Tornaado e. tromb Koostas:.................. Mis on tornaado? Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga tugev õhupööris. Tekib võimsa rünkpilve all ning laskub hiigelsuure tumeda pilvesambana alla maapinnale. Tornaado teke Tornaado tekib, kui soojad ja niisked tuuled saavad kokku palju külmemate ja kuivemate õhumassidega Tumedast äiksepilvest laskub alla maa peale lehtrikujuline kiiresti liikuv tuulepööris, mis tõmbab endaga kaasa kõik puud, ehitised, autod, vett, elusolendid Hiljem kui keerise jõud nõrgeneb, sajavad need uuesti alla Tornaadod Eestis Eestis on keskmiselt 23 tornaadot aastas, võibolla ka rohkem, kui need tekivad inimtühjadel aladel, kus need jäävad märkamata Viimasel ajal on tornaadode hulk Eestis kasvanud Kuidas end tornaado eest kaitsta? Kui torn...
docstxt/135533369681.txt
Tromb ehk Tornaado Mis on tromb? · Õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. · Väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris. · Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, keskmine kiirus 64 km/h kuni 177 km/h. · Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms Fujita-Pearsoni skaala · Fujita-Pearsoni skaalaga määratakse tornaado tugevust.1. Veebruar 2007 võeti kasutusele Fujita-pearsoni skaala(F-0 kuni F-5), mis näitab tornaado tugevust paremini kui vana skaala. F-5 võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. · F-0 64-116 km/h kerged purustused:pisut purunenud katused; murtud puuoksad; madalajuurelised puud ümber paisatud; sildid purustatud. · F-1 117-180 km/h Mõõdukad purustused: majade katused lahti kangutatud; ratastel majad kergitatud alustelt ja ümber tõugatud. · F-2 181-253 km/h Tuntavad purustused: sõrestikehitiste katused maha re...
Äärmuslikud ilmastikunähtused Keeristormid Katastroofilise mõjuga tohutud pörlevate tuulte ja vihmasajuga tormid tekivad tavaliselt soojade merede kohal, paarkümmend laiuskraadi põhja ja lõuna pool, kus ookeanivesi on soe ja õhk selle kohal niiske. Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 kilomeetri laiuse ala ning liiguvad umbes 15 kilomeetrit tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi ,,silmaks". Seal tuult pole, sest tormituuled pöörlevad ümber oma keskpunkti. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h. Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades. Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktise...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Tornaado Referaat Nimi,klass 2010 veebruar Sissejuhatus Kas ma õpin seda referaati koostades midagi? Kas mulle meeldib see teema ja referaat? Loodusjõud Mis on torm? Torm on atmosfääri häiritusest tekkinud nähtus, mis saab alguse tugevast tuulest, sageli äikesest, suurest sademekogusest, rahest, lumest jne. Eesti on tuulte poolest suhteliselt rahulik, kui võrrelda meid maailma mastaabis tuulisemate kohtadega. Näiteks ei suudaks me ette kujutada tuule kiirust 83 m/s, mis mõõdeti USA tugevaima orkaani Andrew üleminekul. Purustusi kaasa toova tormi puhul on tuule kiirus 20 m/s või suurem. Sellised tormituuled lõõtsuvad Eestimaa saartel kuni 43 päeval aastas, sisemaal vähem. Eesti tuulerekordiks on registreeritud 1969.a oktoobris Ruhnus puhanguliselt 48 m/s. Eelmise sajandi tormi...
Atmosfäär.
Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
<-termosfäär->|
1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohke...
KEERISTORM YASI TEKE · Tekkis Vaiksel ookeanil troopilise tsüklonina · Tegutses keeristormina 26. jaanuar 3. veebruar 2011 ETAPID · Tekkis 1. kategooriana Fidzi ja Tuvalu saarte vahel · Liikudes üle Korallimere 200km/h edela poole, sai keeristormist 31. jaanuaril 3. kategooria tsüklon. · 2. veebruaril ületas tromb Mission'i ranna jõudes 5. katergooria tsüklonina (Austraali skaala järgi) Queenslandi osariiki. · Keeristorm vaibus aeglaselt liikudes Põhja Austraalia osariigil olevale kõrbelisele alale 1. STAADIUM · Tekkis 26. jaanuaril 2011 Fidzi ja Tuvalu saarte vahelisel alal troopilise tsüklonina · 31. jaanuaril sai tormist tornaado ning möödus Saalomoni Saartest 2. STAADIUM · Yasi tromb jõudis Korallimerre · Tsükloni suurus ning tihedus kasvas · 2. veebruaril 2011 muutus keerist...
Ilmateade сводка о погоде ilmaennustus прогноз погоды õhutemperatuur kraad õhurõhk eluvhõbe ртуть sammas tuul jahe прохладный niiske влажный maatuul ветер с суши puhangutuul порывистый ветер mõõdukas tuul умеренный ветер ebasoodne неблагоприятная погода torm tormituul rаju ураган orkaan ураган tuulispark вихрь tuulekeeris вихрь kuristorm вихрь tromb смерч tornaado vesipüks смерч tuulepuhang порыв ветра pagi шквал pärituul попутный ветер vastutuul встречный ветер külgtuul боковой ветер paktaaktuul пассат tihttuul бейдевинд tuule kiirus tuule tugevus pull nähtavus nähtavuse kaugus udu hajuma рассеиваться Ilmateade сводка о погоде ilmaennustus прогноз погоды eluvhõbe ртуть sammas jahe прохладный niiske влажный maatuul ветер с суши puhangutuul порывистый ветер mõõdukas tuul умеренный ветер ebasoodne неблагоприятная погода rаju ураган orkaan ураган tuulispark вихрь tuulekeeris вихрь kuristorm вихрь tromb смерч vesipüks смерч tuulepuhang по...
Orkaan Tornaado Kristjan Laura Orkaanid Orkaan e taifuun e troopiline tsüklon on tugev tuul, mis toob kaasa tormi. Tihti tuleb orkaaniga kaasa ka vihm, mis võib kaasa tuua üleujutusi ja kahjustusi põllumaadele ja hoonetele Tekivad peamiselt hilissügisel ja talvel Euroopas on tihti ründavad orkaanid Suurbritannia ja Iirimaa põhjarannikut ja liiguvad edasi Norra merre Tekivad tihti Kariibi meres ning liiguvad New Orelansi ja Florida poole USA on riik, kus orkaanid on iga hilissügisene nähtus. Paljud on ohutud ja tuleb teha ettevalmistusi, et ei vältida mingisugust kahju Üks laastavaim orkaan oli Katrina (2005), mis tekitas 108 miljardit dollarit väärt kahju ning mis tappis 1245-1836 inimest. New Orelans oli üleujutatud ning inimesed pidid tihti kanuuga ringi sõitma, kuna vett oli linnas nii palju. Tornaadod Tornaado ehk tromb on pööris, mis kontakteerub aluspinnaga Kaasneb äik...
Arteiaalne hüpereemia Arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Eeldused – korras südametöö, veresoonte laienemine. Etioloogia – üldine: Ringleva vere mahu suurenemise tagajärjel (nt. sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt...
Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid Emili Kilg 11c Orkaan Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan Katrina Lõuna-Atlandi kohal nähtuna Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004. Saffir-Simpsoni orkaanide intensiivsuse skaala. Eesti orkaanitugevusega tuuled vastavad peaaegu alati nõrgimatele, 1. kategooria orkaanidele. Tõsise orkaani tugevusega tuuli (50 m/s ja enam) esineb meil ainult keeristormides. Kategooria Tuule kiirus 1 33 - 42 m/s 2 43- 49 m/s 3 350 - 58 m/s 4 59 - 69 m/s 5 70 ja rohkem m/s Tromb Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Varases staadiumis torna...
Tornaadod, trombid, vesipüksid Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris). Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Tornaado peab puudutama ...
VERERINGEHÄIRED HÜPEREEMIA · Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne magistraalsoo...
? Ilma mõju laevaliiklusele Ebasoodne tuul- Elavhõbe- Elavhõbeda sammas- Ilmateade- Ilmaennustus- Kuiv- Külma- Langema- Logiraamat- Mõõdukas tuul- Mõõtma- Mõõtühik- Niiske- Nõrk tuul- Orkaan- Puhanguline- Puhuma- Puhus- Raju- Sammas- Sooja- Soodne tuul- Tuul- Tuulispask- Tuule kiirus- Tuulevaikus maismaal- - Tuulevaikus merel- - Torm- Tornaado- Tuule tugevus- Tugev tuul- Tromb- Tõuseb- Vesipüks- Väljas- Õhurõhk- Õhutemperatuur- 1 2/3/4 5+ 1 2/3/4 5 Britmarii Kroon KV11 Jaanuar, 2012
Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridi...
Transhapped Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv. Taimeõlide tahkestamisel tekib teatud määral transhappeid, mille toimet peetakse lähedaseks küllastunud ...
KT1 1) Miks suureneb hematokriti väärtus, kui organism on kaotanud vett (eksikoosi seisund; Selline olukord võib tekkida näiteks tugeva higistamise tagajärjel, kui samaaegselt ei tarvitata piisavalt vedelikke.). Vereloome aktiivsus ei ole samas muutunud. V. Vett kaotavad kõik organismi koed, kaasarvatud veri. Vereplasma maht väheneb, seetõttu on vererakkusid vereplasmaga võrreldes suhteliselt rohkem - hematokriti väärtus suureneb. 2) Mis juhtub kui ühe jäseme lümfisooned katkevad või sulguvad? V. See jäse tursub, tekib lümfödeem. Kui lümfiteed on lõhutud, ei saa kudedesse kogunev vesi normaalselt tagasi vereringesse liikuda. Normaalselt dreneerivad lümfisooned rakkuvahelist ruumi, vesi liigub lümfisoonte kaudu lümfijuhadesse, mis omakorda suubuvad rindkeres olevasse õõnesveen. 3) Kirjelda lühidalt vere transpordi funktsiooni. Transpordi funktsioon vere liikum...
PUHJA GÜMNAASIUM Inga Konovalova TAIFUUNID, TORNAADOD, TROMBID Lühireferaat Juhendaja: Merilin Must Puhja 2014 Sisu Orkaani anatoomia Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest Tugevamad tornaadod Eesti pinnal Miks tekivad tornaadod-tuulispasad? Tornaadode kiirus ja teekond Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud kõige madalamad õhurõhud. Neid paneb liikuma jõud nimega õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madala...
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
ATMOSFÄÄR Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle plane...
Geneetika Polüalleelsus-tunnuse määramisel osaleb rohkem, kui kaks alleeli aglutinatsioon-punaliblede kokkukleepumine(tekib tromb) suguliitelised geenid-Sugukromosoomides olevad geenid, mis ei määra sugutunnuseid daltonism-rohepunapimedus(4%meestest) polügeensus-Kui tunnus on määratud mitme geeniga suguliitelised haigused-haigused, mis päranevad sugukromosoomide kaudu hemofiilia-vere hüübimatus sugukromosoom-isendi soo määrav kromosoom MENDEL:1.homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimese järglaspõlvkond on genotüübilt heterosügootne ja fenotüüilt sarnane dominantsete vanematega 2.lahknemisseadus-heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 lahkemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilt 1:2:1 3.sõltumatu lahnemise seadus-homosügootsetevanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid F2 põlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineerivad vabalt MORGAN:Tunnused, mida määravad gee...
Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu v...
Hemofiilia ehk verejooksu peatumise häired võivad olla kaasasündinud või eluajal omandatud. Omandatud veritsusi põhjustavad näiteks ravimid ja autoimmuunhaigused. Kaasasündinud veritsushaigusi tuntakse koondnime hemofiilia all. Hemofiilia korral esinevad verejooksud haavadest, sisemised verejooksud lihastesse ja liigestesse. Hemofiiliahaigetel on üks hüübimisfaktor puudu, seetõttu verejooksu korral stabiilne tromb ei moodustu ja verejooks ei peatu. Hemofiilia A ja B on sugukromosoomiga X seotud pärilikud haigused, mistõttu haigust põevad ainult mehed. Kui meeste X kromosoomis olev hüübimisfaktori geen ei ole korrektne, areneb inimesel hemofiilia. Hemofiiliahaige pojad on terved, kuid tütred on haiguse edasikandjateks, sest nad omavad ühte Xkromosoomi defektse hüübimisfaktori geeniga isalt. Hemofiiliahaigete ravi on kompleksne hõlmates paljusid arste...
1. Mida nimetatakse pedosfääriks? Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüpi muldadest. 2. Mida nimetatakse mullaks? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus. Bioloogiline murenemine algab lihtsamate organismide kinnistumiseda murendi pinnale. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed. Biokeemilisele murenemisele lisandub ka füüsikaline murenemine. 6. Lähtekivimi tähtsus mulla kujunemisel. Lähtekivim määrab ära mulla omadused. Nt: toitainete sisaldus, niiskus jne... 7. Mul...
Süda ja vereringe 1. Südame ehitus: kojad, vatsakesed, klapid, arterid, veenid; kus on arteriaalne, kus venoosne veri. Vastus: Koda- südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda *Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia *Algab sü...
Tallinna Reaalkool Venoosse trombembolismi seos pahaloomulise kasvajaga Uurimistöö Koostaja: Brigita Maria Raave 11.b Juhendajad: PhD Katrin Nõukas, PhD Marika Tammaru Koolisisene juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2019 Sisukord Kasutatud mõisted............................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Kirjanduse ülevaade ................................................................................................................. 8 1.1 Hemostaas ................................................................................................................
Õhumassid-tohutu suur õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. - kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, siis tema omadused ka muutuvad.' -Coriolisi jõud on tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale. Lõunapoolkeral vastavalt vasakule. -Osata õhumasside liikumist ekvaatori ja pooluste vahel iseloomustada..igat etappi. -Jugavool-troposfääri ülaosas länest itta puhuvate tuulte vöönd.Õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu tüttu. -Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise. -Maakera troposääris valitsevad tuuled: polaarne idatuul,läänetuul,kidepassaat,kagupassaat,läänetuul,polaarne idatuul -lõunalaius,idapikkus jms korrata -Passaadid:püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30.laiuskraadide vahel. Ka lääne ja idatuuled on püsivad tuuled -Kohalikud tuuled:Mussoonid,Briisid,Föön,Bora,Tromb ...
Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis. Parem koda ...
AnneVahtramäe Vere- ja lümfiringehäired Vereringe ja lümfiringe Normaalse vereringe tagavad: häired kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund - süda - veresoonkond Anne Vahtramäe MD, MNSc - veri vereringe normaalne regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 2 Hüpereemia e liigveresus Arteriaalne hüpereemi...
1. Treenimise positiivsed mõjud südamele Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. (Veigel, 2014) Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised, näiteks lihasrakkude hüpertroofia, teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. (Veigel, 2014) Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on treenimine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingi...
6. VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS 1)Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · kannab kehas laiali toitaineid · kannab laiali hapniku · viib ära jääkained rakkudest ( ainevahetus ) · kannab laiali hormoone · ühtlustab keha temperatuuri · trantspordib kaitserakke ja entikehi 2)Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Südat ümbritseb südamepaun. Süda jaotub kaheks pooleks: paremaks ja vasakuks. Mõlemas on koda ja vatsake seega on süda neljaosaline. Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse · kehaveenid - toovad hapnikuvaese vere paremasse kotta · parem koda - veri liigub paremasse vatsakesse...
VERE ÜLESANDED *aineid laiali kanda *on siduvaks koeks *tagada organismi kaitse *organismi temperatuuri ühtlustada VEREPLASMA ÜLESANDED kannab organismi laiali toitained ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse MILLEST SÕLTUB VERE HEMOGLOBIINISISALDUS? Raseduse korral väheneb, treenitud inimestel on rohkem. VERE HÜÜBIMINE vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela tekib ühend fibriin fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse vererakud takedavad -halb on see, et osadel inimestel veri ei hüübi ja oht on liiga palju verd kaotada ning vahel kui veresoon on seest vigastatud, siis võib juhtuda nii, et fibriinivõrgustik sulgeb veresoone ja tekib tromb VERERÜHMAD.VEREÜLEKANNE vererühmade erinevus on tingitud erinevatest vere rakkude koostises vale vererühma vereülekanne võib tekitada erütrotsüütide kokkukleepumist ning selle tagajärjel surma (rh-...
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. VÄLK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem...
6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINA...
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapuna...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millised häired (südame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hõlmased klapid? 2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused? Arterid-Veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub kiiremini kui veenides. Veenid-Veresooned, mis juhivad verd kudedest südamesse. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed ning mitmekihilised. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Kapillaarid-Ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Õhuke sein koosneb ühest rakukihist. Kapillaarides toimub nii gaasivahetud kui ka toit- ja jääkainevahetus. 3. Milles seisneb südametsükli erinevate etappide tähtsus? 1) Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse, kust see saab edasi liikuda kas kopsude...
Osula Põhikool Looduskatastroofid Referaat Õpilased: Maicel Varblane ja Andreas Habe Klass:8 Osula 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin...................................................................................................................................... Lumetorm....................................................................................................................................... Lumetorm Monika...............................................
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majad...
1)Osooniaugud Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfrääris.Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.Kõige suurem oht on kevadel, siis on osooni vähem ja päikesekiirgus suurem. Peamisteks osooni laguntavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide ja jahutusseadmete kasutamisel. 2)Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on gaasid mis neelavad hästi soojuskiirgust. Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk ork...
Vereringeelundkond ülesanded: 1)ainevahetus 2)temperatuuri regulatsioon (vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri) 3)hormonaalne regulatsioon venoosne veri- hapnikuvaene ; arteriaalne veri- hapnikurikas arter- veresoon, mis kannab verd südamest välja ; veen- veresoon, mis kannab verd südamesse Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema e...
Eesti parasvöötme üleminekuala mereliselt mandrilisele mereline alla 10´C, sademete rikas, tuulisem, mandriline üle 10´C, sademete vaene tuulevaiksem. Kliimat kujundavad tegurid päikesekiirgus (sõltub langemis nurgast 20´-52´, aastaajast suvel 18h talvel 6h, pilvisusest suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel...
Sallivuse ja sallimatuse problemaatika meie ühiskonnas Kui kuuleme sõna tolerantsus, siis enamjaolt täheldame seda kui midagi positiivset. On ju leplikkuse definitsioonile omane austus, inimkonna võimelisus tunnustada erinevaid hoiakuid, ideoloogiaid. Vastukaaluks aga teadvustatakse meid tihti läbi meedia, kuidas inimeste tolerantsus või selle puudumine ühiskonnas kurja teeb. See liigub ringi nagu tromb, millele on iseloomulik ajapikku minna üle tornaadoks. Kas tuultekeerise vaibumiseks peaksime kasvatama endis sallivust või minna hoopis vastupidisele teele? Ajalugu on näidanud, et erinevatel kultuuridel, teistsuguste maailmavaadetega inimgruppidel, on läbi aegade olnud probleeme üksteise tunnustamisega. Toetudes kasvõi juutide ja araablaste igipõlisele vastuolule. Selle üle aga, kui palju on lahkhelide põhjuseks erinevad uskumused, võib pikalt vaielda. Miks ei saa muslimid ja juudid Lähis-Idas üksteise kõrval rahulikult elada, kui...
S�DA - lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise S�dame lihaseline vahesein jagab s�dame VASAKUKS ja PAREMAKS POOLEKS Vasakus pooles HAPNIKURIKAS veri Paremas pooles HAPNIKUVAENE veri S�DAMEKLAPID tagavad vere �hesuunalise liikumise S�damelihased t��tavad automaatselt. K�ige PAKSEMAD s�damelihased on vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse �le terve organismi laiali. S�DAME TS�KKEL 1) Kodade kokkut�mme (0,1 sek) 2) Vatsakeste kokkut�mme (0,3 sek) 3) Kogu s�dame puhkus (0,4 sek) S�dame verevarustus suureneb f��silise koormuse, r��mu, ehmatuse jne korral. Kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust. S�da suurendab k�ll l��gi- sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka. Elektrokardiogramm v�imaldab otsustada, kas s�dametalitlus on korras ja avastada s�damehaigusi. VERERINGE - vere liikumistee organismis VERESOONED - torujad elundid., mida m��da veri ringleb 3 t��pi: ARTERID -viivad verd s�damest organitesse -h...
Atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev õhukiht. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja seda kasutavad organismid hingamisks. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. Troposfäär on kõige alumine kiht, paikneb valdav osa õhkkonna massist, seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Statosfäär teine kiht, siin paikneb osoonikiht, temperatuur tõuseb kõrguse kasvades. Mesosfäär - õhk on hõre, osooni ole.Termosfäär kõrgeim kiht, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne. Mida selge...
Atmosfääri kontrolltöö Atmosfääri koostis ja ehitus Mõisted: Atmosfäär ehk õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Troposfäär- atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub polaaraladel 8 km ja ekvaatoril 17 km kõrgusele. Statosfäär- atmosfääri kiht, mis paikneb troposfääri kohal, merepinnast 17- 50 km kõrgusel. Osoonikint- peamiselt stratosfääris, 15- 55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust. Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks l...
Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni, mis südamest verd kudedesse viivad, nimetatakse arteriteks. Arterite seinad on paksud ja elastsed, nendes on tugev lihaskiht. Iga kokkutõmbega paiskab süda arterisse suure rõhu all verd.Arterite elastsus võimaldab neil seda taluda.Veri liigub südame kokkutõmmete survel. Veri liigub kiiremini kui veenides, kuna süda pumpab verd suure survega. Suured arterid jagunevad aina peenemateks arteriteks, milles liigub veri kapilaaridesse. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Seinad on veenidel pehmed ja õhukesed, lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ...
1. Kirjelda klaudikatsiooni olemust (k.a haige uurimine ja ravi). Klaudikatsioon avaldub koormussituatsioonis, kus arteri ahenemise või umbumise tagajärjel perifeersemad koed ei saa piisavalt hapnikku ning anaerobse metabolismi tagajärjel koguneb lihasesse piimhape, mida patsient tunneb valuna. Patsient on sunnitud seisma jääma, lihas vabaneb siis piimahappest ning haige saab edasi kõndida. Klaudikatsiooni põhiline tekkepõhjus on ateroskleroos. Klaudikatsioonivalu – aortofemoraalse piirkonna ummistus põhjustab sääremarja- või reievalu, reiearteri ummistus sääremarjavalu ja säärearterite ummistus jalatalla tundetust käimisel. Esineb ka jalgade kahvatust ja külmatunnet jalgades. Suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge fibrinogeenitase (vere hüübimist soodustav valk) vereplasmas ning hüperhomotsüsteineemia (väävlit sisaldav aminohape) suurendavad klaudikatsiooni esinemist. Uurimine: - Klaudi...
Atmosfäär ehk õhk Õhuvöö paikneb kuni 1200 km pikkuse vööna Peamised gaasid, mis esinevad õhus N2 – 78% O2 – 20,9% Ar – 0,93% CO2 – 0,04% Lisandgaasid – He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O Õhu füüsikalised omadused Värvitu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit 760 mmHg normaalne õhurõhk 𝜌 = 1,226 kg/m3 Atmosfäär jaguneb erinevateks kihtideks omaduste ja koostise alusel 1. Troposfäär ulatub 6/8 – 20 km kõrgusele Maise päritoluga tahked osakesed Ainuke kiht, kus on vesi! Õhurõhk langeb 1km/100 mmHg Temperatuur langeb 1km/ 6oC (võib langeda ~ -60oC) 2. Stratosfäär ulatud kuni 50 km kõrgusele O3 takistab UV-kiirguse hulga jõudmist maapinnale Temperatuur tõuseb kiiresti 3. Mesosfäär ulatub kuni 85 km kõrgus...
REIELUUKAELA MURD POSTOPERATIIVNE PERIOOD Iseseisev töö REIELUUKAELA MURD Reieluukaela murd tekib kõige sagedamini kukkumise tagajärjel. Reieluukaela murrud on tüüpilised vanemaealistele inimestele luude hapraks muutumise tõttu, kuid murde võib esineda ka noorematel inimestel tugeva trauma toimel. (Roberts jt 2007.) Luude hapraks muutumist suurendavad osteoporoos (luustiku süsteemne haigus, mille tagajärjel luud hõrenevad), arterioskleroos, pikaajaline kortisoonravi, südamepuudulikkus ja diabeet (Mustajoki jt 2001). Reieluukaela murdude arv maailmas oli 1990. aastal 1,7 miljonit, arvatakse, et see tõuseb 2050. aastaks 6,3 miljonini (Maasalu 2004). Murru tunnused: · Tugev valu murru piirkonnas pärast kukkumist · Ei saa jalale toetuda · Selili lamades ei saa jalga liigutada · Turse murru kohas · Jalalaba välisrotatsioonis (harva sissepoole pöördunud) · Vigastatud jalg on lühenenud (Kutsar 19...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
