Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars...
Turba Gümnaasium HALLHÜLJES Peeter Riiv Referaat Lehetu 2013 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Välimus 3 Toitumine 4 Sigimine 5 Kautatud kirjandus 6 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Hallhüljesrändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Välimus H...
Uusaegkonna kronoloogia Sisukord Uusaegkond ehk kainosoikum Paleogeen Paleogeen (jätk) Mereelu evolutsioon Maismaataimede evolutsioon Neogeen Kvaternaar Kvaternaar (jätk) Uusaegkond Eestis Kasutatud materjalid Uusaegkond ehk kainosoikum § Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi, järgnes Mesosoikumile § Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks Paleogeen § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi § Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani oln...
Antarktika Chingiz Zeynalov Antarktika Maa lõunapoolust ümbritsev manner. Ümbritseb Lõuna-Jäämeri. Suuruselt viies manner. Mandrijää Antarktika loomad Vastupidavad taimed ja loomad. Pingviinid,loivalised,ümarussid,loimurid,lestalised,ve tikad,samblikud,samblad jt. Loomad Inimasutus Antarktikas Puuduvad püsielanikud. Uurimisjaamad. Uurimisjaamad Antarktika kliimad Kõige külmem piirkond. Rekord -89,2 kraadi. Talvel kuni -28 kuni -55 kraadi. Suvel keskmine -5 kraadi. Kliima Globaalne soojenemine Antarktikas Õhutemperatuuri tõus. Maailammere veetaseme tõus. Pilt Polaaruurijad William Speirs Bruce. Robert Falcon Scott. William Speirs Bruce Robert Falcon Scott Tänan kuulamast! Chingiz Zeynalov
Paleogeen. Palrogeen on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Paleogeen vastan ajavahemikule 65...23 miljonit aastat tagasi. Paleogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda,olles selle vanimaks ajastuks. Paleogeenile eelneb Kriit ning järgneb Neogeen Paleogeen jagatakse kolme ajastuks:Oligotseen, Eotseen ja Paleotseen. Loomastik. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenes kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimadkarbid, teod,nummuliidid,korallid käsnad ja merisiilikud Taimestik. Taimede fossiilid kinnitavad samuti kliima muutumist. Õistaimi vaadeldakse kui viimase 100 miljoni aasta termomeetreid Tugev sõltuvus on keskmise igaastase temperatuuri ja lehtede piirjoonte vahel Pil...
Põhja-Kanada Kanada tundravööndis on jaanuari kekmine temperatuus alla -30 kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja rõivamaterjalidest mereloomadelt. Jahil ja koormate veol on vältimatuteks abilisteks erilised , suured ja tugevad eskimo tõugu koerad. Tänapäeval kasutatakase tundras liikumiseks koerarakendite kõrval üha rohkem mootorpaate ja-k...
Loodusvööndid Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja ...
Uusaegkond Uusaegkond ehk kainosoikum • Algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestab siiamaani • Uusaegkond jaguneb kolmeks ajastuks – Paleogeen – Neogeen – Kvaternaar Need omakorda kolmeks ajastikeks Paleogeen • Eestis sel ajal tekkinud kivistisi pole • Jätkus imetajate kiire areng; • ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised; • Austraalias arenesid kukkurloomad; • Pleistotseeni teisel poolel ilmusid paljud nüüdistaimed. Ürgimetajad Luustik nagu roomajatel Puudub väliskõrv Piimanäärmed ja karv- sarnasus praeguste imetajatega Sipelgasiil Nokkloom Teo rekonstruktsioon Merisiilikud Hiidvöölane, kaalus 1 tonn Rekonstruktsioon kolme varbaga liigist Mesohippus Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad Neogeen • Algas 23,8 milj a tagasi, lõppes 1,8 milj aastat taga...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu ...
Esindajad- LOIVALISED (PINNIPEDIA) Hallhüljes Lepus europaeus Pall Viigerhüljes Pusa hispida Schreb Välimus Täiskasvanud viigri pikkus on 1–1,4 meetrit, maksimaalselt 1,8 m Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. Viigri karvastik on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad ka...
Maa teke ja areng: Suure paugu tagajärjel tekkis 15-12 miljardit aastat tagasi universum. 4,6 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem ja 4,5 miljardit aastat tagasi tartus Maakoor. Geokronoloogia tuleneb kreeka keelest s.t. geoloogiline ajaarvamine on geoloogia haru mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järeldust. Arhaikum e. ürgeoon e. ürgaegkond oli 4 miljr. aastat tagasi kestis 2 miljr.- maakoore teke, tardkivimid(graniit, basalt, geniss-moondekivim). Proterosoikum e. agueoon e. aguaegkond oli 2,5 miljr aastat tagasi ja kestis 2miljr aastat samad protsessid mis eelmisel graniit, basalt. Vanaaegkond e. paleosoikum algas umbes 600 mln aastat tagasi kambriumi ajastuga ja lõppes permi ajastuga u 300 mln aastat tagasi. kambrium 545 (ilmusid hõimkonnad, minaraalse skeletiga loomad, kiskjad, elu meres, lülijalgsed). Seal vahel veel ordoviitsium 495 (maismaavetikad, taimed,...
Eesti imetajate võrdlustabel Selts ja loomaliik Mõõtmed/kaal Olulisemad Jooksuaeg/ Eluviis Toitumine Kaitse/Jahiloom Muu /talveuni,… eesti ja ladina tunnused Poegade vms/ keeles sündimine Närilised Tüvepikkus 23- Suured silmad, Pojad sünnivad Veedab enamiku Taimtoiduline: Looduskaitse all Talveks kogub Lendorav 25 cm esi- ja mais-juunis. elust puu otsas. seemned, toiduvarusid. Pteromys volans Kaal 95-170 tagajäsemete pungad, noored grammi vahel on oksad, seened, ...
Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaits...
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene m...
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
Hüljes Sissejuhatus • Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neid 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiku. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki( väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Hallhüljes • Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. Kehamõõtmed ja kehamass • Täiskasvanud isasl...
Bioloogia ,,Evolutsioon" Evolutsioon - päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkondade jooksul Lamarkism teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Muutlikkus populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel Fossiilid ehk kivistised ammustel aegadel elanud organismide jäänused Elavad fossiilid tänapäevased organismid, kes on muutmatuna eksisteerinud väga pika aja vältel Analoogilised elundid eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad 542 Kambrium hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloom...
HÜLJES referaat Toomla 3A Sisukord: Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4 3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4 3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5 4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. ...
Bioevolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud 1) Kivistunud skeleti osad 2) Mumifitseerunud tervikorganismid (putukad merevaigus) 3) Tegutsemisjäljed 2. Vahevormid. Näiteks: ürglind (omab roomajatele omaseid tunnuseid, lindudele omaseid tunnuseid) 3. Biogeneetiline reegel: otogeneesi algetappidel toimub fülogeneesi lühike kordus, mis on uuniversaalne (esineb ka taimedel). Näiteks: sammaltaimede arengutsükklis eelniit, mis viitab põlvnemisele vetikates. Näiteks: inimesel (sügoodina seos ainuraksetega, moorulana seos koloniaalsete organismidega, süda pulseeriva torukesena seob kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega) 4. Vestiigiumid- elundid, mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähts...
Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Hi...
2.1. Maa sfäärid kui süsteemid Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud või suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud ehk staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Maa kui süsteem Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja ...
Elu areng Maal Bio IV 4 miljardi aasta vanune Maa Sagedased vulkaanipursked Mullakiht puudus Madalad mered Esialgne atmosfäär sisaldas N2, CO2, SO2, H2S, CH4 Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht, UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Maa areng Elu teke 1. aminohapped, N-alused, monosahhariidid 2. Polüpeptiidid, polünukleotiidid 3. Polümeermolekulid rakutaolised süsteemid - Rakumembraan - Pärilikkusaine (Ilmselt RNA) Elu tekke eksperimendid Stanley Miller Keemilise evolutsiooni algtingimused Saaduseks 4 aminohapet Elu tekke eksperimendid Aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad mikrokerasid Maaväline päritolu? Katsed po...
Viigerhüljes Robert kürsa 6a 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Välimus 3. Levik,elupaik 4. Toitumine 5. Sigimine,areng 6. Ohustatus,kaitse 7. Hülgepüük 8. Hüljeste uurimine 9. Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2 Eesti hülged Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka sellepärast, et inimene on teda aastaküm...
Teise kaitsekategooria taime- ja loomaliigid Alice-Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldma Teise kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Samuti kuuluvad siia liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Teise kaitsekategooriasse kuulub 144 taime, 27 seene, 32 sambliku ja 59 loomaliiki. Hallhüljes (Halichoerus grypus) RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Imetajad SELTS Kiskjalised ALAMSELTS - Loivalised SUGUKOND Hülglased PEREKOND Hallhüljes LIIK - Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt ...
Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele. Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast. ...
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus.................
MAA KUI SÜSTEEM (2) 2.1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena ( nt kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline ) - dünaamiline süsteem- muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev (nt maakera ja tema sfäärid ) * maa kui süsteem Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid ( litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,...
Elu areng Maal Mart Maa Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana(4.5672 ± 0.0006) Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi Intensiivne meteoriitide pommitus Maa esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest Elu tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 4-3,5 miljardit aastat Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat. Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljo...
Rühmatöö töö ELU TEKE JA ARENG MAAL 1. Elu tekke algusest on enamlevinud kolm erinevat nö. ,,Elu hälli teooriat", mille poolest need ,,hällid" üksteisest erinevad? (nt. võrdlev tabel) Soe lomp Kuum katlake Jääkamber Alusepanija Charles Darwin Saksa tedlane Günter Miller koos Matthew Levy Wächtershäuser ´ga Temperatuur, millel 80-110 kraadi C 150-250 kraadi C 0-27 kraadi C tekkis elu Põhimõte Molekulid tekkisid Vees lahustunud Elu tekkis madalal väiksemates rannavööndi anorgaaniliste CO2 temperatuuril, sest DNA, veekogudes, toimus sidumine orgaanilisteks RNA nukleotiidid ei ole orgaaniliste molek...
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks. Maakoor jaotub kaheks: okeaaniliseks ja mandriliseks maakooreks. O...
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad...
REFERAAT Sahhalini saar VARSTU Sisukord 1. Asend lk 3 2. Pinnamood lk 4 3. Kliima lk 5 4. Veestik lk 6 5. Mullastik lk 7 6. Taimestik lk 8 7. Loomastik lk 11 8. Inimtegevus lk 15 9. Kasutatud kirjandus lk 16 2 1.Asend 1.1 Mandri kaart (12) 1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18) Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaid saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4) 1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18) 1.4 Kaugus minu kodukohast: ...
Loomade areng maal Sisukord................................................................................................................2 Maa.......................................................................................................................3 Arhaikum ürgeoon................................................................................................4 Proterosoikum......................................................................................................5 Fanerosoikum.......................................................................................................6 Paleosoikum Vanaaegkond...................................................................................6 Kambrium..........................................................................................................6-7 Ordoviitsium.....................................................................................................
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
Tallinna Ülikool Loomade areng evolutsioonis Mihkel Tibar B-3 2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 ...
Loksa 1. Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely Jürimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.Merilõvid 3.Morsad 4.Pringlid 5.Delfiinid 6.Hülged 2 Vaalad Vaalaks muutumine: Vaalad pärinevad neljajalgsetest imetajatest,kes siirdusid miljonite aastate eest merre.Miljonite aastate vältel kohastusid nad tasapisi uue keskkonnaga,nende keha muutus voolujooneliseks ja karvkate kadus.Nende ninasõõrmed nihkusid pealaele,et oleks kergem hingata.Vaalade saba muundus võ...
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise p...
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
Vanemhool ja paarumissüsteemid Paarumissüsteemide tüübid Sugulisel sigimisel peavad eri soost isendid järglaste soetamiseks koopereeruma ja omavahel paaruma. Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde; · · polügaamia (mitmikabielu), kus isendil on rohkem kui üks sigimispartner. Polügaamia jaguneb omakorda alatüüpideks: o o polügüünia (mitmenaisepidamine), kus üks isane paarub mitme emasega, igal emasel aga on vaid üks isane sigimispartner. ...
Tallinna Laagna Gümnaasium ERINEVAD AJASTUD Referaat Anni Larin 10B klass Juhendaja: õp. M.Häelm Tallinn 2011 Sissejuhatus Referaadis on juttu Maa erinevatest ajastustest, nende eripäradest, Maa välja nägemisest erinevatel ajastutel. Selgroogsete tekkimisest, olemasolust ja nende arenemist keerulisemaks organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikus...
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. ...
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
