiooni kogumine • Lugesin internetist soola lahustuvusest veest. Hüpotees • Kui vee soolasisaldus on 150g/l , siis toores muna ei vaju põhja ning jääb ujuma. Hüpoteesi kontrollimine 1 • Lahustasin 25g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus kiirelt põhja. Hüpoteesi kontrollimine 2 • Lahustasin 50g soola 1l vees.
2 Dieet ei ole ainus lahendus. Tallinn:Tallinna Raamatutrükikoda, 2009. Lk 14 2 Dieet ei ole ainus lahendus. Lk 15 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Sellel korrusel on toiduained, mida tuleks päevas kõige rohkem süüa. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana, veerand kartulina ja teine veerand teraviljatoodetena (tatar, riis, makaronid, teraviljapuder). Näide: Ideaalis:8-13 portsjonit päevas Leib:4-7 portsjonit (30-50g / portsjon) Kartul:2-3 portsjonit (80-100g / portsjon) Helbed:2-3 portsjonit (1dl putru, makarone / portsjon, müslit / portsjon) Sai, peenleib: 1 portsjon (1-2 viilu / portsjon) 1 portsjon= 50 kcal 7 Teine korrus: puuvijad, köögiviljad ning marjad Puu-ja köögiviljade ning marjade söömine on väga tähtis, sest sealt saame me erinevaid vitamiine
) 100- (pikkpois 150g 100% 0,805 s) 25% x 0,201 Koefitse nt 84% 0,604 (6 prt.) 1prt.=15 0g ÕUNA- JA PORGANDISUPP PÄHKLIRULLIGA Valmistusained 100g õunu 30-50g porgandit 200g vett 20g suhkrut 4g tärklist sidrunimahla või sidrunihappet Pähklirull 100-120g nisujahu 50g hapukoort 50g võid soola Pähklirulli täidis 50g võid 40g suhkrut 1spl mett kaneeli 30g võid määrimiseks munakollast Valmistusviis Pese ja koori porgandid ning tükelda ratasteks või ribadeks. Keeda porgandid suhkruvees peaaegu valmis, lisa puhastatud ja tükeldatud õunad. Keeda, maitsesta sidrunimahlaga ja lisa kulma veega segatdu tärklis. Lase keema, jahuta.
4. Troopiline smuuti 5. Feta-Spinati sai 6. Imemaitsev 2 koostisainega nutellakook 7. Juustuküpsised 8. Õunamuffin Smuutide puhul on marjade arvukus maitse järgi! SUVINE MARJASMUUTI Vaja läheb.. maasikad 100ml piima mustikad vaarikad 5 sl õunamahla Jääkuubikud (valikuline) Pane blenderisse marjad ja seejärel lisa piim ning õunamahl (Soovil ka jää). Blenderda kõik ära ning smuuti on valmis. BANAANISMUUTI Vaja läheb.. 1,5 banaani 50ml piima 50g vanillijäätist Jääkuubikud (valikuline) Sega koostisained ja blenderda need ära. Soovi korral võib panna smuuti klaasi äärele banaaniviile. MAASIKAVAHU SMUUTI Vaja läheb.. ¼ klaasi vahukoort 50g maasikaid 60g jäätist 2sl õunamahla Blenderda maasikad, jäätis ja õunamahl. Seejärel vala see klaasi ja peale pane vahukoor. Soovi korral võid panna vahukoorele peale ka siirupit/sprinkelseid TROOPILINE SMUUTI Vaja läheb.. ¼ mangokuubikuid ½ banaani
Juustu dippikaste Valmistusained: 50g peenikeseks riivitud juustu sibulapulbrit hakkitud murulauku 150 g hapukoort tilli (maitse järgi) veidi soola Dippimiseks: 600 g värskeid köögivilju(kurke, tomateid, paprikaid, porgandeid lillkapsast) 100 g soolaseid küpsiseid Valmistusviis : Sega kõik kastmeained omavahel kokku ja maitsesta sibulapulbriga. Lõika porgandid ja kurgid kangiteks. Eemalda paprikast seemned ja tükelda suurtemateks ribadeks. Lõika tomatid sektoriteks. Lõika lillkapsas õisikuteks.
martsipani-pähklimaius vaja läheb: 100g metspähkleid 250g martsipani 200g tumedat sokolaadi kaunistamiseks: 50g valget sokolaadi või purustatud pähkleid tee nii: hõõru kätte vahel metspähklid martsipani pallikesteks(pane pähklite ümber martsipani). sulata tume sokolaad. kasta martsipani pallid sokolaad sisse. pane küpsetuspaber kandikule ja pane sinna peale pallikesed. pane pallid külmikusse. peale pane purustatud valget sokolaadi või pähkleid(purustatud). valmis. head isu!!!!!!!
päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4 portsjonit päevas: · 1portsjon on 1klaas väherasvast piima, jogurtit või keefiri, ½ klaasi täispiima, 50g 10% kohvikoort või100g lahjat kohupiima või 50g magusat kohupiimakreemi või 50g piimajäätist või 20g juustu. · 1 portsjon on 50g väherasvast liha või 2 viinerit või 3 viilu vorsti või 50g maksapasteeti või 50g kalafileed, või 100g räime või 25g soolakala või kalakonservi või 1 muna 13
Öötundidel me ei toitu ja seepärast oleks vajalik õhtul süüa 200 250 g aeglaselt imenduvaid süsivesikuid. Glükeemiline indeks · Glükeemiline indeks iseloomustab süsivesikute omastamise kiirust organismis · Indeksile 100 vastab valge sai, jaotus on järgmine o Kõrge glükeemiline indeks >85 o Keskmine glükeemiline indeks 60 85 o Madal glükeemiline indeks <60 Kõrge glükeemilise indeksiga toiduained (50g süsivesikuid) · Täisteraleib 120g · Rukkileib 104g · Sai 201g · Riis 196g · Maisihelbed 59g · Müsli 76g · Mais 219g · Keedukartul 254g · Rosinad 78g · Banaanid 260g · Glükoos 50g · Mesi 67g · Siirup 63g · 7,5% spordijook maltodekstriiniga 666g Keskmise glükeemilise indeksiga (50g süsivesikuid) · Makaronid, spagetid 198g · Nuudlid 370g · Kaerahelbed69g
1180g Jrk. Detail Arv Pikkus Laius Detaili Laki kulu Nr. (mm) (mm) (m²) 1. Raamukse püstipuud 2 520 60 0,062 12,4g 2. Raamukse ristipuud 2 390 60 0,047 9,4g 3. Uksetahvel 1 414 284 0,118 23,6g 4. Sahtli esi- ja tagaosa 6 346 120 0,25 50g 5. Sahtli küljed 6 375 120 0,27 54g 6. Sahtlit kattev esitükk 3 390 170 0,20 40g 7. Kapi pealmine plaat 1 830 435 0,361 72,2g 8. Kapi alumine plaat 1 760 400 0,304 60,8g 9. Kapi küljed 2 730 400 0,6 120g 10. Vahesein 1 730 395 0,3 60g 11
- ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA! Maitseköögivili- mugulsibul, sellerjuur, petersellijuur, porgand, mustjuur Maitseroheline- roheline sibul, murulauk, porrulauk, till, sellerilehed, petersellilehed NB! Puhastan, pesen, koorin! Otse keevasse vette külmutatuna! Mitte kunagi ei sulatata (kaob värskus, välimus)! Hapendatud köögiviljad pestakse läbi enne valmistamist. - Serveeritakse 65kraadi juures (taldik ja toit soe) - Iseseisva toiduna 200-300g, lisandiks igale sööjale 50g-100g Köögiviljad asetatakse keema keevasse soolaga maitsestatud vette. Kartulitamp- tükid sees, klassikaline Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem Kartulipüree- mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud NB! Punast peeti ja herneid keedetakse ilma soolata. Soola lisatakse toidule hiljem. KARTULITOIDUD JA LISANDID 1. Keedetud kartul 2. Praetud kartul 3. Friteeritud kartul 4. Pariisi kartul 5. Grillitud kartul 6. Hautatud kartul 7
p= lahustunud * 100% / lahuse mass lahustunud= p * lahuse mass / 100% lahuse= 1)Mitme protsendiline lahus saadakse, kui 200 grammis veel lahustada 50 grammi soola? lahusti=200g lahustunud=50g 50 * 100% / 250 =20% 2)Mitu grammi soola ja mitu grammi vett tuleb vtta, et valmistada 300 grammi 5% soolalahust? P= 300g 5% lahustunud= p * lahus / 100% = 15g lahusti = 300-15=285g 3) mitu grammi 8,2% lahust saab valmistada 32,9 grammist kaaliumnitraadist? Mitu grammi vett tuleb selleks vtta? P=8.2% lahustunud =32,8g =32,2g * 100% / 8,2% = 400g 4) 150g merevee aurustamisel ji jrgi 5,25g soola. Mitu protsenti soola merevesi sisaldab? lahus=150g lahustunud=5,25g
........5 Vahepala: kohv suhkruta 180g, einevõileib (sai, sink, juust, tomat, majoneesikaste 100g............................................................................................. 5 Lõunasöök: kõrvitsapüreesupp (rõõsk koor R 10%) 250g, leib 30g........................5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 131g, hakk-kotlet, segahakklihast (praetud õliga) 30g, kartulipuder (piim 2,5%, või) 50g, jõhvikajook 300g, kohv suhkruta 150g, kohvikoor 100g, küpsis 18g, pralineekompvek 10g.......................5 Reede, 26.02.2016................................................................................................. 5 Hommikusöök: kohv suhkruta 320g, kaerahelbe kiirpuder kuivatarud puuviljadega 45g......................................................................................................................... 5
kehtivusaega): Vali üks: 1. 120 päeva 2. 180 päeva 3. 60 päeva 4. 30 päeva Ravim kirjutatakse välja, kasutades selleks: Vali üks: 1. ravimpreparaadi nimetust 2. ravimis sisalduva toimeaine nimetust Toimeained ja abiained kirjutatakse retseptil: Vali üks või enam: 1. vene keeles 2. ladina keeles 3. eesti keeles 4. inglise keeles Etüülalkoholi on lubatud väljastada ainult retsepti alusel nii puhtal kujul kui segus maksimaalselt kuni: Vali üks: 1. 200g 2. 50g 3. 150g 4. 100g Kontrolli Kui retseptile ei ole märgitud etüülalkoholi kontsentratsiooni, tuleb see väljastada: Vali üks: a. 90%-ilisena b. 80%-ilisena c. 60%-ilisena d. 70%-ilisena Apteegist võib käsimüügi- ja retseptiravimeid väljastada saatedokumendiga: Vali üks või enam: 1. teisele apteegile 2. tootmisettevõttele 3. hulgimüügiettevõttele 4. apteegi haruapteegile Juriidilistele isikutele, mis ei ole tervishoiuteenuse osutajad, võib väljastada: Vali üks: 1
kasvuhoonekarilane ja öölased. Tomatil süüakse vilju. Need kasvavad rohelise vare otsas.Tomati viljad on punased, kui nad on valmis. Neid on ka kollaseid. Toored tomatid on rohelised. RETSEPT Kogus: 6-le Aeg: ettevalmistuseks 10 minutit + küpsetamiseks 20 minutit. 1 portsjon annab 260 kcal Ained: 600g kirsstomateid, 4 muna, 2spl jahu, 2dl hapukoort, 4spl piima, Peotäis värsket basiilikut, 50g parmesani juustu, 0,5tl soola, 0,25tl musta pipart. Kuumuta ahi 190 kraadini ja võia vorm. Aseta tomatid vormi põhja. Klopi munad ja jahu ühtlaseks, lisa hapukoor ja piim. Lõpuks sega juurde hakitud basiilik ja riivitud parmesan. Maitsesta soola ja pipraga. Vala segu vormi ning küpseta 20 minutit. Serveeri soojalt. Kõrvale pakuksin grillitud liha.
tõmbama, siis keeta 15 minutit ja kurnata. Hõõruda sisse peanahk juuste tugevdamiseks ja kiilaspäisuse korral. Takjasalv: keedetud ja riivitud takjajuured segada pooleks võiga. Saadud salviga määrida peanahka juuste tugevdamiseks. Paisleht. Lehetõmmis: 20g kuivi peenestatud lehti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 15-20 minutit, kurnata. Hõõruda peanahka juuste tugevdamiseks. Samamoodi võib kasutada lehtede toormahla. Astelpaju. Lehe-oksatõmmis: 50g kuiva peenestatud droogi 1 liitri vee kohta, keeta 30 minutit, kurnata ja lisada ärakeenud veekogus. Loputada pead juuste väljalangemise ja varajase kiilaspäisuse korral. Astelpajuõliga hõõruda peanahka juuste tugevdamiseks. Kuivadest lehtedest keedetud teed juua 3 klaasitäit päevas juuksekasvu soodustamiseks. Kaerahelbeid leotada väheses vees ja hõõruda leotisega peanahka juuste tugevdamiseks. Harilik koeranaeris. Juurte toormahlast tehtud salviga määrida seborröa puhul peanahka
sisefilee lihaviil, ei vasardata erinevate pipardega Portsjontükiline Naturaalne kotlet Sealiha, Portsjontükiline Praadimine Praetud liharoogade seljatükk, kondita Väikese roidetükiga lisandid, kuumad või kondiga viilud 3tk 50g või võid portsjontükid 2tk 75g, kokku 150g Lambaliha, Portsjontükiline Praadimine Praetud liharoogade seljatükk(kondiga Väikese roidetükiga lisandid, kuumad või kondita) viilud 3tk 50g või võid 2tk 75g, kokku 150g
Toite valmistatakse rikkalikult või, koore ja suhkruga maitsestatult. Kuulsad on paljud tordid, magusad saiad ja koogid. VIINI SAI VIINI ŠNITSEL VIINI LOOTSIKUD KLASSIKALINE VIINI ÕUNASTRUUDEL Õunastruudli koostiosad 3 suurt õuna(võib asendada pirniga) 1 apelsini riivitud koor või 1 sl kaneeli 2,5sl suhkrut+ 1sl suhkrut 1 muna 1,5dl peeneks hakitud pähkleid või mandlilaaste 50g võid (20.min asetada sügavkülma) 1sl sulavõid 1 lehtlavaš 2-3 röstsaiaviilust valmistatud saiapuru 100 g õunastruudlis on ligikaudu 274 kcal. Allikad www.toidutare.ee www.vikipeedia.ee www.austria.info www.reisiekspert.ee www.europa.eu www.miksike.ee www.reisiguru.ee Koostaja: Triin Pikhof Juhendaja: Lili Kängsepp
rühma vitamiine. Mikroelemente on rohkesti erinevates merekalades. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Kalalihast saab inimtegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavad kalad on olulised fosfori, magneesiumi ja kaltsiumiallikad meie toidulaual. MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ? Väga hea rasvhapete koostis. Lõhes ja forellis on vähe küllastatud ja rohkesti küllastamata rasvhappeid (Omega3). 50g kala annab Sulle tippvalgud ja praktiliselt päevakoguse väärtuslikke n3 rasvhappeid. Soolatud ja suitsutatud ja konserveeritud tooted sisaldavad ohtralt keedusoola. Nende sage söömine pole sobilik neile, kellel on kõrge vererõhk. MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ? Toorelõhe valgusisaldus on 1720%. Kalaliha valkude väärtust tõstab nende kerge omastatavus. AGA KALAMARI ? Kalade munarakkudes on rikkalikult toiteainerikast rebu.
Statsionaari tingimustes kasutatakse nelja diabeetiku dieedimudelit, mis sisaldavad kindla hulga süsivesikuid (Kiisk 2003). Oleme väljatoonud neist kaks, 300 ja 150 grammise süsivesikute sisaldusega 2 erinevat päevamenüüd. 300 grammi süsivesikute sisaldusega 150 grammi süsivesikute sisaldusega Hommik- neljaviljapuder (300g), juust Hommik- neljaviljahelbepuder veega (200g), (30g),tomat (30g), oakohv (200g), kohvikoor keedusink ( 30g), tomati-kurgisalat (50g), (10g), või (10g), teraleib (35g) oakohv (250g), kohvikoor (10g) Vahepala- võileib värske kurgiga (80g), Vahepala- õun taimetee ( 200g), õun (130g) Lõuna- kanapall (150g), hapukoorekaste Lõuna- kanapall (75), kartul (60g), porgand (75g), kartul (200g), porgand lillkapsaga lillkapsaga (100g), tomati-kurgisalat (50g), (100g) tomatimahl (200g), teraleib (35g)
tulemus parem. Seda nägime kui uuesti saadud lahust jahutasime, soolakristallid ilmusid jälle vähtavale. Tahke aine lahustumine on endotermiline protsess, mis tähendab, et kristallvõre lõhkumiseks kulub rohkem energiat kui eraldub energiat ioonide hüdraatumisel. Katse nr2. Kindla konsentratsiooniga happe ja aluse lahuse valmistamine, nende kontsentratsiooni arvutamine ja tekkinud lahuste pH määramine. 2% boorhappe lahus, mis kaalub 50 g. Saamine: Mlahus-Ma=Mlahusti Mlahus=50g W=2% Ma=50g-1g=49g ƍH2O= 1g/cm3 ƍ=m/V V=m/ƍ 49g/1g cm3 = 49 cm3 Tekkinud lahuse pH on 6,5 Katse 3. Kristalli (NaOH) mass on 0,18g Vee to Enne kristalli lisamist oli 21o C ning pärast kristalli lisamist tõusis vee to 3 kraadi võrra. Olles saavutanud temperatuuriks 24oC Tekkinud lahuse pH on 12. V (H2O)=30ml M (H2O)=ƍ*V=0,18g*30cm3=5,4g/cm3 W%= (Ma*100%) / (Ma+Mlahusti) Katse 4. 50ml vett + 1ml kontsentreeritud väävelhapet
4 põhi toorainet: · jahu sõelutakse pärm · suhkur tuhk-,puuder- ja tolmsuhkur sool · muna 5tk vedelik vesi · rasvaine või, margariin(EVE) õli. Hea pärmi näitaja : 1) Kergitus võime 2) säilib 3) suhkur 4) töökiirus 5) kasutamine Kuivpärm ja presspärm Kuivpärm võetakse 15g kui on vaja asendada 50g presspärmiga- Enne kasutamist kuivpärm segatakse sõelutud jahuga. Presspärm lahustatakse vedelikus või lisatakse teistele toorainetele murendatud. Seljuhul tuleb taigen 15-20 min ,et karanteerida pärm segunemine teiste toorainetega. Toorainete lisamine kaussi: Rasvaine (sulatatud) Vedelik (350 C) + pärm (segan kõik kokku) Muna Sool + suhkur Jahu (sõelutud) Alustatakse jahust ja lõpetatakse rasvainega.
7 0.3 3.2 0 Hakklihakaste 100g 202 0 7 17 0 1.2 Aedviljasalat 70g 10.5 1.2 1.1 0.2 0 0 Leivaviil 21g 51.9 12 1.7 0.3 1.1 0.1 Apelsinimahl 250g 97.5 22.5 1.8 0.3 0 0 ÕHTUSÖÖK Makaronid 100g 350 0 7.9 0.2 0 0 Hakkliha 50g 74 0 10 3.8 0 0 Majonees 25g 137 0.6 0.4 12.8 0 0.3 Segamahl 250g 112.5 27.5 0 0 0 0 KOKKU 2032 164.2 48.9 91.1 4.3 1.6 1) kaloriarvuti andis mulle 2112 kcal soovitusliku toidu energeetilise väärtuse vastavalt minu füüsilisele aktiivsusele
rõõsast koorest ja munarebudest. Lisanditega valmistamise 3 viisi 1. Külmalt segamine ained segada, lasta keema 2. Lisandid eelnevalt pehmeks keeta 3. Pehmed marjad lisada valmis kreemile külmalt VÕIKREEMID Klassikaline võikreem Suhkur, rebu, vesi, sulavõi. Suhkrust keeta siirup (niidistaadiumini). Vahustada rebu, lisada joana sisse suhkrusiirup koguaeg segades. Kloppida sisse sulavõi. Sokolaadi-võikreem klassikalisele võikreemile lisatakse 50g harilikku tumedat sokolaadi Kohvi-võikreem kl. võikreemile lisatakse 2tl jahv. kohvi, mis on lahustatud spl keevas vees. Vanill-võikreem kl. võikreemile lisatakse tl vanillekstrakti või pastat.
Juurviju 30kg s.h. suguloomadele porgandit 5kg. Kaer- hobune ei saa tarbida kiiresti kokkuminevat jahu, sest mao motoorika on nõrk ja tetekkib kliisterdumine – sellest ka hobuste söötmisest tulenev haigus - tiirud e.koolikud. Melass - 1-1,5(max 3.0) suhkrupeedi lõigud, 2kg söödasuhkurut Loomsed söödad: lõss – võõrutatud varssadele 3-5kg Sool – tööhousele .25-30gr päevas, Kriit - 20-25 g, Fosfaat - 20-50g Vesi - Hobune saab palju kauem hakkama söödata kui veeta. Juba väikenegi vedelikukaotus halvendab võimekust. Hobune vajab umbes 30-40 liitrit vett päevas (3-5 liitrit 100 kg kehamassi kohta), kuid sõltuvalt koormusest, piimatoodangust ning ümbruse temperatuurist võib veevajadus olla ka kahekordne. Lisaks sellele sõltub veevajadus ka sööda veesisaldusest, hobuse vanusest, jootmiskordade arvust ja individuaalsetest eripäradest (higistamine).
toiduainetööstuses laktoosi näiteks vorstidele, farmaatsiatööstuses aga kasutatakse seda teatud ravimites täiteainena. Seetõttu tuleks laktoositalumatusega patsiendil hoolikalt uurida iga toiduaine ja ravimi koostist. Põhineb riiklikel toitumissoovitustel. Käesoleva info on kinnitanud Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees 6. juulil 2009 ja täiendanud Riin Jõgi (endine ETSi juhatuse liige) Laktoosi taluvuse proov, LTT (50g Lac/1kg BW PO) · Glükoos paastuplasmas enne laktoosi manustamist, fP-Gluc 0 min (pre Lactose PO) · Glükoos plasmas 20 minutit pärast laktoosi manustamist P-Gluc 20 min (post 50g Lactose PO) · Glükoos plasmas 40 minutit pärast laktoosi manustamist, P-Gluc 40 min (post 50g Lactose PO) Laktoosi taluvuse proovi eesmärgiks on peensoole limaskesta ensüümi laktaasi puudulikkuse diagnoosimine. Proov võimaldab hinnata, kas laktaasi aktiivsus peensooles on piisav, et
Praad: · Riis(30g) ( keedetud) · Kala(150g)- Sool,pipar,till,sidrunimahl. (ahjus küpsetatud) · Salat-Tomat(60g),kurk(70g),hiinakapsas(60g),sool,suhkur. · Kaste-Majonees(2spl),maitsestamata jogurt(50g),sinep,suhkur,kurk,paprikas · Täisteraleib(1 viil) Magustoit: · Puuviljasalat- õun(1),banaan(1/2),ananass(80g),vaarikas(2spl),banaanikohupiimakreem(80g) Jook: · Piim(200g) Rasvad-Riis 0,13g Kala 1,5g Täisteraleib 0,4g Maitsestamata jogurt 0,8 g Piim 5g Banaanikohupiimakreem-1,2 g Õun,banaan,ananass kokku umbes 1g Kokku 10,03g Mineraalained-Kaltsium-kala Magneesium- leib,riis,piim,kala,banaan,õun
suunatud tugevat plahvatust). Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. Implosioon tekitatakse 3296 väikse läätsekujulise tavalähkeaine tüki üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal. Implosiooni käigus surutakse 239Pu hetkeliselt igast suunast ühtlaselt kokku, kriitiline mass väheneb ja algab lõhustumise ahelreaktsioon. Neutronpeegli ja implosiooni koos kasutamisel on saadud 239Pu kriitiliseks massiks 50g! Neutronkahur annab implosiooni tipphetkel tohutu hulga neutroneid, mis kiirendab oluliselt lõhustumise ahelreaktsiooni. Kuna implosioon kestab vaid sekundi murdosa, on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt oluline töötlemise täpsus, prilliklaaside lihvimine on "liiga robustne" tegevus võrreldes tuumapommi koostamisega! Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks
LEVI VÄLIKESKKONNAS Elavhõbeda tsükkel keskkonnas LEVI VÄLISKESKKONNAS 2. Biootiline levik Levib väga erinevate organismide abil Toimub biomagni fikatsioon ehk bioloogiline kuhjumine TOKSILISUS Metallide lenduvad orgaanilised ühendid palju mürgisemad, kui anorgaanilised ühendid Enamus on rasvlahustuvad Mürgised väga väikse kontsentratsiooni juures TOKSILISUS Orgaaniline elavhõbe Kõige mürgisem dimetüülelavhõbe (LD50 50g/kg ) Metüülelavhõbe on bioakumuleeruv (LD50 3050mg/kg metüülelavhõbekloriid) Tekitavad aju, maksa ja närvisüsteemi kahjustusi 1956.a Minamata haigus 1997.a Karen Wetterhahn Orgaaniline plii Tetraetüülplii (LD50 2 mg/kg) Imenduvad väga lihtsalt läbi naha ja hingamiselundite ning põhjustavad jäädavaid kesknärvisüsteemi kahjustusi TOKSILISUS Orgaaniline raud Karboksüülhemoglobiin vingumürgitus Orgaaniline tina
Nad ei tundnud elementi sellise spektriga, kuid eeldasid, et tegemist on leelismetalliga. 1860. mais avaldas Bunsen Berliini Akadeemia koosolekul, et on avastanud uue leelismetalli ja nimetanud selle. Tseesiumi nimetus tugineb tema spektris olevatele sinistele spektrijoontele sealt tulenevalt ladina keelest tulnud sõnale ,,caesium,, - helesinine. Järgmise poole aasta jooksul aurustas Bunsen umbes 300 tonni Dürkheimi mineraalvett, mille tulemuseks oli 50g tseesiumkloroplatinaati aurustusjäägist. 1864. aastal taasavastas keemik Felix Pisani, et Plattneri pollutsiit sisaldab tseesiumi. 1882 sai keemik Setterberg esmakordselt metallilist tseesiumi tseesiumtsüaniidi elektrolüüsil. Möödunud sajandil hakati tseesiumi tootma tseesiumkloriidi reageerimisel metallilise kaltsiumiga. Tseesium on hõbevalge pehme kergmetall. Tema sulamistemperatuur (28,5 oC)on madal, olles vedel juba inimese kehatemperatuuril
toiduks, soodustades mikroobide kiiret paljunemist. Juba 20g mannitoolil päevas võib kutsuda esile kõhulahtisuse. Mannitooli kasutatakse paakumisvastase vahendina ja magusainena suuvees, sest see on värskendava toimega. 3.2 Sorbitooli (E420) kasutatakse hambapastas ja suuvees kaariesevastase toime tõttu. Toidutööstuses leiab sorbitool laialdaselt kasutamist emulgaatorina ja paksendajana. Kuna sorbitooli tarbimisel üle 50g päevas on lahtistav toime, kasutatakse sorbitooli lahtistajana kõhukinnisuse all kannatavatel vanuritel. Samal ajal põhjustab sorbitooliga liialdamine (mõnel juhul isegi närimiskummi liigtarbimisel) liigset kõhulahtisust, kaalukadu, vedelikupuudust. 3.3 Ksülitooli (E967) leidub ka looduses, näiteks kasemahlas, seentes, banaanides, vaarikates, ploomides, mistõttu ksülitool ei ole organismi ainevahetusele võõras. Ksülitooli magusus on
kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ... 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine Erki Nool- Kümnevõistlus Kristjan Palusalu- Kreeka-Rooma maadlus (2) Aavo Pikkuus- jalgrattasõit Eduard Pütsep- kärbeskaal maadlus Mart Riisman- veepallur Erika Salumäe- Trekisõit (2)
KAERAKUKLID 20 tk. · 5dl vett · 30 gr pärmi · 1 tl soola · 1 - 2 spl suhkrusiirupit · 3 dl kaerahelbeid · 9-10 dl nisujahu · 1/2 -3/4 dl õli Soojendatud vedelik, pärm, sool ja suhkrusiirup segatakse, lisatakse jahud ning lõpuks õli. Seejärel lastakse taignal kerkida, vormitakse kuklid, lastakse veel kerkida ja küpsetatakse 225°C juures 15 min SEENEKUKLID 20 tk. · 150 g hapukoort · 2dl piima · 50g pärmi · 1tl soola · 3dl peenestatud segaseeni · 50g rasvainet 11 jahu Soojas piimas lahustatakse pärm, lisatakse hapukoor. Kui kasutatakse soolaseeni, tuleb need enne peenestamist korralikult läbi keeta. Kasutades värskeid seeni tuleb taigen maitsestada soolaga. Lisa vedelikku hakitud seened , rasvaine ja jahu ning sega taigen hästi läbi. Valmis taignal lastakse kerkida, vormitakse kuklid, lastakse neil kerkida ja küpsetatakse 225ºC juures 15min.
KAERAKUKLID 20 tk. · 5dl vett · 30 gr pärmi · 1 tl soola · 1 - 2 spl suhkrusiirupit · 3 dl kaerahelbeid · 9-10 dl nisujahu · 1/2 -3/4 dl õli Soojendatud vedelik, pärm, sool ja suhkrusiirup segatakse, lisatakse jahud ning lõpuks õli. Seejärel lastakse taignal kerkida, vormitakse kuklid, lastakse veel kerkida ja küpsetatakse 225°C juures 15 min SEENEKUKLID 20 tk. · 150 g hapukoort · 2dl piima · 50g pärmi · 1tl soola · 3dl peenestatud segaseeni · 50g rasvainet 11 jahu Soojas piimas lahustatakse pärm, lisatakse hapukoor. Kui kasutatakse soolaseeni, tuleb need enne peenestamist korralikult läbi keeta. Kasutades värskeid seeni tuleb taigen maitsestada soolaga. Lisa vedelikku hakitud seened , rasvaine ja jahu ning sega taigen hästi läbi. Valmis taignal lastakse kerkida, vormitakse kuklid, lastakse neil kerkida ja küpsetatakse 225ºC juures 15min.
Munahüübeid võib valmistada ka köögiviljade, seente,liha, singi, kala ja vorstiga. Sel juhul valatakse munasegu kihiti vormi asetatud tükeldatud toiduainetele ja raputatakse üle riivjuustuga. Munahüübes võib osa mune asendada nisujahuga (1sl jahu 1muna kohta) Kuidas valmistatakse omletisegu? Omletid valmistatakse omletisegust. Munad segatakse lahti ja lisatakse vesi,koor või piim. 1 muna kohta lisatakse 1-2sl(25-50g) vedelikku, 1/8tl soola. Segu maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Vürtside kasutamisega tuleks ettevaatlik olla. Peale pipra võiks kasutada ka karrit. Omletisegu valatakse pannile kuuma vähese rasva sisse ja praetakse kas pliidil kaanega kaetud pannil või küpsetatakse praeahjus temperatuuril 180-200C 5-8 minutit. Omleti põhiretsept: 1)Kanamuna 3tk - 0,170g 2)koort,piima või vett 2sl 3)soola, valget pipart 4)võid või õli
Seal on hea ennast peita ja lihtne pesa teha. Kokkuvõtteks mõned metshiire andmed: Keha pikkus 97-110mm, saba pikkus 69-115mm. Kaal: 13-27g. Kes on kaelushiir? Kaelushiir on Eestis väga levinud. Ta sööb kuuse- ja männikäbisid, pähkleid, puuvilju ja putukaid ning ka surnud loomi. Soojal aastaajal elab ta rohukõrtest tehtud pesas, talveks poeb maa alla ja teeb endale sinna pesa, mis võib ulatuda 1meetri sügavuseni. Keha pikkus13 cm. Saba pikkus 13cm. Kaal: 30-50g Kaelushiir 4 Kasutatud kirjandus ,,Euroopa Imetajad" lk 257-259 ,,Põhjamaa metsloomadest" lk 9 6. klassi loodusõpetuse õpik Interneti lehed: Wikipedia.com www.ypte.org.uk 5
Tervislik lõunasöök Koostas: Tervislik toitumine Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: Vastavus vajadusele Mitmekesisus Tasakaalustatus Mõõdukus Lõunasöögi menüü Ahjus küpsetatud kala riisi ja hiinakapsa salatiga 30g riisi 150g hõbeheiki 60g tomatit 70g kurki 60g hiinakapsast ¼ paprikat 2 spl majoneesi 50g maitsestamata jogurtit sinepit soola suhkrut 1 viil täisteraleiba 1 klaas piima Puuviljasalat kohupiimakreemiga 1 õun ½ banaani 80g ananassi 2 spl vaarikaid 80g banaanikohupiimakreemi Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma ligi 55-60% päevasest energiast. Süsivesikud on organismis põhiliseks energiaallikaks. Neil on organismis varuaine roll. Kuuluvad rakkude, kudede ja hormoonide koostisesse. Süsivesikute sisaldus meie lõunasöögi menüüs: kurk 1,5g kapsas 1,3g
Kõrvale võid võtta munale mingit sepikut-leiba ja kodujuustule samuti, või kui magusalt sööd, siis kõrvale banaani/rosinaid/õunu Kui vahe läheb enne trenni pikemaks kui 1,5h siis joo umbes 15min-30min enne trenni paar klaasi keefiri või tee valgukoks vee või piimaga ( piisab ühest kulbist valgust) Peale trenni : kohe peale trenni Variant 1 Kohe peale kangitrenni(soovitatavalt kangitrenni, sobib pm ka peale kossu) valgusheik + 5g kreatiini ( valku ~30g) + viinamarjasuhkrut 40-50g Variant 2 kohupiim 200g + suur banaan/õun 5.Söök 200-250g linnulihafileed( või kui parasjagu sealiha siis seda ) võib ka forelli või lõhet. 70-80g tatart/pruuni riisi/täisterapastat ( kuivainena loomulikult) 100-150g külmut. Juurvilju ( valmista neid kas potis vähese veega aurutades või viskad koos lihaga pannile ja kuumutad õrnal tulel) NB! trennivabadel päevadel jäta süsivesikud ära ja söö 200g juurvilju! 5
b)nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks c)monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks 5.a)tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b)vesi aitab hoida organismidest t0 püsivana / õige c)glükoos kuulub polüsahhariidide hulka /õige d)sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e)vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige f)RNA-d on kahte tüüpi/ vale : RNA tüüpe on palju. 6. Vastus: Organism saab energiat 340 kcal 100g sidruniküpsiste kohta. 100g + 12g+8g+50g=170 170+170= 340 kcal 7. Jood on tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima; ilma joodita immuunsüsteem ei tööta; See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni liikide vastu. Selle puudus organismis ning puudusega seotud kilpnäärme funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigi organismi funktsioonidele. Jood on inimesele elutähtis. Seda ei saa lisada suhkrule või jahule, sest jood on keemiliselt aktiivne. 8
Cava valmistamiseks kasutatakse kuivad naturaalsed: 1l veini järgmisi viinamarjasorte: Macabeo kohta lisatud 0g suhkrut Xarello kuivad veinid: 1l veini kohta Parellada lisatud kuni 15g suhkrut Monatrell poolkuivad: 1l veini kohta Järk-järgult asendatakse lisatud 35-50g suhkrut viimane sort teiste liikidega, magusad: üle 50g suhkru 1l tavaliselt Chardonnay vastu, veini kohta mis on kinnitatud vahuveinide tootmise reguleerimisnõukogu poolt. Sordid, nagu Garnacha, Rooma malvasia, Avalani subirat, annavad tänapäeval samuti suurepäraseid tulemusi MUUD VAHUVEINID Pudelis säilitatud vahuvein: Rääkides cavast, tuleb meenutada ka pudelis säilitatud vahuveini. Kuigi selle
Kõrrekujulistele pastadele kleepuv kaste ( bolognese) Ribadele või ja koorekastmed Väikestele pastadele paksemad kastmed, mis jäävad pidama pasta õõnsusesse Täidetud pastadele kastme maitse peab täiendama mitte varjutama täidist 100g pastat 1liiter vett Parima pasta valmistamine Pasta ei tohi kunagi millegi ega kellegi järel oodata! Iga 100g kuiva pasta kohta arvesta keetmiseks 10g soola ja vähemalt 1 liiter vett ühele inimesele 50g / õli hoiab keeduvee vahutamast ja ülekeemast Ära kunagi pane pastat vette enne, kui see on keema tõusnud ja sool lahustunud, ära keeda pastat kauem, kui vajalik Al Dente- kergelt krõmpsuv MUNA Munavalge 54-60% Munarebu ehk kollane 29-36% Koor 11-14% Kuna munast koorub elusolend, siis on loodus paika pannud, et muna sisaldab kõike eluks vajalikke toitaineid. Valge, rebu, koor · Munavalge sisaldab täisväärtuslikke valke
Kartulikrõpsude koostise uurimine Uurisime 3 erineva tootja krõpse – Lay’s ja Estrella sibulamaitselisi kartulikrõpse ning samuti Balsnack’i peekonimaitselisi nisujahukrõpse „Piraat“. Toiteväärtus 100 g kohta: Toode “Piraat“ Lay’s Estrella Rasvasisaldus 25g 30g 33g Süsivesikud 60,9g 53g 50g Valgud 10,8g 5,8g 6,3g *Lisaained Toiduvärvid, maitsetugevdaja maitsetugevdaja maitsetugevdaja E635 E635 E635 KATSE 1: Rasvaproov Asetasime krõpsutüki filterpaberi vahele ning purustasime, kuni rasvaplekid paberil näha olid. Seejärel võrdlesime erinevate tootjate krõpsude rasvalaikude suurust ja läbipaistvust. 1
6. Pärast proovisõitu- Kontrollida vedelkite taset, ega mootri ruumis poleks lekkeid. 7. Kui kõik on korras, siis panen auto istme samasse asendisse mis oli ka algul, ning annan auto kliendile üle. Autopesu 1) Akende kontroll. 2) Kere kahjustused. 3) Svamm oleks puhas. 4) Ämber puhtaks. 5) Kojamehed ülestõstetu. 6) Survepesur tööle ja ei lase otse auto peale, vaid nurga alt. 7) Panen ämbrisse 50g autopesu vahendit. 8) Lapi teen šampooniga kokku. 9) Ukse sisemise poole teen samuti kokku. 10) Pesen auto survepesuriga üle. 11) Pigi eemaldus ja puhta lapiga üle. 12) Lasen auto uuesti survepesuriga üle. 13) Pesen auto šampooniga uuesti üle. 14) Seejärel kuivatan auto ära. 15) Auto kuivatamine suruõhuga.. Vahatamine 1. Pind peab olema kuiv. 2. Marli lapiga vaha peale. 3. Peab ära kuivama. 4
Mitu g vett kasutati? Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 2. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 3. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses? Kokku 1200+50+20=1270g Soola (50/1270)x100%=3,9% Suhkrut (70/1270)x100%=2,2% 1. Mitme % lahus saadi, kui 450g vees lahustati 50g suhkrut? 2. Kui palju tuleb võtta vett ja soola, et saada 360 g 42%-list lahust? 3. Mitu grammi 19%-list lahust saab valmistada 4g soolast? Kui palju on vaja vett? 4. Mitme % lahus saadi, kui segati 520g 16%-list ja 300g 4%list lahust? 1. Liidad 450+50 kokku, et saada kogu lahus. See on 500g. Siis 500g 100% 50g x% 2. 360g 100% Xg 43% Arvutad ära ja siis need grammid, mis saad on soola grammid. Siis lahutad sellest 360g'st saadud soola grammid ja saad vee grammid. 3
annaabi.ee 
