1907. a ja 1917. a revolutsioon Venemaal, I maailmasõda, 20. saj algus (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised olid maailma üldised arengujooned 20 saj alguses?
Mis on imperialism?
Kes ja millisel põhjusel olid Nõukogude võimu vastu?

Lõik failist

Millised olid maailma üldised arengujooned 20. saj alguses?
20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand , turumajandus , suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. „Teadus väidab“ tõusis sama autoriteetseks kui varem oli „Püha kirik väidab“. Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv – autod, aurulaevad, raudteed , elekter , telegraaf , telefon

Mis on imperialism ?
Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks.

Kultuur 20. saj alguses
20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastati radioaktiivne kiirgus ja radioaktiivsed ained. Oletati, et aatom on keeruline laetud osakeste süsteem, mille koosseisu kuuluvad elektronid, mille J.J Thompson avastas 1897 .a. Ta arvas , et keemiliste elementide omadused olenevad elektronide väliskihist. Rutherford koostas aatomimudeli, milles on positiivne tuum ja ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. M. Planck oletas, et aatomid annavad oma energiat elektromagnetväljale ja välja energia kiirgab kvantidena. Einstein arendas kvantteooriat edasi ja lõi kujutluse, et valgus on valgusosakeste voog . Ta lõi ka relatiivsusteooriaga uued kujutlused ruumist, ajast ja gravitatsioonist. Teravnesid vastuolud ateisim ja klerikalismi ja teaduse ja usu vahel. Freud lõi psühhoanalüüsi õpetuse ja väitis, et inimese käitumist määravad tungid , eriti seksuaaltung.

1905.a revolutsioon Venemaal (põhjused, sündmused, tagajärjed)
Põhjus: Venemaal oli juba pikka aega nö küpsenud kriis, mis 1905.a kujunes revolutsiooniks. Taheti riigikorra ja kodanikeõiguste kaasajastamist, talupojad nõudsid maa jagamist harijatele ja maksukoorma kergendamist, kuna oli olnud majanduskriis , absoluutne monrahia ei suutnud läbi viia reforme, kodanikeõiguste puudumine, töötingimuste parandamine.
Sündmused: 1905.a jaanuaris toimus tööliste streik, mis kasvas kiiresti ülelinnaliseks ja kulmineerus ronkäiguga Talvepalee juurde, et anda tsaarile palvekiri , kus olid majanduslikud ja poliitilised nõudmised. Võimukandjad otsustasid anda karmi õppetunni, avati tuli rongkäigu pihta. Tapeti üle tuhande inimese. Usk tsaari lõi kõikuma ning protestiaktsioonid üle riigi kasvasid revolutsiooniks.
Üle Venemaa toimusid ka agraarrahutused, kus põletati mõisaid ja haarati enda kätte mõisnike maid. Kõiki sündmuseid püüti esmalt jõuga vaos hoida. Toimus üldstreik – seisid raudteed, post, telegraaf, ajalehed, koolid, kontorid , kantseleid, vabrikud jne. Nõuti demokraatlike vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Selle tulemusena kirjutas tsaar alla manifestile, millega lubati anda demokraatilkud vabadused , laiendada valimisõigust ja anda Riigiduumale seadusandlikud õigused. Seejärel tekkis rida ülevenemaalisi ja ka kohalikke parteisid. Mereväe ülestõus haaras 12 laeva ja merekindluse garnisoni. Mässas ka maavägi, talurahvas ja töölised.
Tagajärjed: Talupojad – vähendati rendimaksu, tõsteti palka
• Töölised – õigus koondada ametiühingutesse, tööpäeva lühendamine, palgad suurenesid
• Koolides õpe emakeelseks, kirjanduse vaba välja andmine
• Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi
• Demokraatiat ei kehtestatud ja vabadust kõigile rahvastele ei antud – põhiülesanne jäi täitmata

I maailmasõda
Üldised põhjused: imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, mõjupiirkondade ja asumaade pärast, puudusid instutsioonid , mis oleksid reguleerinud suhteid diplomaatiliselt
Suurriikide sõjaplaanid:
*eesmärk positsioonide kindlustamine, territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste hõivamine.
*Saksamaa - välksõja plaan oli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see kohe purustada, seejärel suunata kõik jõud Venemaa vastu.
*Prantsusmaa - lootis tugevatele kindlustustele Prantsuse-Saksa piiril .
*Venemaa - põhieesmärk oli saksa väed purustada, et kergendada Prantsusmaa olukorda. *Inglismaa - lootis teiste riikide abile, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad.
Sarajevo atendaat ja suurriikide reageeringud: 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sarajevos Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama . Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jättis esialgu mulje, et saareriik jääb suurest sõjas Euroopas kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja Prantsusmaale 3. augustil sõja. 2. augustil ületasid Venemaa keisririigi väed Ida- Preisimaa piiri. Itaalia kuulutas ennast erapooletuks sõjategevuses. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4. augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale.
Sõjategevus läänerindel: Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel
Marne ’i lahing – 1914, pariisi lähistel. Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan.
Ypres ’i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased
Verduni lahing – 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta.
Somme’i lahing-1916,prantsuse-inglise vägede pealetung , esimest korda lennuvägi ja tangid, saksa rinnet murda ei suudetud
Sõjategevus idarindel: Venemaa üritas vallutada Ida-Preisimaad,Tannenbergi lahingus purustati Vene armee , Austria väed pidid taanduma Karpaatidesse
Saksamaa otsustas 1915 Venemaa lõlikult purustada, saksa vägede ülekaal ja esialgne edu siis edu ei toonud
1917 veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaarivalitsus, Ajutine Valitsus küll jätkas kohustuste täitmist edutult, Saksamaa vallutas 1917 Riia, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa
1914-1917: Marne’i lahing – 1914, pariisi lähistel. Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan, positsioonisõda, rinde pikkus 720km
Tannembergi lahing – 1914, Vene algne plaan oli anda löök Austria-Ungarile, Prantsusmaa nõudis, et alustaks Ida-Preisimaalt, Vene ei jõudnud piisavalt ette valmistada ning Saksa armee lõi pealetungi tagasi
Ypres’i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased, sakslased piirdusid läänerindel kaitsega
1915 proovis Saksamaa otsustada sõja saatuse idarindel, koondades keskriikide vägedest 54% idarindele, eesmärk vene sõjast välja sundida
Verduni lahing – 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta.
Somme'i lahing – 1916, Prantsusmaa tõkestas saksa edasliikumise, ligi viis kuud kestnud lahingus vallutasid prantsuse-briti väed väikse maa-ala, suri ligi 1,3 miljonit meest.
1916 – sõjaline initsiatiiv Atandi käes
1915-1916 – meresõda – inglismaa-saksamaa blokeerivad üksteist, allveelaevad , saksamaa lubab uputada kõik alused inglise- ja iirimaa ümber.
1917 – Atandi sõjaline ülekaal, Saksa asus strateegilisele kaitsele, lootis piiramatule allveesõjale, sõtta astus ka USA, Saksale kuulutasid sõja 11 ladina-ameerika riiki. Prantsuse baasides streigid , revolutsioonilised liikumised sõjaväes. Vene tahtis jätkata sõda ka peale veebruarirevulutsiooni, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Allveesõda muutus tänu Saksa vastaste abivahenditele vähem edukaks. Saksa sõjaväes rahutused , rahval oli nälg. Prantsusmaa plaanis Saksa täieliku purustamist , Atanti tugevdas USA toetus.
Tehnilised uuendused: Kaevikud
• Miinipildujad
• Kuulipildujad
• Mürkgaasid
• Tankid
• Lennukid (luurelennukid ja tsepeliinid)
• Automaatkäsirelvad
• Kauglaskesuurtükid
• Allveelaevad
• Autode levik
Mõju majandusele: sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorraldused
kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele, tarbekaupade tootmine vähenes, hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu, kehtestati üldine töökohustus, võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida, riiklikud tellimused sõja vajaduste raahuldamiseks kasvatasid suurettevõtete kasumeid , riikide majanduselu hakati tugevalt kontrollima, riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet
Sõjavastaste meeleolude kujunemine: Sõtta mindi vaimustusega
• Paar kuud kaevikutes – kahtlemine sõja vajalikkuses
• Puudus ja nälg – rahulolematus
• Demokraatlikud streigid – maha sõda, me tahame rahu, me oleme näljas
• 1917 – vene revolutsioon
Sõjategevus läänerindel 1918 ja sõja lõpp: Kuna idarindel oli sõda lõppemas, otsustas Saksamaa kõik jõud rakendada läänerindel, et sõda võita. 21Märts-17, juuli mitu suurt pealetungi, mis ei toonud edu, kaotati 700 000 meest. Teises Marne'i lahingus läks algatus lõplikult üle Atandile, vägedega oli liitunud ka USA sõjaväelased ning Saksa vägi purustati. 24.-28. okt sundis Itaalia oma liitlaste toal Austria-Ungari väe taanduma, 24. okt lõi Ungari ja 28.okt tšehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahti ning 3.nov Austria-Ungari kapituleerus. 28. okt algasid Saksa laevastikus rahutused, mis kasvasid Novembrirevolutsiooniks. Saksa keiser loobus troonist, 11.nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla vaherahule, mis lõpetas sõja. Saksamaa alistus – pidi demilitaliseerima ja evakueerima 31 päeva jooksul Reini jõe vasaku-parema kalda 50 miili ulatuses, vabastama sõjavangid, loovutama põhiosa oma relvastuses, sh allveelaevad, loovutama suurema osa raudtee -veeremist. Saksamaale surusid peale imperialistlikud riigid Verssailes'i rahu, mis nõrgendas Saksa võimet võistelda maailmaturul, piiras tema iseseisvust, kuid säilitas Saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Vene vastase jõu.
Tulemus: purunes neli impeeriumi – Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik,t nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu enne või peale sõda.

1917. a Venemaa
Veebruari revolutsioon hjused , sündmused, tagajärjed):
Põhjused: rahval puudus igasugune võim, Nikolai II oli valitsejana nõrk, teda ümbritsevad inimesed ei soovinud muudatusi (vana feodaalkord , said makse), vägivald rahva vastu, rahutused suruti veriselt maha, G.Rasputini populaarsus tsaari perekonnas, ebaedukas I ms, vilets raudteede võrgustik, linnad näljas, riigiasjadega tegeles tsaarinna, kes oli rahvustel sakslane
Sündmused: streigid ja demostratsioonid, naised nõudsid leiba, rahu ja mehi, armee läks üle rahva poolele, Duuma moodustab Ajutise Valitsuse, mängu tulid sotsialistid (tööliste ja soldatite saadikute nõukogu), kaksikvõim, tsaar sunnitakse troonist loobuma .
Tagajärjed: enamlaste võimuletulek 1) Sotsialistliku majanduse dominatsioon
2) Tööliste ja talupoegade rahulolu
3) Mõisnike, haritlaste, usklike protest
4) Kodanlike parteide väljaastumised
5) Armee muutumine sisepoliitiliseks jõuks
6) Kodusõda
7) Revolutsioon Saksamaal
Kaksikvõimu periood Venemaal: Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim. Selle ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. sotsialistid (nende poolel alamkihid ja armee) ja ajutine valitsus
Kommunistide võimuletulek: oktoobri lõpp- sai suuremad linnad enda kätte (vallutatud), uus valitsus rahvakomissaride nõukogu - lenin , armee võeti enda kontrolli alla, lõpetati sõjategevus idarindel, uus salapolitsei – Tšekkaa -> terror -koonduslaagrid, saatsid asutava kogu jõuga laiali, natsionaliseerisid kõik maad, valdused , varad , haridus võeti kirikult üle, ilmalik abiellumine , lahutus lihtsaks
Kuidas kommunistid Venemaad muutsid:
Kodusõda ja välismaine interventsioon: Kodusõda iseloomustas: sõjategevus ei olnud ühesugune, vastastel puudus distsipliin , välisinterventsioon ja valged sõjajõud hõivasid äärealasid, Kesk-Venemaa tööstuspiirkonnad jäid nõukogude võimu valdusesse. See lubas punastel jõudusid operatiivselt ümber paigutada, manööversõda. Punaste käes oli toiduaineid tarbiv piirkond, valgete käes tootev piirkond, toitlustusraskused, punane ja valge terror, sõjakommunism - kodusõja ajal kaasnenud sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks (kehtestati toiduainete tasuta riigile andmise kohustus, keelati viljamüük turgudel, hakati jagama tasuta maad kehvikutele), tööstus - riigistati väike ja keskmised ettevõtted, toodang armee jaoks, võrdne töötasu, tööstus- ja toiduainete tasuta jagamine, teenuste tasuta jagamine, kommuunid, kolhoosid .
Kes ja millisel põhjusel olid Nõukogude võimu vastu? Mittevenelased – võimalus iseseisvumiseks, venelased , kes vihkasid kommuniste, tsaariarmee ohvitserid, varades ilmajäänud, demokraatiat sooviv intelligents , lääneriigid, sõjakommunismi all kannatajad, punase terrori all kannatjad
Suurbritannia-(Jaapan)-Prantsusmaa-Venemaa (salaleping Itaaliaga) (Antant)->

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

1907-a ja 1917-a revolutsioon Venemaal-I maailmasõda-20-saj algus #1

1907-a ja 1917-a revolutsioon Venemaal-I maailmasõda-20-saj algus #2

1907-a ja 1917-a revolutsioon Venemaal-I maailmasõda-20-saj algus #3

1907-a ja 1917-a revolutsioon Venemaal-I maailmasõda-20-saj algus #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Isssver Õppematerjali autor

Võrdlemisi põhjalik konspekt kontrolltööks Esimesest maailmasõjast, Venemaa revolutsioonidest, 20. saj algusest. Põhjused, olulisemad sündmused, tagajärjed.

revolutsioon venemaal venemaa imperialism

Sarnased õppematerjalid

doc

Esimene maailmasõda

· Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju kasv P-Aafrika ainsas isesseisvas riigis Marokos · 1905a. otsustas Saksmaa takistada reforme Marokos, mis oleks tugevdanud Prantsuse võimu. · 1906 jaan. toimus Maroko sultani nõudmisel Hispaanias konverents Maroko kriisi arutamiseks. · Konverents otsustas säilitada Maroko iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse, kõigile riikidele anti majandussuhetes Marokoga vabadus ja võrdsed võimalused. Kahe vastasleeri kujunemine: · 1907a. Inglise-Vene leping, jagati mõjusfäärideks Iraan, venemaa loobus pretendeerimast Afganistanile. · Venemaa püüdis sellega tugevdada oma mõju Musta mere võinade üle, et oleks vaba pääs Vahemerele. · Inglismaa lootis hoiduda Saksa tugevnemisest ja reguleerida omavahelisi suhteid kolooniate vallutamisel. · Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa liit kolmikliidu vastu 1907-1917. · Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia liit 1882-1915. Itaalia astus 1915

Maailmasõjad

doc

Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

- Ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, ta arvas, et enne tuleb purustada Prantsusmaa. Vastasseisud ilmnesid kolooniate pärast, taheti ülemvõimu. Maroko kriis (1905-1906a), Bosnia kriis (1908a), II Maroko kriis (19011a). Antandi ja Kolmikliidu kujunemine, Austria-Ungari ersthertsogi Franz Ferdinandi tapmine. 2. Mis on Antant? Kuidas see kujunes? Miks? Kolmikliit. - *Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917; algul lõid Prantsusmaa ja Inglismaa ,,südamliku liidu" ning lõpuks kirjutasid Inglismaa ja Venemaa ka lepingule alla; moodustati vastukaaluks kolmikliidule. *Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel. 3. Milline riik ja miks oli sõjast eelkõige huvitatud? - USA, kuna tahtis tõusta oma maailmajao suurvõimuks, selleks pidi ta tegema lõpu eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas. 4

Ajalugu

docx

ESIMENE MAAILMASÕDA

Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-18 ja selles osalesid paljud riigid. Sõja põhjuseksoli 1871. Aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaSuurbritannia võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast. Sõja ajendiks sai Austria-ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. 1.Sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivateriikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailmarahvastikust). Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918 ja selles osalesid paljud riigid. Sõjapõhjuseks oli 1871.aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaPrantsusmaa võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast Sõja ajendiks sai

Ajalugu

doc

I mailmasõda

Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda, suhted maailmasõja eel

· Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsusmaad, Saksamaa sai lüüa · välisriikide sekkumine võimalus uuteks konfliktideks Kahe vastasleeri kujunemine · Venemaa lootis tugevdada mõju Musta mere väinade üle, et pääseda Vahemerele · Inglismaa püüdis pidurdada Saksamaa tugevnemist · 1907.augustis leping · Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa kolmikkokkulepe ehk Antant · Kolmikliit Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Bosnia kriis · Bosnia ja Hertsegoviina Türgi koosseisus (1878), aga provints allutati Austria- Ungarile · elanikkond polnud rahul okupatsioonivõimuga · 1908.oktoobris liideti Bosnia Austria-Ungariga

Ajalugu

odt

I maailmasõda

I maailmasõda · FAKTID: · Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 · Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks · Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri · Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa, Osmanite riik nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või peale seda · Esimest maailmasõda tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel · Esimest korda võeti kasutusele keemiarelvad · Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad · PÕHJUSED: · I maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude,

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

arutamiseks. Säilitati Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Riikidele anti vabadus ja võrdsed võimalused, siiski eelistati Prantsusmaad. Põhimõtteliselt tähendas see Saksamaa lüüasaamist. Välisriigid süvendasid ka Maroko sisepingeid. Kahe vastasleeri kujunemine Venemaa oli huvitatud headest liidusuhetest Inglismaaga, loots tugevdada oma mõju Musta mere väinade üle ning kindlustada head pääsu Vahemerele. Koos üritati takistada Saksamaa tugevnemist. 1907. aastal sõlmiti Inglismaa ja Venemaa vahel leping, millega jagati Iraan mõjusfäärideks. Venemaa ei pretendeerinud Afganistanile. Inglise-Vene kokkulepe pani punkti Inglismaa, Venemaa ja Pransusmaa kolmikkokkuleppele e Antandile. Antant oli vastasleer Saksamaa ja tema liitlaste (Itaalia, Austria-Ungari) loodud Kolmikliidule. Bosnia kriis Ohtlikuim allikas oli Balkan, sest seal põrkusid suurriikide huvid. Iseseisvuspüüdlused suurenesid. 1908. aastal vallandus Bosnia kriis

Ajalugu

docx

I MAAILMASÕDA

I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide

Ajalugu

Rohkem sarnaseid