Liikumine
tervendab maailma
Liikumine
on suur osa meie igapäevaelust. Liikumine on tervislik nii kehale
kui ka vaimule . Liikumisaktiivsus sõltub aga meist endist. Mida
aktiivsem inimene on, seda parem on tema terviseseisund ning sellega
hoiab ta endast eemale palju haigusi.
Et
hoida inimesi aktiivsetena, on loodud väga palju üritusi, mis on
seotud liikumisega ning mis on ka seltskondliku poole pealt
kaasahaaravad. Kaasatakse oma sõpru, tuttavaid, sugulasi ja palju
teisi ning nii osalebki juba üritustel tohutult palju inimesi.
Tehakse nii endale kui ka teistele head.
Inimestel
on ka palju võimalusi sportimiseks. Üldjuhul alustatakse juba
SISSEJUHATUS Meie loovtöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tunnevad õpilased ennast kehalise kasvatuse tundides. Kas õpilased käivad meelsasti kehalise kasvatuse tundides ja millised need võiksid nende arvates olla? Me valisime selle teema, sest tahtsime, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid kõigile meeldivad ja jõukohased. Eesti laste liikumisaktiivsus aina väheneb ning sellest saavad alguse paljud terviseprobleemid. Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem. Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab see neil olla aktiivsem ka vanemas eas. (Mure pea kohal... 2015; Liikumine 2015) Tänapäeva laps ei taha teha kehalise kasvatuse tunnis rasket trenni, peab olema miski, mis paneb teda liikuma ja pakub rõõmu (Leikop 2015). Mõnedel lastel on kooli kehalise kasvatuse tunnid ainuke koht, kus nad saavad tegeleda näiteks sulgpalli, võrkpalli, saalihoki, suusatamise jms, sest võib juhtuda, et peres
Regulaarne kehaline aktiivsus on terve eluviisi üks tähtsamaid komponente igas vanuses. "Kehaline aktiivsus tähendab päevast liigutuste hulka, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab, kui hästi me suudame sooritada liigutusülesandeid.", TÜ kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu. Viimasel aastakümnel on paljude maade teadlased mures laste ja noorukite üha väheneva liikumisaktiivsuse pärast. Mure on eelkõige seotud laste tervisega. Ebapiisav liikumine kahjustab tervist lapseeas küll suhteliselt vähem, kuid väheaktiivne eluviis kandub tõenäoliselt täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on kehaline aktiivsus ja sportimine lapse- ja noorukiea olulised vabaaja veetmise tervislikud viisid. (Harro, 2001). Vaino Hussar, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees: Eesti Kehalise Kasvatuse Liit on oma kümne tegevusaasta jooksul murega teavitanud avalikkust laste vähesest kehalisest
aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ja tervisliku kehakaalu saavutamisele ülekaalulistel ning tervisliku kehakaalu säilitamisele normkaalulistel lastel parandab meeleolu ja vähendab kurvameelsust on seotud parema õppeedukusega(Maser, 2009). . Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne. Suur osa igapäevasest liikumisest peaks olema mänguline, kus koormus vaheldub sageli. Eriti tähtis on liikumine lasteaias ja esimestel kooliaastatel (Fogelholm, 2007). Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt. Mida saab selle vastu teha? Kehaline kasvatus peaks liikuma sellises suunas, kus kehalise kasvatuse tund tekitaks lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus peaks olema
kaal ei näita väikesi kaalu kõikumisi, võid treenida väga palju ilma tulemusteta, kuigi enesetunne on hea ja aina paremaks läheb, siis võib võtta treeningu isu ka see, et kaal ei muutu. Siinkohal julgen targalt soovitada hoopis mõõdulinti, millega peaks treeninguid alustades mõõtma üle tähtsamad keha piirkonnad nagu puus, reied, käsivarred jne. Välised muutused tulevad väga kiirelt kui järgida pidevat kava, ja kui teatud aegade järgi uuesti mõõtmisi korrata. Igasugune liikumine muudab inimese tervise pikemas perspektiivis paremaks. Kuid ületreenimine hoopis kurnab inimese keha ja vaimu ning lõpuks ei ole treenimisest piisavalt kasu kuna energiat ei ole, mis on kasu pikast treeningpäevast, kui järgmisel päeval ei ole energiat et teha kõige lihtsamaid asju. Individuaalne areng on selle kõige juures kõige tähtsam. Heaks soovituseks oskan anda ka n-ö ,,vintskema selli" kõrval treenimise, inimene kes on meist alati sammu võrra ees
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti
ennetamises. Samuti aitab järjepidev kehaline töö vähendada rasvade osakaalu, suurendades lihasmassi hulka organismis (Loko, Jaan. Kehaline aktiivsus ja töövõime lastel). Liikumisel on väga oluline roll ka emotsionaalsest ja vaimsest aspektist lähtudes. Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vabaneda igapäevastest pingetest, stressist ning on oluline tegur positiivse meeleolu saavutamisel. Spordiga tegelemine ja liikumine tugevdab tervist ja tekitab ka nn õnnetunde. Alustades kehalise aktiivsusega lapseeas, tugevdatakse oma tervist ka tulevikuks. Arstide hinnangul mõjutab meie varasem kehaline aktiivsus ka seda, kui sageli peame tulevikus arsti juures käima. Kuna inimesel on üle 600 lihase, siis tuleb juba noorena tugevdada oma lihaseid. Selleks, et tugevdada suurt hulka lihaseid, tuleb tegeleda erinevate spordialadega (Liikumise tähtsus tervisele…: 2014). 1.1 Liikumise tähtsus tervisele
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
Kõik kommentaarid