Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuumapomm (1)

1 Hindamata
Punktid
Aatompomm
Aatompommi ülesehitus
Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha,
kus energi vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel.
Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu,
muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest
minema.
Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist
neutronpeegleid.
Ilma neutronpeeglita kriitiline mass on 11kg.
Be neutronpeeglitega minimaalne kriitiline mass on 190g.
Neutroneid peegeldab paari cm paksune Be kiht, mitte aga BE
välispind nagu tavalisel peeglil.
Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole
suunatud tugevat plahvatust).
Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks.
Implosioon tekitatakse 3296 väikse läätsekujulise tavalähkeaine tüki
üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal.
Implosiooni käigus surutakse 239Pu hetkeliselt igast suunast ühtlaselt
kokku, kriitiline mass väheneb ja algab lõhustumise ahelreaktsioon.
Neutronpeegli ja implosiooni koos kasutamisel on saadud 239Pu kriitiliseks
massiks 50g!
Neutronkahur annab implosiooni tipphetkel tohutu hulga neutroneid, mis
kiirendab oluliselt lõhustumise ahelreaktsiooni.
Kuna implosioon kestab vaid sekundi murdosa, on neutronkahur ülimalt
oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi.
Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt
oluline töötlemise täpsus, prilliklaaside lihvimine on "liiga robustne" tegevus
võrreldes tuumapommi koostamisega!
Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks
termotuumapommile.
Aatompommi ajaloost
1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New
Mexico kõrbes.
Samal aastal hävitati aatompommidega Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnad.
NSVL sai tuumapommi neli aastat hiljem.
Praeguseks on kaheksaüheksa riiki, kellel tuumapommid käepärast:
USA,UK,prantsusmaa,Venemaa,Hiina,Iisrael,Pakistan,India,Põhja
Korea(2005.aastal).
Kokku on Maal 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit.(2005. aastal).
1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem.
1970. aastal jõustus tuumarelvade leviku tõkestamise leping.
Sellest hoolimata said pärast seda tuumarelvad Iisrael, India ja Pakistan.
Little boy
6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale
tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss').
420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe
surnud üle 200 000 inimese.
Fat man
9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi
(koodnimega Fat Man 'paks mees').
See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm,
kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu.
Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi
plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse.
Tuumapommi ehitus
Tuumapommi plahvatus
Tänan tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Tuumapomm #1 Tuumapomm #2 Tuumapomm #3 Tuumapomm #4 Tuumapomm #5 Tuumapomm #6 Tuumapomm #7 Tuumapomm #8 Tuumapomm #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marko Tiigi Õppematerjali autor
hea powerpoindi esitlus

Sarnased õppematerjalid

Tuumapomm
7
ppt

Tuumapomm

lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi. Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium-deuteriidi. Tuumapommi ehitus Tuumapommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy ).

Füüsika
TUUMAPOMMI EHITUS
16
pptx

TUUMAPOMMI EHITUS

TUUMAPOMM Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium, XII.KL Tuumapommi ehitus: MIS ON TUUMAPOMM? On suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm

Füüsika
Tuumapomm
16
ppt

Tuumapomm

Tuumapomm Aatompomm · Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi

Füüsika
Füüsika 12kl astronoomia
26
doc

Füüsika 12kl astronoomia

TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika ­ KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse värvilaenguga, kuid koosnema s

Füüsika
Tuumapomm-Referaat
12
doc

Tuumapomm (Referaat)

lõhkemehhanisme sai kasutada ka tiibrakettides, millest raskem oli kolme tonnine Mk-39 mille lõhkejõud oli neli megatonni. Lennukipommina läks Mk-39 ameeriklaste esimese ülehelikiiruselise strateegilise pommitaja B-58 relvastusse. 4 2. TUUMAPOMMI SÜND JA ARENG NSV LIIDUS Nõukogude Liit sai teiseks tuumariigiks 1949. aastal. Venelaste esimene tuumapomm oli plutooniumpomm, sisuliselt ameeriklaste ,,Fat Man'i" koopia. Kõik vajalikud projekteerimismaterjalid olid USA-st. Vene vesinikupommiprojekti eestvedajaks sai Andrei Sahharov. Esimest termotuumaseadet RPS-6-s katsetati kaheteistkümnendal augustil 1953. aastal, plahvatuse võimsuseks saadi nelisada kilotonni. Tuntum NSV Liidu raketikonstruktor oli Sergei Koroljov. Esimene rakett ,,Izdelie T" lendas taevasse 1947. aastal kaheksateistkümnendal oktoobril. Rakett lendas ligi kahesaja

Riigikaitse
Keemia eksami kordamisküsimused
15
doc

Keemia eksami kordamisküsimused

Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu ­ see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid ­ Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 ­ 1955 ­ juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass ­ seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas ­ maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis ­ 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keemilist ühendit, siis ühe elemend

Keemia



Meedia

Kommentaarid (1)

Riot profiilipilt
Riot: Väga hea :)
10:45 09-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun