50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Victoria01280
Õppematerjali autor
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Koostas Ode Maria Punamäe "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi lõi 1848. aastal helilooja Fredrik Pacius ja eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Fredric Pacius Ta oli saksa päritolu helilooja ja dirigent, kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Nüüd soome ja eesti hümniks olev viis oli algselt kirjutatud soome tudengite lauluks ,,Maamme" .Paciusel olnud aega vaid kaks päeva, et muusika valmis kirjutada ja laul koorile ja orkestrile selgeks õpetada. Kogenud muusikamees tuli kiirtellimusega toime rutiinselt, sest
Johann Voldemar Jannseni tegevus ja ajakirjanduse sünd Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht
Lydia Koidula 1843-1886 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen oli kirjanik. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula. Teda on kujutatud ka 100 kroonisel rahatähel, kus on kirjas ka üks tema luuletus. Ta on eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on "Mu isamaa on minu arm", mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Lydia Koidula elulugu
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Jannsen Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Jannseni lugusid võis lihtrahvas
Mina räägin, siis Johann Voldemar Jannsenist. Kes oli oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise üks juhtidest. Johann Voldemar Janssen sündis 16.mail 1819, tema sünninimeks oli Jaan Jense. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta oli möldri/kõrtsimehe Ado ning tema naise Malle poeg. Jannsen oli vaevu seitsme aastane kui ta isa suri. Kösterkoolimeistrilt Kochilt sai Jannsen noorena lugeda Otto Whiliem Masingu "Maarahva Nädalalehte" ning selle mõjul tärkas tal unistus hakata kunagi ise ka eestikeelset ajalehte kirjutama. Johann Voldemar Jannsen töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 aastal kolis ta Pärnusse, kus ta oli Pärnu Ülejõe Algkooli juhataja. Jannsenil oli ka tütar, kes sündis 24. detsember 1843 Vana-Vändras. Tütre nimi oli Lydia Koidula, kes oli Eesti kirjanik
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen Referaat Koostaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mai 1819 ja suri 13. juuli 1890. Ta sündis Vana Vändra vallas. Ta töötas 1838 aastast alates koolimestrina Vändra köstri ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis ta Pärnusse kus ta hakkas Ülejõe vallakooli õpetajaks. Kirjandusliku töö alguseks oli tal vaimulike laulude tõlkimine. Kokku tõlkis ta 1003 laulu. 1860 andis Jannsen välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik" . 1857. aastal asutas Jannsen Eesti esimese nädalalehe Perno Postimees see ilmus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid