ole veel kristalle. 30 g soola Saadud Küllastumata lahus-lahus on saan veel ainet lisada. küllastumata Lahustuvus ja ristkorrutis Lahustunud soola kogus/ lahusti kogust võib arvutada ka ristkorrutise abil. vesi sool Ülesanne: 100g= 40g Leia, kui palju vett on vaja 65 oC juures, et x= 5g lahustada 5 grammi keedusoola? Keedusoola 100 g 5 g x= = 12,5 g lahustuvus sellel temperatuuril 40 g on 40 g 100 g 1) Millise aine lahustuvus sõltub temperatuurist kõige rohkem? 2) Millal on kaaliumnitraadi ja kaaliumbromiidi lahustuvused võrdsed? 3)Kas temperatuuril 60 0C lahustub paremini keedusool või kaaliumnitraat? 4) Moodusta ise küsimus
SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5 Lõunasöök: hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, kartul keedetud soolata 128g....................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 336g, vinegrett 75g, majonees 10g, kapsapirukas pärmitaignast 116g, kaneelirull pärmitaignast 84g, kohv suhkruta 150g, kohvikoor 10g................................................................................ 5 Neljapäev, 25.02.2016.........................................................
nisuidud 26,6%; aedoa kaunad 3,4%; roheline hernes 4,2%; kuivatatud aprikoosid 4,2%; taine sealiha 13,9%; suitsusink 14,4%; veiseliha 15,2% kanaliha 18%; forell 20%; tint 27%; lehmapiim 3,3%; kanamunad 11,9%. 10g täisväärtuslikku valku annab: 60g kanaliha; 40g juustu; 300 ml piima; 60g kala; 40g lahjat liha Valkude ülesanded on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuunsuse kujunemises nakkushaiguste suhtes neil on ka katalüüsiv ja reguleeriv roll võimaldavad erinevate ühendite transpordi
mineraalvesi 60ml 60ml 4. Kastmeks pese ja puhasta küüslauk, paprikad ja sibul. munavalge 1tk 30g 5. Haki paprika ja sibul peeneks ning kuumuta neid õlis. Praadimiseks 6. Lisa ka küüslauk ja maisiterad. õli 300ml 300ml Kaste 7. Seejärel lisa tomatipüree ja vesi ning maitsesta kaste tomatipüree 40g 40g tabasco, veiniäädika ja teiste maitseainetega. roheline paprika 19g 15g 8. Lase kaste keema ja serveeri friteeritud punane paprika 19g 15g krabipulkadega. sibul 18g 15g külmutatud mais 15g 15g vesi 20ml 20ml küüslauk 3g 2g õli 5ml 5ml tabasco, veiniäädikas, must pipar 1. KONJAKIPARFEE Bruto Valmistusviis:
Lihtsustatud: Näitab millised aatomirühmad ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Halogeenühendid: Paiknevad VII A rühmas. F-fluoor-fluoro, Cl-kloor-kloro, Br-broom-bromo, J-jood-jodo. Füs. Omadused- Mõned vähesed halogeenühendid on toatemperatuuril gaasilised. Alkoholid: Üldvalem- R-OH, Funkt. Rühm- OH-hüdroksüülrühm, Tunnuse lõpp ool, Füüsikalised omaduse: Metanool- Värvitu, iseloomuliku lõhnata, veega kergesti segunev, 10-15 g pimedaks jäämine, 40g surmav. Etanool: Värvusetu, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli mõju organismile on halb, sest mida rohkem sa seda tarbid korraga seda hullemini ta organismile mõjub. Etanooli keemilised omadused- põleb, tekib süsihappegaas ja veeaur. Reageerimine metallidega- IA ja IIA rühm, Nt: 2CH3OH+Ca(CH3O)2Ca+H2 Reageerimine alustega(OH): Nt: C2H5OH+NaOHC2H5O+H2O Põlemine: C2H5OH+3O23H2O+2Co2 Dehüdraatimine- kui alkoholi molekulist eraldub vesi.
maks, neerud, lihaga vardas, peekon maitsevõid, sõmer riis Raguu Sealiha, Väikesetükiline Hautamine Hautatakse kastmes küljetükk(ribi) 40g kondiga tükid Hautatud liharoogade lisandid Lambaliha, rinna- Väikesetükiline Hautamine Hautatakse kastmes ja abatükk 30-40g kongiga Hautatud tükid liharoogade lisandid
Fe2O3+3CO->2Fe+3CO2 Fe C 2CO+O2->2CO2 O C; 3C+4Al->Al4C3 C Al Struktuurivalemid: süsinik=C=; hapnik-O-;vesinik H-; lämmastik -N= Organ. ühendite aineklassid: alkohol-OH; karboksüülhapped- COOH; süsivesinikud-CH2,CH3,CH Mitu g soola ja vet tuleb võtta 150g 10% lahuse valmistamiseks? Andmed:m(aine)=m(lahus)*pm/100% m(lahus)=150g m(sool)=15g pm=10% m(vesi)=m(lahus)-m(aine) m(sool)=? m(vesi)=150g-15g=135g; m(vesi)=? Mitme % lahus saadakse kui 300g vees lahustatakse 40g soola? Andmed: m(vesi)=300g; m(sool)=40g; pm=? pm=m(aine)/m(lahus)x100%=11,8=12% m(lahus)=m(aine)+m(lahusti) Kui suur on 32g kloori V? Andmed: m(Cl2)=32g; V(Cl2)=? n=m/M V=n x Vm Vm=22,4dm3/mol M(Cl2)=35,5x2=71g/mol; n(Cl2)=0,45mol V(Cl2)=10dm3 Kui suur on 2,8dm3 vesiniku mass? Andmed: V(H2)=2,8dm3; m(H2)=?; n=V/Vm m=nxM Mitu mol oksiidi tekib 4,8dm3 hapniku reageerimisel Al? Mitu g see on? Andmed: V(O2)=4,8dm3; n(Al2O3)=? m(Al2O3)=? n=V/Vm; 4Al+3O2->2Al2O3
Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas ja Sotsis Väliselt sarnaneb kreeka pähkliga, kuid on pisut piklikum ja käärud on vähem sopistunud On ka veidi pehmem ja magusam Kõrge tsingi ja B1 vitamiini sisaldus. Rasvasisaldus 70% Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Pekaanipähkel Vesi 4,8 Kalorid 684 Rasvad 67,6 Valgud 7,8 Süsivesikud kokku (imenduvad) 18,2 (9,2) Tüüpiline tk kaal (g) dl(tervetena)=40g Pekaanipuu Pekaanipuu on väga kõrge, kasvab 20-40m Õied on tuultolmlevad Ei ole päris pähkel vaid luuviljaline Seda ümbritsevad kesttad Terad on ovaalsed / piklikud 2,6-6cm pikad ja 1,5-3cm laiad Väliskestad on 3-4mm paksusest, väljast roheline ja muutub pruuniks valmimisel Tänan tähelepanu eest! :)
1. Raamukse püstipuud 2 520 60 0,062 12,4g 2. Raamukse ristipuud 2 390 60 0,047 9,4g 3. Uksetahvel 1 414 284 0,118 23,6g 4. Sahtli esi- ja tagaosa 6 346 120 0,25 50g 5. Sahtli küljed 6 375 120 0,27 54g 6. Sahtlit kattev esitükk 3 390 170 0,20 40g 7. Kapi pealmine plaat 1 830 435 0,361 72,2g 8. Kapi alumine plaat 1 760 400 0,304 60,8g 9. Kapi küljed 2 730 400 0,6 120g 10. Vahesein 1 730 395 0,3 60g 11. Riiulid 3 370 395 0,438 87,6g Kokku 2,95 590g
Reptseptid! Sokolaadipallid! *Tooraine! - 100 g võid - 80 g suhkrut - 40g kiirkaerahelbeid - 6 g kakaod - 10 vaniljesuhkrut - 2 sl külma kanget kohvi - 100 g kaeraküpsiseid (digestive) - 20 g kookushelbeid veeremamiseks Valmistamine! *Sulata või ja sega hulka suhkur. *purusta näppude vahel küpsised peeneks purjuks. *Valmista kange kohvi ja jäta jahtuma. *Lisa kõik ülejäänud ained ja sega ühtlaseks massiks. *Veereta käte vahel pallid ning veereta neid kookoshelvestes. *Pane külmkappi tahkuma. Soft Tortilla Hakklihaga *Tooraine!
Lukksepavasaraid valmistatakse kahte tüüpi: ruut- või ümarlaubaga. Ümarlaubaga vasarate eelis seisneb selles, et löögiosal on suurem mass kui pinnil; see tagab suure löögijõu ja tabavuse. Ruutlaubaga vasarate valmistamine on lihtsam, nad on odavamad ja seepärast rohkem levinud. Oluline on vasara valimine massi järgi. Vasara mass peab vastama meisli lõikeserva pikkusele. Raiumisel normaalse löögi korral peab meisli lõikeserva igale millimeetrile vastama 40g vasara massi, ristmeisli lõikeserva pikkuse igale millimeetrile aga 80g vasara massi. Vasara valimisel peab endastmõistetavalt arvestama ka töölise kasvu ja füüsilist jõudu.
2012 Juhendaja: Koostas: Päevamenüü analüüs Hommikusöö müsli piim k Lõunasöök kartul sealiha vesi Valge kaste Oode Leib sink või tomatimahl Õhtusöök frikadellisup leib või sink p Hommikusöök: Müsli 70g- 285 kcal Piim 2,5% 40g- 39 kcal Lõunasöök: Kartul 70g- 54 kcal Sealiha 90g- 130 kcal Valge kaste 60g 62 kcal Vesi 1 klaas- 0 kcal Oode: Leib 2 viilu- 210 kcal Sink 2 viilu- 32 kcal Või 2 noatäit- 88 kcal Tomatimahl 1 klaas- 36 kcal Õhtusöök: Frikadellisupp 300g- 187 kcal Või 1 noatäis- 44 kcal Leib 1 viil- 105 kcal Sink 1 viil- 16 kcal Päevane kaloraaz on 1288 kcal, mis on tegelikult vähe minu kehakaalu ja tegevuse juures. Vähemalt selle järgi mis on kirjas, et mehe päevane
kk viilud, portsjonis 1 tk, 150g Eskalopp Sealiha, vsikaliha, 1-1,5 cm paksused Paneeritud Praetakse kintsutükk viilud, portsjonis 1 tk 150 g Raguu Kondiga kuuikud Paneerimata Hautatakse 40g, portsjonis 130 g. Rulaad Veiseliha, lambaliha, 1,5-2 kg lihatükid, Paneerimata Hautatakse,küpsetatud vasikaliha, põdraliha, vasardatud, rulli metssealiha reietükid või keeratud, seotud küljetükid Liharullid Veiseliha, vasikaliha, Ovaalse kujuga Paneerimata Hautatakse sealiha, põdraliha, rullid, seotud või
Brownied (shokolaadikoogikesed) purgis 3dl (natuke vähem)=155g jahu + 1tl vaniljesuhkrut 1tl küpsetuspulbrit 1tl soola 1 1/4dl kakaod 4,5dl suhkrut (ise lisasin veel shokolaaditükke, kusagil 30-40g, suhkrukihi sisse või enne pähklikihti) 60g hakitud pekaan- või kreekapähkleid 1. Sega kokku jahu, küpsetuspulber, sool ja vaniljesuhkur. Pane ained antud järjekorras kihiti liitrisesse* purki (NB. pühi peale kakao purkipanekut see seestpoolt kakaotolmust puhtaks, et teised kihid näha jääks või pane kakao purki läbi paberist keeratud torbiku). (Mina tegin kõiki kihte topelt, jääb ilusam..korraga siis panin kõiki aineid pool kogust ja teise poole teiseks kihiks) 2
3-4cm paksused viilud. Vormitud Tournedos sisefilee peenemast osast. 2,5-4cm paksused villud. Viilud võivad olla ümbritsetud peekoniribadega, mis kinnitatakse tiku või niidiga. VÄIKESETÜKILISED POOLTOOTED Böfstrooganov Fileest, seljatükist, reietüki sisemisest lihaskimbust. Kangid pikkusega 5- 7cm , otsast 1,5-2cm x 0,5cm. Lõigatakse viilud (seljatükist ja reietükist viilud vasardatakse), nendest kangid. Guljass kuubikud külje pikkusega 2-3cm, massiga 30-40g Asuu kangid 4cm x 2cm x 2cm Pooltooted sealihast SUURETÜKILISED Seapraad reietükist, seljatükist. Maitsestatud, vormitud PORTSJONTOOTED Naturaalne kotlet seljatükist, kondiga või kondita portsjontükid. Vasardatud, vormitud. Portsjonis 2 tükki (1 kondiga ja teine ilma, kokku massiga 150g) Paneeritud kotlet ehk karbonaad seljatükist, kondiga portsjontükid. Vasardatud, vormitud, maitsestatud ja paneeritud. Snitsel seljatükist kondita tükid
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesugus...
kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast on segatüüpi näärmed, täidavad teisi ülesandeid ka. Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste SNN talitlust. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Kilpnääre on inimese suurim SNN (kaalub u. 40g). Paikneb kaelal kõri ees ja külgedel, reguleerivad ainevahetuse kiirust ja kasvamist ja arengud. Muudavad ka erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis. Kõrvalkilpnäärmed paikevad sammuti kõri piirkonnas(inimese väiksemad SNN ja kaaluvad ~ 0,1g). Reguleerivad kaltsiumi ja fosfori anevahetust organismis mis on vajalik luukoe arenguks. Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärmehormoonid reguleerivad glükoosi e. Veresuhkru hulka veres
Süüa võime neid Eelistada tuleb lahjat liha. Liha, kala, muna Tasakaalustatud segatoit päevane kogus on kokku 150 kuni 210 töötlemata ehk toortoiduna või töödeldult. grammi. Piima ja piima-tooteid soovitatakse 4 Esmavajalikke toiduaineid peame sööma portsjonit päevas. Üks portsjon on 1 tass igapäevaselt. Esmavajalike toiduainete piima või 30-40g juustu või ½ tassi kogus ja vahekord menüüs oleneb kohupiima (ühe tassi suurus on ligi-kaudu 200 vanusest, soost ja üldisest energiakulust. milliliitrit). Nähtavat rasva või-leivale ning alati on tervise seisukohalt kasulik teada, määritavat võid, toidu valmistamiseks millest põhilised toiduained koosnevad ja kasutatavat rasva või õli, suhkrut ja maiustusi kuidas nad meie tervist võivad mõjutada. tuleb kasutada tunduvalt vähem kui
Piima kasulikkus Vaieldakse, kas lehmapiima joomine on täiskasvanud inimesele kasulik, kuigi on üldtunnustatud, et lastele on see kasulik. Piima küll kiidetakse sageli selle pärast, et see sisaldab palju kaltsiumi, mis on vajalik luude normaalseks kasvuks ja närvide funktsioneerimiseks, kuid mõningatel andmetel ei lase piimas sisalduvad valgud selles leiduvat kaltsiumi luude ehitamiseks kasutada. Retsept piimast 2tk Muna, 2sl Suhkur, 2sl Jahu, 0.25l Piim, Vanilliin, 40g Või Valmistusaeg: 20 min Valmistusviis Vahusta munad suhkruga, lisa jahu, 34 sl piima ja sega ühtlaseks massiks. Lase piim keema tõusta, sega munavahuga, kuumuta pidevalt segades, kuni kreem pakseneb, lisa või, maitsesta vanilliga ja jahuta kiiresti külmaks. Hyla piim HYLA piim piim, mis sobib laktoosikutele, sest piimasuhkur on eemaldatud mittekeemilise meetodiga. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Piim 20.10.2012 http://eope.khk
Energiaks kasutatakse rasv suhkru asemel. Kaal alaneb järsult Kui organismi ei tule piisavalt suhkrut ja glükogeen kasutatakse ära, siis hakkab organism võtma energiat rasvavarudest Süsivesikute tarbimist Dieedi teine faas suurendatakse iga nädal 5 grammi võrra, seda tehakse seni, kuni kaal enam ei lange ja minnakse tagasi eelmise nädala süsivesikute koguse juurde Jäädakse tasemele, kus kaalukaotus jääb alla 40g päevas Teine faas lõppeb 2,5-5kg enne soovkaalu saavutamist Dieedi kolmas faas Ülemineku faasis võib lisada 10g süsivesikuid nädalas Peab jälgima, millise koguse juures kaalulangus peatub Kui kaal enam ei lange, tuleb minna eelmise faasi juurde tagasi Kolmas etapp kestab 2-3 kuud ja selle jooksul soovitatav kaalulangus vähem kui 2,5kg nädalas Sellel perioodil peavad kujunema uued
tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side. Alkoholid on nõrgad happed. Eelistatult katkeb side Hapniku ja vesiniku vahel kus tekib siis positiivselt laetud prootonid ja neg. Anionid ja see on hapetele iseloomulik lagunemine. METANOOL Toodetakse saepurust Värvuseta, isel. Lõhaga, vees lahustuv, väga mürgine 10g teeb pimedaks 40g tapab. Kasutataske Värvide ja laki lahustites ja ravimite valmistamisel. ETANOOL Värvuseta, osel. Lõhn , kõrvetava maitsega, keemis temp 78, Kaubanudses 5% vett ja 95% etanooli. Kui ei sisalda üldse vett on absoluutne etanool. Lahustab hästi: rasvu, piima, vaike, bensiini. Reag. Väga häsit vesinikhalogoniididega. Eraldab H2O seda nim. dehüdraatimiseks. ETANOOLI FÜSOLOOGILINE TOIME. Org on sellised molekulid mida nim. ensüümideks e. bioloogiline katalüsaator.
0,0082dm 3 0,1114 C M , NaOH = dm 3 = 0,0913 mol 0,01dm 3 dm 3 Tegelik: CM, NaOH = 0,0932mol/dm3 2. Leida mõõtkolvis oleva lahustunud NaOH mass. m NaOH = C M , NaOH V M ( NaOH ) Saadud: Tegelik: CM, NaOH = 0,0913mol/dm3 CM, NaOH = 0,0932mol/dm3 V = 0,2dm3 M(NaOH) = 40g/mol Saadud: mol g m NaOH = 0,0913 3 0,2dm 3 40 = 0,7304 g dm mol Tegelik: mol g m NaOH = 0,0932 3 0,2dm 3 40 = 0,7456 g dm mol 3. Arvutada katse suhteline süstemaatiline viga. saadudC M , NaOH - tegelikCM , NaOH
10%-line lahus? m(NaOH 40%-line lahus) = 10 cm3 * 1,4 g/cm3 = 14 g m(NaOH) = 14 g * 0,4 = 5,6 g m(NaOH 10%-line lahus) = 5,6 g / 0,1 = 56 g m(vesi) = 56 g 14 g = 42 g V(vesi) = 42 g / 1g/cm3 = 42 cm3 Mitu grammi vask(II)hüdroksiidi tekib, kui saadud lahusele lisada 0,1 mooli vask(II)kloriidi? 2NaOH + CuCl2 = 2NaCl + Cu(OH)2 (sade) m(NaOH) = 5,6 g M(NaOH) = 40 g/mol n(NaOH) = 5,6 g / 40g/mol = 0,14 mol n[Cu(OH)2] = 0,07 mol M[Cu(OH)2] = 97,5 g/mol m[Cu(OH)2] = 0,07 mol * 97,5 g/mol = 6,8 g
2. Gaasisegu sisaldab 22% heeliumi, 18% vesinikku, 30% lämmastikku ja 30% argooni. Milline on segu koostis mahuprotsentides? Lahendus: Võtame 100g segu, siis m(He) = 22g, m(H2) = 18g, m(N2) = 30g, m(Ar) = 30g. n(He) = 22g/4g/mol = 5,50mol V(He) = 5,50mol*22,4L/mol = 123,2L n(H2) = 18g/2g/mol = 9,00mol V(H2) = 9,00mol*22,4L/mol = 201,6L n(N2) = 30g/28g/mol = 1,07mol V(N2) = 1,07mol*22,4L/mol = 23,97L n(Ar) = 30g/40g/mol = 0,75mol V(Ar) = 0,75mol*22,4L/mol = 16,8L Segu üldruumala = 123,2L + 201,6L + 23,97L + 16,8L = 365,57L %(He)V = (123,2L/365,57L)*100% = 33,7% %(H2)V = (201,6L/365,57L)*100% = 55,1% %(N2)V = (23,97L/365,57L)*100% = 6,6% %(Ar)V = (16,8L/365,57L)*100% = 4,6% 1 3. Mitu liitrit SO2 temperatuuril 35 oC ja rõhul 110,5 kPa on vaja 25 kg 65%-lise H2SO4
17. Nimeta 2 tihendus ainet millega võib kisselle tihendada?Kuidas toimub ettevalmistamine? Maisi- ja kartulitärklis. Külmas vees 18. Mida tuleb arvestada nende tärkliste asendamisel üksteisega? Kartulitärklist ei või keeta,muidu läheb vedelaks.Maitsetärklist võetakse 1,5x rohkem 19. Kuidas jagunevad kissellid konsistensi järgi,kui palju lisatakse tärklist?Milliste lisanditega? Vedelad kissellid 1kg/10-40g tärklist, pudrud vormiroad. Poolvedelad 1kg/40-50g, vahukoor, keedis. Paksud 1/50-80g, siirupite, kastmetega 20. Serveerimisnõud?Kausid,taldrikud 21. Mis viga on tehtud kui kissellis on tükid?Tärklist lisatud järkjärgult,vähe halvasti segatud. 22. Mis viga on tehtud kui kissell on vedel seistes? Ülekeedetud,kartulitärklisega,soojas kohas seisnud. 23. Mis viga on tehtud kui kissell venib?Üle segatud 24. Kuidas valm
Precogel 6-8%-lisena, Lamitex L10 tehakse 8%-line, Manutex F, 10-12%. Juhul, kui trükipasta tundub liiga vedel või õhukesi kangaid trükkides, võib paksendaja valmistada paksema ja vastupidi. Kemikaalid lahusta jahedasse vett. Sega kemikaalilahus ühtlaseks paisunud paksendajasse ning kaalu segu järgmisteks pastadeks: 2. Remazolvärvid pasta nr.1+ 1000g 6 x 250g = g Remazol värvilisi pulbreid 40g/kg 40 g Remazol musta 60-80 g/kg 70 g 3. Cibacronvärvid: pasta nr.1+ 1000g 6 x 200g = g Basf-reservaine 60 g/ kg 60 g Cibacron värvilisi pulbreid 40g/kg 40 g Cibacron musta 60-80 g/kg 70 g 4.Valgereserv-pasta: pasta nr.1+ 1000g 200g
peanaha sügelemise korral. 5. Kanarbikuürt 10g, Kõrvenõgeselehed 10g, Takjajuured 10g, Humalakäbid 10g 6 supilusikatäit segu 1 liitri kuuma vee kohta, keeta 10 minutit, lasta tõmmata 30 minutit, kurnata. Pesta pead üle päeva juuste väljalangemise korral. 6. Põldosjaürt 10g, Pärnaõied 10g 1 supilusikatäis segu 1 klaasi kuuma vee kohta, keeta 15 minutit, kurnata. Kõõma korral hõõruda peanahka. 7. Nõmme liivatee ürt 40g, Teekummeliõied 40g, Tammekoor 40g 4 supilusikatäit segu 1 liitri kuuma vee kohta, keeta 10 15 minutit, jahutada. Kiilaspäisuse korral hõõruda peanahka. 8. Paise lehed 10g, Kõrvenõgeselehed 10g 20g segu 1 klaasi vee kohta, lasta tõmmata 30 minutit, kurnata. Hõõruda 3 korda nädalas peanahka juuste väljalangemise, kõõma ning juuste ja peanaha rasvasuse korral. 9. Kõrvenõgeselehed 100g, Tedremaranirisoom 10g, Suure mungalille ürt 100g Kogu segule
lihasepiteel. Rinnanäärmed hakkavad piima produtseerima 24h peale sünnitust. Imemisakt kutsub esile väga tugeva rinnanibude ärrituse. Ärritust põhjustab oksütotsiini produtsiooni ja selle tagajärjel rinnanäärme lihasepiteeli kokkutõmmet. Arvatakse, et meestel mõjutab oksütotsiin ejakulotsiooni. KÄBIKEHA Asub keskaju kohal. Imetajatel erilise tähtsuseta. Und reguleeriv hormoon- melatoonia- toodab. HARKELUND Koosneb 2 sagarast, kaalub umbes 40g. Asub rinnaku taga, stimuleerib lümfotsüütide paljunemist. Temast teatakse vähe.
Hormoonid on aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga ainevahetust. hormoonid kindel toime- mõjutab puuduvad aeg organismis kindlaid juhad elundeid AJURIPATS e hüpofüüs tähtsaim sisenõrenääre,asub peaajus, Ülesanded: Juhib teiste sisenõrenäärmete tegevust, Mõjutab organismi kasvu Mõjutab suguhormoonide sünteesi(rindade kasv, puusade/õlgade laienemine) KILPNÄÄRE suurim sisenõrenääre, 40g, asub kaelal Ülesanded: Mõjutab ainevahetuse kiirust Mõjutab kasvu ja sisemist arengut Mõjutab eritusprotsesside tegevust närvisüsteemis KÕRVALKILPNÄÄRE väikseim tähtsaim sisenõrenääre, asub kaelal Ülesanded: Reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust NEERUPEALISED asetsevad neerude peal Ülesanded: Toodab adrenaliini Valmistab ette organismi pingtusteks Ergutab südame tegevust Tõstab vererõhku Kiirendab hingamisagedust
4. Kui palju tahket NaOH (85%-lise NaOH sisaldusega) on vaja: a) 8 liitri 4%-lise lahuse valmistamiseks, =1,04g/cm3. b) 12 kg 0,1M lahuse valmistamiseks, =1,003g/cm3. Lahendus: a) m(NaOH)4% lahus = *V = 1,04g/cm3*8000cm3 = 8320g m(NaOH) = 8320g*0,04 = 332,8g m(NaOH)85% NaOH sisaldusega = 332,8g/0,8 = 416g b) V(NaOH)0,1M lahus = m/ = 12000g/1,003g/cm3 = 11964cm3. n(NaOH) = c*V = 0,1M*11,964L = 1,196mol m(NaOH) = n*M = 1,196mol*40g/mol = 47,9g m(NaOH)85% NaOH sisaldusega = 47,9g/0,8 = 59,8g 5. Mitu liitrit gaasilist vesinikkloriidi HCl (n.t.) on vaja: a) 30 liitri 5%-lise lahuse =1,02g/cm3 valmistamiseks b) 80 liitri 0,4M lahuse valmistamiseks Lahendus: a) m(HCl)5% lahus = *V = 1,02g/cm3*30000cm3 = 30600g m(HCl) = 30600g*0,05 =1530g n(HCl) = m/M = 1530g/36,5g/mol = 41,9mol V(HCl) = n*Vm = 41,9mol*22,4L/mol = 939L b) n(HCl) = c*V = 0,4mol/L*80L = 32mol V(HCl) = n*Vm = 32mol*22,4L/mol = 717L 6
LIHA EELTÖÖTLEMINE Värske liha tunnused: Lõhn suhteliselt nõrk, kuid meeldivalt värske; Liha pind niiske ja kergelt läikiv Värvus liigile omane Veiseliha tumedam punane, nooremal loomal suhteliselt heledam. Lihaskudede vahel olev rasv on kvaliteetsel lihal jaotunud ühtlaselt valgete täppide või triibukestena. Noorematel loomadel rasv ühtlaselt valge ja läikiv, väga vana veise rasv kollakas (vaakumis paistab liha tumedam) Sealiha veiselihast kahvatum, väga valkjat sealiha ei soovitata osta, sest kuumtöötlemisel tõmbub tugevasti kokku ja jääb tuim. Liha ebaharilikult tumeroosa (kas kult või väga vana siga) kuumtöötlemisel ebameeldiv lõhn. Hea sealiha on sõrmega vajutades tugev ning tekstuur on tihe. Lambaliha noore lamba liha tugevalt roosakas punane, rasva väga vähe ning olemasolev on alati puhasvalge. Vana lammas liha tumepunane, omab sageli ohtra nähtava rasvaga (tugevalt kollakas). Vasikal...
¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm juures. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm
enda sõnul purjus vähemalt kord kuus. Euroopa täiskasvanud ütlevad, et nad on purjus keskmiselt 5 korda aastas, kuid nad joovad mahult palju (binge drink - 5+ alkoholiühikut ühel korral) 17 korda aastas. See tähendab, et 40 miljonit Euroopa kodanikku joob igas kuus liigselt ning 100 miljonit (iga kolmas) joob mahult üle normi üks kord kuus. (11) Euroopas joob 266 miljonit täiskasvanut kuni 20g (naised) või 40g (mehed) päevas, 58 miljonit täiskasvanut (15%) joob enam kui eelmainitud ning 20 miljonit nendest (6%) 40g (naised) või 60g (mehed) päevas. Vaadates alkoholisõltuvust joomise mahu asemel, on võimalik hinnata, et 23 miljonit inimest Euroopas (5% meestest, 1% naistest) on alkoholisõltlased, olenemata vaatlusalusest aastast. Igas uuritud kultuuris tarbivad mehed enam kui naised. Kuigi paljud naised loobuvad alkoholist raseduse ajaks, on olemas
3.2 Soovitusi C-vitamiini tarbimiseks C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, valguse ja hapniku toimel, seega: *ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees *kasutage ära köögiviljade keeduvedelik *asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini *hoidke värsked puuviljamahlad võimaluse korral külmikus ja mitte kauem kui 2-3 päeva C-vitamiini päevane soovitatav kogus toidust saamiseks on 75mg, selle saame näiteks: *10g kibuvitsamarjadest *40g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist *60g mustadest sõstardest *90g spargelkapsast *110g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist *150g punastest sõstardest *190g kaalikast *200g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest *210g apelsinimahlast *250g karusmarjadest KOKKUVÕTE Leidsin, et C-vitamiin on üks väga vajalik aine, mida on vaja mõõdukalt tarbida. Sain teada
Raud roostetab aeglaselt, kuld ei reageeri happega. Reageerivate ainete kokkupuute pinna suurus. Raua puru reageerib happega. Reageerivate ainete kontsertatsioon. (kangus) Mida kangem lahus, seda kiiremini reageerib. Temperatuuri mõju, kui tõsta tempi 10 kraadi, kiireneb reaktsioon 26 korda. Lahuste protsent arvutused Lahuse protsendiline koostis väljendab lahustunud aine hulka sajas g lahuses. Lahus= lahustunud aine + vesi n.1 mitmeprotsendiline lahus saadi, kui 220g vees lahustati 40g soola. 100g lahuses on xg soola 260g lahuses on 40g sool X= 40x100 . 260 Lahuse protsent=aine mass x 100% / lahuse mass grammides 3=6/2 n2 kui palju on vaja võtta soola ja vett, et saada 150g 40%list lahust 100g lahuses on 40g ainet. 150g lahuses on x g ainet 60g soola 15060=90g vett n.3 mitu grammi 20%lahust saab valmistada 5g soolast, kui palju on vaja võtta vet Metallide konspekt 1.Kõige kõige:
oleks valikuvõimalus,kohv,tee,või kakao,piim,mahlad,vorstid,juustud,pudrud,leiva-ja saiatoote,pudrud,helbed,müslid,puuvilju,vett,jogurteid,praetud peekonit. 23.sobilikud lisandid kalatoitudele?-Kastmed ja salatid 24.nimeta ja kirjelda 5pooltoodet sealihast 1-guljass-labatükk kuubikud. 2.naturaalne kotlett-paks seljatükk. 3.snitsel-seljatükist kondita tükid.4.eskalopp fileest või seljatükist 1- 1,5cm paksused viilud.5.raguu-rinna,kaela,-nimmetükist 40g massiga kondiga tükid.. 25.Nimeta ja kirjelda 5 pooldoodet veiselihast?-1.rostbiif- välisfileest,seljatükist peab jääma medium. 2.antrekoot-välisfileest, seljatükist,reietükist vasardatud ovaalseks vormitud. 3.biifsteek- välisfileest vasradatud ja vormitud. 4.tournedos-sisefilee peenemast osast. 5.romsteek-välisfileest reietükist,seljatükist vasardatud,vormitud,paneeritud.. 26. nimeta 5 eestimaist kala ja mis on silk?- lest,luts,särg,angerjas,ahvem
lisa vett aga arvesta et vesi peab kõik ära aurustuma) Lisa pannile jahu ja passeri läbi siis lisa segades külm vesi ja hauta lha lõplikult valmis. Lisa hapukoor ja maitsesta. Konsistentsi sab reguleerida veega. 4 Toiduvalmistamine suurköögis Raguu Sealiha Vasikaliha Jäneseliha Metskitseliha Lambaliha Tükelduskuju – kondiga kuubik 40g Risotto Sobivad kõik liha liigid Tükelduskuju – kuubik 20 – 30g Hautatakse koos riisiga Võib lisada köögivilju Pilaf Lambaliha o Lambatükk o Rinnatükk Tükelduskuju – kuubik 20-30g Hautatakse koos riisiga Võib lisada – tomatipastat, porgandit, sibulat ja rosinaid. Plov (pilaf) Porgandist tükelda väikesed kuubikud ja sibulast ruudud.
4. Õhk sisaldab mahuliselt 21% hapnikku, 78% lämmastikku ja 1% argooni. Arvutada õhu koostis massiprotsentides. Lahendus: Olgu õhu maht on 100L Siis V(O2) = 21L, V(N2) = 78L, V(Ar) = 1L. n(O2) = V/Vm = 21L/22,4L/mol = 0,94mol n(N2) = V/Vm = 78L/22,4L/mol = 3,48mol n(Ar) = V/Vm = 1L/22,4L/mol = 0,045mol Gaaside massid: m(O2) = n*M = 0,94mol*32g/mol = 30g m(N2) = n*M = 3,48mol*28g/mol = 97g m(Ar) = n*M = 0,045mol*40g/mol = 1,8g Õhu mass: 30g+97g+1,8g = 128,8g Õhu koostis massiprotsentides: %(O2)m = (30g/128,8g)*100%=23,4% %(N2)m = (97g/128,8g)*100%=75,3% %(Ar)m = (1,8g/128,8g)*100%=1,4% 5. 50 l hapniku balloonil näitab manomeeter rõhku 85 atm 25 oC juures. Mitu liitrit hapniku normaaltingimustel on võimalik saada? Mitu grammi O2 on balloonis? Lahendus: Manomeeter näitab rõhku välisatmosfääri suhtes ehk õhu suhtes. Pgaas = Pmanomeeter + Patmosfäär
nitrobenseen eraldatakse tahkest kaltsiumkloriidist. II etapp: Aniliin 500ml kolmekaelakisse ümarkolbi panna 15g tina. Lisada 12,5ml nitrobenseeni. Käivitatakse magneetsegur. Siis lisada 70 ml soolhappe 5ml-se portsjonide kaupa. Iga happeportsjoni lisamisel kontrollida seguremperatuuri ja hoida 60°C juures vajadusel kasutades jäävanni. Kui kõik happekogus on lisatud segu kuumutatakse 30 min. Pärast kuumusamist segu jahutatakse toatemperatuurini. Tahke naatriumhüdroksiid (40g) lahutatakse 62,5 ml veega ja seejärel väga hoolikalt lisatakse põhisegu juurde. Seejuures reaktsioonisegu hoitakse jäävannis. Kui kõik NaOH kogus on lisatud, kontrollida reaktsioonisegu keskkond indikaatoriga - ta peab olema hästi aluseline. Nüüd koostakse veeaurudestillatsioni seade ja hakatakse destillatsioon. Destillaat kogutakse seeni, kui ta ei hakka värvisetuna tulema. Pärast vedelik kiht küllastatakse tahke NaCl-ga (20g/100ml). Reaktsioonisegu valatakse jaotuslehtrisse ja
1. pistokste abil- võetakse 18-24 cm pikkused oksad, mida hoitakse paar päeva üleni vees, seejärel pikeeritakse mulda. 2. Haljaspistikute abil- okste pikkus on 10-12 cm , enne pikeerimist hoitakse 14-16 tundi kasvustimulaatori lahuses.Tuleb jälgida, et õhutemperatuur kasvulavas oleks 20- 25° ja õhuniiskus üle 80 % Väetamine Väetistest tuleb kasutada fosforväetisi, vähemal määral lisada kaaliumväetisi.Pealtväetistena peaks kasutama kaaliumkloriidi 40g/m² ja superfosfaati 120g/m². Lämmastiväetiste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, sest see vähendab talvekindlust. Saakide põhjal võib öelda, et astelpaju kannab rikkalikult ka väetamata. Aia viimane katseistandik on rajatud kergele liivsavi mullale. 1997.a. rajatud istandik sai kompost mulda ainult istutusaukudesse.taimekaitset on tehtud paaril viimasel aastal lehetäide vastu.Kahjureid pole esinenud ja taimede lehestik on terve. Haigustest
Mitme % võrra suurenes üldine boorsus? 46,15-40,38=5,77% 5. Leia huumuse varu 1 ha kohta. A horisonti- 20cm Dm- 1,5 Hu%- 3,2 6. Tahke faasi tiheduse määramine büretiga. Kuiva mulda 20,841 g Kolvi maht 50,4 ml Petrooliumi 42,1 ml V=50,4-42,1=8,3 cm3 7. Arvuta lubiväetise vajadus (ekv kaal 50) 1 ha kohta. Künnikiht 25 cm Dm 1,5 g/cm3 H8,2 4mg/ekv 100 g mullas CaCO3 40% (lubiväetis) Annus 30% (Teisendus: 40mg- 1kg; 400- 10kg; 4g- 100kg; 40g- 1t; 400g- 10t; 4kg- 100t; 40kg- 1000t) Lubiväetises on 40% CaCO3 8. Arvuta lubiväetise vajadus? (50 ekv kaal= a) Kasvuhoone pikkus on 60m, laius 12m, vahekäigud 10%, mullakiht 25 cm. H8,2 6mg/ekv Dm 1,2g/cm3 Lubiväetises kuivainet- 95% CaCO3 45% Annus 1/3 kasvuhoone 720-72=648m3 b) Lillepoti kõrgus 50 cm, laius 25 cm. H8,2 4,5mg/ekv Dm 1,2g/cm3 CaCO3 40% Annus 1/3 Mullahorisondid O- metsakõdu (alla 10 cm kõdukiht) A- huumushorisont
kõrvaltoimeid. Enam levinud on laadimisfaasiga kasutamine, lähtutakse arvutusest 0,3g ühe kehakaalu kilogrammi kohta. (pumpiniron 2003) Päeva jooksul soovitatakse võtta nii : enne hommikusööki, peale treeningut, lõunasöök, õhtul hilja. Säilitusfaasis võetakse 2-5g päevas kohe peale treeningut, Kreatiini kasutamisel on oluline:Kreatiini.imendumist soodustavad süsivesikud, sellepärast võetakse 5g kreatiini kohta lisaks 30-40g viinamarjasuhkrut või 200 - 400 ml viinamarjamahla, laadimisfaasis võetakse lisaks 100g suhkrut. (pumpiniron 2003) 4.PROTEIIN Mõiste proteiin võttis esmakordselt kasutusele Hollandi keemik Mulder aastal 1840, ajal mil sellest ainete klassist teati veel väga vähe. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast proteios, mis tähendab "primaarne, tähtsuselt esimene". Nagu hiljem järk-järgult selgus, oli nimevalik igati õnnestunud, sest teatud üldistuses võime väita, et valgud on elu aluseks
tervislikkuse arvestamine, vaheldusrikkuse printsiibi järgimine, sündmustega arvestamine. 31) Kirjelda erinevate köögiviljalisandite valmistamist. Nimeta vähemalt 5 lisandit Erinevaid köögiviljalisandeid valmistatakse kas keedetuld, praetud(wokitult) või hautatult. 32) Kirjelda valge põhikastme valmistamist. Kasutamine Valge põhikastme vedelikuks on piim, koor 1 liitri valge põhikastme valmistamiseks võetakse 80g rasvainet, 80g nisujahu, 1 liiter piima, 2 loorberilehte, 40g sibulat, 1 nelk, 2 tera pipart, 1 muskaatõis. Kasutatakse näiteks lisandina või lasanje üheks kihiks. 33) Pruuni põhikastme valmistamine, kasutamine Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse pruuni puljongit, pruuni uluki- või vasikapuljongit, pruuni kalapuljongit ja praeleent. 1 liitri pruuni põhikastme valmistamiseks võetakse 25g võid, 25g nisujahu, 20g tükeldatud maitseköögivilja, 50g hakitud seeni, 1 kg purustatud tomateid ja 2.25 pruuni puljongit.
Koefitse nt 84% 0,604 (6 prt.) 1prt.=15 0g ÕUNA- JA PORGANDISUPP PÄHKLIRULLIGA Valmistusained 100g õunu 30-50g porgandit 200g vett 20g suhkrut 4g tärklist sidrunimahla või sidrunihappet Pähklirull 100-120g nisujahu 50g hapukoort 50g võid soola Pähklirulli täidis 50g võid 40g suhkrut 1spl mett kaneeli 30g võid määrimiseks munakollast Valmistusviis Pese ja koori porgandid ning tükelda ratasteks või ribadeks. Keeda porgandid suhkruvees peaaegu valmis, lisa puhastatud ja tükeldatud õunad. Keeda, maitsesta sidrunimahlaga ja lisa kulma veega segatdu tärklis. Lase keema, jahuta. Pähklirulli taigna valmistamiseks vahusta või, lisa hapukoor ning sega hulka jahu ja pisut soola. Sega kiiresti taigen, pane külma.
äriidee, ressursside arvestamine. Aastaaegade, ilmastiku, sesoonide arvestamine, tervislikkuse arvestamine, vaheldusrikkuse printsiibi järgimine, sündmustega arvestamine. 31.Erinevaid köögiviljalisandeid valmistatakse kas keedetuld, praetud(wokitult) või hautatult. 32.Valge põhikastme vedelikuks on piim, koor 1 liitri valge põhikastme valmistamiseks võetakse 80g rasvainet, 80g nisujahu, 1 liiter piima, 2 loorberilehte, 40g sibulat, 1 nelk, 2 tera pipart, 1 muskaatõis. Kasutatakse näiteks lisandina või lasanje üheks kihiks. 33.Pruuni põhikastme valmistamiseks kasutatakse pruuni puljongit, pruuni uluki- või vasikapuljongit, pruuni kalapuljongit ja praeleent. 1 liitri pruuni põhikastme valmistamiseks võetakse 25g võid, 25g nisujahu, 20g tükeldatud maitseköögivilja, 50g hakitud seeni, 1 kg purustatud tomateid ja 2.25 pruuni puljongit. Kasutatakse lisandina. 34
atmosfääris (muusika, valgus), sest siis omavad mõjuained teraapilist toimet. Jalavann peaks olema küllalt sügav (põlvedeni), ka see toetab raviefekti. Et ümbritsevat nahka mitte liiga tugevalt pehmendada ja vereringet ülemäära koormata, sobib jalavanniks 35-38C vesi. 4 liitri sooja vee jaoks tuleks võtta 20g vannisoola. Tugeva sarvestumise korral kontsentratsiooni kahekordistada ehk siis 4 liitri vee kohta 40g vannisoola ja leotusaeg 20-25 minutit. Koduses kasutamises on peale jalavanni sarvestunud nahka kerge eemaldada raspli või pimsskiviga, millele järgneb kreemitamine. Südame- ja vereringehäirete, veresoontehaiguste ja nahadefektide korral pidada enne jalavannide kasutamist nõu arstiga. 3.2.Sooda Sooda (naatriumkarbonaat, sodium karbonaat), valge vees lahustuv pulber reageerib leelisena. Sellega stabiliseerib ta jalanaha loomuliku pH taset. Jalanahk on nõrgalt
Näidis menüü Minu päeva menüü Hommikusöök Tee/kohvi (koos 2 tl suhkru ja koorega) Tee (ilma suhkruta) Kohvikoor 10% : 60g/72kcal Neljaviljapuder Suhkur: 2 tl /16kcal Piim 2,5 % (80 ml )/75kcal Leib/must (2 viilu) /137kcal Helbed (40g)/80kcal Margariin (2 noatäit)/40kcal Leib (1 viil) 68kcal Kalkunisink (2 viilu)/30kcal Margariin ( 1noaotsatäis)/15kcal Tomat kõigest paar kcal Sink (1viil) 80kcal Kohuke (45g)/156kcal Banaan /100kcal 550kcal 318kcal Lõunasöök Keedukartul (3 keskmist kartulit)/ Keedukartul (3
Vitamiini B1, mida nimetatakse ka tiamiiniks kasutab meie keha süsivesikute lõhustumiseks ja sellega seoses ka närvirakkude normaalseks talitluseks, sest närvikoe energiavajadus kaetakse põhiliselt veresuhkru lõhustumise arvel. B1 vitamiin mängib olulist ajutegevuse ja mälu talitluses. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 4,8 Kalorid 684 Rasvad 67,6 Valgud 7,8 Süsivesikud kokku (imenduvad) 18,2 (9,2) Tüüpiline tk kaal (g) dl(tervetena)=40g Pistaatsiapähkel Pistaatsiapähkel on india pähkli sugulane ja kasvab peamiselt Vahemere maades. Sisaldab rohkelt valku ja kroomi, mis parandavad liigeste ehitust ja osalevad seedemahlade talituses. Pistaatsiapähklite eeterlike õlide toiteväärtus sarnaneb oliiviõli toiteväärtusega. Pistaatsiapähklite söömine alandab kolesterooli taset ja aitab ära hoida südamehaigusi. Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: Vesi 3,9 Kalorid 606 Rasvad 48,4 Valgud 20,5
Süsivesikud on koos rasvadega organismi peamised energiaallikad (sealjuures võivad nad üksteist asendada). Optimaalseks süsivesikutest saadud energiakoguseks peetakse 52......60% üldisest energiakulust. 1g süsivesikuid annab 4 kCal 1g rasva annab 9 kCal 1g valke annab 4 kCal Päevas peaks inimene saama 20....30g kiudainet. Kiudaine ületarbimine (üle 30....40g) on ebasoovitav, kuna tekib oht mineraalainete organismist väljaviimiseks. Süsivesikute roll organismis: · energia tootmine; · energeetilise varu loomine (glükogeen); · ehituslikud ülesanded (membraanid, rakuorganellid, hormoonid, koensüümid); · kaitsefunktsioon (mükopolüsahhariidid - limade koostises). Taimede kuivmassist moodustavad süsivesikud 75.....90%. Inimese organismist moodustavad süsivesikud 1,5%, sealhulgas maksas 0,1....1.5%, lihastes 0,6....
Raud, mg 17,1 114 Tsink, mg 0,1 0,9 Vask, µg 57,6 6,4 Jood, µg 1,2 0,8 Seleen, µg 1,6 4 Laupäev Hommikusöök: 240g juustuburgerit, 185g McFlurry Daim jäätist, 400g Fantat Lõuna: puudub Õhtu eel: 100g energiajooki Õhtusöök: puudub Hiljem: 300g punast veini, 40g sinihallitusjuustu, 25g kartulikrõpse Toitaine Kogus % Soovitusest Energia (sh kiudained), kcal 1636 61 Valgud, g 49,2 - Rasvad, g 55,6 - Süsivesikud (sh. kiudained), g 181,7 - Alkohol, g 29 - Valgud, %E 12,2 100 Rasvad, %E 30,6 102
annaabi.ee 
