Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) ...
Eesti kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatumaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m ...
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann...
1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Mont...
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti kergejõustik 2009 uurimustöö ***** 12.kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus ...
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2...
Jüri Gümnaasium SPORT Referaat Koostaja: Stiina Vard Klass: 8.r klass Juhendaja: õpetaja Anu Rebane Jüri 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Sport................................................................................................................... 4 2.1. Spordi ajalugu.............................................................................................. 4 2.2. Spordi ajalugu Eestis.................................................................................... 4 2.3. Spordirajatised............................................................................................. 4 2.4. Spordiga kaasnevad nähtused.....................................................................5 3. Kokkuvõte.................................
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 ...
Ajalugu Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks...
Isikukood Eesnimi Perenimi Sugu Sünnipäev Vanus 38602110722 Priit Burmeister M 11.02.1986 27 48804250911 Ahto Danilov N 25.04.1988 24 36505130719 Jaan Kaasik M 13.05.1965 47 46705150941 Boris Küünemäe N 15.05.1967 45 34808140585 Aadu Malva M 14.08.1948 64 45811080030 Arnold Merilaid N 08.11.1958 54 47210070151 Paul Naaber N 07.10.1972 40 35504050446 Ando Nõmmik M 05.04.1955 57 44303130136 Aarne Oks N 13.03.1943 69 47210060467 Hanno Pedak N 06.10.1972 40 34504190222 Margus Roosimägi M 19.04.1945 67 34004050217 Kristjan Mägi M 05.04.1940 ...
Rakvere Reaalgümnaasium SEITSMEVÕISTLUS Pillemai Pihlak 12.r klass Juhendaja: Eve Mõttus Rakvere 2013 SISUKORD 1.KERGEJÕUSTIK Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. Mitmevõistlusi peetakse: · Kümnevõistluses (mehed) · Seitsmevõistluses (naised) · Viievõistluseses Mitmevõistluses toimuvad nii 10- kui 7-võistlus kahel päeval. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. 2.SEITSMEVÕISTLUS Seitsmevõistlusi hakati korraldama paarkümmend aastat tagasi. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti aga alles 1992. ...
SISUKORD 1. Hügieen 2. Sport 3. Spordi ja hügieeni seos HÜGIEEN Hügieen ehk tervishoiuteadus õpetab meile tervislikke eluviise. Eelkõige käivad hügieenireeglid kehapuhtuse, tervisliku toitumise, puhkuse ja vaba aja veetmise ning kehakultuuri ja spordi kohta. Kõike seda kokku nimetatakse isiklikuks hügieeniks, sest siin hoolitseb iga inimene ise oma tervise eest. Hügieen aga uurib ka inimese suhteid ümbrusega. Meie tervis sõltub teatavasti paljudest välismõjudest, nagu näiteks õhu-, vee ja maapinna puhtus, linnade ja asulate kujundus, elamute seisukord. Töö juures peab inimesi kaitsma tolmu, müra ja mürkide eest, muutma töötegemise ohutuks. Ka toiduainete tootmine ja müük on pideva hügieenilise kontrolli all. Paljud abinõud nakkushaiguste vältimiseks ja tõrjeks säästavad inimesi epideemiatest. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukut...
Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja k...
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreek...
KERGEJÕUSTIKU ALAD Referaat Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti...
Referaat Kergejõustik on üks vanemaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, k...
Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja või...
Varstu Keskkool 11. klass Jevgenia Grigorovits Kergejõustik Referaat Juhendaja Helve Tina Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2.Kergejõustiku ajalugu 4 3. Kergejõustiku alad 6 3.1 Jooksud ja käimine 8 3.1.1 Kiirjooks (sprint) 9 3.1.2 Teatejooks 10 3.1.3 Tõkkejooks 10 3.1.4 Kesk- ja pikamaajooks 12 3.1.5 Takistusjooks 12 3.1.6 Võistluskäiminr 13 3.2 Hüppealad 13 3.2.1 Kõrgushüpe 14 3.2.2 Kaugushüpe 14 3.2.3 Kolmikhüpe 15 3.2.4 Teivashüpe ...
KERGEJÕUSTIK KERGEJÕUSTIKUST ÜLDISELT Kergejõustik on üks laiemalt levinud spordialasid, mille alla kuulub üle 40 erineva ala mitmesugused jooksud, sportlik käimine, hüpped, heited ja mitmevõistlused. Kergejõustikuga tegeletakse enamasti staadionil või spordiväljakul, pikamajooksud toimuvad sagedamini tänavatel ja maanteedel, krossivõistlused aga metsas või parkides. KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Kergejõustiku alguseks loetakse esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas, kus tegeleti vaid staadionijooksuga, millele hiljem lisandusid veel pikemad jooksud, viievõistlus ning relvisjooks. Kaasaegne kergejõustik pärineb Briti saartelt, 19. sajandi keskpaigast, kui alustati sellega tegelemisega sealsetes õppeasutustes. Esimese rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomisega alustati 1912. aastal Stockholmis suveolümpiamängudel. 1934. aastal Torinos toimusid esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kuid esimesed maailmameistrivõistlused toimusid al...
Kergejõustikualad Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e fin...
Pirita Majandusgümnaasium Naiste seitsmevõistlus Referaat Keity Paemurd 8b 2009 Seitsmevõistluses hakati võistlusi korraldama seitsmekümnendatel. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti aga alles 1992. aastal Itaalias Genovas. Esimene Euroopa meister oli prantslane Christian Plaziat. Maailmameistrivõistluste kavva võeti see ala 1995. aastal Barcelonas. Esimeseks maailmameistriks krooniti samuti Plaziat. Maailmarekord 6476 punkti on Dan O'Brieni nimel. Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Kergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustiku ala. Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, ...
Lühiuurimus Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil Kahe maailmasõja vahel toimusid viied suveolümpiamängud.Siis sekkus sõjamasin ning kahed järgmised mängud jäid toimumata, kuigi said mängude loetelus järjekorranumbri.1920.aastatealgul asus sõjatules karastunud maailm õhinal uut elu üles ehitama ja hoogsalt läks käima ka spordiliikumine. Esimesed sõjajärgsed olümpiamängudki olid täis pulbitsevat energiat ja optimismi. Seal n-ö uuestisünni ajastul astus olümpialiikumisse ka väike Eesti. Oma rahvuslipu all, oma võistkonnaga. Eesti tuli ja tõusis kohe võitjate maade nimistusse. Sport hakkas iga aastaga järjest hoogsamalt arenema ning rekorditele ei antud asu. Areng oli sedavõrd kiire, et vahetevahel räägiti isegi inimvõimete piiri saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseli...
Referaat Kergejõustik 10. klass Irina Raha 14.11.2008 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõust...
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport tütarlastle kui tulevasele emadele.........................................................lk.7 Mõned harjutused..........................................................................................lk.8 Kasutatud kirjandus.........
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...
Variandi number 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Arendatud filter (tulemused esitada töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) Filtreerida töölehele Filter_1 nende meeste isikukoodid, kelle vanus jääb vahemikku 30 kuni 40. Filtreerida töölehele Filter_2 pallimängudest huvitatud töötajate isikukood, sugu ja osakond. Filtreerida töölehele Filter_1 nende naiste ees- ja perenimed, kelle vanus jääb vahemikku 50 kuni 60. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate perenimi, osakond ja amet, kelle palk on üle keskmise. Filtreerida töölehele Filter_1 Tallinnas elavate kassiomanike isikukoodid. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate ees- ja perenimi, kelle palk on alla keskmise. Filtreerida töölehele Filter_1 kalapüügiga tegelevate meeste ees- ja perenimed, kelle vanus on üle 50. Väljastada töölehele Filter_2 nende ees- ja perenim...
3000m jooks Karl Mändla 10.e Kergejõustik koosneb paljudest aladest, mis nõuavad erinevaid füüsilisi omadusi. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Jooksu distantsipikkusega kuni 400m nimetatakse kiirjooksuks ehk sprindiks ning selle harrastajad on sprinterid. Distants üle 400m kuni 3000m on keskmaajooks ning distantse üle 3000m nimetatakse pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu harrastajad staierid. 3000 meetri jooks kestab 7,5 400 meetrist staadioni ringi. Selle distantsi maailmarekord, tulemusega 7:20.67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle kuulub ka 3000m maailmarekord sisetingmustes, tulemusega 7:24.90. Eesti rekord 3000m jooksus kuulub ajaga 7,48,94 Toomas Turbile, mille ta püstitas 29. Juulil 1981 aastal Budapestis. 3000m jookst...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
Sport Eestis- olla või mitte olla. Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks a...
Sport Eestis Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli tei...
1. Luua uus töövihik ja kopeerida sellesse antud vihiku järgmised töölehed: Variandid, Töötajad määrata nimi Excel_perekonnanimi.xlsx 2. Lisada töölehele Lisa tabel kuu nimetustega ja aastaaegadega. Kasutada seda tabelit otsingu rakendamisel. 3. Töölehtedel Töötajad ja Lisa määrata kõikidele tabeli veergudele nimed (nime võib anda ka 4. Lisada tabelisse lehel Töötajad veerud Sugu, Sünnikuupäev ja Vanus ning koostada valemid leidmiseks isikukoodide abil. 5. Lisada veerud Tähtkuju, Sünnikuu ja Aastaaeg. Sünniaja järgi leida kõikide töötajate päikese tähtkuju, milles asus päike inimese sünnihetkel), sünnikuu nimetus (tekst) ja aastaaeg. Kasutada otsingufunktsioone leidmaks sobivad väärtused tabelitest töölehel Lisa. 6. Oma ülesande variandi number leida valemi =MOD(XX; 20) abil, kus XX on matriklinumbri kak 7. Lisada uued töölehed järgmiste nimetustega: Filter_1 , Filter_2 Risttabel+Diagramm, Otsing_1, ...
Kergejõustiku ajalugu Tallinn 2009 Selle referaadi eesmärk ja põhiidee on tutvustada ühe vanima ja harrastatavama spordiala ajalugu ja teket. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge. Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr (esimeste Olümpiamängude ajal) võisteldi ainult staadionijooksus, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. Iirimaal korraldati 12. sajandini niinimetatud Tailtenne'i mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (tänapäeva vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbrita...
Naiste osavõtt olümpiamängudes t Keity Vaistla 12.C 1900. aasta suveolümpiamängud Leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. aastal. Alad: kroket, tennis, purjetamine, ujumine, jalgpall, võimlemine, ragbi, veepall, sõudmine, vehklemine, golf, kergejõustik, ratsutamine, jne. Kasutati esimest korda motot: Citius, altius, fortius. Eesti sportlased Pariisis ei osalenud Pierre de · Coubertin Kaasaegsete Click to edit Master text styles Second level Third level olümpiamängu Fourth level Fifth level de algataja. · Valiti juhtima ROKi. · Naiste osavõtt oli vastuolus tema vee...
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kerge...
KERGEJÕUSTIK Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlus pargis või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. ...
Õpilaste arv kuni 19,9 33 20-21,9 42 KMI jaotus 22-23,9 24 45 24-25,9 12 40 Üle 26 6 35 30 25 Õpilaste arv 20 15 10 5 0 kuni 19,9 20-21,9 22-23,9 24-25,9 Üle 26 24-25,9 Üle 26 KMI Sum - KMI 18.08 18.08 18.34 18.34 18.37 18.37 18.50 18.50 18.59 18.59 Kokku 18.69 18.69 18.76 18.76 3000 18.93 18.93 18.94 18.94 2500 18.94 18.94 2000 18.96 18.96 19.03 38....
Sissejuhatus Olümpiamängud on kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said oma nime Olympose mäe järgi. See mägi asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud toimusid umbes 3000 aastat tagasi. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ja seal osalesid ainult mehed. Võitjatele pandi kaela suur pärg. Tänapäeval võistlevad olümpiamängudel nii mehed kui ka naised. On suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud. Mängud toimuvad erinevates riikides ja vaheldumisi iga kahe aasta järel. Olümpiamängud avatakse olümpiatule süütamisega. Olümpiatõrvikut kannavad tublimad sportlased. Avamispeol heisatakse valge olümpialipp, millel on viis värvilist rõngast. Rõngad tähistavad erinevaid maailmajagusid: sinine - Euroopa, must - Aafrika, punane - Ameerika, kollane - Aasia ja...
TARTU ÜLIKOOLI KEHAKULTUURI TEADUSKOND ÜLDKEHALINE ETTEVALIMISTUS JOOKSUDISTANTSIDEL Referaat Henri Ojaperv Kehaline kasvastus ja sport I kursus Juhendaja: Peep Päll Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED................................................... 4 2.Lihasjõu ja vastupidavuse treeningmeetodid jooksjatel.........................................................5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................
Liikumine tervendab maailma Liikumine on suur osa meie igapäevaelust. Liikumine on tervislik nii kehale kui ka vaimule. Liikumisaktiivsus sõltub aga meist endist. Mida aktiivsem inimene on, seda parem on tema terviseseisund ning sellega hoiab ta endast eemale palju haigusi. Et hoida inimesi aktiivsetena, on loodud väga palju üritusi, mis on seotud liikumisega ning mis on ka seltskondliku poole pealt kaasahaaravad. Kaasatakse oma sõpru, tuttavaid, sugulasi ja palju teisi ning nii osalebki juba üritustel tohutult palju inimesi. Tehakse nii endale kui ka teistele head. Inimestel on ka palju võimalusi sportimiseks. Üldjuhul alustatakse juba lasteaiast, kus lastel on võimlemise tunnid, ka edasi kooliaastatel on kehalise kasvatuse tunnid, mis hoiavad noori aktiivses liikumises. Kooliaastatel on ka juba väga palju noori, kes tegelevad ise, vabatahtlikult aktiivse sportimisega, võttes osa eri...
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-rooma...
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning E...
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine) RASKEJÕUSTIK • 1920-1940 kõige edukam spordivaldkond • Kristjan Palusalu, 1936 Berliini OM, 1. koht kreeka-rooma- ja vabamaadluses 1937 Pariisi EM-il 1. koht • Voldemar Väli, 1928 Amsterdami OM, 1. koht kreeka-rooma maadluses; 1936 Berliini OM ...
HUVIALADE MÕJU ÕPPEEDUKUSELE Vinni-Pajusti Gümnaasium 11. klass Karina Trofimov Katre Mäekivi Uurimustöö eesmärgid ● Millega tegelevad küsitletud õpilased vabal ajal? ● Kas nende huvialad takistavad või soodustavad õppetööd? ● Kui takistavad/soodustavad, siis miks? ● Kas õpilased on oma õppeedukusega rahul? Sissejuhatus ● Küsitlesime 12. klassi ja 7. klassi õpilasi. ● 12. klassist saime arvestatavaid ankeete 8 (õpilased vanuses 18-19). ● 7. klassist saime arvestatavaid ankeete 13 (õpilased vanuses 13-14). ● Vastasid nii poisid kui tüdrukud. 1.Küsitlevate sugu 7 6 5 4 3 2 1 0 poisid 7. klass tüdrukud 7. klass poisid 12. klass tüdrukud 12. klass 2.Millega te vabal ajal tegelete ? 12. klassi vabaaja tegevusalad ...
Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil. (19181940) 9. Klass Kultuuri rahastati riigieelarvest ja Kultuurkapitali vahendusel Talurahvakultuurist kasvas moodne euroopalik kõrgkultuur 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomia Haridus · 6-klassiline koolikohustus · Tugev alus kutseharidusele · Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Han...
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osal...
Mina ja tervislikud eluviisid 2013 Sissejuhatus Teen ülevaate tervisespordialadest ja toitumisest. See on vajalik, sest tänu sellele saab inimene oma eluiga pikendada ja seda täisväärtuslikult nautida. Tervisesport ja toitumine kooskõlas hoiavad inimese tervena ja soovitud vormis. Kui tervis on hea siis on tuju ja kõik ülejäänud tähtsad asjad korras. 1 Tervisespordialad · Käimine ja jalutamine · Jalgrattasõit · Võimlemine, aeroobika · Jõutreening · Jalgpall · Golf · Kergejõustik · Saalihoki · Jooksmine Tegevusetus ja vähene kehaline aktiivsus põhjustavad terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus on tänapäeval üks efektiivsemaid ravivorme paljude haiguste ravimisel. Kehaline aktiivsus aitab vältida luude hõrenemist vanematel inimestel. hoiab ära rasvumise ja on...
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Maailmasõdade vahel toimus kultuurielus palju suuri muutusi. Talurahvakultuurist arenes välja moodne kõrgkultuur. Sellele aitas kaasa riigipoolne toetus kirjanikele, kunstnikele ja teistele. Tänu sellele rikastus rahvakultuur ja kaasaegsus. Suured muutused tegi läbi hariduselu. Kuna Eestis polnud enam vene võimu, siis kaotati Eestis venekeelne õpe. Varasema haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool, hiljem Tallinna tehnika ülikool ning kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Tartus ja Tallinnas. Kuna Eestis avati uued ülikoolid arenes ka teaduse uurimine ja edendamine. Kahe maailmasõja vahel suurenes Eestis märgatavalt elukutseliste...
Alo Mattiisen Alo Mattiisen sündis 22.aprillil 1961.aastal. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates - ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. 5.klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur...
2012. AASTA SUVEOLÜMPIAMÄNGUD (aine) referaat Nimi Klass Juhendaja Linn/ aasta 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1.EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL......................................................................................4 2.AVATSEREMOONIA..................................................................................................... 5 3.TOIMUMISPAIK.............................................................................................................5 3 SISSEJUHATUS Suurbritannia pealinnas, Londonis, toimusid 27. juulist 12. augustini juba kolmekümnendad olümpiaadi suveolümpiamängud. Londonist sai ka esimene ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
