Inimesed aga ei loobunud alkoholist ja selle levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia, rikastudes salaalkoholi toel. Siiski tundus Ameerika olema tuhande võimaluse maa. Seda hoiakut toetas 1920.aastatel Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. Selle mõtteviisi kehastuseks oli lihtfarmeri perekonnast üheks Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover. Seda valusam oli Ühendriikidele 1929.aastal alanud majanduskriis. 1932. Aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa kriisist välja tuua. Roosevelti reformikava sai nimeks uus kurss. Ta tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Inglise majandusteadlane J.M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel taskaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Nii tõstis Roosevelt makse, kuid see
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused:
USA-arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti, väline võimsus ja ka kodanike jõukus. Tegi lõpu alkoholi tarbimisele. Kuid selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia, rikastudes salaalkoholi toel. Ameerika on tuhande võimaluse maa, seda hoiakut toetas 20ndatel ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust(mõtteviisi kehastuseks Herbert Hoover). ' 1929 algas majanduskriis, Toimus börsi krahh, mis oli põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit ja inimesed hakkasid rohkem laene võtma. 24 okt 1929 must neljapäev e wall-streeti börsikrahh(aktsiahinnad langesid järsult). 29 okt 1929 must teisipäev e börsi vaba langus(inimesed jäävad oma rahast ilma) 1932 valiti presidendiks Roosevelt, kes lubas riiklikku sekkumist suurendades maa kriisist välja viia(e hakkab järgima Keynesi majandusteooriat).Tugines arusaamale, et majanduskasvu
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini
Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele
Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik see tõukas uue sõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Komitern 1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern
Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis Pärast sõja lõppu kasvas tööpuudus ning kaubandus ei taastunud eeldatava kiirusega. Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris Prantsusmaa 1923 Ruhri, mis oli Saksamaa suurim tööstuspiirkond. Saksamaal hakkas hüperinflatsioon. Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine
1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi vastasne koostööleping. Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Sõjajärgne majanduskriis- Peale sõda ei suutnud majandus rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Tööpuudus. Saksamaal algas hüperinflatsioon ning raha väärtus langes. Hüperinflatsioon- Raha väärtuse kiire langemine. Komintern ja selle eesmärgid-Maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja, siis vägivallaga ning kehtestada ,,proletariaadi diktatuur". Proletariaadi diktatuur- kommunistide valitsemis vorm 1.dets
meetodiks just see vool. · Küsimused: 1. Milline olukord valitses maailmamajanduses I ilmasõja järel? Rahulolematus, enamik maid kaotas palöju inimesi. Euroopa riigid olid Ühendriikide võlglased, saksamaa oli kaotand, seega asus ta sõjatööstust arendama ja välja õpetama armeed. Rahuolematus tõukas maailma uue ilmasõja poole. Majanduskriis, tööpuudus, sõjaajamajandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. 2. Miks muutusid rahva hulgas populaarseks äärmuslikud liikumised? Kuna majanduslik kitsikus ja sotsiaalsed probleemid suurendasid inimeste hulka, kes leidsid, et tollane ühiskondlik korraldus ei suuda eelseisvatele probleemidele lahendust pakkuda. taheti ,,kõva käega" vaitsejat eesotsa, kes oleks väljapääs. 3. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused( 1929-1933) · Ületootmine, toodeti rohkem kui suudeti tarbida
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933
Komintern ehk kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Venemaal moodustatud organisatsioon, mis koondas maailma kommunistlikke parteisid. Eesmärgiks oli ülemaailmne proletaarne revolutsioon ja ülemaailmne Nõukogude Vabariigi loomine. Mitmes riigis prooviti korraldada riigipöördeid (nt. Bulgaaria, Poola, Saksamaa, Eesti), mis ebaõnnestusid. Majandus peale I MS. Ei taastunud loodetud kiirusega. Kasvas tööpuudus ja rahanduses oli raske olukord. Saksamaa olukorda raskendasid reparatsioonid. Et tagada rahasaamist, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonna, mis tõi Saksamaal kaasa hüperinflatsiooni. Sotsiaalsed pinged tõid kaasa äärmuslike liikumiste aktiviseerumise. Inimesed arvasid, et karmi käega valitsejad ja riigikontroll suudavad riigi raskest olukorrast välja tuua. USA-s allkirjastati Dawes´i plaan USA andis Saksamaale laenu ja vähendas reparatsioone. USA majandusele
Ungari- pidi loovutama enamiku oma seinisest territooriumist ning pidas seda mõistagi ülekohtuseks. Itaalia- jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks pidas. 2. Kominterni eesmärgid- muuta kogu maailm kommunistlikuks; ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine Mida tehti nende saavutamiseks? Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeris relvastatud mässud Poolas, Bulgaarias, Eestis (kuid need ebaõnnestusid). 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed? Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Rahandus stabiliseerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas, inimeste elujärg hakkas paranema. 4. Millal toimus Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? 1925. aasta lõpul. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 5. Mis oli Briand-Kellogi pakt?
Maailm kahe sõja vahel Ülemaailmne majanduskriis (1929 - 1933) 1920. a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg
Konveretsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale versailles paika pandud läänepiiri. Locarno konveretsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Briand'i - Kelloggi pakt- 1928.a. Prantsuse välisministri ja Usa riigisekretäri järgi nime saanud leppes kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 iiki, hiljem ühines veel 48 riiki. 10.Ülemaailmne majanduskriis puhkes 1929-1933. Ületootmine, kaupu toodeti rohkem kui inimesed suutsid osta. Vale majandamine- riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. ei suudetud enam laene tagasi maksta. See laostas panganduse ja kogu rahanduse. Valitsuse vead kriisi ajal- loobumine vabakaubanduse põhimõttest ning kõrgete tollimaksude kehtestamine. Kriis muudeti ülemaailmseks ja pikendati seda. Mõjud- enneolematu tööpuudus, nälg , rahulolematus, vaesumine.
sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi,
Saksamaa : polnud rahul rahutingimustega, pahased oldi sp, et sakslastega asustatud alad anti naaberriikidele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Venemaa seadsi eesmärgiks maailm ümber jagada. 1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama. Antandi poolel olid Jaapan ja Itaalia vähem rahul, sest nad jäeti ilma territooriuitest ja kolooniatest. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS. Dawesi Plaan :Usa rahandusministri ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, USA andis Sle ka laenu reparatsioonide maksmiseks. USAs kiire majanduskasv, inimesed rikastusid kiiresi ja ostasid endale väärtuspabereid kokku. 1925.a Locarno konverents(In,Pr,Tseh,It,Belgia,Po,S)S võeti sinna esimest korda partnerina,sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sle paika pandud läänepiiri. Briand-Kelloggi
leiutasid ratta ning esimene hakkasid kirjutama piiblis kirjeldatud veeuputust. Otsingud, saavutused: - A. Einsteini üldrelatiivsusteooria (gravitatsioonijõud suudab painutada valguskiiri, päikesevarjutus) - Universum paisub - Aatomi tundmaõppimine - Neutroni avastamine - Määramatuse printsiip - Keemilise sideme olemus - Autode ehitus - Raadio 2.Majandus kahe maailmasõja vahel - Majandus pärast I MS, sõjajärgne majanduskriis. Tõusu aastad. Ülemaailmne majanduskriis, selle põhjused, käik ja väljatulek. Pärast sõda oli maailmamajanduses mõjuvõimu saavutanud Inglismaa ja Prantsusmaa asemel Ameerika Ühendriigid, kuna nad olid sõja käigus üsna palju tulu teeninud ning arenesid edasi sõja käigus, kuid Euroopa riigid langesid. Sõja käigus oldi Ameerikalt võlgu võetud, mida üritati tagasi maksta, sama juhtus ka Inglismaa, kes varasemalt oli maailmamajanduse tipus olnud
Ühendriikides otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele, kuid inimesed ei loobunud alkoholist Salaalkoholi tootmisel rikastus maffia => kuiv seadus tõi kaasa kuritegevuse kasvu Kuiva seaduse lõppedes leidis maffia endale teised tegevusalad näiteks prostitutsioon ja narkokaubandus Al Capone üks kuulsamaid mafioososid MAJANDUSKRIIS 1929. aastal algas Ühendriikides majanduskriis Sellega kaasnes massiline vaesumine 1932. aastal valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes lubas USA kriisist välja viia Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk uus kurss riik asus toetama uute töökohtade loomist hakati organiseerima hädaabitöid kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes abiraha ja toetusi riiklikult hakati reguleerima põllumajandust,
taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. Leping nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal, sest Saksamaa aladel oli see keelatud. See oli mõlemale riigile kasulik, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning vastupidiselt võimaldas Nõukogude Venemaa Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. 4. Sõjajärgne majanduskriis, hüperinflatsioon Majandus langes peale I MS-i. Kaubandus maailmas ei taastunud oodatud kiirusega. Saksamaal oli olukord kõige kriitilisem, tuli maksta reparatsioone sõja eest võitja-ehk Antandi liitu kuulunud riikidele. Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna-Ruhri. See tekitas hüperinflatsiooni, mis tähendab seda, et raha kaotas väärtust kiiremini kui seda trükkida suudeti.
·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häirivate sõnumite suhtes tundlikuks muutunud USA aktsiaturul. ·29. oktoober 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika ( hakati müüma väärtpaberid ja nende hinnad
· I MS tulemused rahuldasid väheseid, suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud nõus Versailles' rahulepingu tulemustega ning sellega, et sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Kaotaja oli ka Venemaa, kelle eesmärk oli maailm ümber jaotada, mida ei juhtunud. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma kolooniatest ja territooriumitest. Sõja lõpuga ei lõppenud ka rahvastevaheline vaen. 2. Ülemaailmne majanduskriis · Peale sõda oli alati majandus elavnenud, I MS järel seda ei juhtunud. · Majandus ei suutnud rahuaja ringimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus. · Keeruliseim olukord oli Saksamaal, kuna Saksamaa pidi maksma Antandi riikidele reparatsioone. Saksamaa neid suuta ei maksnud algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükkida jõuti
-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei konkurents, juhtide vahetumine; paljud I ms võitjariigid või neutraalsed riigid.
oli jäänud hiljaks Tehnika areng XX saj algul Masinaehituses tööpingid, mis panid aluse seeriatootmisele Konveieri kasutuselevõtmisega kiirendas H. Ford oluliselt autotootmist F. Zeppelini õhulaev – tsepeliin vendade Wrightide lennuk L.Bleriot lend üle La Manche` i väina Telegraafiline side üle Atlandi 1901.a Maailmamajandus XX saj.algul monopolide kujunemine Monopol- tootmine ja kapital olid enamvähem ühtse võimu all +tootmine oda –kvaliteedi langus, suur kompaniid mõjutavad riiki, varieeruvuse tekkimine? Kapitali väljavedu: kolooniatesse (tooraine,maavarad, odav tööjõud), laenudena, investeeringud teistesse riikidesse
Selle tagajärjel tekkis maffia, kes hakkas alkoholi ise salaja valmistama ja levitama. Kuid kuna majanduse kasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele, riikide vahel olid keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks, st et iga riikidevaheline ebakõla võis tuua kaasa kriisi. Majandukasv tugines ka tegelikult rohkem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. 5. Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933): miks ja kus see alguse sai? mida see endaga kaasa tõi? Roosevelti new deal Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses, sest seal toimus ületootmine (hinnad langesid); väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitikast, kuid kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud vilja, varises seegi lootus kokku. Probleemid põllumajandustoodanguga tekitas ebakindlust Ühendriikide aktsiaturul. 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika
paramilitaarsete organisatsioonide tegutsemine. Omavoliline arreteerimine. Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitsuse poolt. Tsensuur. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus. Ebasoovitava elemendi väljaheitmine valitsevast parteist. Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz. Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Riikliku ideoloogia propaganda. Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. Pariisi rahukonverents ja Versailles` rahuleping 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine,
· Inimeste elujärg paranes (sõjahaavad samuti) · Kiire majanduskasv 1920. · Inimesed rikastusid ja tarbisid rohkem. · Aktsiate hinnad olid väärtusest kõrgemal. · Majandus koondus vaid teatud aladele. · Rigid muutusid üksteisest sõltuvaks. · Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis kaasa tuua kriisi. 3) Suur majanduskriis 1929-1933 · Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) · Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) · Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõttest, riik ei sekkunud riiklikku reguleerimisse) · Struktuurne kriis. · USA süüdistas Euroopat ja vastupidi, laskumata põhjustesse sügavamalt. · Vale rahvastikupoliitika USA-s.
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 1. Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust.
2)Sõjamõju Inimesed olid harjunud kindlakäelise riigivõimuga. Juhid kasutasid ära seda, et inimesed vajasid tugevat juhti.3)Pettumine Versailles' süsteemis Maailmasõjas kaotajad ja mõned võitjad (Jaapan, Itaalia, teatud määral Prantsusmaa). Riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Toetust leidsid need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.4)Majanduslikud raskused Reparatsioonimaksed, inflatsioon. Tooraine puudus. Majanduskriis. Majanduskriis võttis ära inimestelt usu, kuid karmikäelised poliitilised jõud lubasid, et elu läheb paremaks.5)Riigisisene võimuvõitlus parteide ja rahvaste vahel. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. 6)Valimiskünnise puudumine parlamenti pääsesid kõik erakonnad, mis põhjustas vaadete paljusust. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. AUTORITAARSED
kiire juurutamine tulu. kodumaise tööstuse · Panganduse ja arendamiseks) laenusüsteemi kolooniatesse või areng. laenati( nt Probleemiks suur konkurents, mille Venemaale) tagajärjel tekkisid monopolid. Üldistius: Suurriikidele oli iseloomulik uuenduste läbiviimine ( näiteks tehnoloogias, tööstuses ja mujal), sest see aitas kaasa riigi kiiremale arengule. Näiteks juurutas USA uut tehnoloogiat ning kasutas erinevaid mooduseid, tänu millele oli maailmas nr. 1. Pr seevastu jäi majanduslikust arengust maha, arvatavasti oma agraarse loomu poolest. SBR
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern
USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3 Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
