Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada v...
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
Nõukogude poliitika Idabloki maades 1. Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba Sõprusühendusse ei kuulunud: Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea, Hiina ...
Václav Havel, 5.10.1936 - 18.12.2011 ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Külma sõja kangelane, näitekirjanik ja president. Ta avas Ida- Euroopas ukse demokraatiale ja teda mäletatakse alati!!!! Václav Havel sündis rikkasse ettevõtjate ja intellektuaalide perre, 1951. aastal lõpetas Václav kohustusliku põhikooli. Perekondliku tausta tõttu ei saanud Havel õpinguid formaalselt jätkata - seega töötas Havel neli aastat keemialaboris assistendina. Samal ajal õnnestus tal käia õhtukoolis ja lõpetada 1954. aastal keskkool. Poliitilistel põhjustel ei saanud Havel omandada kõrgharidust humanitaaralal. S...
Euroopa Teise Maailmasõja ootel Rahvasteliidu tähtsus hakkas üha vähenema ning 1930. aastaks ei omanud ta peaaegu enam mingit kontrolli sõjakate suurriikide üle. See aga innustas Itaaliat, Saksamaad, Jaapanit ja Nõukogude Liitu üha rohkem maid vallutama. Riikide plaanid olid erinevad. Jaapan tahtis Ida-Aasias ühtset majanduspiirkonda luua, võttes sealsed riigid Jaapani keisri alla. Itaalia soovis Vahemerd Itaalia sisemereks, Saksamaa nõudis eluruumi, NSV Liit tahtis aga maailma kommunistlikuks muuta. Tegelikkuses tähendas see sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastatel asusid suurriigid oma unistusi täide viima. Hitleri sooviks oli Saksamaad suurendada. Alustuseks okupeeris ta Austria, mis suuremat vastupanu ei osutanud. Austria liideti Saksamaaga ning seda nimetati anslussiks. Hitleri positsioon aina tugevnes, kuna tal oli ka Itaalia toetus. Samas oli Saksamaal ka...
Sotsialistlik süsteem ja selle kokkuvarisemine Detsember 2008 . Mõisted · Sotsialism · Kommunism · Vt nt Borgå Tidning, detsember 1846, nr 94,95,97,98 · Marksistlik käsitlus Mõisted · Rahvademokraatia · Sotsialismimaad · Sotsialistlik leer · Idabloki maad · Kommunistlikud riigid · "Teine maailm" · Sotsialistlik ühendus · Sotsialistlik orientatsioon Nõukogude Venemaa (1917 1991) 1917 1918: Venemaa Vabariik; Venemaa Nõukogude Vabariik; Nõukogude Venemaa Vabariik; Venemaa Sotsialistlik Nõukogude Vabariik 1918 1922: Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik 1922 1991: Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL, NSV Liit, Nõukogude Liit) Sotsialistlikud riigid 1917 - 1944 · Nõukogude Venemaa (NSVL) · Mongoolia Rahvavabariik (al. 1921) · Tuva Rahvavabariik (19211944); kuni 1926 Tannu-Tuva NSVLi mõ...
Kultuur ja igapäevaelu 1920.-30. aastail: Millised teadus- ja tehnikasaavutused lihtsustasid igapäevaelu (sh transport); Ehitati üha uusi elektrijaamu, sest elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel. Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused filmikuns...
Miks puhkes Teine maailmasõda? Kuna Rahvasteliit ei suutnud 1930. aastail sõjakaid suurriike taltsutada, siis innustas see Jaapani, NSV Liidu, Saksamaa ja Itaalia juhte üha suuremaid vallutusi kavandama. Jaapanlased soovisid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ja võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõ...
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX ...
?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv a...
Miks puhkes Teine maailmasõda? Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 2. septembril 1945 aastal Jaapani kapituleerumisega, jättes maailma valitsema kaks suurjõudu: Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Kõik suurriigid tahtsid teisi rahvaid vägivaldselt allutada, kuid igaüks omamoodi. Nõukogude Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning oli ka vajadus end võimalike rünnakute eest kaitsta. Saksamaa ehk Hitleri eesmärk oli Suur-Saksamaa loomine, saamaks rohkem eluruumi. Jaapanlased tahtsid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ning sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla võtta. Itaalia ehk Mussolini tahtis muuta Vahemere Itaalia sisemereks, nagu see oli Room...
Sammhaaval uue sõjani Getter Orav 12. klass TEINE MAAILMASÕDA Uute konfliktikollete kujunemine Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisi...
Kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule? Enne Teist maailmasõda, oli Euroopas väga ärev olukord- Hitler oli asunud kindlakäeliselt moodustama Suur Saksamaad ja lääne riigid eesotsas Inglismaa ja Prantsusmaaga ajasid aastatel 1935-1939 lepituspoliitikat, lootuses Hitler maha rahustada. Majandukriisi tõttu mis kestis 1929 aastast kuni 1933 aastani tekitas väga ränki tagajärgi maailmas. Inglismaal ja Prantusmaal oli majanduskriisi tagajärjeks streikide sagenemine, tööpuuduse suurenemine ning ka tootmise ja turustamise vähenemine, mis viisid riigid väga halba olukorda. Nad ei olnud valmis uueks sõjaks, sest puudus vastav varustus ja valmisolek. Ka rahavas oli viimasest sõjast veel väsinud ning ei soovinud uut sõda. Hitleri võimule tulekuga 1933. aastal oli selge, et on vaja tähelepanu pöörata Saksamaale, kes oli just ülesaanud majanduslangusest ning kohe tuli peale majanduskriis, mis viis majanduse uuesti halba s...
1. Perestroika eesmärgid : · Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. · Ummikseisust väljaviimine. 2. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades ? Valdkond Muudatus Ühiskonnaelu · Tsensuurireeglid pehmenesid. · Glasnost avalikustamine, sõnavabadus. · Kontaktide tihenemine muu maailmaga. · Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika · Vähendati kommunistliku partei rolli. · Loodi NSV Liidu rahvasaadikute congress. · Loodi presidentaalne valitsemissüsteem. · Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika. · NSVL-i ja Hiina suhete paranemine · NSVL-i ja USA suhete paranemine · Afganistani sõja lõpp · Desarmeerimise kava · tuumarakettide hävitamine · VLO laiali saatmine · Saksamaa ühinemine...
Ajaloo kontrolltöö teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast....
J. Stalin NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953 W. Churchill Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955. USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid. Trumani H. Truman doktriini looja. USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm G. Marshall sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.) J. McCarthy USA Senaator, Makartismi alusepanija Hiina KP juht 1945-1976. Oli rahva hulgas populaarne. Tema saavutusteks loetakse tasuta haridus, arstiabi ja M. Zedong tagatud töö (mitmekümne miljoni inimelu hinnaga). USA president 1961-1963. Tema presidendiksoleku ajal toimus kuuba kriis(1962). Kennedy mõrvati 1963 J.F. Kennedy Dallases. D. Eisenhower USA president 1953-1961. Esimene NATO ülemkomandör aastal 1951. Ameerika ak...
Miks,mitmetes Euroopa riikides tekkisid kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktaktuurid? Esimeses maailmasõjas (28.juuli 1914- 11.nov. 1918) tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Ka kõik kaheksa uut riiki valisid demokraatia (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslavavia). Sõjajärgsetel aastatel kannatas kõige rohkem keskklass, sest nende kõrvale tekkisid eliitklass ja alamklass,kes sai endale hääleõiguse.Keskmise sissetulekuga inimesed: arstid, juristid , õppejõud , väikeettevõtjad-keskklass.Keskklass kaotas oma poliitilise , ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Tugevnes suurearvuline tööliskond , kes tänu valmisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Tugevnes kas suurarvuline töölispartei- Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka n...
SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Moskva toel said kommunistid võimule punaarmee kontrolli all olevate euroopa aasia ja lõunaameerika maades. euroopas tekkinud sotsialistlikud maad: Rumeenia, bulgaaria, poola, tsehhoslovakkia, jugoslaavia, albaania, Ungari, ida- saksamaa. Aasia sots. Riigid: Hiina RV, Mongoolia, põhja vietnam, põhja-korea, Lõna ameerika: Kuuba (Fidel Castro) Esmalt nimetati moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks. 1950 astast aga sotsialismimaadeks. Koos nõukogude liiduga moodustasid need maad sotsialismi leeri. SOTSIALISTLIKU SÕPRUSÜHENDUSE MAAD kõik sotsialismileeri kuuluvad maad ei olnud kuulekad käsutäitjad.juba 1948 tekkisid moskval konfliktid jugoslaaviaga. Jugoslaavia liider Tito isepäine käitumine ja kooskõlastamatta välispoliitika ajamie teravdasid suhteid NSVL ja jugoslaavia vahel äärmusteni. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Pärats Stalini surma leppis NSVL jugosl...
Sotsialistlikud riigid: Euroopas: NSVL, Jugoslaavia, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Albaania, Ungari, Ida-Saksamaa Aasias: Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerikas: Kuuba Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Majanduses Sõjalise valdkonnas Organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Varssavi pakt (VLO) Nõukogu (VMN) Organisatsiooni loomise 1949. aasta jaanuaris 1955. aasta aasta Eesmärk Pidi aitama Moskva- Allutada nende riikide meelsetel riikidel poliitiline ja sõjaline tegevus. majandusraskustest välja Seadustati NSVL-i vägede s...
Tsehhi Vabariik Tsehhi asukoht Euroopas Riigihümn Kde domov mj Pealinn Praha Pindala 78 866 km² Riigikeel tsehhi Rahvaarv 10 287 189 (31.12.2006) Rahvastiku tihedus 130 in/km² Riigikord parlamentaarne President Václav Klaus Peaminister Mirek Topolánek Iseseisvus Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 SKT 236,536 miljardit USD SKT elaniku kohta 25 436 USD Rahaühik kroon (CZK) Ajavöönd KeskEuroopa aeg Tippdomeen .cz ROK-i kood CZE Telefonikood 420 Põhiandmed Religiooni diagramm Pilte kirikutest Tsehhis Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha): Hradec Králové maakond Karlovy Vary maakond Kesk-Tsehhi ...
1. Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents, Kelloggi pakt, Reini tagatispakt. Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes'i plaani kohaselt. Liitlased omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide. Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku partnerina ka Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Saksamaa lubas hoida Reini demilitariseeritud tsooni (Reini vasak kallas); ning kindlustas, et Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Patsifismi aeg sõja vältimine, mitte soovimine. Briand'i-Kelloggi pakti allkirjastamine 1928.a oli patsifismi aja kulminatsiooniks. Pakt kohustas loobuma sõjast ja leidma rahumeelseid lahendusi rahvusvahelistel...
Teine maailmasõda: 1) Hispaania kodusõda (juuli 1936-1939 märts) Vastus: Hispaania kodusõda oli esimene sõda Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. 2) Austria ansluss Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13. Märts 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. 4. A...
Saksamaa tee II Maailmasõtta Selles arutluses arutleme selle üle, kuidas Saksamaa valmistus II Maailmasõjaks ning kuidas ta kindlustas teed endale. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. 1938 nõud...
o Churchilli kommentaar Teine maailmasõda 01.09.1939-02.09.1945 o Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Eellugu Valiti alandus, saadi ka sõda · Natside peaeesmärk oli sõda o Eluruumi laiendamine ja ressurssipuuduse lahendamine o Vastandumine kommunismile ja NSVL-le Sõja eelõhtul · Sõbralikud suhted naabritega · Tsehhoslovakkia kadumine o 1934 mittekallaletungipakt Poolaga o 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt o Hiljem praktiliselt kõigi Euroopa riikidega ...
Teine maailmasõda: sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: 1935. a tühistas Saksmaa ühepoolselt Versailles lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Sx. sõlmis Inglismaaga kokkulepe, millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium. Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks. 1936. a sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike(Hispaania, Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. karde...
Referaat Kriisid sotsialismileeris Ungari ülestõus: (1956) · 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. · 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasemine võimule viis võimudevastase meelepaha kasvule (kaasa aitasid k...
Ajalugu Rahvusvaheliste suhete teravnemine 30. aastate teisel poolel. Versailles süsteemi kokkuvarisemine, Ansluss. Versailles' süsteemi kokkuvarisemine: Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. 7.03.1936 viis Saksamaa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Austria ansluss: 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus...
Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud/ paratamatud? Saksamaa oli üks Esimese maailmasõja algatajatest. Põhiküsimus Saksamaa jaoks ning sõja peamine põhjus oli Saksamaa ja Suurbritannia vaheline võitlus liidrirolli pärast maailmas ning tüli Prantsusmaaga Elsass-Lotringi pärast. Ometigi tehti pärast sellist suurt ja laastavat sõda Saksamaale ja seega ka Hitlerile hulganisti järelandmisi. Kuid olid need siis õigustatud ja paratamatud või oleks olnud õigem neid vältida? Versailles' rahulepingust lähtudes ei olnud Hitlerile tehtud järeleandmised kindlasti õigustatud. Kuulutati sellega ju Saksamaa sõjasüüdlaseks, tänu millele oli ta kohustatud maksma reparatsioone USAle, kuid ometigi loobus ta nende maksmisest juba 1931. aastal. Lisaks kaotati Saksmaal sõjaväekohustus ning tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Lisaks oli ka armee suurus kindlaks määratud (100 000 meest, 15...
Külma sõja kriisikolded BERLIINI BLOKAAD Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Aeg: 24. juuni 1948 12. mai 1949 Osalejad: NSVL ja Ida-Saksamaa Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform ,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne- Berliin sõltuks neist. Saksamaa lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Tulemused: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. KOREA SÕDA Korea sõda oli relvastatud konflikti Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Aeg: 25. juuni 1950 27. juuli 1953 Osalejad: Põhja-Korea, Lõuna-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL Põhjused: Kommunistlik Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreasse; kommunistliku leviku takistamine....
II Maailmasõda Jüri Gümnaasium Koostajad: .... .... 2014 Sõja põhjused Saksamaa soovis oma ala tagasi, mille ta kaotas versailles' rahulepinguga sealkohas rikkudes rahulepingut Saksamaa sõjavägi jäeti peale 1 Maailmasõda liiga suureks. Austria Anslus Saarimaa tagasi võtmine Saksamaa võttis tagasi Saarimaa, mille oli kaotanud Verssailles lepinguga. 1935. aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse. NB! Pilt Saarimaast Ansluss 1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitler kohtus 12 veb 1938 Austria kantsleriga ja esitas ultimaatumi Nõudis vangistatud natside vabastamist Nende juhi nimetamits valitsuse etteotsa 11. märtsil 1938 esitas Hitler Schusch...
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid üle...
Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia...
Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm ...
Kooli nimi Oma nimi :....:. klass Tsehhi Referaat Juhendaja Lisa ise. 2012 TSEHHI Joonis 1: Tsehhi Pealinn: Praha Pindala: 78 866 km2 Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 532 800 (2010) Rahvastiku tihedus: 133 km2 President : Václav Klaus Peaminister: Petr Necas Iseseisvus : Tsehhislovakkia jagunemisel 1. jaanuaril Rahaühik: kroon Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha) Joonis 2:Tsehhi vapp Joonis 3: Tsehhi lipp TSEHHI VABARIIK Tsehhi Vabariik sai iseseisvaks riigiks 1993. aasta jaanuaris, kui Tsehhoslovakkia jagunes kaheks. Enne Teist maailmasõda kuulus Tsehhoslovakkia maailma kümne industrialiseerituma riigi hulka ning ainsana Ida-Euroopa riikidest säilis seal demokraatia 1938. aastani. Tsehhi pealinn Praha on üle 1000 aasta vana ning seda iseloomustavad uhked ajaloolised ehitised erinevates stiilides. Seetõttu on linn kujunenud pa...
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hrustsov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg pehmendas re ziimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika ämbrisse astumine (Maisi ,,kasvatamine" NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Breznev: 1964 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine (ehk sundkol...
Kultuur ja igapäevaelu 1920.-30. aastail: Millised teadus- ja tehnikasaavutused lihtsustasid igapäevaelu (sh transport) (lk 77); Ehitati üha uusi elektrijaamu, sest elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel. Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused ...
1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujä...
Lepituspoliitika, Austria a., Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Te...
Natsireziim - Teise maailmasõja puhkemise peamine süüdlane? Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei loodi 1919 aastal. Sinna hakkaksid kuuluma maailmasõja tuleustega rahulolematud kodanikud. Patrtei juhiks sai mõnda aega hiljem Adolf Hitler.1945. aastaks partei tegevus lõppes esindajate pagemise, arreteerimiste või enesetappudega. NSDAP juht Adolf Hitler sooritas enesetapu 30 aprillil. Milline oli natside roll II maailmasõja puhkemisel 1.septembril 1939? Kas natside reziimi saab pidada sõja puhkemise ainu süüdlaseks? Pärast I maailmasõja lõpu 1919 aastal sõlmitud Versaille'i lepingust tulenevad reparatsioonid olid Saksamaale rängad. Saksamaa pidi loovutama oma tähtsa tööstus piirkonna Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku kaotas ligi 1/8 esialgesest territooriumist. Saksamaa majandus oli sellega raskes seisus. Sakslased tundsis end Versaille'i rahulepinguga alandatud ja rahulolematud lõid Natsioonaalsotsialistliku Sak...
Maailma poliitiline kaart pärast rahulepingute sõlmimist 19141918 toimunud esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu rajatud Versailles süsteem muutis üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitilist kaarti. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsi rahulepingutega. Paraku ei suudetud luua Euroopas sellist rahvusvahelist süsteemi, mis oleks tulevikus välistanud suure sõja puhkemise. Uute riikide tekkimine Esimese maailmasõja tulemusena lakkasid olemast kolm suurriiki: Habsburgide Austria-Ungari, Romanovite Venemaa ja Osmanite Türgi. Hävinud Austria- Ungari impeeriumi aladel moodustati kolm riiki. Austria muutus väikeseks vabariigiks, mille piirid määrati kindlaks 1919. aasta Saint-Germaini rahuga. Uue riigina Euroopa kaardil kuulutati välja Ungari vabariik, kuid üsna varsti haarasid seal võimu kommunistid. Nad kehtestasid Un...
Potsdami konverents-16.juuli-2.aug 1945-US,NSVL,SBR määrasid saksa korraldamise, roimaris kohtu alla ja Jaapanile ultimaatum Külm Sõda-pärast II MS-poliitiline sõda Ida ja Lääne vahel. Trumani doktriin/Berliini blokaad Trumani doktriin-12.märts 1947-USA välispoliitika, sõjaline, majandusabi Kreekale ja Türgile, et need ei satuks NSVL müjusfääri. Ajend: NSVL vägede koondumine Bulgaariasse Marshalli plaan-1947-abiprogramm laastunud euroopale, kommunismi ennetamiseks. Kestis 4 aastat, anti maj. tehn. abi 13 miljardi USD väärtuses. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prants, Rootsi, SLV, SBR, Sveits, Taani, Türgi. Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majandu...
Tsivilisatsioon-kõrgkultuur. Vanaaja tsivilisatsioonide tunnused:Põlluharimine,karjakasvatus,paiksed inimesed, linnade ja asulate kujunemine,varanduslik ebavõrdsus,klassi ühiskonna olemasolu,seaduste olemasolu,riiklik kord, kirja olemasolu.Tsivilisatsioonid jagunevad:Primaarseteks ehk esmasteks- on tekkinud mingi välismõju tõttu, on kõige vanemad.Sekundaarseteks ehk teisesteks- tekkisid sõltumatud primaarsed tsiviilriigid Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.Sekundaarsed tsivilisatsioonid:hetiidid,foinukiad,juudid.Euroopa vanim tsiviilriik: KreetaKreekaRooma.Vanaaja lõpuks loetakse aastat 476 eKr. Hiinas kulges kõik samalaadselt edasi (siiamaani). Tsiviliseeritud keisririik Hiina,India.Kesk- Aasia,Pärsia,Iraan(tänapäev),Põhja-Aafrika,Egiptus,Rooma impeerium.Türgi,Lääne- ja Lõuna- Euroopa(kõrgkultus).Pärast Lääne-Rooma lagunemist tekkisid selle asemele barbarite kuningriigid.Hispaanias kujunes Lääne-Gootide riik.Prantsusmaal oli keskne Frangi riik.K...
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide re...
KORDAMISKÜSIMUSED §22-24A. 1.Kuidas kehtestati peale II MS Ida-Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid?Millistes riikides see juhtus?Milliseid maid nimetati Rahvademokraatiamaadeks?Miks?(lk44) VASTUS: *Punaarmee kontrolli all olevates euroopa riikides kehtestas NSVL järk-järgult oma ülevõimu. *Esmalt juhtus see Rumeenias,Bulgaarias,Poolas,Tsehhoslovakkias,Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris.Hiljem Ida-Saksamaa (Saksa DV),Hiina Rahvavabariik,Mongoolia,Põhja-Vietnam ja Põhja-Korea. *Rahvademokraatideks nimetati maid , mis olid Moskva võimu all , sest Fidel Castro võimuletulek 1959a.l Kuubal lõi Moskvale tugipunkti Ameerika külje all. 2.Mis on Sotsialismileer? VASTS: Sotsialismileer kommunistlikud riigid. Nt:Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik . 3.Mis on Sotsialistlik Sõprusühendus?Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia...
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat la...
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide re...
II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus ...
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide lepl...
Millal? Kes? Miks? Mis toimus? Kuidas lõppes? Korea 25. juuni 1950 kuni 27. USA, Hiina ja NSVL. NSVL hõivas Põhja- Korea sõda Rahulepingut pole juulini 1953. aastal. Korea ja USA Lõuna- tänini alla kirjutatud Korea. Kumbki kuid lõunas loodi üksteist ei tunnistanud Korea Vabariik ja ja tahtsid teist poolt põhjas Korea endale. Rahvademokraatlik ...
Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimese maailmasõda (1914-1918) oli puhkenud lootuses, et sõjajärgne maailm tuleb parem. Vastupidiselt ootustele halvenes enamus riikide ja inimeste olukord peale sõja lõppu veelgi. Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Verise sõja tagajärjel kaotas elu rohkem kui 10 miljonit inimest. Sõda neelas nii füüsiliselt, kui vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest enam ei toibunudki, nn kadunud sugupõlv. Sõda tõi kaasa massilisi purustusi, hävisid nii linnad kui ka ettevõtted. Majanduslikest raskustest ei suudetud välja tulla ka järgneva kümne aastaga, mis viis ülemaailmse majanduskriisini 1920ndate aastate lõpus. Kuigi sõjas said kannatada kõik osalenud riigid, võib Esimese maailmasõja suurimaks kaotajaks pidada Saksamaad. Kogu vastutus maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Versailles' rahulepingu alusel pidi Saksamaa loo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
