Joonte orienteerimine. Nurga mõõtmine. Maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid Joonte orienteerimine Orienteerimiseks nimetatakse plaanil olevate joonte asendi määramist ilmakaarte suhtes. Ilmakaared määratakse seisupunkti meridiaani järgi. Jooni võib orienteerida: 1. geograafilise meridiaani ehk tõelise meridiaani suhtes 2. magnetilise meridiaani ehk põhja-lõuna suuna suhtes 3. ristkoordinaadistiku X-telje suhtes Topograafia ülesannete lahendamisel toimub orienteerimine geograafilise meridiaani järgi Lähtesuunaks punktis on sellisel juhul meridiaanikaare puutuja K, T punktid maaellipsoidil PP’ maaellipsoidi pöörlemistelg N geograafilise meridiaani põhjasuund S geograafilise meridiaani lõunasuund NS meridiaanikaare puutuja punktides K ja T Maastikul saadakse kompassi magnetnõela abil magnetiline põhja-lõuna suund. Kuna magnetpoolused ei ühti geograafiliste poolustega, siis magnetiline põhja-lõuna suund ja geograafilise meridiaani suund...
1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d, TK nurk tõelise meridiaani ja laeva pikitasandi vahel KK nurk kompassimeridiaani ja laeva pikitasandi vahel MK nurk magnetmeridiaani ja laeva pikitasandi vahel Ku...
Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla, nim. nivoopinnaks. Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel Kaldenurk _ on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Kaldenurk võib olla _ 90 1 km2= 100 ha (1 km x1 km) 1 ha = 100 aari= 10 000 m2 (100m x 100 m) 1 a (aar) =100 m2 (10m x 10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m x 1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm x 1 dm, 10 cm x 10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm x 1 cm) Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva vertikaaltasa...
41 42 ELJ II eksamiküsimused ja vastused 1. Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks. 3) Lühiajaline välisjõu mõju –näiteks löök- peateljele ei muuda tema suunda, küll aga põhjustab tema kiire võnkumise tasakaaluasendi ümber. Neid võnkumisi nimetatakse nutatsiooniks. ...
Kristel Metsla G1L Juhendaja: Tiiu Saava Nõelravi Mis on nõelravi? Nõelravi ehk akupunktuur on Hiina rahvameditsiinist pärit alternatiivmeditsiini meetod, mis püüab patsiendi seisundit parandada, torgates tema kehal teatud punktidesse peenikesi väärismetallist nõelu. Ajalugu Ulatub aastatuhandete taha Huan Ti Nei Ching esimene raamat nõelravi põhiprintsiipidest (206 eKr 220 pKr) Autoriks Kollane Imperaator Huang Ti Aluseks 3 suunda Daoõpetus YangYin'i õpetus Viieelemendi õpetus Meridiaanid Inimese organismil on eriline süsteem, mis ühendab keha ülemist ja alumist osa ning ühendab kõiki "õõnsaid" ja "mitteõõnsaid" elundeid. Eristatakse 12 põhilist meridiaani: 6 Yang meridiaani õõnsad elundid 6 Yin meridiaani mitteõõnsad elundid Haiguste põhjuseks peetakse organismis tekkinud Yang-Yin tasakaaluhäiret- keha Y...
GEODEESIA EKSAMI KOKKUVÕTE 1. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõdistamiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad ja ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Teiste erialadega on seotud: füüsika, matemaatika, geograafia, geofüüsika, astronoomia, kartograafia jne. 2. Geoid- keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Ekvaatoriaal-pooltelg 6 378 137m Polaartelg 6 356 752m Ekvatoriaal P 40 075 km Keskmine R 6 371 km 3. Laiuskoordinaat (j) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel. Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S). Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja...
SISSEJUHATUS GEODEESIASSE. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ...
1. mensulmõõdistamise põhimõtted, kippreegel on mittepöörlev suunavõtuinstrument mensulmõõdistamise jaoks 2. projektsioonid - stereomeetriline, ortograafiline lk42 3. nivelleerimise põhimõtted 4. erinevad GPS süsteemide nimed 5. aerofotost ortofoto saamine 6. mõõteriistade nimetused ja nende funktsioonid 7. mõõteriistade töösoleku kontroll 8. mõõtmise tüübid erinevates situatsioonides 9. kollimatsiooniviga ja muud vead Kollimatsiooniviga:c = (RV RP ± 180o)/2. The word is related to "colinear" "Collimation" refers to all the optical elements in an instrument being on their designed optical axis. Pikksilma viseerimstelg peab olema risti pööramisteljega. Nurk nende kahe telje vahel ongi kollimatsiooniviga. (lk 205 õpikus1). Kollimatsioonivea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Inklinatsiooniviga tekib kui pikksilma pööramistelg ei ol...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 8 TO: Töö eesmärk: Maa magnetvälja Töövahendid: Tangensgalvanomeeter, magnetilise induktsiooni ampermeeter, ümberlüliti, reguleeritava horisontaalkomponendi määramine. väljundpingega alalispingeallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Maa magnetväli on oma kujult ligilähedane magnetiseerunud kera magnetväljale. Praegusajal asetsevad Maa magnetpoolused, mille asendid pikkamisi muutuvad, suhteliselt lähedal geograafilistele poolustele (joonis 8.1). Kanada Geoloogiateenistuse andmetel on viimasel sajandil magnetilise lõunapooluse keskmine liikumiskiirus olnud 11 km aastas. Seejuures on 1970. aastatest alates kiirus kasvanud 40 km-ni aastas. Sajand tagasi asu...
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on tä...
Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetili...
Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma ...
GEODEESIA, GEOMAATIKA, GEOID, ELLIPSOID, KOORDINAADID Mis on geodeesia? * Geodeesia (kr geodaisia ‘maajagamine’) - teadus Maa pinna mõõdistamisest ja kaardistamisest (F. R. Helmert 1843-1917) * Rakendusteadus, mis on tihedalt seotud astronoomia, füüsika, geofüüs., matem., kartograafiaga, tänapäeval tehnikaga (satelliidid, lennundus, fotograafia, informaatika) * Geodeesia on tähtis ehituses, planeerimises, metsanduses, põllumajanduses, sõjanduses jm * Geodeetilised mõõtmised on aluseks plaanide ja kaartide koostamisel * Geodeetilised mõõtmised ning nende põhjal arvutatud geoidi mudeleid kasutatakse ka nt nutitelefonides (GPS) Geodeesia jaguneb: • Kõrgem geodeesia – Maa kuju ja suurus, teooria • Geodeetiline mõõdistamine (geodeetilised tööd) – riiklikud, rahvusvahelised rakendused (arvestavad Maa kumerust) • Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograa...
LABORATOORNE TÖÖ nr.2 "Mõõtmised topograafilisel kaardil II" Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine (vt. Randjärv, J. Geodeesia I, Tartu 1999, lk 82-84) Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid. Lahendus: Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Nende puhul võetakse Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks pöördellipsoid. Punkti geodeetilised koordinaadid leitakse valemite B=+B ja L=+L abil, kus on punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laius, on punktist lääne pool asuva lähima meridiaani pikkus, B ja L on laiuse ja pikkuse juurdekasvud. Võtan arvesse, et B-teljel 3,7 cm60 ja L-teljel 1,9 cm60. Punkti 1 lõuna pool asuva lähima paralleeli väärtus on 5845, selle juurdekasv kaardilt mõõdetuna on 0,95 cm. Ristkorrutise abil leian , ehk x15. Seega liites juurdekasvu, saan B väärtuseks 584515. Punkti 1 lääne pool asuva lähima meridiaani väärt...
Kõrgem geodeesia – geodeesia haru, mis tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega Ellipsoid – Maa matemaatiline mudel Geoid – maailmamerede rahulikus olekus olev pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa-alale; füüsiliselt deformeerunud Maa mudel Horisontaalprojektsioon – maa reaalse pinna kujutamine tasapinnal; looduses oleva pinna kujutamine tasapinnal Horisontaalnurk – kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontasapinnal Vertikaalnurk – mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk Kaart – reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal; suuremate alade jaoks Plaan – moonutusteta maapinna kujutis tasapinnal; väiksemate alade jaoks Koordinaatsüsteemid: Geodeetilised k. (meridiaanid ja paraleelid; laius ja pikkus), Ristkoordinaadid (telgmeridiaan ja ekvaatorjoon või nendega II suunad), Polaarkoordinaadid (horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absolu...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59 11' 53" 24 59' 22" 6562,5 556,550 2 59 12' 58" 25 01' 16" 6564,55 558,4 3 59 11' 16" 25 00' 35" 6561,4 557,7 Maapinna punktide asukoht plaanidel ja kaartidel määratakse kindlaks koordinaatide abil. Põhilised kasutatavad koordinaatide süsteemid on järgmised. 1. Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks võetakse pöördellipsoid. Nivoopinnaks nimetatakse...
Mõõtkava Mõõtkava näitab kui palju on tegelikke suurusi looduses kaardil vähendatud. Mõõtkavasi on kolme tüüpi: *Arvmõõtkava näit. 1: 85 000 000 *Võrdlusmõõtkava näit. 1cm 850 km *Joonmõõtkava näit. Kompass ja asimuut Kompass on abivahend põhja/lõuna suuna määramiseks. Põhjasuuna asimuut on 0. Asimuusiks nimetatakse nurka mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekt suuna vahele. Ajavööndid Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi. Maakeral on 24 ajavööndit, neist läänepooole (<) liikudes tuleb kell tagasi keerata, Idapoole (>) liikudes kella edasi kerida. Liikudes üle kuupäevaraja läänest itta jõuad samasse päeva. Liikudes üle kuupäevaraja idast läände jääb üks päev vahele.
Mõisted Geodeesia teadus maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. Topograafia maapinna kirjeldamine. Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, desifreerimine, joonise koostamine. Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide ...
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja ...
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ...
1. Millistest komponentidest koosneb Maa leida: joonepikkus S1-2, otse ja vastuasimuudid A1-2 Epohh – sündmuse juhtumise moment raskusjõud (raskuskiirendus)? Millest kumbki A2-1 teatud ajaskaala suhtes. komponent oleneb? Mis on raskusjõu (-kiirendus) 29. Mis on võetud GPS standardepohhiks? ühik ja selle dimensioon? F – Maa . Millistes ühikustes mõõdetakse GPS aeg? gravitatsioonilisest külgetõmbejõust ja P – Maa GPS standardepohh on 06.jaanuar 1980 kell pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõust. F oleneb 0 UT. Sellest nullhetkest alates näidatakse anomaalsete tiheduste j...
Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendatud Kuningriik Mirjam Süvari Ühendkuningriigi loodusgeograafiline asend Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendatud Kuningriik asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Ühendkuningriiki ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaad ja Inglismaad eraldab teineteisest La Manche'i väin. Üldandmed Riigi pindala on 244 900 km². Ühendkuningriik jaotub kaheksaks maaalaks. Seitse neist maaaladest katavad Suurbritannia saart. Ühendkuningriigi rahvaarv on 59 313 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 245,5 in/km². Enamus inimestest on varajaste Euroopa vallutajate järeltulijad. Riigi pealinn on London. Riigikeel on inglise keel. Maismaa paikneb 49° ja 59° N...
Laboratoorne töö nr. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Ülesanne 1 Eesmärk: Geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine kolmele punktile. Töövahendid: Eesti baaskaart nr. 7412, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, kalkulaator. Tabel 1. Punktide geodeetilised ja ristkordinaadid Punkt B L X Y o o 1 59 38’2“ 26 29’19“ 6613,25 640,4 2 59o38’14“ 26o32’25“ 6613,75 643,23 3 59o36’57“ 26o30’57“ 6611,275 641,90 Kirjeldus: X koordinaadi saamiseks, tuleb kaardil leida sellele punktile lähim lõunapoolse ristkoordinaati joone väärtus ja liita sellele juurdekasv- juurdekasv näitab kui palju on punkt kõrgemal lähimast lõunapoolsest võrgu joonest. Y koordinaadi leidmiseks tuleb lähi...
1. Selgita kartograafilise projektsiooni mõistet. Lk.12 Kartograafiliseks projektsiooniks nimetatakse Maa pinna või selle osa kujutamist kaardil ettenähtud üldises mõõtkavas ja teatud matemaatiliste seaduspärasuste kohaselt. Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavali...
Laagri Kool Anders Celsius Referaat Koostaja: Rene Kriisa Juhendaja: Ly Reiman Laagri, 12.10.2011. Sisukord 2: Sisukord 3: Sissejuhatus 4: Elulugu 5: Tegevused Uppsalas 6-7: Ringreisid ja ekspeditsioonid 8-10: Olulisemad tööd ja saavutused 11: Kokkuvõte 12: Kasutatud kirjandus ja allikad Sissejuhatus Selles referaadis tuleb teemaks Anders Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom Uppsalast. Juttu tuleb Celsiuse mõnedest retkedest ja ekspeditsioonidest, tema avastustest ja leiutistest ning elust. 'Eluloo' peatükis tuleb juttu A. Celsiuse elust ja haridusteest. Peatükis 'Tegevused Upssalas' on kirjas Celsiuse tegevused kodulinnas Uppsalas, näiteks observatooriumi ehi...
1 MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut. Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi. Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast, et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril. Meresõiduastro...
Kiirgusbilanss maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguse vahe. Isoterm ehk samasoojusjoon ühendab ühesuguse temperatuuriga piirkondi. Mussoon püsivad tuuled, mis puhuvad kaks korda aastas suunda muutes, puhudes ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõh...
Topograafiline kaart maastiku üldistatud kujutis, kus on erinevad objektid ja nähtused märgitud leppermärkidega. Kaardi mõõtkava 2 nulli vähemaks siis saad teada mitu m vastab 1 cm-le. Joonleppemärgid joonekujulised objektid nt teed, elektriliinid jne, mille pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Mõõtkavatud leppermärgid niisugused objektid, mida ei ole võimalik väljendada kaardi mõõtkavas väikeste mõõtude tõttu. Pindleppermärgid kontuuride ja mõõtkavade leppemärgid, mis näitavad kaardi mõõtkava objektide pinda. Valge või kollane lagendik. Pruun pinnamood, teed. Must ja punane inimtegevusega seotud objektid. Maastikupunkti absoluutkõrgus punkti kõrgus merepinnast. Suhteline kõrgus kõrgus künka jalamilt. Põhihorisontaalid samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele. Mägi või küngas vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul vesi voolab juurde ja ära kahest kül...
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3...
Laboratoorne töö nr 4 Joonte orienteerimine Direktsiooninurgad 12 = 122° 13 = 154°30 Tõelised asimuudid A12 = 124° A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. 1 = A12 - 12 = 124° -122° = 2° 2 = A13 - 13 = 156°30 -154°30 = 2° Kaardil on SW : 1°51 a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punkti geodeetiliste koordinaatide järgi. = L × sin B, kus L = L - Lt ja Lt = 24°00, see on te lg meridiaani väärtus. L1 = 26°185 - 24° = 2°185 1 = 2°185 × sin 58°5526 = 1°5816 L2 = 26°2033 - 24° = 2°2033...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Nõelravi Referaat Koostaja: Tarvo Kuus Juhendaja: Anna - Liisa Parm Tartu 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 Ajalugu 4-5 Traditsiooniline Hiina meditsiin 6 Traditsioonilise Hiina meditsiini seisukoht 6 Nõelravi punktid ja meridiaanid 7 Nõelravi kasutamine 9 Nõelravi näidustusi 10 Nõelravi vastunäidustusi 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Nõelravi kuulub ...
1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest er...
Sõnasta magnet, püsimagnet ja magneti poolused. Kus kaustatakse magneteid? Magnet on keha, mis pöördub ühe otsaga põhja-, teisega lõunasuunas. Püsimagnet on magnet, pärast mille kokkupuudet nt rauast kehaga säilib raual magneetiline omadus ka peale eemaldamist. Magneti poolused on magneti kohad, kus tema mõju raudesemetele on kõige suurem. Milles seisneb Oersted'i katse? Selgita. Teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe. Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel. Voolu katkestamisel läheb magnetnõel tagasi oma endisesse asendisse. Kui voolu suunda juhtmes muuta, pöördub ka magnetnõela põhjapoolus teisele poole. Voolu magnetilise toime tõttu mõjutab vooluga juht tema läheduses olevat magnetnõela. Mõju edasikandumine toimub magnetvälja vahendusel. Sõnasta parema käe reegel. Kui parem käsi paigutada nii, et selle väljasirutatud p...
Sissejuhatus astronoomiasse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Astronoomia Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arengust. Astronoomia arengut soodustanud tehnikasaavutused Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei) Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859, Bunsen, Kirchhoff) Raadiofüüsikaliste meetodite loomine (1937, USA) Elektronarvutite ehitamine (1943 1946 USA) Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika (1957 1958, NSVL ja USA) Astronoomia harud a stro füsika ko sm o gn ia A stro nm ...
Merkaatori projektsioon Loksodroom Püsikursil sõites laev kulgeb mööda loksodroomi Loksodroom lõikub meridiaanidega ühe ja sama nurga all. See teeb sõidu mugavaks ja lihtsustab laeva tee arvestust. Tegelikult sooritab mööda loksodroomi sõitev laev spiraalkujulise teekonna maakeral , mis läheneb lõpmatult poolusele. Ortodroom Ortodroom on suuringi kaare lõik , ja lühim tee maakera kahe punki vahel. Ortodroom ja meridiaanide vahelised nurgad muutuvad , seega on ortodroom merkaator projektsioonis merekaardil kõver joon. Ortodroom ei ole kõver joon kui me sõidame täpselt mööda ekvaatorit. Sõidul mööda suurringi kaart tuleb ortodroom ja kursid eelnevalt välja arvutada. Sõitu ortodroomil kasut. Ookeanite ületamisel.Sõiduvõit võib olla sadu miile. Kahte punki maakeral läbib ainult üks ortodroom. Nõuded merekaartidele 1 Pidev graafiline arvestus laeva liikumise kohta eeldab laeva tee ja orientiiri...
MAGNETISM. Kordamisküsimused. 1.Mis on magnetväli? Kuidas magnetid üksteist mõjutavad?Ümbritseb magneteid ja vooluga juhte. N-S tõmbuvad, N-N tõukuvad. 2.Mis on püsimagnet?Kuidas selgitatakse raua magneetumist?Püsimagneti ümber on püsiv magnetväli. Raua elektronidel on oma väike magnetväli, mis on põhjustatud nende laengutest ja liikuvusest. 3.Mis on magneti poolused?Kuidas neid nimetatakse?Magneti poolused on kohad, kus on magnetväli tugevam. Nim. Lõuna ja põhjapoolus. 4.Kas magneti põhja ja lõunapoolus saab üksteisest eraldada?Miks?Ei saa, sest kui lõikad magneti katki jääb ühele poole põhja poolus ja teisele lõuna poolus. 5.Kuidas saab magnetvälja kindlaks teha?Saab kindlaks teha rauast esemetega/ vastastikmõju kaudu. 6.Miks tekib vooluga juhi ümber magnetväli?Laetud osakeste liikumise tõttu. 7.Kas seisva laetud osakese ümber esineb magnetväli?Ei, sest magnetväli tekib ainult laengu liikumisel. 8.Mida nimetatakse magnetvälja jõujoone...
· Geograafia-teadus maast ja tähendab Kreeka keeles maa kirjeldust. · Esialgu tegelesid geograafid vaid maa ja selle piirkondade uurimisega, hiljem aga hakati otsima vastust küsimustele, miks nende piirkondade eripärad tekivad ? · Geograafia uurib: loodusnähtusi inimeste elu · Sellest lähtuvalt jaguneb geograafia kaheks : loodusgeograafia ühiskonnageograafia · Antiikmaailmas arvati et maa on ketas, mis mis ulbib maailmameres, kui seda arvas lihtrahvas. · Vastupidist oletati aga kuuvarjutuse põhjal, sest siis langeb maale kuu vari. · Erasthenes Esimene kreeklane, kes arvutas välja umbkaudse maa ümbermõõdu u 40 000 km. Elas enne kristust. · Ptolemaios- Antiikmaaima kuulsaim geograaf, kes koostas esimese tõese maailmakaardi, mis oli täiustatud kaardivõrguga. Ta oli kreeklane ja pidas ka maad kera kujuliseks. · C.Kolumbus 1492. Aastal rändas otsima mereteed Indiasse, sinna ta...
KORDAMINE 10 klass MEHAANIKA LIIKUMISED Ühtlane sirgjooneline liikumine : liikumisvõrrand,liikumisgraafik, kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos, nihe, nihkevektorite liitmine , kiiruste liitmine , keskmine kiirus Ülesanne: Kopter lendas tuulevaikse ilmaga kiirusega 90 km/h täpselt põhja suunas. Leia kopteri kiirus ja kurss, kui puhub loodetuul meridiaani suhtes 45º nurga all. Tuule kiirus on 10 m/s. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine : liikumisvõrrand, liikumisgraafik, kiiruse võrrand, kiiruse graafik, kiirendus, nihe , vaba langemine, vaba langemise kiirendus. Ülesanne: Liikumist alustanud jalgrattur sõitis esimesed 4 s kiirendusega 1 m/s2, seejärel liikus 0,1 minutit ühtlaselt ja viimased 20 m ühtlaselt aeglustuvalt kuni peatumiseni. Leia keskmine kiirus kogu liikumise vältel. Kirjuta liikumisvõrrandid, nihke võrrandid, kiiruste võrrandid, kiirenduste võrrandid. Visanda graafikud. Ülesanne : Veoauto liikumisvõrrand on x = ...
1. Mis on geodeesia? Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus. 2. Nimeta geodeesia harud. Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid. Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimisla...
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Millised on nivelliir...
Võnkumine- nimetatakse perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Mitmest vastastikmõjus olevast kehast koosnevat süsteemi, milles võib tekkida võnkumine, nimetatakse võnkesüsteemiks. Vabavõnkumine nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Nt: 1)kiik, kui talle hoogu ei anna. Mehaanilise vabavõnkumise tekkimiseks peab süsteemis olema täidetud kolm tingimust: 1) Peab olema püsiv tasakaaluolek 2)Süsteem peab omama inertsi 3)Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks valise tõuke Sundvõnkumine toimub välise perioodlise jõu mõjul. Nt: õmblusmasina nõel. Sumbuv võnkumine- võnke amplituut väheneb. Looduses on vabavõnkumised alati sumbuvad võnkumised. Sumbumatu võnkumine- võnke amplituut ei muutu. Sundvõnkumine on tavaliselt sumbumatu. Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. T=t/N Võnkesagedus- aja...
Eesti Euroopas geograafiline asend Koostaja: Vaike Rootsmaa Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Google Earth satelliidipilt Geograafiline asend ...on mingi koha või piirkonna (nt riigi, maakonna) asukoht Maal Eristatkse: loodusgeograafilist asendit majandusgeograafilist asendit poliitgeograafilist asendit Euroopa asend maailmas · Euroopa maailmajagu hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa ja seda ...
Võru Kesklinna Gümnaasium Minu 10. klassi kokkuvõte arvustustest Referaat Autor: Marget Kunts Juhendaja: Evi Tarro 10.a Võru, 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Reisikirjeldus..............................................................................................................................4 Võru linn 21. sajandi algul..........................................................................................................7 ,,Misantroop".......................................................
AEG JA AJASÜSTEEMID. VAATLUSAJAD Geograafilist punkti maakeral iseloomustab tema geograafiline (ida- või lääne-) pikkus ja (lõuna- või põhja-)laius . Eesti meteoroloogiajaamade geograafilised koordinaadid JAAM geogr.laius idapikkus NAISSAAR 59,6 24,5 KUNDA 59,5 26,6 TALLINN 59,4 24,6 PAKRI 59,4 24,0 JOGEVA 58,8 26,4 NARVA 59,4 28,2 JOHVI 59,3 27,2 VÄIKE-MAARJA 59,1 26,2 KÄRDLA 59,0 22,8 NIGULA 59,0 23,8 KUUSIKU 58,9 24,7 RISTNA 58,9 22,1 TIIRIKOJA 58,9 26,9 TÜRI 58,8 2...
Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB ...
Ehitiste mõõdustamine; EKSAMIKÜSIMUSED 1. Ehitiste ja ehitisosade mõõtmesüsteem. Mõõtesüsteemi eesmärk on lihtsustada: ehitiste projekteerimist, eelvalmistatavate toodete detailide projekteerimist ning nendega toodete planeerimist ja pakkumist. Võimaldada komponentide valmistamist lattu ja samas ka kiirendada toote projekteerimist valmistamist eritellimuse puhul. Lihtsustada ja täpsustada ehitusmõõdistust ja detailide paigutust. Tagada eelvalmistatavate toodete sobivus oma kohale ja liiteosade toimimine ilma sobitamatta. Tagad piisavalt mõõtmetäpne ehitis, mille pidamine (muutmine, kasutus) on majanduslik ja põhjustab võimalikult vähe häireid. Võimaldab detailide taaskasutust. Mõõtmesüsteemi sisu: 2. Sidumismõõtmed, tolerantsid. Igale tootele, detailile, ehitusosale määratakse sidumismõõtmed. Selles sisaldub osale vajalik ruum, paigalduseks vajaminev r...
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellip...
Sublimatsioon - M tahkest olekust gaasilisse või A gaasilisest tahkesse A üleminek T Evaporatsioon aurumine E Kondenseerumine A gaasilisest olekust D vedelasse üleminek U S Vee kolm olekut ja oleku muutustest vabanev või neelduv energia M Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastaval...
GEOGRAAFIA SUUR TÖÖ 1. Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes. Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad ¤ Aeglased kõikuvliikumised. 7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaani...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
