Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "10 venitusharjutust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sirgelt, maas, istudes, kand, säärelihas, achilleuse, kõõlus, hoides, pikali, eesmised, kõhuli, põlved, liivalaia, elin, vaikselt, jalgu, rindkere, sirged, torso, ülakeha, vastamisi, ettevaatlikult, säärelihased, kaaslaneHarjutust nimetatakse ka ,,Kosmonaudid." 3. Hüpped 2 jalaga kõrgemale alusele (maast ~ 45 cm). 4. Hüplemine varbseina ääres käte hoidega peast kõrgemalt varbseina pulgast. 5. Toenglamangus jalgadevahetused (kas sõrmedel, või peopesad maas). 6. Vasaku jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti kõrguse muutmisega või maas oleva jala kõrguse muutmisega.). 5 7. Parema jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti kõrguse muutmisega või maas oleva jala kõrguse muutmisega.). 8. Jalgadevahetused kiirusele. 9. Pikad väljaasted. 10. Kiirendus 50 m. 11. Rippes jalgade tõstmine.
Selili lamangus, üks jalg üles tõstetud, tõmmata jalga käte abiga pea suunas Niude - nimmelihasele Toetuda maaolevale jalale, varbad välja sirutatud. Eesolev jalg põlveliigesest painutatud 90 kraadi. Suruda aeglaselt tagaolevat jalga puusaliigesest allapoole. Vaagnavöötme lihastele Tõsta jalg pingile (lauale, kusetile, tõkkele jne), hoida selg sirge ja painutada ülakeha ette suunas. Hoida käed seljal ja pilk suunata soovitavalt ettesuunas Reie välimistele lihastele Istuda maas, tõsta põlvest kõverdatud jalg üle teise. Käe abiga suruda põlve sirge jala suunas, keha pöörata vastassuunda. Seljalihastele Põlvituses maas, istmik kandadel, kallutada kere ette. Viia käed võimalikult kaugele ette. Kerelihastele Harkseisu olles painutada kõrvale käepuutega vastu seina. Suruda aeglaselt rindkere väljapoole. Ülavöötme ja ülavarre lihastele Seistes, küünarvarrest painutatud käsi tõstetakse üles. Teise käega surutakse vastu küünarnukki
Reie sisekülje lihased. Iste, jalad põlvadest kõverdatud, tallad koos, käed hoiavad pöidadest kinni (kannad peavad olema reitele võimalikult lähedal.) Suru põlvi allapoole. Reie tagakülje lihased. Selililamang. Tõsta ülakeha kõverdatult käte toele, tõsta täisnurga alla painutatud pöiaga jalg üles. Tuhara- ja reielihased. Toengpõlvitus. Jalalöök taha. Reie esikülje lihased. Seis. Kõverda jalg põlvest, hoia käega pöiast ja suru kand vastu istmikku. Jalalihased. Väike harkseis, kerekallutus ette. Painuta kordamööda mõlema jala pöida. Kõhulihased. Kõhulilamang, käed kõverdatult õlgade juures, peopesad vastu põrandat, põlvest kõverdatud jalad risti. Siruta ja kõverda käsi. Kogu keha lihased. Selililamangkogu keha sirutus (koolielu.ee) HÜVA NÕU VÕIMLEJALE Ära oota harjutamiseks "ideaalset"aega. Tee endale selgeks, et võimled teatud
· seljatugi ulatub õlgadeni ja on toetav · käetoed parajad ( õlad vabalt ) · tooli kõrgus: jalad toetavad vastu maad, põlvedel täisnurk · pöördtool, ratastega tool (kontoris) · laua kõrgus nii, et õlad on vabalt · arvuti monitor poole m kaugusel (kui prille ei kanna) · ülemine ekraaniosa silmade kõrgusel · lapsel peab olema oma tool, et veri liiguks õigesti ja ei tekiks rühivigu (jalad ei oleks õhus ega sirgelt, vaid täisnurga all, et oleks tugi jm tavalised nõuded) Kuidas hoida selja tervist? · Ära hinda oma võimeid üle! · ei tõsta/kanna raskeid asju üksi, palu abi, kanna tugivööd · väldi ootamatut /ebatavalist tõstmist/tööasendit · tee soojendust · naiste kandevõime: kuni 10kg; meeste kandevõime: kuni 20kg · raskus jaotada kahe käe vahel · selg hoida sirge, nagu kepp · kükitada esemele lähedale · parim kott on seljakott (10%kehakaalust)
1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale.
Tee õlaring taha ning kohe lükka mõlemad käed nii taha kui saad. Hoia asendit 3 sekundit ning korda. Seda harjutust tehes on eriti tähtis, et su selg oleks sirge ning pea vaataks otse ette. Jalad ja puusad. 1. Kükid seina najal-Seisa selga ja istmikku vastu seina surudes, tõsta käed külgedele ja vastu seina, nii et küünarnukid on 90 kraadise nurga all, sõrmed suunatud üles ja suru lisaks ka õlad vastu seina. Nüüd seda poosi hoides libista end mööda seina alla sooritades kükki ja seejärel tagasi üles. 2. Jalgade sirutamine taha-Toeta õrnalt kätega vastu seina ning siruta ühte jalga taha. Kõhu ja selja tugevdamine 1. Superman-Heida põrandale kõhuli. Hoia käsi rusikas ning suuna pöidlad üles. Tõsta jalad ja käed maast lahti, hoia seda asendit 3 sekundit ning korda. Siin on jällegi esmatähtis kaela sirgena hoidmine. Ürita pead hoida sirgelt ning seda mitte kuklasse tõmmata. 2
õlavarre-kolmpealihas painutatud küünarvarre puhul) 2) Pingestunud lähteseisund – lihase algus- ja kinnituskohtade vahekaugus ei muutu (nt pooside säilitamine) 3) Lühenenud pingeseisund – lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisele lähenenud, lihaskõht paksenenud (nt õlavarre-kakspealihas painutatud küünarvarre puhul) 4) Lõdvestunud lähteseisund– lihaspinge on väike, säilinud on ainult loomulik lihastoonus (nt. pikali olles reie-nelipealihas) 5) Lühenenud lõdvestusseisund– lihase algus- ja kinnituskohad on üksteisele väga oluliselt lähenenud (nt. väga tugeva küünarvarre painutuse korral õlavarre-kakspealihas) 6) Väljavenitatud lõdvestusseisund – peaaegu võimatu saavutada kuna väljavenitatult avaldub lihase elastsus. 12. Lihase paradoksaalne töö Lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise. Aga on ka võimalik, et kaudsel teel mõjutab lihas ka temast nii proksimaalselt kui ka
sirutage. Tehke seda harjutust ka parema põlve ja parema küünarnukiga 10 korda. Tähelepanu! Äkilise valu ilmnemisel lõpetage kohe harjutuste tegemine. Harjutusi jalgadele Need harjutused aitavad leevendada pikast istumisest tulenevat pinget ja jäikust jäsemetes. 1. Seinakükid: Kui teil on käepärast sein ja kaks kuni neli minutit aega, siis tasub veeta need sellisel moel. Toetage selg vastu seina, harkis jalad harki umbes 35 cm kaugusel seinast. Laskuge istesse hoides jalgu kindlalt vastu maad ning püsige selles asendis 15-30 sekundit. Tõuske püsti tagasi ning lõdvestuge 30 sekundit. Korrake harjutust kolm korda. Ärge kõverdage põlvi rohkem kui 90 kraadi. 2. Kõõluseharjutus: Istuge ja asetage käed ümber parema reie. Tõmmake põlve rinna poole ning sirutage seejärel jalg sirgelt ette, nii kaugele kui saate. Tehke sama teise jalaga. Korrake harjutust mõlema jalaga kolm kuni viis korda. 3. Kõõlusevenitus:
intensiivsust, jalgadega seotud kaebusi. 3. Võtke kindlasti kaasa oma vanad jooksujalatsid, sest kulumise järgi saab teada teie jooksustiili iseärasused ning seda tuleb arvestada uue jooksujalatsi muretsemisel 4. Ostke jooksujalats pärastlõunal või õhtupoolikul, sest siis on jalg veidi paisunud ja jalatsid ei osutu hiljem väikeseks 5. Proovige erinevaid mudeleid, hoides neid jalas paar minutit. 6. Proovida tuleks mõlema jala jalatseid, kuna jalapikkused ei tarvitse olla identsed, ostmisel tuleb arvestada suurema jalaga. 7. Jalats ei tohi olla liiga lai ega liiga kitsas, kannaosa ei tohi suruda Ahhilleuse kõõlusele. 8. Jalanõu olgu pigem veidi suurem kui väiksem, sest koormusel jalad veidi paisuvad 9. Hiljemalt 2000 km läbimise järel tuleks uued jalatsid muretseda.
elavad esivanemad hakkasid paari miljoni aasta eest jooksma. Tänu sellele on meil , kellele hüveks, kellele nuhtluseks : pikad jalad, suured kannikad, karvatu keha, kalduvus higistada ning veel paar tosinat anatoomilist omapära. Sündinud maratonijooksjad. Nende kõigi eesmärk on aidata inimesel paremini pikki maid jooksujalu läbida. Volüümikas tagumik selleks, et tasakaalu hoida; higistamine ja karvanappus, et keha paremini jahutada; Achilleuse kõõlus annab sörgile samuti hoogu juurde, kuigi on kõndimisel kasutu jne. Me oleme sündinud maratonijooksjad. 2 1. JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus
puutetundlikkusega. Luu nekroos võib kaasneda tõsiste pikaajaliste juhtude korral. • Postkalluse komplikatsioonid võivad põhjustada närvi kahjustust või kõõluse rebendit. Pärast kalluse normaalset arengut, võib luud ümbritsev pehme kude olla kokku surutud või katki kulunud luule tekkinud lisa kalluse liigutamise tõttu. Seega on fraktuuri lähedal olev iga pehme kude luumurruga seotud. Näiteks pöidla pikk sirutajalihase kõõlus on väga aldis rebenema pärast kodarluumurdu (Collesi murd- lad.k fractura radii typica- kodarluu alaosa murd, mille korral kodarluu eraldunud osa (alumine fragment) suundub dorsaalsele (käeselja suunas)). 5 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik
Jalad õlgadest laiemalt veidi kõverdatult, keharaskus pöidade esiosal. Ülakeha pööratakse pöördega vastassuunas. Pööret alustatakse vasakule. 2) Pööre: Raskus kantakse vasaku jala esiosale, põlved on kõverdatud. Vasak jalg põlv ja käsi pöörduvad üheaegselt vasakule. Parem jalg teeb laia hooliigutuse. Õlad ühekõrgusel. Vasak põlv ja suur varvas peavad olema täielikult ette pööratud enne, kui vasak jalg maas tõuseb. Toimub hüpe massikeset tõstmata, mille ajal liigub parem põlv ette. Maandutakse parema pöia esiosale ringi keskele. Kere on kallutatud ette ja vasak käsi surutud vastu rinda. 3) Äratõuge: Keharaskus paremal pöial. Vasak põlv liigub paremale põlvele lähemale ja ette. Keha veidi ette kallutatud. Parem jalg on kõverdatud ja pöörab heite suunda, ülejäänud kere järgneb. Peale jalgade ja kere sirutust toimub käe sirutamine.
pöördesse minekul pöördevälisele suusale (käsi selle põlveõndlasse) -> keharaskus pöörde lõpus täistaldadele tagasi, pigem kerge tahakallutus, põlved kergelt kõverdatult (lk26) 4) Poolsahkpööre – laskudes „põikilaskumine“ ja pöörates „sahkpööre“. Põikilaskudes jalg ½ pöida ees pool, jalad põlvedest kergelt kõverdatud. Keha ülaosa ja vaade oru poole. Mõlemad kepid nõlva pool. Nõlvapoolsed kandid maas. Enne pööret sahk -> sahkpööre -> nõlvapoolse jala kõrvale toomine (lk27) 5) Paralleelpööre – nagu triivpidurdus, aga pöörde lõpus ei peatuda täielikult. Pöörde jaoks tõstetakse suusakandasid pöördest teisele poole kiire liigutusega. Suuski hoitakse koguaeg paralleelselt. (lk33) 6) Poolsahkparalleelpööre – „põikilaskumisasend“ -> pöördeväline suusk poolsahkasendisse ->pöördesisene suusk tuuakse pöördevälise kõrvale Tõusuviisid:
LISA 1 Üldkehaline jõutreening Käe- ja rinnalihased Käe- ja rinnalihaseid on hea treenida kätekõverdusi tehes (joonis 1) või lõuga tõmmates. joonis 1 http://bit.ly/kae-jarinnalihased Seljalihased Seljalihaste treenimiseks on väga erinevaid harjutsi. Maas kõhuli lamades tuleb tõsta ülakeha maast lahti nii, et tunneks seljalihastes pinget. Võib ka ülaheha asemel tõsta jalgu (joonis 2). See treenib rohkem alaselga. Võib kasutada ka erinevaid lisaraskusi nt topispalli. joonis 2 http://bit.ly/seljalihased 20 Kõhulihased
Hoogsama sammu saamiseks tuleb tugijala päkalt edasi vedrutada, millele järgneb sammu pehmendamisems väike laskumine sammu sooritanud jala põlvest raskuse ülekandmisel sellele jalale. Kõnd ettepoole Seista nii, nagu on öeldud tantsuvõtte kirjelduses. Parema tasakaalu saavutamiseks võib käed tantsuvõtet matkides üles tõsta. Seejärel kanda keha raskus vasakule jalale ja vibutada parem jalg sujuvalt ette nii, et kõigepealt riivab põrandat päkk, siis kand. Sel hetkel, kui parem jalg alustab liikumist, tuleb vasakut jalga veidi lõdvestada ja kanda keha raskus ette vasaku jala päkale. Kui parem jalg möödub vasakust, peab vasaku jala kand tõusma põrandalt. Momendil, mil saavutatakse sammu maksimaalne pikkus, on põrandaga kokkupuutes parema jala kand ja vasaku jala päkk. Seejärel vajuda võrdlemisi ruttu parema jala tallale. Koos keha liikumisega ette libistada vasak jalg päkal parema jala
Tõukejalg: tõukejalg on täielikult välja sirutunud ja moodustab kerega ühe sirge. Tõkke ületamisel on tõukejala reis rajaga praktiliselt paralleelne. Tõuke- ja hoojala vaheline nurk on umbes 90 kraadi. Tõukejala säär on tugevalt painutatud. Pöid on üles tõstetud. Tõkke ületamisel on tõukejala põlv kõrgele üles tõstetud. 5. Maandumisfaas - Maandumisel on hoojalg täielikult sirutunud. Maandumine toimub päkale, kand rada ei puuduta. Ülakeha ei tohi maandumisel taha kalduda. Kuni hoojalg pole rada puudutanud, on tõukejalg kõverdunud, seejärel aga sirutub kiiresti ja aktiivselt ette. Kontakt rajaga on lühike, esimene samm võimas (aktiivne). 6. Käte töö - Käed peaksid olema küünarnukist umbes 90 kuni 120 kraadi kõverdatud, ranne ja sõrmed lõdvestatud. Käte töö aitab kaasa keha tasakaalule ning käte-jalgade rütmile. Kui
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............
staadiumi- algõpetus e algstaadium- tehnika lagne omandamine ja kõrge spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest (ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale, küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt mõlemal jalal need on on kõrvusti või üks ees teine taga, kerge kerekalle ette, käes ees-all. Mittepüsiv asend- keharaskus viidud päkkadele, jalad õlgdelaiuses
Hoogsama sammu saamiseks tuleb tugijala päkalt edasi vedrutada, millele järgneb sammu pehmendamisems väike laskumine sammu sooritanud jala põlvest raskuse ülekandmisel sellele jalale. Kõnd ettepoole Seista nii, nagu on öeldud tantsuvõtte kirjelduses. Parema tasakaalu saavutamiseks võib käed tantsuvõtet matkides üles tõsta. Seejärel kanda keha raskus vasakule jalale ja vibutada parem jalg sujuvalt ette nii, et kõigepealt riivab põrandat päkk, siis kand. Sel hetkel, kui parem jalg alustab liikumist, tuleb vasakut jalga veidi lõdvestada ja kanda keha raskus ette vasaku jala päkale. Kui parem jalg möödub vasakust, peab vasaku jala kand tõusma põrandalt. Momendil, mil saavutatakse sammu maksimaalne pikkus, on põrandaga kokkupuutes parema jala kand ja vasaku jala päkk. Seejärel vajuda võrdlemisi ruttu parema jala tallale. Koos keha liikumisega ette libistada vasak jalg päkal
(tabel 2.1). Tabelites 2.2 ja 2.3 on välja toodud olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel kasutatavad paadiklassid. Vastavalt paatidele kasutavad sõudjad ka erinevaid aere. Üksikaerusõudjate aerud on paarisaeru sõudjate aerudest pikemad ja labad on suuremad. Samuti on ehituslik erinevus ka paarisaeru ja üksikaeru paatidel (joonis 2.1). Üldjoontes on kasutatav terminoloogia sama nii paarisaeru kui ka üksikaeru sõudmise puhul. Suuremates paatides istudes on igal kohal oma number (1-8). Kohtade numbreid hakatakse lugema paadi ninast. Samas kutsutakse paadi ninast kõige kaugemal paiknevat sõudjat eessõudjaks. Iga sõudja hoiab käes vastavalt paadiklassile kas ühte või kahte aeru. On parema poole (käe) aer, mis on tavaliselt punast värvi aerukraega ja vasaku poole (käe) aer, mis on tavaliselt rohelist värvi aerukraega. Aerukrae on plastikust rõngas, mis kinnitub aeru külge ja toetub sõudes vastu tulli
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
venituste ja kõõlusrebendite vallas. Õlaliigese rotaator, kui keha kõige suurema liikumisulatusega liiges, on veel üks potsensiaalne vigastuste piirkond tantsijatel. Sagedased juhtumid on liigese dislokatsioon ehk väljatulek oma õigest asendist, mis võib olla tingitud järskudest liigutustest nt. tõmme käest või kätelseisu minek liiga järsult jne. Õlanikastused leiavad aset sageli koormuse all, näiteks kedagi tõstes või kätel hoides. Enamasti siis meestantsija tõstab naissoost tantsijat, eriti klassikas. Käed on otseselt seotud õlaliigesega ja see omakorda rindkere, rinnakorviga, seega on oluline ka hingamine ja ülakeha asend. Kui näiteks klassikatantsija teeb ports de bras' (käteringi) ja ülakeha on liiga tahapoole painutatud, hingamine häiritud ja õlaliigese töö vale, siis mõjub see halvasti õlaliigese rotaatorile, põhjustab sidekoe nõrgenemist ja on algseks vigastuste
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. V
kokkupanemise ajaks. Eemaldage relva rihm. Lukukoja kaas a. Eemaldamine. Parema käe pöidlaga vajutage lukukoja kaane kinnitusnukk sisse ja allapoole, kuni see jääb relva sisse pidama (vt joonist). Vasaku käega kallutage lukukoja 11 kaant veidi paremale, tõmmake lukukoja kaant tagasi ja tõstke üles, kuni see vabaneb relva küljest. Joonis. b. Tagasipanemine. Hoides parema käega kinni lukukoja kaanest, pange selle esimene serv gaasitoru soonde ning vasaku käega suruge lukukoja tagumine serv soontesse (vt joonist), kuni lukukoja kaane kinnitusnukk tuleb lukukoja kaane avast välja ja lukustab selle. Joonis Taandurmehhanism, lukuraam ja lukk a. Eemaldamine. Hoidke vasaku käega kinni laesäärest nii, et pöial hoiaks kinni gaasitorust.
Enne 6 kuuseks saamist peaks laps suutma pöörata end seljalt kõhule. Kõhuli olles peaks laps suutma käte abil oma ülakeha üles tõsta. Haarab käeulatusest kaugemal olevaid esemeid ja märkab juba väiksemaid esemeid (ole viimastega ettevaatlik ja jälgi, et need lapse kätte ei satuks). Tõstab mänguasju ühest käest teise. Selili asendis mängib oma jalgadega ja üritab varbaid panna omale suhu. 7-kuune laps suudab isesseisvalt istuda. Suudab ilmselt püsti hoides jalgadele toetuda. Peaks selle kuu jooksul hakkama roomama, enamasti ei ole kõht veel maast lahti. Seisab toe najal. Võtab asju pöidla ja nimetissõrme vahele. 8-kuune laps oskab roomata (osadel lastel jäeb roomamise etapp vahele). Istub iseseisvalt sirge seljaga ja ilma toeta. Kõhuliasendist oskab tulla ise istuma. Tõmbab end toe najal iseseisvalt seisma. 9-kuune peaks oskama neljakäpukilt minna istuli ja vastupidi. Laps peaks neljakäpukil olles suutma ühe käega haarata mänguasja
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Iga uus kinnipüütud karupoegade paar muutub vanadeks karudeks. Mäng lõppeb kui kõik karupojad on püütud. Mängu võidab viimasena püütud karupoegade paar. Mängureeglid: 1. Vanad karud võivad poegi püüda ainult neid kätega sisse piirates. 2. Keelatud on püüdmise ajal mängijatest kinnihaaramine. Sellisel juhul püüdmine ei loe. Ali-Babaa Selleks mänguks on vaja suuremat seltskonda. Mängijad jagunevad kahte punti ja moodustavad kätest kinni hoides kaks vastamisi seisvat ahelikku. Siis hüütakse vastastikku kordamööda: “Ali-babaa!” “Mis soovid sa?” “Viiendat ja kümnendat, saada (nimi) siia sa!” Välja hüütakse vastaspundist selle mängija nimi, kes on eeldatavasti nõrk või ettevaatlik. Sest see väljahüütud mängija peab jooksma mauhti! oma vastas seisvast ahelikust läbi. Kui see õnnestub, saab ta kellegi vastaste ahelast oma punti kaasa võtta. Kui ei õnnestu, saab temast endast vastaste keti lüli
samal ajal lina 6. Tõmba lina voodi keskelt pingule ja pööra lina ääred madratsi alla 7. Kinnita kaitselina, üleliigne lina pööra madratsi alla 8. Kohenda padjad ja aseta kohale 9. Aseta voodile tekikott õmblused väljaspool. Tekikotile aseta tekk. Haara tekikoti seest teki ja tekikoti ülemised nurgad ning tõmba tekikott ümber teki. 10. Teki ülemine ots keera padjal kahekorra ning tõmba tekk sirgelt voodile KASUTUSEL OLEVA VOODI KORRASTAMINE (kahekesi) · Desinfitseerige käed · Voodi mõlemal küljel on üks töötaja, liigutused tehke rahulikult ja üheaegselt · Hoiduge voodiriideid tolmutamast ja põrandale laskmast · Eemaldage voodiriided madratsi ääre alt · Tekk keerake kolmekordselt kokku ja tõstke jalutsis seisvale toolile · Padjad tõstke toolile · Eemaldage alus- ja ristlina, purud raputage ettevaatlikult põrandale. Linad pange toolile,
Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole (valvab ööpäevaringselt Mustamäe Haiglas) 4. LUUMURRUD Illustreeriv foto jooniste lehel Luumurde jaotatakse kaheks: · kinnine (murdunud jäsemel võib olla ebatavaline kuju) · lahtine (murde kohal on haav kust võib olla nähtav luu ots) 8 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Luumurru korral püüdke kannatanut mitte liigutada. Kui kannatanu lamab maas, siis on lahaseks maapind kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga. Ärge palun kasutage lahastamiseks roikaid ja "muid käepäraseid vahendeid"! Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi! Lahtise luumurru korral katke (ärge siduge!) haav steriilse sidemega. Kui on tugev verejooks tuleb verejooks peatada. NB! Ja palun ärge tassige luumurruga inimest viiendale korrusele, see tekitab kannatanule lisatraumasid ja keegi peab ta sealt alla tassima
Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. PÕLETUSED TEGUTSEMINE PÕLETUSE KORRAL: Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. Tee põletushaavale puhas side. Ära kasuta salve, ära ava ville. Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel).
3. Varjatud ala vaatleja ja objekti vahel (pilt 2.19); Pilt 2.19 4. Objekt asub kõrgemal, kui vaatleja (pilt 2.20); Pilt 2.20 48 Objekt tundub kaugemal, kui: 1. Valgus on halb või paistab vaatlejale silma (pilt 2.21); Pilt 2.21 2. Objekt on väiksem, kui seda ümbritsevad esemed (pilt 2.22); Pilt 2.22 3. Vaatleja lamab maas (pilt 2.23); Pilt 2.23 49 2.3 MOONDAMINE Vastane otsib sind. Ära tee seda talle lihtsaks, sulandu kokku ümbrusega. Sind paljastavad: · KUJU · SILUETT · VÄLISPIND · VARI · KORRAPÄRA · HELI KUJU Sõduri juures on selgelt ära tunda kehakuju, kiivri ümar ülaserv ja sirge alaserv (pilt 2.24). Pilt 2.24 50 SILUETT
Silmad öeldakse olevad hinge peegel, on ju Mona Lisa mõistatuslik naeratus kütkestanud sadu aastaid, tehes selle portree kõigi aegade kõige külastatavamaks maaliks. 38 3 TSOONID JA ZESTID8 Inimesed on väga sotsiaalsed olendid ja mõnikord jagame paljude teistega piiratud kodu-, töö- ja laiemaid territooriume. Tähtis tegur harmoonia säilitamiseks niisugustes tihedates rühmades on austus isikliku ruumi vastu. Hoides kinni kirjutamata käitumisreeglitest selle kohta, kes mis ruumi saab ja millal, suudame elada suhteliselt rahus ja hoida sotsiaalset korda. Kõige selle keskmes on meie suutlikkus kasutada kehakeelt, signaliseerimaks oma ruumivajadusest, omandiõigusest mingile territooriumile, oma külalisestaatusest kellegi teise territooriumil ja lugematutest muudest vaevumärgatavatest sõnumitest, mida vajame suhtlemiseks, selleks et elada koos teiste inimolenditega. 3.1 Neli kehatsooni
annaabi.ee 
