20. sajandi Eesti muusika (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Küsimuste vastused 12. klass
20.sajandi eesti muusika

20. sajandi eesti muusikat iseloomustatakse stiililiselt küllaltki mitmekesisena – selles on esindatud kõik peamised muusikale iseloomulikud voolud .
Arvo Pärt

Helilooja kirjutas 1960. aastatel teoseid, mis lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast („Perpetuum mobile “, esimesed 2 sümfooniat) ning kollaažtehnikast („Collage teemal A-B-C-H“), siis juba 3.sümfooniast alates loobus Pärt atonaalsest helikeelest ning pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia juurde.

Tintinnabuli stiil on kolmkõlast lähtuv minimalistlik kompositsioonimeetod.

Pöördumine vanamuusikaansambli Hortus Musicuse poole polnud 1970. aastatel juhuslik. Nimelt, oma helikeele lihtsuselt ja vaimsuselt haakuvad Pärdi tolle aja teosed ilusasti renessanslike ning veelgi varasemate, keskajast pärinevate arusaamadega helikunstist.

A. Pärt lahkus Eestist, sest tema loomingus on väga oluline osa religioossel maailmavaatel ning see sai ka üheks põhjuseks, miks helilooja 1980. aastal Eestist emigreerus ning asus elama Berliini.
Teatavasti tegid tollased nõukogude võimuorganid kõikvõimalikke jõupingutusi, et religioosset kunsti alla
suruda ning keelustada, seetõttu ei saanud ka Pärt oma liturgilist muusikat siin avaldada.

1980. aastatel emigratsioonis olles pühendus helilooja peamiselt sakraalmuusikale. „De profundis“ meeskoorile ja orelile oli kirjutatud küll 1977.a , kuid sai nüüd uue redaktsiooni. Vokaalsümfoonilistest teostest on selles vallas märkimisväärne „ Johannese passioon “ (lõpetatud 1982). „Stabat Mater“ (1985) seevastu on kirjutatud kammerlikule koosseisule. Pärdi suurim liturgiline koorikompositsioon on ligi kaks tundi vältav „Patukahetsuse kaanon “.

Rahvusvahelise kuulsuse saavutas Pärdi muusika dirigent Neeme Järvi abiga. Tänu soodsatele plaadistamislepingutele sai Pärdi nimi laiemalt tuntuks ka maailma muusikaüldsusele.
Veljo Tormis

V. Tormis kirjutas tänaseks üldtuntud koorimuusika suurvorme. „ Kalevala “- aineline stseen „Raua needmine “ (1972). Järgnesid Soome - Ugri folkloorne teosteseeria „Unustatud rahvad “ (1975-1989) Tormise üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on „Kalevala XVII runo“ (1985). Kantaat - ballett „Eesti ballaadid “ (1980)

Kui varasematel aastatel kasutasid heliloojad rahvaviise enamasti vaid mugandatud kujul muusikateose teemana, siis Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse ning arendab sellest mitmesuguseid kooriseadeid, kujundades suurvormilise terviku.

Tormis kasutab oma teostes eesti rahvaluule ja muistendite ainestikku ning eesti ja teiste rahvaste poeesiat.
Eino Tamberg

Heino Tambergi loomingus on viimastel aastakümnetel olnud esiplaanil sümfooniline ja lavamuusika.

Tambergi helikeel ei kaldu dissonantsesse atonaalsusesse ega ka otseselt folkloorsesse ainestikku. Pigem iseloomustab seda eepiline, mõnikord ka lüüriline või kirglik väljenduslaad, mis saab alguse maalilistest kõlakujunditest ja enamjaolt heakõlalisest helikeelest. Tamberg on eesti muusika neoklassitsistliku suuna põhiesindajaid.

„Joanna tentata“ libreto aluseks on poola kirjaniku J.Iwaszkiewiczi novell „Ema Joanna inglite juurest“, mille algallikad pärinevad 17.sajandi prantsuse kroonikatest ja legendidest. See on draama dogmatismi ja inimliku tundevabaduse vastuolust.

Trompetikontsert nr.1 on Tambergi maailmas kõige enam mängitud teos. Kõnealune teos on väga keerukas, kuna esitab solistile väga suuri nõudmisi, kus mängutehnilise meisterlikkuse kõrval on sama oluline ka trompetimängija filigraanne kõlataju.
Jaan Rääts

Jaan Räätsa looming on peamiselt instrumentaalne . Helilooja muusikat iseloomustavad üsna selged vormiproportsioonid ning klassikaliste vormiskeemidega arvestamine . See annab põhjust rääkida ilmsest neoklassitsistlikust kallakust. Rääsa muusikale on iseloomulikud energilise rütmiga, liikumise motoorikat rõhutavad muusikalised kujundid, helilooja orkestrikäsitlus on reeglina selge ja läbipaistev. Muusikaline tematism on isikupäraselt lakooniline ning kuulajale rütmierksalt mõjuv.

Rästal on kolm lemmikžanri: instrumentaalkontsert, sümfoonia ja kammermuusika.

Rästa tegi tihedat loomingulist koostööd maineka pianisti Kalle Randaluga, kes on olnud mitmete Rästa klaveriteoste esmaesitajaks.
Raimo Kangro

Eesti esimene rock- ooper on „Põhjaneitsi“ (1980, Raimo Kangro, kaasautor A.Valkonen).

Kangro viimane ooper "Süda" (1999, Maarja ja Kirke Kangro libreto) on lopsakas paroodia Eesti ühiskonna ja globaalprobleemide ainetel . Loo sõnum ütleb üsna üheselt, et kurjus toodab vaid kurjust ning hoolimatus hoolimatust, samas ei jää ei kurjus ega hoolimatus ka iial karistamata.

Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates žanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid , rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus. Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele.

Nii Kangro sümfoonilist kui ka kammermuusikat iseloomustatakse kui homofoonilist, aktiivsete rütmikujundite ja mažoorse tundelaadiga elurõõmsat helikunsti.
Lepo Sumera

Sumera looming paistab silma huvitavate muusikaliste leidude ja teravmeelsete ideede poolest.

„Seenekantaat” (1979 – 1983, tekst Henn -Kaarel Hellat ) segakoorile, flöödile, klaverile ja löökpillidele on kantud originaalsest ideest – kogu tekst koosneb ladinakeelsetest seenenimetustest. I osa sisuks on seened, mis kasvavad Eestiskevadel, II osas on tegemist söögiks kõlbmatute või mürgiste seentega, III osas mainitakse kõiki sügisel metsas kasvavaid seeni ja IV osa on pühendatud Eesti parimatele ja harvaesinevatele seeneliikidele. Teose vormiskeem sarnaneb klassikalise sonaat- allegro tsükliga: esimene osa kiire, teine skertsolik, kolmas aeglane ning finaal jälle elavas tempos.

Oma 1.sümfooniaga muutis Sumera mõningal määral arusaamasid sümfooniast kui žanrist. Kui üldlevinud tõekspidamiste järgi pidi sümfoonia kätkema küllalt intensiivset muusikalise materjali töötluslikkust, siis Sumera sümfooniline arendus läks teises, keskendunult süvenevas ning kõlalilu sügavuti tunnetavas suunas.

Sumera on kirjutanud muusikat järgmistele tuntud filmidele: joonisfilmid „Suur Tõll“ ja „Põrgu“, mängufilmid „Surma hinda küsi surnutelt“ ja „ Naerata ometi“.

Instrumentaalkontserti on Sumeral olnud kaks. Klaverikontsert (1989) ja Tšellokontsert (1998).
Erkki-Sven Tüür

E-S. Tüüri moodustatud ansambel „In Spe“ viljeles läbikomponeeritud, tõsisema suunitlusega intellektuaalset rock-muusikat.

Tüür on kirjutanu muusikat nii sümfoonilist, kammer- kui ka vokaalsümfoonilist muusikat.

Tüüri instrumentaalkontserdid on David Douglasele kirjutatud Tšellokontsert (1997) ning Viiulikontsert (1999).

Tüüri Reekviem Peeter Lilje mälestuseks (1994) on saanud ka rahvusvahelise tunnustuse osaliseks – sai Unesco poolt korraldataval rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Pariisis 1995. a üldhääletusel teise koha.
Sven Grünberg

Helilooja Sven Grünberg võttis esimesena Eestis kasutusele sel ajal uue muusikainstrumendi - süntesaatori. Grünberg lõi elektroonilist muusikat, lisades süntesaatori kõlapildi rikastamiseks ka akustilisi instrumente .

Kõiki pille mängid helilooja stuudiolindistustel tavaliselt ise, olles samal ajal ise ka helirežissööriks.

Kaheksakümnendatel lisas Grünberg oma instrumentaariumisse india ja jaapani rahvuslikud pillid ning muusikasse Ida traditsiooniliste helilaadide mõjutused.
Tõnu Kõrvits

T. Kõrvitsat nimetatakse akvarelliks muusikas seetõttu, et tema teosed on kõlaliselt maalilised ning sellistena lähedased ka impressionismile.

Üks Kõrvitsa meelisinstrumente on kitarr .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

m6m Õppematerjali autor

1. 20. sajandi eesti muusikat iseloomustatakse stiililiselt küllaltki mitmekesisena – selles on esindatud kõik peamised muusikale iseloomulikud voolud.

Arvo Pärt

2. Helilooja kirjutas 1960. aastatel teoseid, mis lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast („Perpetuum mobile“, esimesed 2 sümfooniat) ning kollaažtehnikast („Collage teemal A-B-C-H“), siis juba 3.sümfooniast alates loobus Pärt atonaalsest helikeelest ning pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia juurde.

muusika ajalugu küsimuste vastused gümnaasium helikeel hoolimatus kurjus eesti muusika

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti heliloojad

Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap.....................................................................................

Muusika

doc

Kukkuvõte tänapäeva heliloojatest

Arvo Pärt Sündinud 11. septembril 1935 Paides. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale

Muusika

doc

Muusika kodune kontrolltöö

Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused

Muusika

doc

Eesti heliloojad 12. klassile I (1)

18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste traditsioonidega riikides elamine on temast teinud kosmopoliidi, mistõttu leidub tema muusikas eesti muusikale iseloomulikke (stereotüüpseid) jooni vähe: ,,Olen selles mõttes tavalisest eestlasest erinev, et lahkusin Eestist juba poisina. Ja Soomes sain täiskasvanuks. Võib öelda, et minu identiteet tekkis seal." Reinvere kirjutab eksistentsiaalse haardega muusikat ajalugu ja kultuuri, loodust ja inimtunnetust käsitlevad teosed. Iseloomulik on ka muusikat ja teisi kunste ühendav sünesteetiline lähenemisviis. Ta on loonud mitmeid multimeediateoseid

Muusikaajalugu

doc

Kaasaegsed eesti heliloojad

Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Arvo Pärt (11.09

Muusika

doc

Ajastud-Hilisromantism-Po stmodernism

rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine). Esindajad: John Cage(`4.33' teos,mille kujundavad juhuslikud helid). Happening ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata. Eestis esimene avalik happening 1965. Esindajad: John Cage.(Instrumentaalteater happeningi Euroopa variant.Muusikat teatriliseeriti. Kuldar Sink). Aleatoorika juhusemuusika.Heliteose loomine ja ettekandmine sõltub juhusest. Esindajad: John Cage, Pierre Boulez. Eestist: Jaan Koha(`Rondo'), Kuldar Sink, Mati Kuulberg(`Attacca').

Muusikaajalugu

docx

Muusikaajalugu küsimused 12. klass

Too 2 näidet!- Zanrite poolest mitmekesine;rohkem kammermuusikat ja koorilaule,allikaks sageli rahvaviisid;lüüriline;stiili poolest vaoshoitud,kuid ilmekas;tundlik,kuid ilma suurte tundepuhanguteta. Klaveripala"Vana kannel", ,,Bukoolika" (sümf. Teos) 4. Kirjelda Veljo Tormise loometeed: millised stiilid ja võtted on loomingus esindatud? Suurem osa loomingust tugineb läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile. Tõi eesti muusikasse modernse helikeele, dodekafoonia,klastrid. 5. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise? Hakkas huvi rahvaviiside vastu tundma peale üht Kihnu pulma. Propageeris regilaulu kuni oma surmani. Tormis väitis, et rahvaviisid kasutavad hoopis teda.Püüdis rahvalaule vahendada rahvale 6. Nimeta Tormise rahvaviisidel põhinevaid laulutsükleid ! ,,Eesti

Muusikaajalugu

docx

Eesti NSV muusika

Ilmus uus heliloojatepõlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega  Ester Mägi (s. 1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (s. 1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (s. 1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (s. 1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (s. 1935), Kuldar Sink (1942–1995, vokaal- ja instrumentaalteoste autor) – need heliloojad määravad eesti muusika nägu järgmistel kümnenditel. Samadelt lähtepositsioonidelt alustanutena on nad kõik teinud läbi mitmeid pöördeid oma muusikalises mõtlemises ning tänaseks kujunenud kohati äärmuslikult erinevateks.  1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera (1950–2000, loonud kuus sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949–2001, tervelt kaheksa ooperi autor). 1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri (s

Muusika

Rohkem sarnaseid