Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "10 lihtlauset meediast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õhtuleht, meediast, fännid, pagulasi, tudengid, mudilased, president, obama, merkel, cameron, emhi, ilmateenistus, pagulased, mustlased, asunikud, williamsrahvasuus "raadiojutlusteks". Esimene saade oli 11. augustil 1990. Saadet edastati igal laupäeval kell 11 mõlemal põhiprogrammil. Savisaarel oli plaan võtta Eestis oma raha aseainena kasutusele ostutsekid Rein Otsason esines avalikkuses seisukohaga, et tuleb minna üle vahetult oma rahale. Edgar Savisaare juhitud valitsus tegi tihedat koostööd Eesti Panga Nõukoguga, et kiirendada krooni käibelelaskmist Uno Mereste raamatust "Toimunust ja kaasaelatust 2" selgub, et algne Eesti Panga president Rein Otsason oli tegutsenud pigem oma raha käibelelaskmise vastu Reaalse iseseisvumisega ja uue pangapresidendi Siim Kallase juhtimisel hakkasid ettevalmistused kulgema sihikindlamalt ja tagajärjekamalt. Ka avalikkuse huvi panga tegevuse vastu oli suur. Olulise osa kroonisüsteemi tegeliku käivitamise eeltöödest hõlmas selleks vajaliku õigusliku aluse loomine, mis seisnes vastavate seaduseelnõude ettevalmistamises. Rahatähtede trükkimist alustati aga juba 1991. aasta novembris
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateadusinstituut ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast Analüüs Autor: Kaspar Erik Lind Juhendajad: Ragne Kõuts-Klemm, Egert Puhm Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse 2015 Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi Eestis paikneva venekeelse rahva jaoks, pakkudes neile emakeelset televisiooniprogrammi riikliku televisioonikanali näol. Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade eri rühmadest ning nende seisukohtade
ei vajanud. Teised inimesed ei saanud teda kuidagimoodi mõjutada. See naine oli lihtsalt liiga kindel oma tegudes. Täitmata unistusi ei olnud. Vähemalt neist ei teata. Üks suur eeldus, mis tal oli, oli nimelt see sarm, millest paljud räägivad. Ta ei jäänud iialgi ekraanil hätta ja suutis igast olukorrast iseseisvalt välja tulla. ,,Aga seda tean ma küll, et Ruthi kõige kuulsam sõna ,,Aktuaalse kaamera" diktorina oli Jawaharlal Nehru, omaaegne India president. See oligi vist tema ainus komistuskivi." (M.Talvik, Õhtuleht, 2005) 5 3. Tööelu ja elutöö ETV's 3.1 ETV aastal 1955 Tol ajal oli ainule üks pisike stuudio koos ühe kaameraga. Saateid teha ei saanud. Paari kuu pärast tuli juurde ka teine kaamera, mis võttis jube palju valgust. Tehti ka suurem stuudio. Kuid salvestada ei olnud võimalik, ning kõik läks otse eetrisse
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE TAUST............................................................................................................4 1.1 Pressifotograafia mõiste, olemus ja roll....................................................................................4 1.2 2011. aastal premeeritud pressifotograafid...............................................................................5 1.3 Aasta Pressifoto 2011 konkurss.................................................................................................7 1.4 Näituse "Eesti Pressifoto 2011" arvustus..................................................................................8 2. UURIMUSLIK OSA.....................................................................................................................9 2.1 Aasta Pressifoto 2011 konkursi võidutööde analüüs...............................................................9 2.2 Intervjuu pressifotograaf Andres
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU Referaat Koostaja: Joseph Saliste 142677TABB Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................ 3 1. RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? ......................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.
Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne teema ni
tema elule või inimväärikusele. Genfi konventsiooni ja protokolli täitmist valvab ÜRO Pagulasagentuur (edaspidi UNHCR). https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Allikas 2. Kes on pagulane? Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Pagulane –isiku, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951
Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. Vaba aja veetmisel naudivad inimesed oma pu
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs: ,,Anname au!" Praktiline suhtekorraldus (SOZU.03.171) AÜ Koostajad: Grete Aare Kelly Härmson Kristel Kaljuvee Katariina Vaabel Tartu 2014 Sissejuhatus Suhtekorralduslikuks juhtumiks valisime heategevuskampaania ,,Anname Au!", mille käigus kutsuti inimesi üles kandma veteranipäeva eel ja ajal sinilille rinnamärki toetamaks Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ja nende lähedasi. Annetustena koguti ligi 56 000 eurot, mille eest soetatakse Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule uus kõnniabiseade. Töö on jaotatud kolme suurde peatükki: teema kajastamine, lisamõju
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Helen Rohtla SR083 SÕNAVABADUS Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal............................................................................................. 4 Sõnavabaduse tähendus................................................................................................................... 4 Sõnavabaduse piirangute lubatavus.................................................................................................9 Piirangu aeg........................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kalasadama detailplaneeringu vaidlus Ruumilise planeerimise ülesanne 1 Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Toomas Muru Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 ............................................................................................................................... 3 Kalasadama detailplaneering................................................................................. 4 Arendaja seisukoht................................................................................................. 6 Hetkeolukord.......................................................................................................... 7 Kokkuvõte........................
INIMKAUBANDUS EESTIS Referaat Viljandi 2011 1 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 1. Inimkaubandus.................................................................................................................................4 1.1 Inimkaubandus: Mis see on?......................................................................................................4 1.1.1 Inimkaubanduse vormid.....................................................................................................4 1.1.2 Inimkaubanduse ajaloost....................................................................................................5 1.2 Töötingumused ja tagajärjed ohvrite jaoks................................................................................5 1.2.1 Töötingimused.........................
Jalgrattaspordis trekisõitja Erika Salumäe. Neist on praeguseks vaid üks tegevsportlane kelleks on Gerd Kanter. (Eesti olümpiavõitjad, 2012) 4.1. Erika Salumäe Erika Salumäe on sündinud 11. juunil Pärnus. Ta on kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister. Ta on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika oli Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president aastani 2008. Ta on üle elanud infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on ilmunud raamat ,,Jääda ellu", milles on juttu ka tema elust lastekodus selle raamatu autor on Ene Veiksaar. (Erika Salumäe, 2012) Joonis 7. Erika Salumäe (elu24.ee/221014/erika-salumae-kolib-hispaaniasse/)14 4.1.1. Sportlikud saavutused Erika on püstitanud 15 maailmarekordit.Taon valitud Eesti parimaks naissportlaseks aastatel 1983, 1984, 1987, 1988, 1989, 1990, 1992, 1995 ja 1996
varutud ressurssidest ja osa on oma toodang. Nafta hind langes veelgi 13.01.2009 Postimees Nafta hind langes täna kuuendat päeva järjest nelja protsendi võrra, kirjutab Bloomberg. Toornafta hind langes New Yorgi turul täna veebruarilepingutes 1,49 dollari võrra barreli kohta jõudes 36,01 dollarini. Omaani naftaministri Mohammed alRumhy sõnutsi jääbki sel aastal nafta hind alla 50 dollari barreli kohta, kui Ühendriikide majandus ei parane. «Loomulikult sõltub see Obama edust ta tahab luua 4 miljonit töökohta, nii et kui meil on homme neli miljonit autojuhti rohkem, siis tõuseb ka nõudlus ja hind,» leidis minister. Kohustuslike ainete maht gümnaasiumis väheneb 16.01.2009 Postimees Uue põhikooli ja gümnaasiumiseaduse järgi väheneb ainete maht, mida kõik gümnaasiumid kohustuslikus korras ühtemoodi peavad õpetama. Kolme gümnaasiumiaasta jooksul läbitavast 105 kursusest olid eelmise seaduse järgi kohustuslikud 72, uue
Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728 Faks: (+372) 6 282 737 Epost: [email protected] http://www.kohus.ee/3479 Riiklik Õigusabi http://www.just.ee/106 Inimõigused 1 AP arvestustöö Inimõiguste kaitsemehhanismid ( organisatsioonid jms, ära unusta ka pagulasi!)? Loetle varjupaigataotleja õigusi. Loetle varjupaigataotleja kohustusi. Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid? Loetlege kehtivaid inimõiguseid kaitsvaid dokumente (rahvusvahelised kui ka siseriiklikud)? Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja ajutist kaitset vajav isik? Piirivalveametniku kohustused varjupaigataotluse vastuvõtmisel? Nimetage 5 inimõigust omal valikul. Mis on UNHCR, millega tegeleb?
meedia nädal enne valimisi poliitikuid ning nende tegevusi ja lubadusi. Mida lähemale jõudis valmiste kuupäev, seda enam oli näha, et on rohkem uudiseid. Tundub, et poliitikas on oluline igasugune reklaam, täpsemalt siis nii halb kui hea. Raske oli see, et artikleid on palju ja kõige sobivamate leidmine analüüsiks on keeruline . Probleemiks osutus see, et analüüsitigi liiga vähe artikleid ja tulemus ei ole kõige põhjapanevam. Teemaga sai tekstianalüüsi hästi siduda, sest meediast on võimalik saada palju erinevaid arvamusi ja väiteid ning näiteid, selle kohta kes kus mida teeb. Raskeks osutus see, et materjali oli kohati liiga palju . 23 6 Meetodite kasutamise võrdlus Käsitletava töö käigus kasutati mitmeid erinevaid meetodeid. Esimeseks meetodiks oli sekundaarandmete analüüs. Antud teema kohta oli sekundaarandmete analüüs kergesti
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1.2Poliitiline stabiilsus................................................................................................7 1.3Ra
Angelesse lennanud, kuid varsti pärast starti kaaperdatud 65 reisijaga Boeing. Lõunatorn lahvatas samuti leekidesse. See terroriakt toimus miljonite televaatajate silme all. CNN tegi juhtunust pidevalt otseülekannet. 3. Kell 9.04 kihutasid kaksiktornide juurde sireenide huilates tuletõrje-, pääste- ja kiirabiautod. Paljud tornides viibivad inimesed hüppasid alla. 4 4. Kell 9.30 kõneles rahvaga president George W. Bush. "See on üldrahvalik tragöödia. Kaks lennukit on ramminud Maailma Kaubanduskeskuse hooneid ning tegemist on ilmse terrorirünnakuga." Riigipea oli sel hetkel Floridas Sarasota põhikoolis, kui kantselei ülem Andrew Card talle uudise kõrva sosistas. 5. Kell 9.40 suleti USA administratsiooni korraldusel kõik riigi lennuväljad ning maapiir Mehhikoga. Ühendriikidesse teel olnud lennukid suunati Kanadasse. Õhujõud said käsu kõik
aladele, mida Sm oli ära vallutanud Poolalt. Said endale majad, korterid, kust poolakad olid välja tõstetud. Samasuguse ettepaneku sõlmida baasideleping, aga lisaks sellele, et ssaaks sisse tuua oma sõjaväe baasid ja saaks tuua sõjaväe, lisaks sellele taheti ka piiri õgvendamist, selline ettepanek tehti Soomele. Põhjendus oli see, et see piir, mis 39 aastal Soome ja NSVL vahel on, kulgeb väga lähedale Leningradi linnale. Vb Soome valitsus ja president oleks nõus olnud, aga kuna see oli demokraatlik riik, siis see arutlus läks parlamenti ja see nõudmine lükati tagasi ja see tähendas sõda. Novembrist 39- märtsini 40 toimus talvesõda Soome ja NSVL vahel. Karjala kannasele oli Soomlastel rajatud kaitseliin, mis kandis nime Mannerheimi liin ja toetudes sellele liinile soomlased ostasid väga visa vastupanu. Jõududevahekord oli siiski ebavõrdne ja veebruaris oli juba soome nõus alustama rahuläbirääkimisi, sest
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond „TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID” REFERAAT Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................3 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG....................................................3 1.1.Põlevkivi.................................................................................................. 4 1.2.Vabaturg.................................................................................................. 4 1.3.Euroopa energiapoliitika...........................................................................6 2. PERSPEKTIIVID......................................................................7 2.1.Hind......................................................................
aastal läks ehitamiseks. Esmalt valmis Valdur Tiidu juhitava aparaadiehituse sektori hoone. Hiljem tunti seda Teaduste Akadeemia Spetsiaalse Konstrueerimisbüroo Tartu osakonna konstruktorite majana. Praegu tegutseb hoones trükikoda. Samuti said peatselt valmis kaks kolmekorruselist elumaja. Nendesse seati sisse astronoomide ja geodeetide ajutised tööruumid ja osa astronoome kolis ka Tõraverre elama. 1961. aastast hakkasid Tõraveres toimuma astronoomia seminarid, millest ka tolleaegsed tudengid innukalt osa võtsid ja said seal oma kursuse ja diplomitööde tulemustega ka esineda. Valdav enamus töötajaid olid veel noored ja entusiastlikud. Peahoone valmimisega läks veidi rohkem aega. Katuse alla sai ta üsna kiiresti ja juba 1962. aasta suvel toimus seal üleliiduline astronoomia suvekool. Selle 4 esinejate hulgas oli Tõravere kosmoloogide hilisem kauaaegne koostööpartner akadeemik
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilkütuste kasutamine toob kaasa ke
Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Venemaa lipp ja vapp............................................................................................. 2 1. Rahvastik............................................................................................................ 3 1.1 Riigi rahvaarv................................................................................................... 3 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS............................................................................................................ 6 2.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine...
võrkpallurid. 1925. aasta 27. jaanuaril toimusid esimesed käsipalli Eesti meistrivõistlused meestele Tallinnas, (Kaarli pst 3) Harjuoru võimlas. Võistlustel osales 20 meeskonda. 1929. aastal ilmusid esimesed eestikeelsed käsipalli võistlusmäärused.9 Kuni 1990. aasta 24. novembrini nimetati käsipalli väravpalliks. 10 Samal aastal rajati Eesti Käsipalliliit (EKL), mille presidendiks valiti Andres Aruvald. Praegu on EKL president Oliver Kruuda ning liikmed Ilmar Kütt, Ain Pinnonen ja Kaupo Kolsar. 11 EKL hooaeg algab jooksva kalendriaasta 01. augustil ja lõpeb järgmise kalendriaasta 31. juulil.12 Hooajal 2010/2011 mängivad Eesti meeste meistriliigas HC Kehra, Põlva Serviti, Viljandi HC, CB/Viimsi, SK Tapa, Aruküla/Tallas.13 1.3 Käsipall Kehras Kehras alustati käsipalli mängimisega 1960. aastal Elmar Reieri eestvedamisel. 1967. aastal
Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium Aire Valdur 11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm..............................................................................
PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. Eesti põhiseadus on temas sisalduvate väärtuste kaudu omakorda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Vastupidine olukord ei oleks võimaldanud ülds
illegaalsele raiele rohkem tähelepanu pöörama, seda ka väljaspool Venemaad, kuna see probleem on rahvusvaheline. On paigaldatud erinevaid sateliitsüsteeme, millega raieid jälgida ning on plaan 2011. aastaks välja töötada infosüsteem, mis jälgiks puidu ringlust (ENS 2008; Putin 2006). Puidukaubanduse andmetes kajastub, et Venemaa ametlik puidueksport on pidevalt 715 protsenti väiksem kui Rootsi puiduimport Venemaalt (Roheline Värav - WWF 2004). 2006. aastal teatas Venemaa president Putin, et ebaseadusliku metsaraie ja -äri tõttu jääb riik ilma vähemalt 106 miljonist dollarist aastas (Putin 2006). Vologda ja Pihkva oblastis ulatub ebaseaduslik raie ametlikel andmeil 0,53 protsendini kogu raiest. Keskkonnakaitsjail on põhjust kahtlustada, et illegaalse raie tegelik ulatus on veel palju suurem. WWF-i Venemaa haru analüüsidest selgub, et 1520 protsenti, st. vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit puitu
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide..................................................................................................9 5. ARISTOTELES.........
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond EESTI KASVATUSTEADLIK MÕTTELUGU ENN KOEMETS Lühiuurimus Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2015 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Ülevaade Enn Koemetsa elust...................................................................................................4 2.1Haridustee..........................................................................................................................4 2.2Töö.....................................................................................................................................4 2.3Eraelu.........................................................................................................................
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, mu
annaabi.ee 
