Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Lood...
VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kunin...
2. Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Vaimuelu Eestis 19. sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. B...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Bert Rotberg ja Ken Rakki Rahvuslik liikumine Eestis 19. sajandil Referaat Juhendaja: Õp. Kadri Kelner 2011 1. Sisukord 1. Sisukord ..........................................................................................2 2. Sissejuhatus ...................................................................................3 3. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus ........................4 4. Rahvuslik ärkamine ........................................................................5 5. Kokkuvõte .......................................................................................6 6. Kasutatud kirjandus ...............................................................
Ajalugu Pärisorjuse kaotamine Eestu(1816) ja Liivimaa(1818) Pärisorjus(Rosebi deklaratsioon) 1. isiku sõltuvus- pärisori ei tohtinud mõisast lahkuda. 2. maasõltuvus - talupojad kuulusid oma isandale, kuulusid ka talupoja vara isandale. a) teotöö b) naturaalrent - oma põllumajandus saadus. c) raharent 3. kohtusõltuvus - talupoja füüsiline karistamise õigus. Pärisorjuse kaotamine 1. isikusõltuvuse kaotamine perekonnanimed 1820-1830 2. maa jäi mõisale; talude vabad rendi lepingud > talude päriseks osr 1960-nd. 3. kohtusõltuvus kaob va. mõistapolitsei. Venestusaeg Eestis 19. saj . lõpp- 1918. a. Miks viidi läbi venestamine? 1881. aastal võimaluse saanud keiser Aleksander III otsustas karmikäeliseks veba rahvuselise soosijaks , kes jättis Balti erikorra järski kinnitamata. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude t...
Kas 19.saj 40-80 oli Eestis esimene ärkamisaeg? Käsitlen arutluses 19. sajandil esile tõusnud rahvuslust Eestis, Vene impeeriumi koosseisus. Käsitlen teemasid: laulupidu, rahvaluule kogumine, seltsid, ajakirjandus ja haridus. Seltsiliikumine aitas hästi kaasa rahvuslike ideede kiirele levikule. Algselt oli eestlaste jaoks see au küsimus, seltsi astumine oli kui ,,olla sakslane", seepärast olid esimesed seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. Seltsid hakkasid järk-järgult elama omaette elu, need ühendasid rahvast ja korraldasid rahuvuslikke üritusi ja kooskäike. Näitena, 1870. aastal asutatud Eesti Põllumeeste Selts, mis sai oma iseseisvuse ja tegutsemise poolest eeskujuks paljudele analoogilistele edaspidi rajatud seltsidele. 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemi...
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (T...
Esimesed heliloojad 11. klass 19. sajandi lõpu Eesti muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ja koorilaulus eeskätt Liedertafel'i-stiil (sks Liedertafel-laululaud). Liedertafel'i-stiil tähistas tundelist mitmehäälset meestelaulu, mis levis 19. sajandi Saksa lauluseltsides. Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas heliloojaid koguma ja tundma õppima oma rahvaviise. Eesti heliloojate esimese põlvkonna silmapaistvamad esindajad olid vennad Aleksander Kunileid, Friedrich Saebelmann ning Karl August Hermann. Kõik kolm heliloojat kirjutasid eestikeelseid koorilaule, mis olid tõhusaks repertuaaritäienduseks kooridele ning kõlasid ka laulupidudel. Aleksande...
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa ...
1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestima...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
Eesti kunsti sünd 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ...
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Romaani stiil: Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil ;10. sajandi lõpust kuni 13. sajandini ;Tekkis pärast karolingide kunsti ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni ;Tugines Karolingide, Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja islami kunstile ;Avaldub peamiselt arhitektuuris Eestis: Jõudis enne gooti stiili lõplikku võitu 13. saj algul ;Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestiste...
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu , Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv, Eesti haritlaste teke, Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng, Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine, Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng). TÄHTSUS: Kultuuriline ärkamine, kultuuritähtsuse kujundamine 2. Tähtsamad eestvedajad: Johann Voldemar Jannsen - asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). Lydia Koidula - kirjutas rahvuslikel (ärkamisaja) teemadel, töötas isa (Jannse...
1. Selgitage mõistet imperialism ning tooge selle kohta näide 20.saj alguse maailmast. Imperialism . saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.(Maailmas oli 3 suurvõimu: Euroopa,USA,Jaapan) Üksgi väike ega suur riik ei tahtnud enda territooriumi lahku lüüa. 2. Millised tehnilised uuendused aitasid kaasa imperialismi levikule? Miks? · Hakati tootma kõrge tootlikusega tööpinke · Konveierid-autosid toodeti mitme päeva asemel 12 tunniga · Arenes lennundus · Leiutati raadiod,telegraaf,telefon näiteks sidetehnika areng oli hea , sest nii sai lihtsamini ja kiiremini infot vahetada 3. Miks osades riikides majandus arenes 20.saj alguses kiiremini kui teistel? Tooge näide. Osa riike suutis muutunud olukorda teistest paremini ära kasutada,näiteks avastas Inglismaa insener sünteetilised värvid,aga nad ei osanud seda kuidagi kasutada.Neid hakkasid tootma hoopis Sakslased.Eksport hakkas kasvama ja peagi oli Saksamaa teis...
Iseseisev töö 12.klass Eesti muusika 1. Nimeta vähemalt kolm19.saj rahvusliku ärkamise aegset sündmust 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine 1857 Perno Postimees 1865 Laulu ja mänguselts ,,Vanemuine´´ 1869 I üldlaulupidu 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1878 Sakala 2. Mis linn ja miks kujunes 19.saj kultuurielu keskuseks Eestis? Tartu,sest rahvusliku liikumise eestvedaja Jannsen hakkas seal välja andma Eesti Postimeest. 3. Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt "Wanemuine? 1865.Tartus 4. Kelle juhtimisel ja mis eesmärgiga loodi laulumänguselts "Wanemuine" Jannseni eestvedamisel.Edendada eesti elu ja kultuuri. 5. Mitmendal üldlaulupeol kõlas esmakordselt F. Paciuse laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"? Esimesel ( 18.-20.juunil 1869) 6. Mis pealkirja kandis eesti esimene muusikaajakiri, kes ...
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused 1.Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (''ookean Euroopasse'') 2.Rootsi raske siseolukord 3.Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 4.Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa ( August II tugev) ja Taani ( Frederik IV ) 3. Käsu Hans- Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid- Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? 1.Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemeis (Tartu, Narva) oli varemeis, põllumaa oli sööti jäetud. 2.Eestimaa oli enamjaolt ...
Üld ülevaade maailma kirjandusest, aja järkutest ja pea esindajad. Periood Sajand Olemus põhitunnused anrid Peaesindajad Toes Antiik 8saj. Põhiliste Eepos,lüürika, Homeros ,,Ilias";Odüsseia" eKr kirjandusliikide välja filosofia,draama Aischylas 5;6saj kujunemine, esimene Sophakles "kuningas pKr Euroopa kultuur(riik Euripides Oidukus" Kreeka) Aristophanes Sappho Keskaeg 4-14saj. Klerikaaline(kiriku) Eepos, lüürika,draama Villon ,,Suur- ja väike kirjandus, hakkavad rüütli- ja ...
Kokkuvõte 19 saj teisel veerandil hakati venemaal manufaktuurtoomiselt üle minema vabrikutööle. Suurtööstuse põhiharudest oli Eesti sel perioodil kõige arenum tekstiilitööstus. Tööstuslik revolutsioon algas kõigepealt kalevitööstuse ettevõtetes. Kalevitööstuse keskuseks kujunes Narva. Ühe kalevivabriku rajas Narva sakslane Paul Momma. Saanud riiklikku laenu, ostis Momma metsakaupmees B. Cramerilt saeveski ja ehitas selle 1821 1822 a.ümber kalevivabrikuks, mis oli esimene Eestis ja üks vanemaid kogu Venemaal. Järk-järgult sisustus vananes ja vabrik käis alla. Aktsiaselts likvideeriti 1845 a. 100 000 hõbemarga eest omandas ettevõtte A. Stieglitz. Tema korraldustel lammutati vanad tööstused ning ehitati uus suur paekivist tööstuskorpus. Vabrik sisustati moodsate auru jõul töötavate masinatega. 19. Saj. teise veerandi suurim tööstusettevõte Eestis oli 1832 1834 a. Sindi mõisa rajatud kalevivabrik. Sel...
Eesti kunst 19. sajandil 1. 19.saj algul Eestis tegutsenud maalikunstnikud olid (balti)saksa mehed. 2. Baltisaksa kultuurielu oli tähtis, sest see elustas ka Eesti linnakodanike kultuurimiljööd. 3. Baltisaksa soost kunstnikud said kunstihariduse Vene, Saksa ja Itaalia kunstikeskustes. 4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8. Eesti kunstikultuur ei saanud areneda Ees...
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
LILLTIKAND Eesti rahvakunstipärandis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Meie rahvakunsti omapära tuleb eriti selgelt esile rahvarõivais, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu on ka tänapäeval ammendamatuks allikaks tikandite loomisel. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisesttikandiga leidub 17.-18. sajandist. 18.sajandil oli värvilise villase lõngaga tikkimine laialt levinud ning jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on aga hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja- Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjustas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, vill...
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" ...
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid. Rehetoal oli harilikult kolm ust, üks viis rehealusesse, tein...
Eesti usuline maastik KT 1 Kordamisküsimused 2018 EV Põhiseadus. Igalühel on südametunnistuse-, usu ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. (Eestis riigikirikut ei ole) Igalühel on vabadus nii üksinda kui ka koosteistega avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust (moraal). 2011 a Statistikaameti teave. TERAS ON ÜLEVAL Haridus tase: kõrgharidus 116 837 Levinuim kristlus 320 872 Õigeusk 176 773 Luterlus 108 513 Baptistid 4507 Katoliiklus 4501 Islam 1508 Tradits. usundi ja uususundi vahe. Uususund - erineb kohalikust traditsioonist, on uus selle kontekstis (17.saj). Näiteks Jehoova tunnistajad, moorid, New Age, krisiidid jne. Traditsiooniline usund - unustunnistuse alus : VT ja UT, kirku püha pärimus. Sakramendid : ristimine, salvimine, pat...
Kunstiajalugu Kool 9.kl Nimi Merovingide kunst 5.-7. Saj. Frangi riigi valitsejate suguvõsa järgi nimetus. Kirjutati ümber kristliku sisuga käsiraamatuid. Kirjutati pärgamendile. Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal. Karolingide kunst 8. Saj. Jätkus käsikirjade kirjutamine ja kaunistamine. Ehitati suuri kloostri komplekse-vaimse ja majanduselu keskused: kirik, kool, laut, köögiviljaaed, põllud, kõrts. Romaani stiil 10.saj. Kasutati Vana-Rooma ehitusvõtteid. Algasid palverännakud pühapaikadesse. Hakkati ehitame teede äärde suuri kirikuid ja kloostreid. Aknad tehti ümarkaartega ja kirikud tehti väikeste akendega ja paksude seintega, mis tehti kohalikust maakivist. Gooti stiil Tunnuseks...
* Kulinaaria ajalugu 19.saj lõpul ja 20.saj algul Referaat Koostas: H . P. Sissejuhatus Ajalugu tunneb paljusid roogi, mille nimetustes on jäädvustanud end gurmaanidest vürstid, kuningad ja nende armukesed, kirjanikud ja heliloojad. Mitmed ajaloo suurkujud meenuvad tänapäeva inimestele kõigepealt mitte kui riigivalitsejad, vaid kui delikatessroogadele nimetuse andjad. Tänapäeva parimad klassikalised menüüd koosnevad endiste kuningate ja teiste suurmeeste jaoks loodud delikatessidest. 19. sajandi keskpaiku hakati kroonitud peade hõrgutisi pakkuma ka vähem kuninglikes seltskondades. Häid toite said nautida eelkõige Euroopa kultuuriringkonnad ning sööke ja jooke hakati nimetama ka kirjanike, heliloojate ja lauljate järgi. Prantsuse revolutsiooni ajal põgenes krahvist kirjanik Francois Rene de Chateaubriand Ameerikasse ning õppis seal indiaanlastelt...
13. saj sündmused tõid Eesti alede muusikasse vihjeid eestlaste laulmisest Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonikast", tekkis palju kirikuid ja hakkas levima kirikulaul. Kirmes- on ilmalikud pidustused kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Martin Lutheri uuendused Eestis: *ametisse määrati kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke et usku rahvale lähemale tuua, *Püüti kaasa laulma panna ka kogudust. Linnamuusikute tegevus 16 saj: *Linnamuusikute ja magistraali vahel sõlmiti leping et nad üldse mängida võiksid*saj esimesel poolel olid linnarahva meelelahutamiseks ja häiresignaalide andjaks linnas, *saj teisel poolel poolel oli nende ülesandeks aind märgusignaalide andmine, kuna Tallinna piiramise ajal muutus olukord keeruliseks. Hernhuutlaste usukäsitluse populaarsus: *vennastekoguduslaste lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. 18 saj ilmalik muusika: *selle saj teisel poolel p...
UUS-USUNDID 1. Kristliku tagapõhjaga uususundid: Elu Sõna, Jehoova tunnistajad, Uusapostlik Kirik, Armastuse Perekond. + Nelipühilaste liikumine. + Karismaatiline ehk uusnelipühilaste liikumine. + sektid 2. Hinduistliku tagapõhjaga uususundid (neohinduistlikku päritolu): Transtsendaalne Meditatsioon, Hare Krišna, Sai Baba kultus. Orientaalsete usundite (hinduism, islam, budism) misjoni algus Läänes 1893 a Chicago. Svami Vivekananda. Ramakrishna Mission. +Teosoofia ühing 19 saj lõpp, New Age liikumise eelkäijana. 3. Sünkretistlikud uususundid: Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Ühenduskirik, saientoloogia, Osho liikumine, Reiki, satanism. KRISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Elu Sõna. 1962. Karismaatiline orientatsioon. Kenneth E. Hagin. Põhjamaadesse tõi Ulf Ekman 1980. Eestis Rein Mets ja Hubert Jakobs 1987. NSVL vastasus...
KORDAMISKÜSIMUSED ,,EESTI ASUSTUSE KUJUNEMINE I" NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused. 1. Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka). 1) Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid, veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid, Karl XII ja Peeter I-ga seotud; ajalooliste sündmustega seotud (Põhjasõda) -> ajaloolised muistendid. ...
Ajalugu Vene aeg küsimused ja vastused. 1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja...
UUS-USUNDID 1. Kristliku tagapõhjaga uususundid: Elu Sõna, Jehoova tunnistajad, Uusapostlik Kirik, Armastuse Perekond. + Nelipühilaste liikumine. + Karismaatiline ehk uusnelipühilaste liikumine. + sektid 2. Hinduistliku tagapõhjaga uususundid (neohinduistlikku päritolu): Transtsendaalne Meditatsioon, Hare Krisna, Sai Baba kultus. Orientaalsete usundite (hinduism, islam, budism) misjoni algus Läänes 1893 a Chicago. Svami Vivekananda. Ramakrishna Mission. +Teosoofia ühing 19 saj lõpp, New Age liikumise eelkäijana. 3. Sünkretistlikud uususundid: Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Ühenduskirik, saientoloogia, Osho liikumine, Reiki, satanism. KRISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Elu Sõna. 1962. Karismaatiline orientatsioon. Kenneth E. Hagin. Põhjamaadesse tõi Ulf Ekman 1980. Eestis Rein Mets ja Hubert Jakobs 1987. NSVL vastasus. Suure...
KIRJANDUS 19.saj ERLE MAIDO ANTIIK KESKAEG RENESSANSS KLASSITSISM SENTIMENTALISM ROMANTISM REALISM NATURALISM UUSROMANTISM JA MODERNISM 19.saj algus – ROMANTISM 19.saj keskpaik – REALISM 19.saj lõpp – NATURALISM 19.saj lõpp ja 20.saj algus – UUSROMANTISM JA MODERNISM ROMANTISM (kõrgaeg 19.saj I pool) • Kirjanduses on romantism suund, mida oli ette valmistanud 18.sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19.sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. • Romantism mängis tähtsat osa 19.saj Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. • Eestisse jõudis Romantism 19. sajandi keskel. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige puhtamal kujul ROMANTISM • Esikohal inimese tunded, mõttelend ja isi...
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevis...
REFERAAT SÕLG Sisukord Lk. Sõle kasutamine Eestis 3 Erinevad sõled 4 Kasutatud materjalid 7 Sõle kasutamine Eestis Sõlge kasutati rõivakinnitusvahendi ja rinnaehtena. Eestis on sõled tuntud alates pronksiajast. Nooremal rauaajal kasutati hoburaudsõlgi (Muhus) või võrukujulisi vitsasid ( 13.-19. saj. ) Euroopas laialdaselt tuntud südamekujulised, krooni ja linnupaariga kaunistatud sõled said eesti talurahvale omaseks arvatavasti 16.sajandil. 19 saj kanti neid veel Saaermaal. Eesti 19. sajandi rahvarõivastele oli iseloomulik koonusjas ja lilleornamentidega kaunistatud kuhiksõlg, mis kujunes 16.saj moodi läinud renessansipärasest rõngassõlest välja 18 sajandil. Kuhiksõlgede suurus erines paikonniti märgatavalt: Põhja Eestis ja saartel olid need väikesed ( diameeter - 10 cm), Lõuna-Eesti...
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA...
Eesti 20-ndal sajandil 19. sajandi ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. 1985. aastal algas Eesti uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega augustis 1991. Need kaks eestlaste ärkamisaega toimusid erinevas poliitilises ümbruses ja sealt ka erinevused. Minu põlvkonna jaoks võib lihtsustatult öelda, et esimene oli ,,vanal ajal" ja teine ,,nüüd". Ometi võib taasiseseisvumisperioodist lugedes korduvalt tunda olukordade tekkepõhjuste ja lahendusviiside sarnasust kahe ärkamisaja vahel. 20. saj. ärkamisaja põhifiguuride tegevuse eesmärgiks oli riigi taasiseseisvumine. Selle ärkamisaja erinevuseks kohe algul olid sidemed pagulasorganisatsioonidega ja tahtmine, et muu maailm meie püüdlusi märkaks. 70- ndatel aastatel tugevnenud venestussurve tõttu suurenenud rahulolematust väljendasid esmakordselt päris avalikult noored. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutu...
Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj algul oli põhiline majandusüksus mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päris...
Kirjanduse kordamisküsimused 1) Realismi üldiseloomustus a) Millal levis? 19.saj (1830-1870) b) Kust sai alguse? Prantsusmaalt c) Kuidas iseloomustada? Väldib idealiseerimist, püüdleb tõepärase ja täpse kujutamise poole, kindlapiiriline ja käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavalisele inimesele. 2) Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Maailmas- „Punane ja must“ (1831) Stendhal Eestis- „Külmale maale“ (1896) Vilde 3) Nimeta realistlike kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas - „Punane ja must“ Stendhal - „Anna Karenina“ Tolstoi - „Isa Goriot“ Balzac - „Therese Raquin“ Zola - „Külmale maale“ Vilde - „Kuritöö ja karistus“ - „Tõde ja õigus I-V“ Tammsaare Dostojevski ...
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’) Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemetes (Tartu, Narva ja Tallinn), põllumaa oli sööti jäetud. Eestimaa oli enamjaolt inimtühi (inimesi oli alles jäänud umbes 150000 ringi) 5. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik ee...
20.saj Muusika. 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitsenud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17.saj ja 18. Saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. Saj). 20. Sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neis üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. Saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, imperssionism , eksperssionism ja neoklassitsism. Romantismi muusikatraditsioon andis tõuke ka rahvusromantismiliste koolkondade sünniks. Näiteks kuulsamad rahvusromantikud on olnud Soome helilooja Jean Sibelius ja Norra helilooja Edvard Grieg. Rahvusromantism levis 20. Sajandil paljudes Eur...
Toitumistavad paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal eestis, ning valmistatakse ka sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis on tuntud ja tunnustatud eesti erinevates piirkondades. Üldiselt valitses eesti peredes 20 saj-ni väga kindel toidukord. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise aega kulutada. Hommikusöögiks oli eelmise õhtu ülejäänud toit, kõrvale ka midagi kiiresti valmivat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikusöök oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või. Keedeti oa-, herne- või läätseleent. 19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti s...
Eesti rahvamuusika rahvapillid rahva seas tekkinud või ka professionaalse päritoluga pillid, mida rahvas kasutab traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi (nt. kannel, torupill, parmupill); rahvalikud pillid rahvatraditsiooni tee leidnud professionaalse muusika pillid, põhiliselt vabrikutooted, mida rahvas edasi ei kujunda (nt. viiul, kitarr) Puhkpillid Heli tekitamise põhimõtte järgi võib eesti rahvapärased puhkpillid jagada kolmeks põhiliseks rühmaks: 1) flöödi tüüpi puhkpillid - erinevad vilepillid, mille heli tekib õhujoa põrkumisel vastu teravat serva. N: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud. 2) klarneti tüüpi puhkpillid heli tekitab õhu toimel võnkuma pandud keeleke N: kõrrepill ja roopill 3) trompeti tüüpi puhkpillid - heli tekitab mängija pingul huultega puhumisel võnkuma pand...
Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest. 3) Välispoliitiline – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade halb olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus ● Talusid võib pärandada. ● Viidi läbi teokoormiste normeerimine ja seati sisse vakuraamatud. ● Toimus maade hindamine ja ● Koormised ...
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõn...
OOPER Ooper (itaalia keeles oopera tähendab: töö, teos) e. lauldud draama on lavateos, mis ühendab paljusid kunstiliike. -kirjandus (ooperi sisu e. süzee) -näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse to...
annaabi.ee 
