SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa
............................................................................2 1.Kunstielu 20. sajandi algul.......................................................................................................3 2.Kristjan Raud...........................................................................................................................4 3.Paul Raud.................................................................................................................................5 4.Ants Laikmaa...........................................................................................................................5 5. Konrad Mägi...........................................................................................................................7 6. Paul Burman............................................................................................................................9 7. Nikolai Triik................................................................................
KULDNE KOLMIK 2. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll, kuid tema võttis nõuks talitada omamoodi. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Nikolai Voldemar Triik Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Elu · Looming · Tööd · Näiteid töödest · Kasutatud kirjandus Üldine Nikolai Voldemar Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja suri 56-aastaselt 12. august 1940 Tallinnas. Ta oli Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Ta õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. Nikolai Triiki autoportree Elu Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906
talurahva hulgas tekkinud sotsiaalmajanduslik liikumine oma palvekirjadega ka keisri ette. Parema elu ja töö otsinguil ning maapuuduse tõttu (1/3 talurahvast oli maata) rändasid eestlased massiliselt välja Venemaale ja Ameerikasse. • Tema elu lõpuaastakümned ta oli suurtes majanduslikes raskustes. Johann Köler (1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik. Maalis lihtsate taluinimeste ja oma vanemate portreid (ilmselt samal ajal, kui ilmus “kalevipoja” esimene vihik – 1857.aastal). 1855. aastal õnnestus tal vaatamata vaesusest lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia, lõputööks klassitsistlikus laadis maalitud “ Herakles toob Kerberose põrguväravast”. Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal
1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust).
Uurimustöö Kuldne Kolmik 2010 Sissejuhatus Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas.
Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ).................................................................................................... 3 Kristjan Raud ( 1865- 1943 )................................................................................................... 9 Nikolai Triik 1884-1940.......................................................................................................... 14 Ants Laikmaa, Kristjan Raua ja Nikolai Triigi tähtsus lisaks oma loomingule......................... 16
Eesti kunst 20. sajandi alguses Referaat Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima. Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904. a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia). Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus. Revolutsioonisündmustes osalemisest oli tegelikult tähtsam
KULDNE KOLMIK Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik Autor: Anu Palmi SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud , Ants Laikmaa , Nikolai Triik. Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis ,Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, aga on teinud ka mõne üksiku pildi värvidega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis , Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursuste,l941. aastast Tallinna
Keila Hariduse Sihtasutus KULDNE KOLMIK Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik Koostaja: Tuuliki Kupper 12.B Keila 2013 SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis.. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas.
R. Kreutzwaldi teostatud "Kalevipoeg", hakkas ilmuma J. V. Jannseni toimetatud nädalaleht "Perno Postimees". Lydia Koidula luulekogu "Emajõe Ööbik" pani aluse eesti ilukirjanduse järjepidevale arengule. Teiste kunstiliikide väljaarenemine läks oluliselt aeglasemalt. Kohalik kunstipublik koosnes veel mitmeid aastakümneid peamiselt sakslastest, jäädes eesti seltskonnale kättesaadamatuks ja võõraks. 1.1. Maalikunst Esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler (1826-1899). Vaesust trotsides oli Köleril õnnestunud lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Tänu Aleksander II portree eest saadud honorarile tekkis tal võimalus reisida mitmel poolt Lääne-Euroopas. Köleri kunstilised vaated tuginesid klassitsisimi esteetikale, mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused. Seetõttu ei uskunud Köler, hoolimata oma
Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pigem vastupidi. Eestlaste jaoks seni ainukese , saksa kõrgkultuuri kõrvale tungis teine , vene kõrgkultuur. Sellises olukorras
Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pigem vastupidi. Eestlaste jaoks seni ainukese , saksa kõrgkultuuri kõrvale tungis teine , vene kõrgkultuur. Sellises olukorras
klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele Maria Aleksandronovale.Talle omistati akadeemiku ja professori tiitlid.Köleri kunstilised vaated tuginesidki klassitsismi esteetikale,mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu,mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused.Eesti seltskond tundis ja austas Kölerit kui pealinnas suurt edu saavutanud rahvuskaaslast,tema loomingut tunti siiski vähe.Mõju avaldanud teos oli Tallinna
1930ndad tähistavad ka ühiskonna huvi kasvu kunsti vastu. Kunst võtab üha kindlamalt sisse oma positsioone, toimuvad näitused, ilmub kriitika, publiku arv kasvab. Kunst kodu seintel hakkas täitma nii esteetilistkui ka eetilist funktsiooni. Kunstis nähti võimalust muuta inimest paremaks, kasvatada teda kõrgete väärtuste vaimus. Mõned ESIMESE EESTI VABARIIGI KUNSTNIKUD Esimesed olulised nimed Eesti kunstiloos olid maalikunstnik Johann Köler, skulptorid August Wiezenberg ja Amandus Adamson, 20.sajandi vahetuse eel veel ka Kristjan ja Paul Raud ning Ants Laikmaa. Ants Laikmaa panus eesti kunstialase mõtte arendamisel ja uute kunstisuundumiste olulisuse rõhutamisel akadeemilise käsitluslaadi kõrval on eriti oluline. 20. sajandi esimene kümnend oli väga rikas andekate ja omanäoliste kunstnike poolest Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Jaan Koort,
· "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht Kristjan Raud · Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. · 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja
Pallas. Aastal 1923 läks ta Berliini, et õppida kunsttööstuskoolis ning pärast seda viisid Adamson-Ericu õpingud ta Pariisi vabaakadeemiatesse. 1925. aastal esines ta esmakordselt oma maalidega Tallinas II kunsti ülevaatenäitusel. 1926. aastal käis ta end täiendamas Itaalias ning aasta hiljem eksoneeris oma töid Pariisi salongides (Salon d'automne, Salond des Indépendants, Salon de Tuileries). 1928. aastal esines ta oma töödega Tallinnas koos Kristjan Tederi ja Eduard Wiiraltiga. Peale seda reisis ta Nõukogude Liitu ning samuti ka Poolasse, Austriasse ja Sveitsi. Ta Adamson-Eric veetis kokku aasta aega Pariisis Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina. Aastatel 1032-35 oli ta Kujutava Kunsti Sihtkapitali esindaja, juhatuse liige ja abiesimees. 1935.-1940. aastal oli ta Rakenduskunstiühingu liige. Adamson-Ericu kunstinäitusi toimus Eestis, Soomes, Pariisis, Stockholmis ja ka Moskvas. Ta
Lihula Gümnaasium NIKOLAI TRIIK Referaat Triinu Trossmann 12. klass Lihula 2009 NIKOLAI TRIIK Nikolai Triik (1884-1940) oli Eesti maalikunstnik ja graafik. Ta õppis Peterburis, Pariisis ja mitmel pool mujal ning viibis pikemalt Soomes, Norras ja Saksamaal. Hiljem töötas ta õppejõuna Tartu kunstikoolis Pallas. Triik on loonud nii maastikuvaateid kui ka rahvusromantilisi ja sümbolistlikke teoseid, samuti palju Eesti haritlaste ja kultuuriinimeste portreid. Triik oli seotud kirjanikerühmitisega Noor-Eesti ning kujundas nende albumeid ja teisi raamatuid. (Tea Laste- ja Noorteentsüklopeedia 3, lk 261).
- Elanud Alpi mägede piirkonnas, teemaks romantilised mägimaastikud, üsna ühetaolised, kõrged mäed, tipus keskaegsed lossid. - 1880ndatel Eestiga seotud maastikud (kümmekond maali seotud Pühajärve ja Tamula järvega). - Väikseformaadilised mägimaastikud kadunud, säilinud Eesti teemalised tööd. - ,,Vaade Võru linnale" (taga paistab Tamula järv), 1880ndad. - Köleri mõjul hakkas end uuesti eestlaseks pidama. O. Hoffmann - 19.saj. Eesti maalikunstnik - Sündis 1851 - Pärit Tartust Eesti soost käsitööliste perekonnast. - Õpib Düsseldorfi kunstiakadeemias - Pöördus Venemaale, pühendas end realistlikule maalile, tema tööd populaarsed 19.saj. lõpus - Veetis suved Eestis, palju maale Tartu ümbrusest. - Elu lõpul hakanud tundma end eestlasena. - Elu lõpul maalinud rahvusromantilisi töid ,,Kalevipoja" ainetel, pole säilinud. - Püüdnud oma portreedes eesti talupoegi iseloomustada
,,Kalevipoeg ja Sarvik", ,,Äreval ootel", ,,Laeva viimne ohe", ,,Noorus kaob", ,,Nälg" Sajandivahetuse Eesti kunst kuni EVni 20nda sajandi algul toimus Eesti rahvuskultuuri tormiline areng, oli tekkinud eesti rahvusest kodanlus töösturid, kaupmehed, tekkis ka eestlastest kunstitarbijaskond. 1906 Tartus toimunud põllumajandusnäitusel tulid kunstnikud oma töödega välja ning 1909st aastast hakati korraldama perioodilisi eesti kunsti ülevaatenäitusi. Ants Laikmaa õppis kunsti Saksamaal, süstemaatilist kunstiharidust ei saanud. Ta oli sündinud paljulapselisesse peresse ning sajandivahetusel algas tema kunstnikutee Eestis. 1903 asutas Tallinnasse oma ateljeekooli, looming oli tal kaudselt seotud juugendiga, enamasti lõi päris oma stiili. ,,Väike Alma", maalis ka endast autoportreesid ning Marie Underi portree. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburis, omandas realistliku laadi ning õppis edasi Saksamaal, kus oli juugendi kõrgaeg
Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi
Ta on kujutanud ilmekaid talupojatüüpe tööl, laadal kõrtsis ja isegi ajalehte lugemas. Düsseldorflikule pruunikale koloriidile on ta suutnud anda varjundirohkust ja maalilist värskust. Eestlaste rahvuslik "ärkamine" või täpsemalt öeldes rahvusliku eneseteadmise loomine oli alanud juba varem kui 19.saj. II poolel. Varakult arenes muusikaelu ja kirjanduselu. Teiste kunstiliikide väljaarenemine läks aeglasemalt. Tõsi küll, esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik Johann Köler (1826 1899) maalis oma vanemate, lihtsate taluinimeste portreed tõenäoliselt samal 1857.a., kui ilmus "Kalevipoja" esimene vihik, kuid maalikunst jäi eesti seltskonnale veel mitmeks aastakümneks kättesaamatuks ja võõraks. Kohalik kunstipublik koosnes sakslastest. Vaesust trotsides oli Köleril õnnestunud lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia 1855.aastal. Oma lõputöös "Herakles toob Kerberose põrguväravast" järgib Köler meisterlikult klassitsistlikke reegleid
maalilisema käsitlusviisi poolest, sarnanedes pigem 19. sajandil levinud realismile. “Eesti taat” “Kolm talumeest kõrtsis”, 1889. aasta “Jüripäev” 1849.-1899. aasta Eduard von Gebhardt “Mäejutlus”, 1904. aasta Johann Köler 1826.1899. aasta ● Sündis Viljandimaal; ● Õppis 3 aasta Viljandi kreiskoolis; ● Kunstiõpinugid alustas Võnnus maalermeiter Fabreri juures; ● 1848. aastal alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias. ”Herakles toob Kerberose põrguväravast” Võnnu Jaani kiriku alatarimaal “Kristus ristil” ● Valmis 1855. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõputööna; ● Teose eest omistas Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemiku tiitli. Ema ja isa portreed, 1857. aasta “Itallanna lastega ojal” 1862.aasta Fr.R. Kreutzwald Kodutalu, 1863.aasta Doktor Karell Semjonov Tjan – Šanski Jakov Groti portree
väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelsed luuletused. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu
Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino. · Guido Reni(1575-1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid
vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830. Estofiilide tegevus eesti kultuuri arendamisel. Eesti keele uurimine, eestikeelne kirjasõna. Nimekaimad estofiilid: Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) Pärnu Elisabeti koguduse pastor. Andis välja eestikeelset ajakirja. Ilmselt tänu sellele ajakirjale huvitus eesti kultuurist rohkem ka Kristjan Jaak Peterson. Johann Philipp von Roth (1754-1818) Kanepi pastor. Erakordne õnneliku eluga mees. Mõjutas kogu Liivimaa kubermangu kultuuri- ja koolielu. Ilmselt pani oma kihelkonnas esimesena eestlastele perekonnanimed. ,,Tarto Maa Rahwa Näddali- Leht". Koolide arendaja Lõuna-Eestis. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) eesti juurtega, ema sakslanna, ise pidas end sakslaseks. Seotud Rosenplänteriga. Äksi kiriku õpetaja. Õnnetu elu. Tema kirjastustegevus polnud samuti eriti edukas
Paviljonitaolise keskkompositsiooniga suvelossi välisseinad on pilastritega liigendatud risaliitideks. Lopsakates festoonides elab barokkdekoor. Teisel korrusel asuva suure peosaali kujundus on unikaalne. selle peenelt töödeldud stukkdekoori ornamentaalse, plastilise ja bareljeefse käsitluse vaheldumises ja külluslikkuses ning laadis avaldub sugulusjooni itaalia stukikunstiga. Ka suured kivikaminad saalis on omaette kunstiteosed nii oma monumentaalse vormi kui ka stiilse dekoori, büstide ja detailitöötluselt erakordsete , dekoratiivsetes vaasides lillekimpude poolest. Põltsamaa loss 1770 rokokoo: Lossikompleksi juurde kuulus park, mis oli sildadega ühendatud jõeäärse saarestikuga. Põltsamaa loss oli parim rokokoo stiili näide Eestis. Lossi uhkuseks olid Louis XV stiilis marmorsaal ja Louis XVI stiilis rokokoosaal. Ruume kaunistasid reljeefid, seinamaalid ja peeglid. Pärast Law surma kuulus loss krahv Aleksei
........................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus :..........................................................................................................................................13 Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda 1. Näib, nagu peaks Kristjan Raud olema rahvale lähedasem oma monumentaalse arhaiseeriva stiiliga, millest hoovab rahvaluule eepilist hingust, põhjamaise looduse rüpes kujunenud talupoeglikku ilumeelt. Viiralti looming, stiililt ja aineilt nii erinev Kristjan Raua omast, võib esmapilgul tunduda üpris kosmopoliitilisena. Ometi on selle paremik niivõrd populaarne, niivõrd kindlalt juurdunud rahva kunstilises teadvuses, et seda ei saa seletada kunstniku omaaegse
nad seda enne olid teinud. Andrus Johani: Töörahva ülestõus 21. juunil 1940. aastal Tartus Sõda: ● Mobiliseeritud eestlaste seast koguti kunstnikud, muusikud ja kirjamehed ning viidi Jaroslavli linna; ● 1943. aasta 4. jaanuaril asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit; ● 1943. aasta aprillis avati Moskvas Jüriööle pühendatud kunstinäitus. Richard Sagrits: Evald Okas: Jüriöö signaal Eesti kunstnikud Jarovslavis Venemaalt naasnud kunstnikud teadsid, mida neilt oodatakse ja selleks, et kunstnikuna ära elada ning sageli ka repressioonide hirmus soostusid tegema võimudele meelepärast kunsti. Rahvusooper Estonia laemaal, 1947. aasta ● Evald Okas, Elmar Kits, Richard Sagrits;
1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110. Kaama jalaväepolku kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22. aprillil 1905 nooremleitnandina. Nüüd määrati Laidoner teenima13. Jerevani ihukaitsegrenderide polku Kaukaasias. 25. detsembril 1908 ülendati ta leitnandiks. 1. oktoobril 1909 astus Laidoner Nikolai Kindralstaabi akadeemiasse St. Peterburgis. Akadeemias õppimise ajal abiellus ta 1911. aastal poolatari Maria Kruszewska'ga. Lõpetas akadeemia 1912. aasta maikuus koos teise tulevase Eesti kindrali Andres Larkaga ja sai sel puhul oma esimese aumärgi - Püha Anna III järgu ordeni. Laidoner suunati tagasi oma polku ja ülendati 25. detsembril 1912 alamkapteniks. 1913. aastal sündis Laidoneridel poeg Michael. Samal aastal saadeti Laidoner Kaukaasia laskurpolku rooduülemaks. 1914. aastal võesti ta sealt 3
Teiseks, et suvalisest raamatust suvaline leht lahti ja sealt. Kolmas, et dada tähendab prantsuse lastekeeles kiikhobust. Dadaistid ei olnud ainult kunstnikud, vaid kirjanikud. Dadaistid pidasid kõige suuremaks kunstnikuks juhust. 1 tuntuim dadaist on Marcel Duchamp. Teine mees , keda dadaistidega seostatakse, on juudi päritelu vene kunstnik Marc Chagall. Sündis Valgevenes. Marc Chagall Marc Chagall sündis 7. juulil 1887. aastal Vitebskis. Marc Chagall oli vene-prantsuse maalikunstnik ja graafik. Kunstihariduse omandas Chagall Peterburi Kunsti Akadeemias. 1910-1914 viibis kunstnik esmakordselt Pariisis. Pariisi sai talle väga kalliks Mesipuu rajoon, kus ta ka elas ja kus tulid ta parimad mõtted. 1914 naasis Venemaale. 25. juulil 1915 abiellus Marc Bellaga. 1918 sai Chagall teate, et on valitud Vitebski piirkonna kunstikomissariks. Venemaal rajas ta kunstikooli ja kunsti muuseumi. 1923. aastal naasesid Marc ja Bella Prantsusmaale
arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520- 40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud (teravkaarsed aknad, uksed jm), linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna Niguliste kirikus (gooti stiil) asuv Bernt Notke maal ,,Surmatants" on gootikast. Michel Sittow oli maalikunstnik. ·Linnused keskajal- Keskaegsed linnused, vertikaalkaitsele orienteeritud kivi-, muld- ja vesiehitised. Siia alla kuuluvad suurlinnused, tornlinnused, linnamüürid, -tornid jne. Nende aeg hakkas läbi saama 16. sajandil püssirohu ja tulirelvade leviku tõttu. ·Mõis keskajal- Kihelkondades endis rajati keskajal üksteise järel mõisaid, mille maa anti kasutada peamiselt saksa päritolu vasallidele, kellelt vastutasuks nõuti vajaduse korral sõjakäikudel osalemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
