Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "4 tärni ja 5 tärni hotellid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hotell, hotellis, luksus, minimaalselt, minibaar, retseptsioon, tellida, tuppa, internet, carte, restoran, ärihotell, äriklassi, disainLuksushotellid ja minu arusaam nendest Kindel on see, et luksus ja prestiiz müüvad, kuid tänases maailmas ei ole luksusel enam kindlat definitsiooni. Arusaamine luksusest sõltub inimese rahvusest, kasvatusest, haridustasemest ja paljudest teistest faktoritest. Mõne jaoks on luksuslik reisimine see, kui käiakse glamuursetes sihtkohtades, mis on parasjagu moodsad ja trendikad. Minu arvates on luksuslik reisimine see, kui ööbitakse viie tärni hotellis, kus on olemas kõik mugavused, toad on luksuslikud ning teenindus on väga heal tasemel. Luksushotell on hotell, millele on kehtestatud 121 miinimumnõuet ning tärnide saamiseks on vaja saada kokku minimaalselt 570 punkti. Luksushotellis on tasakaalus disain, luksus, kvaliteet, lisateenuste rohkus ning esmaklassiline teenindus. Luksushotellis peab olema tagatud vastuvõtus teenindus kogu ööpäeva.
2.maist 2011. Enne seda atesteeriti hotelle Nordic Baltic süsteemi järgi. (HSU..., n.d.) Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu kodulehe järgi on tärniklassifikatsiooniga hotelle 33. Uuendatud tärnisüsteem koosneb miinimum ja valiknõetest ning selleks, et 4 omandada vastavad reitingud, on vaja täita kehtestatud miinimumnõuded ja omandada miinimumpunktid vastavalt millele jagunevad hotellid: 5 tärni hotell (121 miinimunõuet ja minimaalselt 570 puntki) - Antud hotelli puhul on iseloomulik disain, kvaliteet ja luksus, mis on omavahel tasakaalus. Luksushotellis peab olema teenindus tagatud kogu ööpäeva ulatuses; 4 tärni hotell (104 miinimumnõuet ja minimaalselt 380 punkti). Hotelli, mis vastab ärivajadustele ja on rohkete lisateenustega, kus peab olema tagatud teenindus vastuvõtus vähemalt 18 tundi ööpäevas ning telefoni teel kogu ööpäev;
sokos Hotel viru Sokos Hotel Viru asub Tallinna südames, otse keskaegse vanalinna väravas. Ühel Eesti pikaaegsemate traditsioonidega hotellil on pikk ja värvikas ajalugu, mis ulatub aastasse 1972. Hotellihoone oli Eesti esimene pilvelõhkuja ning sellest on kujunenud üks linna sümboleid ja lahutamatu komponent Tallinna legendaarses siluetis. Sokos Hotel Viru pakub palju erinevaid võimalusi nii tööreisil kui puhkusel viibijale. Hotellis on mugavad numbritoad, kaasaegne konverentsikeskus, suur restoranimaailm ning ilukeskus ja tunnisaunad. Traadita interneti leviala katab kõik hotelli üldruumid ja numbritoad. Hotell paikneb sama katuse all Viru Keskusega , mis on Tallinna trendikaim ostu- ja meelelahutuskeskus. Hotelli naabruses asuvad mitmed teatrid, kontserdipaigad ja meelelahutuskohad. Autosõit hotellist Tallinna Reisisadamasse kestab 5 minutit ning lennujaama 10 minutit. Hotellitoad
ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. 3. Majutusettevõtte registreerimise kohustus Ettevõtja, kes soovib osutada majutusteenust, esitab majutusettevõtte registreerimise taotluse majutusettevõtte asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Riigilõiv, registreerimine tähtajatu, vald võib tagasi võtta 4. Majutusettevõtete liigitamine turismiseadusest lähtuvalt Hotell, motell, külalisemaja, puhkeküla ja laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. 5. Majutusettevõtete liigitamine omandisuhtest lähtuvalt Iseseisev majutusettevõte, konsortsium, hotellikett, frantsiis 6. Majutusettevõtte asukoht ja kättesaadavus Majutusettevõttele on tema asukoht väga tähtis. Asukoht peegeldab koha kättesaadavust selle külastajale, ümbritseva keskkonna atraktiivsust ning selle
4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute majutamist ilma sellekohase reklaamita; 5) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel kuni viie isiku majutamist; 6) majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis. §18. Majutusettevõtete liigid (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus RK11 ÕPPEKÄIK HOTELLIDESSE Raport Tallinn 2011 Õppekäik hotellidesse - Sokos Hotel Viru ja Savoy Hotell Käisime Eesti suurimas hotellis Sokos Hotel Virus ning Savoy Hotellis, millel on tiitel `'Rahva lemmik hotell 2010''. Kuna enne õppekäigule minekut oli teada, mis hotellidesse on minek, siis erinevusi hotellide vahel oli lihtne tähele panna. Sokos Hotel Virus kohtusime fuajees Maret Kaldmaaga, kes viis meid väikesesse konverentsiruumi ning rääkis täpsemalt, millised on hotellis pakutavad teenused, kes moodustavad põhiklientuuri ning hiljem näitas ta meile hotellitube. Savoy Hotellis näitas meile Alver Pupart tube, restoran MEKK'i,
· Voodi raam/jalad on terved. · Radiaator ei leki, ventiilid on paigas. · Kardinad liiguvad puudel korralikult, kõik konksud on alles. · Tualett töötab normaalselt, ei ole kilde ega pragusid. · Duss ja kraanid töötavad, kilde ega pragusid ei ole, vanni- ja kraanikorgid on korras ja alles. · Ohutustehniliselt on kõik korralikult kinnitatud käepidemed, elektrikontaktid ja lülitid jne. · Toateenija vastutab hotellis tubades nn. jooksva hoolduse eest. · Suurematest riketest või avariidest kandke viivitamatult ette vastuvõtule ning selle toa koristamine jätke viimaseks. Vead tuleb likvideerida enne uue kliendi majutamist. Koristage tuba pärast remonditööde lõpetamist. · Toa kontrollimise ajal (kas on unustatud isiklikke asju) tühjendage tuhatoosid ja peske, tühjendage prügikorvid ja paigaldage uued prügikotid. · Korjake kokku tühjad pudelid, ajalehed jne.
Hiiumaa Ametikool Väikeettvõtlus Käesolev töö on koostatud Siret Tara poolt Radisson Blu Hotell Tallinna kohta Suuremõisa 2012 SISUKORD: 1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1
TALLINNA TEENINDUSKOOL PRAKTIKA RADISSON BLU HOTELL TALLINN Praktikaaruanne TALLIN 2010 Sisukord:........................................................................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS............................................................................................................3 2 ÜLEVAADE VASTUVÕTUOSAKONNAST......................................................................................................
traditsioonilised joogid, lõbustavad rahvalaulud ja tantsud. Paljud restoranid serveerivad ka euroopalisi toite. Mõned restoranid näevad välja nagu palleed ning mõned aga moodsad stuudiod. Toidud on samuti euroopalised ning kokad tunnustatud. Vene restoranid on väga tunnustatud ning elamusrohked. Toidud on mitmekesised ning stiilid seinast seina. Tuntumad restoranid: CDL Restoran, Boloshoi, Soho toad, Palkin, Tsar, Teremok Majutus Hotelle liigitatakse erinevalt: Äriklassi hotellid, kus hotell on pööranud suut tähelepanu tööreiside ning firmaürituste jaoks reisivatele inimestele. Lennujaama hotellid on ühenduses või lähedal lennujaamadega. Ajaloolised hotellid on vanemad ning kuulsad hotellid. Odavmajutused on nn Motellid, kus on toad soodsad ning allahinnatud. Ketihotellid. Korterimajutusega saad oma korteri koos kööginurgaga ning kõige vajalikuga. Venemaal on hotellid odavmajutusest kuni viie tärni hotellideni välja. Valik on tohutult suur
6. LAHKUMISETAPP 6.1. Vastuvõtupersonali tegevused külastajate hotellist lahkumisel Lahkumine on kliendi külalistsükli viimane etapp. Kliendi hotellikülastuse lõpetab tema väljaregistreerimine ja arveldamine. Hotellides on paika pandud toast välja registreerimise aeg. Tavaliselt loetakse arvestustunniks kella 12. Kui klient ei vabasta oma tuba õigeks ajaks, võib hotell tema arvele lisada tasu toa hilise vabastamise eest. Arusaamatuste vältimiseks kliendi ja hotelli vahel tuleb klienti juba sisseregistreerimisel teavitada toa vabastamisajast. Vastuvõtutöötajad on kohustatud külastajaid informeerima lisanduvatest tasudest hilisel väljaregistreerimisel. Väljaregistreerimise aeg on mõnikord reisigruppidele liiga varane. Puhkereisijad, kelle buss lahkub alles kell 16, ei pruugi soovida oma tube kell 12 vabastada. Sellistes
Majutusteenuse pakkumine laiemas mõttes hõlmab majutustegevust majutusettevõtetes ja nendest väljaspool, näiteks haiglates, ühiselamutes, rongides jne, kuid eraldi terminit nende kohta ei ole. Kui räägitakse hotellimajandusest, siis mõeldakse selle all kogu majutusettevõtlusega seonduvat, mitte ainult konkreetselt hotelle kui eraldi majutusasutuse liigiga seotud tegevusi. Tõenäoliselt tuleneb paralleelne käsitlus asjaolust, et hotell on vanim ja klassikaliseim majutusettevõtte tüüp. Majutusettevõtted Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on: Hotell (hotel) on toitlustusteenust pakkuv vähemalt kümne majutusruumiga majutusettevõtte. Majutusasutustele kehtestatud miinimumnõuete määrus ütleb, et hotelli ehitis peab olema iseseisev majutushoone, hoonete kompleks
3 2. Nõuded hotellidele Hotell on toitlustusteenust osutav majutusettevõte, kus on vähemalt 10 majutusruumi. Majutusettevõtte järk näitab majutusettevõtte ja selles pakutavate teenuste taset. Majutusteenust osutavad ettevõtted peavad täitma määruseid, mis on kehtestatud ,,Turismiseaduse" par 19 lõike 4 alusel- peatükk 3 ,,Nõuded hotellile". Nendeks nõueteks on: hotellis peab olema lift. hotelli vastuvõtus peab olema teenindaja vähemalt 7.00-23.00; üldkasutatav meestele ja naistele eraldi või ühine tualettruum; istekohad; telefoni- või mobiiltelefoniteenuse kasutamise võimalus; tasuta sisetelefon tubadesse helistamiseks; seif või hoiulaekad külaliste kasutuses; lihtkirja saatmise võimalus; hotellis peab vähemalt olema hommikusöögi saamise võimalus tööpäeviti ajavahemikus 7.00-10
..................18 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem Eesti hotellide tärnisüsteem on 1-st kuni 5 tärnini ja motellidel 1-st kuni 3 tärnini. Tärnide taotlemine on vabatahtlik. Majandusministri käskkirjaga 10.märtsist 2006.a. on Eestis hotellidele ja motellidele tärnide andmise õigus antud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule. Järkude andmisega tegeleb EHRL juhatuse poolt kinnitatud 7-liikmeline Järgukomisjon. Tärnid antakse kolmeks aastaks. Tärnide taotlemiseks peab hotell või motell vastama vastava liigi majutusettevõttele kehtestatud miinimumnõuetele ning olema kantud majandustegevuse registrisse. 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele: 1. Ühene tuba min. 9 m2, kahene tuba min. 12 m2 (kehtib vähemalt 70 % numbritubadele). Kõikides numbritubades vann/dušš ja tualett. Pääs hotelli ööpäevaringselt, vastuvõtuteenindus töötab min. kell 7.00-23.00 Hommikusöök, sooja toidu tellimise võimalus. Vannitoas üks
o. toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalus pakkuv majutusettevõte. · Külalismaja ( quest house)- s.o. toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte. · Motell( motel)- s.o. eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine. · Hotell ( hotel)- s.o. toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. 6. Millised on majutusettevõtted omandisuhtest lähtuvalt? · Iseseisev majutusettevõte · Konsortsium · Hotellikett · Frantsiis 7. Majutusettevõtte asukoht ja kättesaadavus Asukoht määrab klientidele kättesaatavuse: · Maapiirkonnas asuvad ettevõtted · Linnas asuvad ettevõtted
temale meelepärasel viisil, jõuame olukorrani, kus tuleb omada eraldi liideseid kõigi B2B partneritega. Seetõttu algas elektroonilise infovahetuse standardite välja töötamine, millest on näiteks kasvanud välja EDI (Electronic Data Interchange) oma paljudes erinevates vormides. Edastatava informatsiooni formaadi teema kõrval on oluline ka viis, kuidas andmed infosüsteemide vahel liiguvad - meil on praegusel internetiajastul üsna raske ette kujutada, et kunagi tuli selleks tellida eraldi andmesideliin. On elementaarne, et B2B saab toimida ainult juhul, kui on kokku lepitud vahetatava informatsiooni formaadis. Olgu selleks siis UN/EDIFACT (ÜRO soovituslik standard Electronic Data Interchange for Administration, Commerce and Transport) või Eesti Panga initsiatiivil fikseeritud e-arve formaat. Samas on tegelikus elus pea võimatu kogu vahetatavat informatsiooni rangelt ja kõigile ühtmoodi formaliseerida. Kuna andmeid või informatsiooni,
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva töö ülesandeks on planeerida firma ,,Koolituskuningas" poolt korraldatav Eesti erinevate personalijuhtide koolitus- ja puhkeväljasõit. Väljasõidul osaleb 15 personalijuhti ja koolitaja. Ülesandeks on koostada neile hinnapakkumine majutuse, toitlustuse, konverentsiteenuse ning lisateenuste osas. Ürituse kohaks valisin Meriton Grand Conference & SPA Hotelli, mis asub Tallinna südames ja vanalinna läheduses. Uudne ja moodne hotell pakub oma külastajatele kõrgtasemel teenindust ja meeldivat viibimist. Hinnapakkumise koostamisel lähtusin kliendi soovidest, milleks olid majutus-, toitlustus-, konverentsiteenindus- ja vabaaja veetmis võimalus. Koolitaja sooviks oli piisavalt suur ruum, et koolitust mugavalt läbi viia, aga piisavalt väike, et tagada hea koostöö grupi liikmete vahel. Et kõik osavõtjad üksteist selgesti näeksid ning
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti teeninduse areng Referaat Juhendaja: Viljandi 2010 Sisukord 1. Muudatused Eesti teeninduse arengus 2. Mobiilside ja internet teenusteareng Eesti teeninduses 3. Eesti Teeninduse Indeks 2008: veebiteenindus on saanud võrdseks 4. Eesti Teeninduse Indeks annab pildi ettevõtete teenindustasemest ja arengust läbi aegade 5. Eesti teeninduse areng on hea Muudatused Eesti teeninduse arengus Eesti kaubandus- ja teeninduskeskkonnas on viimase 1015 aasta jooksul toimunud radikaalsed muutused. Sarnaselt kogu muu majandusega tegi ka Eesti kaubandus ja teenindus
kogu õhu vahetuse 2 tunni jooksul ratastooli Suitsetamine on rangelt pöörderaadiuseks keelatud Uksepakud kuni 25mm Naturaalsed Hügieeniruum viimistlusmaterjalid Wc kabiin suurem Minimaalselt tekstiile Wc pott tavapotist kõrgem Vältida toataimi Loputusvee tõmbamiseks Loomad keelatud pikk kang Pinnad puhastada niiskelt Mõlemal pool potti üles Põrandat iga päev tõstetavad käsitoed
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab
....................................................................................................... 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Oma ettevõttepraktika sooritasin peamiselt Haanjamehe Talus, kuid olin abis ka Kubija Hotellis. Kuna õpin maaturismi võtsin enda praktikakoha valiku eesmärgiks leida maaturismi ettevõte, mis klapiks just minu kujutlustega ehtsast maaturismist. Haanjamehe Talu asub Haanja järvede ja metsade vahel, kaugel mürast ja ülerahvastatusest, lähim pood 17km kaugusel (Võrus)- kõik, mida ma otsisin on selles ettevõttes olemas. Ettevõtte üks suurimaid plusse on Green Key omamine, mis näitab, et ettevõtte koostab oma tegevuskava lähtuvalt keskonnast ja selle vajadustest.
Mis on konjak? Konjak on valgetest viinamarjadest (peamiselt ugni blanc sordist, vähesel määral ka colombard ja folle blance) valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac'i linnas ja maakonnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas - Charentes'es (16 ja 17 Department) ja väikeses osas Deux Sevres'is. Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks (cru - pr.k.) vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi. Konjakit hakati teadlikult valmistama ja tarbimiseks tootma 17. sajandi esimesel poolel. Esimese konjakimajana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell - 1715 aastal. Valmistamine Antud regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt septembri kolmandal vi neljandal nädalal. Enamus saagist koristatakse mehhaanliselt, kuid mned konjakitootjad nagu Paul Giraud, Daniel Bouju, Rémy Martin ja Cartais-Lamau
Valisin selle ettvõtte, kuna seda soovitas mu sugulane Styna ja klassiõde Indra kes olid seal eelmine aasta. See tundus huvitav , sest seal on erinevaid üritusi (pulmad, suvepäevad, koolitused, sünnipäevad, jne..) ja asukoht oli väga ilus. Minu eesmärk praktikale minnes oli arendada oma oskuseid teenindamises, suhtlemises ja paljudes teistes valdkondades. Tahtsin saada uusi kogemusi maaturismi valdkonnas kuna eelmine aasta tegin oma praktikat hotellis kus oli koguaeg rutiinne töö. 1.Ettevõte 1.1.Ettevõtte üldtutvustus Ettevõtte nimi: Ojako puhke- ja koolituskeskus Aadress: Ojako turismitalu, Marksa küla, Audru vald, Pärnumaa Mobiil (perenaine Ly Oja): +372 508 4585 (24h) Telefon: +372 445 7444 E-post: [email protected] Peo- ja konverentsisaalid 3
spetsialist 5 000 1 650 15 6 665 Kokku 17 000 4950 45 19 995 1.5. Ettevõtte tegevuse käivitamiseks vajalikud vahendid Lemmik loomade hooldusteenuse pakkumiseks piisab ca 20m 2 suurusest ruumist koos sanitaar- tehnikaga ja töökoht loomade kuivatamiseks ja pügamiseks. Hooldusteenuse osutamiseks on ruum olemas. Eraldi majas¨osas asuvas hotellis on igal loomal oma tuba, mille uksel number. Toas on põrandaküte, diivan, suur aken ja väljapääsuluuk, kust loom saab minna õue. Maja ümber on suur mängu- ja jooksuplats. Ruumid ja ehitus materjal vajalikeks ümberehitusteks olemas. Ümberehitus tööd teostadakse omajõududega. Hoolduseks vajalikud materjalid tuleb soetada otse edasimüüjalt, sest siis on hind soodsam. Esialgu plaanitakse ruume kuni kuueteistkümnele koerale ja kümnele kassile
TURU KIRJELDUS Meie külalistemaja klientideks sobivad kõik, kes vajavad majutust. Teenuste peamisteks tarbijateks oleks välismaalased, kui ka mandrilt tulnud inimesed. Kuna Kuressaare linnas on vähe renditavaid peoruume, siis kutsub see ligi ka kohalikke, kes saavad sünnipäevi või muid sündmusi tähistada, rentides selleks terve maja. Kauni asukoha ja rahuliku olemisega meelitame ligi ka vanemaid inimesi, samuti mahuvad meile väiksemad reisigrupid, kellele ei ole luksus ja täielik teenindamine kõige olulisem. Kliente kutsuvad ka meie lisavõimalused (grillimine, piljard, saun). Kliendid ei pea jõukad olema, sest meie hinnad on odavaimate seas, mis Kuressaarest leida võib. Pakume oma hinnaklassi kohta head kvaliteeti ning klientidel on kõik vajalik olemas. Kindlasti oleneb klientide arv hooajast. Suvel käib meil rohkem rahvast, kui talvel. Ka paljude suuremate ürituste ajal on enamus Kuressaare majutuskohti täis ja paljud otsivad just
Pühajärve Spa & Puhkekeskus asub Otepääl, Eesti kõige ilusama järve kaldal ja talvepealinnas ning on nii eestlaste kui välisturistide hulgas üks Eesti armastatumaid puhkepaiku. Pühajärvel pakutakse erinevaid võimalusi nii klassikalise lõõgastava spaapuhkuse sõpradele kui ka aktiivsemale inimesele Pühajärve mõisapargi südames paiknev spaahotell pakub külastajaile hubast ning kõigi mugavustega majutust, spaahoolitsusi ning mitmekülgseid konverentsiteenuseid. Hotellis on 86 kahekohalist tuba ja 12 sviiti, millest seitse on sauna ning täissein-panoraamaknaga, kust avaneb unustamatu vaade Pühajärvele. Pakutakse ka tube erivajadustega inimestele ja allergikutele. Pühajärvel pakutakse ka muid teenuseid. Võimalus on nautida pühajärve spaakeskust, mis koosneb kahest osast: endisest taastusravikeskusest on välja kasvanud kaasaegne ja hubane tervisespaa, kust saab abi valutavatele liigestele, leevendust kroonilistele haigustele. Lisaks
Pühajärve Spa & Puhkekeskus asub Otepääl, Eesti kõige ilusama järve kaldal ja talvepealinnas ning on nii eestlaste kui välisturistide hulgas üks Eesti armastatumaid puhkepaiku. Pühajärvel pakutakse erinevaid võimalusi nii klassikalise lõõgastava spaapuhkuse sõpradele kui ka aktiivsemale inimesele Pühajärve mõisapargi südames paiknev spaahotell pakub külastajaile hubast ning kõigi mugavustega majutust, spaahoolitsusi ning mitmekülgseid konverentsiteenuseid. Hotellis on 86 kahekohalist tuba ja 12 sviiti, millest seitse on sauna ning täissein-panoraamaknaga, kust avaneb unustamatu vaade Pühajärvele. Pakutakse ka tube erivajadustega inimestele ja allergikutele. Pühajärvel pakutakse ka muid teenuseid. Võimalus on nautida pühajärve spaakeskust, mis koosneb kahest osast: endisest taastusravikeskusest on välja kasvanud kaasaegne ja hubane tervisespaa, kust saab abi valutavatele liigestele, leevendust kroonilistele haigustele. Lisaks
Rohelise Võtme taotlemine eeldab teatud kriteeriumite täitmist ja edasises töös nendega arvestamist. Märgi saamiseks tuleb täita umbes 70 kriteeriumit, mis on jagatud kolme ossa: kohustuslikud, tähtajalised ja soovituslikud. Kriteeriumid hõlmavad peamiselt vee-, energia- ja elektri kokkuhoidu ning jäätmekäitlust, aga ka 5 keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamist. Rohelise Võtme märgise saamiseks määrab iga hotell enda töötajate hulgast ühe inimese, kes hakkab tegelema keskkonnateemaliste küsimustega. See inimene saab põhjaliku koolituse, et siis omakorda tutvustada Rohelise Võtme ja keskkonnajuhtimise põhimõtteid oma hotelli töötajatele.(Anupõld 2002) 1.1 ISO 14001 JA ROHELISE VÕTME VÕRDLUS Eesti hotellimajanduses on projekt olnud väga populaarne. Tuleb aga märkida, et üheks "juhtimise tööriistaks" võiks sobida ka näiteks Rahvusvahelise
Koostööpartnerid Organisatsioonid: EV Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Teeninduse Kutsenõukogu, Kutsekoda, Sihtasutus Eesti Kutseharidusreform, Eesti Hotellide ja 7 Restoranide Liit, EAS Eesti Turismiagentuur, Eesti Turismifirmade Liit (ETFL), Eesti Giidide Liit, MTÜ Eesti Maaturism Hotellid: Reval Hotel Group hotellid, Radisson SAS Hotell, Hotell Viru, Grand Hotel Tallinn, Confort Hotel Oru Tallinn, Laulasmaa SPA, Susi Hotell, Grand Hotel Tallinn, Scandic Hotel Rannahotell, Scandic Hotel Palace, Pühajärve Puhkekodu, Viimsi Athena Hotell, Viimsi Tervis, SPA hotell, Saku mõis jt. Toitlustusettevõtted: Restoran Balthasar, Restoran Le Bonaparte, Viitna Kõrts, Ööklubi Panoraam, Ööklubi Terraarium, Koeru Kõrts, Restoran Lydia, Restoran Oliver, A & G Toitlustus, Fazer Eesti
3.3 Tekiteenistus Tekiteenistuse juhiks on vanemtüürimees. Tekiteenistusse kuuluvad kõik tüürimehed, turvaülem, pootsman, kõik madrused ja turvamehed. 3.4 Masinateenistus Masinateenistuse juhiks on vanemmehaanik. Masinateenistusse kuuluvad kõik mehaanikud, motoristid ja elektrikud. 3.5 Reisijateteenistus Reisijateteenistuse juhiks on intendant. Reisijateteenistus jaguneb osakondadeks, mille juhid alluvad vahetult intendandile. Reisijateteenistuse osakonnad on hotell, restoran, kauplus ning ladu ja köök. Reisijateteenistuse osakondade juhtideks on vastavalt: hotellil - purser, 5 restoranil -restorani direktor, kauplusel kaupluse juhataja, laol laojuhataja ja köögil - peakokk. Lisaks eelnimetatutele kuuluvad reisijateteenistusse vanemstjuardessid, vanemstjuuardid, baarmannid ja baaridaamid, stjuardessid, stjuuardid, stjuardess klienditeenindajad, stjuuard-klienditeenindajad ja kokad.
Terve hosteli peale on vabaks kasutuseks köök. Köögis on külalistele kasutamiseks elektripliit, mikrolainahi, veekeetja, külmkapp ja erinevad söögiriistad ja nõud. Hostelis on ka majapidamisruum, kus paikneb pesumasin tasuliseks kasutamiseks, ühiskasutatav triikraud ning koristustarbed. Külaliste vastuvõtt ja registeerimine toimub fuajees ning lisaks on raamatuspidamiseks ning vajalike asjade hoiustamiseks väike kontori ruum. Eritasu eest on vajadusel võimalik tellida ka hommiku-, lõuna- või õhtusöök Mulgi Kõrtsist, mis toimetatakse Hostelisse kohale. Hommikusöögi soovi korral tuleb sellest etteteatada eelmise päeva õhtul ning lõuna- või õhtusöögi puhul 1-1,5h. Hostel on avatud aastaringselt, kaasa arvatud pühade ajal. Sihtrühmaks on noored, rändajad ja inimesed, kes soovivad odavat ööbimist läbisõidul. On oodata suuremat külastust suve- ja talvekuudel ning väiksemat külastust sügis- ja kevadkuudel.
ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE OÜ Mrs. Pizza hakkab tegelama Võru linnas ja selle lähiümbruses toidu koju viimisega ööpäevaringselt. Ettevõtte eesmärk on esmakordselt Võrus pakkuda teenust, kus toit tuuakse inimestele koju ukse taha. Peamiseks tarnijaks on Kaupmees & KO AS. Ettevõte paikneb Võru Jüri 43D, mis asub elava liiklusega piirkonnas ja oskuslik välireklaam võib ligi meelitada palju möödujaid. Mrs. Pizza on peamiselt suunatud toidu koju viimisele, kuid vajadusel saab tellida ka koha peal kaasa, läbi väliakna. Kohapeal toitlustust ei toimu, kuid näeme seda oma tulevikuplaanides. Äriühingu tüüp on osaühing, osakapitali suurusega 2500€. Edaspidi on võimalik osakapitali suurendamisega kaasata ka teisi osanikke, näiteks ka oma firma töötajaid. Planeeritava firma tegevjuhiks on Kädril Saia, kelle osalusmäär on 100% ning töötajate planeeritav arv on 9. Tegevjuhiks on Kädril Saia, kellele alluvad 3 osalise tööajaga kullerit , 2
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................................................
annaabi.ee 
