KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt ,,Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli. Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine...
Paalalinna Gymnasium Viljandi Der Wolf Referat Viktor Tund Klasse 8b Viljandi 2010 Inhalt Einleitung .............................................................................................................. 1 Lebensraum ........................................................................................................... 1 Aussehen ............................................................................................................... 2 Ernährung .....................
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Bullerby lapsed A. Lindgren TEST 1. Loetle Bullerby laste nimed. Liisa,Lasse,Bosse,Anna,Britta, Olle ja Kerstin 2. Mille sai Liisa kingituseks oma 7. sünnipäeval? Liisa sai oma 7.sünnipäevaks oma toa. 3. Kes oli Svip? a) vanaisa b) Olle koer- see on õige! c) Bosse kana 4. Kuhu peitsid poisid oma heinaküüni koobaste kaardi? a) jõe äärde suure kivi alla b) vanaisa tuppa kummutisahtlisse c) pärna tüvesse vanasse linnupessa see on õige! 5. Kelle juures peatusid Bullerby lapsed suure lumetormi ajal? a) kingsepa juures see on õige b) Lövnäsi Kristini juures c) nad jäid koolimajja isa ootama 6. Mis asjad olid "Pikk Madu" ja "Kuldroos"? a) põnevad mängud b) laste kelgud see on õige c) onnide nimed 6. Missuguse aprillinalja tegid lapsed õpetajale? Keerasid klassi kella ette! 8. Olle väikese õe nimeks sai a) Kristiina b) Karoliina ...
Karl Ristikivi ´´Hingede öö´´ Elu majas sees oli väga aeglane kohati aeg ei liikunudgi edasi. Majas oli väga palju tube ja korruseid. Kõik toad olid erineva välimuse ja sisuga. Elu oli seal ebareaalne, väljamõeldud või õpetus.Majast väljaspool oli elu rõõmus , sest oli aastavahetus ja inimesed kogunesid tänavatel ja asutustes,et võtta vastu uut aastat. Olle oli poiss kellel polnud jalgu ja kelle käed olevat olnud justkui moonutatu, valged ja närbunud. Olle tahtis, et peategelane temast loo kirjutaks. Olle jutustas maalist oma seinal ja seda olevat palju põnevam vaadata kui aknast maju. Pinokliga oli võimalik näha sellel maalil saart, millele oli Olle nime pannud ja kujutanud ette elu seal saarel. Ma arvan, et Olle tahtis jätta endast midagi maha, ehk siis lasta kirjutada endast raamat, kuna ta ise ei saavutanud elus miskit märkimisväärset , siis jutustas ta loo ja kui peategelane sellest kirjutaks jätaks ta endast mä...
Bullerby lapsed küsimus:loetle bullerbi laste nimed. Vastus1:lasse, bosse, liisa, olle, brita, anna küsimus2:mille sai liisa kingituseks oma 7. sünnipäevaks? Vastus2: oma toa. Küsimus3:kes oli Svip? Vastus3:olle koer küsimus4:kelle juures peatusid bullerby lapsed suure lumetormi ajal vastus2:kinksepa juures. Küsimus5:millist aprillinalja tegid lapsed õpetajale? Vastus5:keerasid kella taha Küsimus6:olle väikese õe nimeks sai... vastus6:kersti küsimus7:kelle võttis liisa ükskord kooli kaasa? Vastus7:lambatalle küsimus8:mis peitus tarkade laekas? Vastus8: poiste hambad küsimus9:keda pidi nägema unes siis kui jaaniõhtul ronid üle üheksa aia, nopid üheksat sorti lilli ja paned need padaja alla vastus9: pidi leidma poisi kellega abielluda küsimus10:millised marju müüsid bullerby lapsed autotee ääres? Vastus10:kirsse Küsimus11:kes bullerby lastest meeldis sulle kõige enam??
Ett telefonsamtal Daniel ska åka på semester på fredag. Han ringer till mamma Margit på tisdagen. Mamma 1112 13 Daniel Hej, mamma. Det är Daniel. Hur är det? Mamma Bara bra, tack. Och du själv? Daniel Bra. På fredag åker jag till Jonas i Göteborg. Jag stannar där över helgen, och sedan åker vi till Abisko. På torsdag kväll ska jag äta middag med sa. Jag sitter just nu och skriver en lista på vad jag behöver på semestern. Vad gör ni? Mamma Vi ser en film på TV. Du, glöm inte en varm tröja. Det är kanske kallt i Abisko. Och skriv ett vykort. Daniel Javisst, då säger vi det. Jag skriver från Abisko. Hälsa pappa! Hej då! Mamma Hälsa Jonas så gott! Hej då och sköt om dig! Daniel Detsamma. Ett telefonsamtal Daniel ska åka på semester på___________. Han ringer till____________ Margit på tisdagen. Mamma ________________ Daniel Hej, mamma. Det är Daniel. Hur___ ________? Mamma Bara bra,______. Och du själv? Daniel Bra. På fredag åker jag...
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis et keegi inimestest naerataks talle otsa, et ta saaks ka ennast tunda osana sellest ülemeelikust seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse. Talle tundus nagu oleks ...
GHOST MOUNTAINEER Must alpinist RaidoM Ghost mountaineer Ghost mountaineer was made in 2015. This movie is filmed in Buryatia, where the events took place. This movie's title is based on a legend who is dead mountaineer, his death circumstances remained unclear and his soul because of that can't ever get peace. Hallucinatory ghost mountaineer seeing in the mountains brought disaster. Ghost mountaineers summary The film takes place in 1989. Six Estonian students are going to climb to a mountain in Buryatia. One night Eero is telling a story about an mountaineer, who died on mountain and his ghost is still haunting is the mountain. Everyone notices that Olle is gone and they start looking for him but they can't find him. Local people find a body on the mountain and they bring the body away with a tractor. Begins weird and strange events, what is going to be unexpectedly gloomy and uneartl...
EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil. Järgmised talimängud, millest eestlased osa võtsid, toimusid 1936 aastal Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenk...
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja sa...
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ...
Mina abipolitseinikuna Ma arvan sellel teemal on nii plusse kui ka minuseid.Aga see kõik sõltub inimesest.Näiteks ma arvan ,et abipolitseinikuna on aga väga hea olla kui sa tahad mina politseinikuks.Selle pärast ,et saa saad teadmisi ,oskusi politsei tööst.Saad teada mida pead oskama politseinik,kui raske see töö on, jne.Aga kui sul ei olle mõteid minna politsei erialale siis ma arvan ,et see on mõtetu. Aga ka siin on üks plussidest ,et kui sa lähed abipolitseinikuks,siis sa võid teada rohkem seadusi ja õigusi,mis saavad sind aidata elus.Näiteks:Et mitte rikkuda liikumis reegleid või teha midagi mis on keelatud riigiga. Hakkan rääkida aga minu elust abipolitseinikuga.Võib olla tahaks ma olla abipolitseinik.Sellel on mittmeid põhjusi.Esimene põhjus on see ,et kui ma olleksin abipolitseinik siis mul saaks olla distsipliin,ja head käitumisnormid.Ja ma arvan ,et see tõesti aitab elus.Teine põhjus on see ,et kui ...
Kubija Koostajad: Helis Lihtsa, Kerli Taalvelt Asukoht Kubija hotell- loodusspaa asub Võru kõrval Lõuna-Eesti mändide all Kubija järve kaldal, Haanja ning Suure-Munamäe läheduses. Kubija hotell vastab kolmele tärnile Tubasid kokku on 57 Toatüübid 42 kahekohalist ja 3 ühekohalist Standard tuba Raul Olle ja Erki Noole nimelised junior sviidid 9 Savisviiti, mis sobivad peretoaks Presidendisviit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajad ja hinnad Avatud ööpäevaringselt Tuba ühele alates 56 Tuba kahele:alates 65 Sviit:alates 103 Lisavoodi:alates 13 Hind lapsele:alates 10 Hotelli lähedalt metsast leiate nii matkaraja kui ka valgustatud tee suusatamiseks või jalgrattasõiduks. Külastajad saavad mängida minigolfi ja seejärel ...
Plekktrumm: Valdur Mikita "Plekktrummi" saatekülaliseks oli, kirjanik Valdur Mikita ja saatejuht Joonas Hellerma. Nende teema oli, et aastal 2018 toimub Eestist alguse saanud ülemaailmne koristuspäev, mille ettevalmistused on käimas juba praegu. Valdur Mikitaga vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus. Mulle meeldis kõik, mis ütles Valdur Mikita, aga ma ei olle nii huvitatud loodusest ja prügist. Minu jaoks see teema on inimestele, kes on vanem kui mina või huvitatud, sellest teemast. Sellest hoolimata, et mulle ei meeldinud see plekktrumm ma võin ütelda, et Valdur Mikita lausus fraasid, mis mulle meeldisid näiteks, et suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada; prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada; olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises vä...
Talisportlased 1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu suusataja 7. Jaak Mae suusataja 8. Kadri Lehtla suusataja 9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja ...
Rahvas peab uskuma, et president ei vajuta uudishimust punasele nupule. Ajakirjandust tehakse avalikust huvist lähtudes. Nad pole prokurörid, aga on piisavalt haritud, et olle inimestest sammu võrra ees ja kirjutada sellest, millest inimene võib-olla veel ei teagi, et lugeda tahab. 1)Kollektiivsus (toimetatud) 2)Avaliku huvi olemasolu 3)Vastutus (mul pole aimugi mida need tähendavad...) äge tsitaat: "Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ilmselt on see paratamatu." - Mart Raudsaar Ajakirjanik peab selgitama rahvale keerulisi asju arusaadavalt Kunagine juhtkiri on asendunud aruteluga. Ajakirjandusel olid juba alguses kõik funktsioonid olemas, ka kõmu. See on müüdi kodu. Kui asi läheb massidesse, läheb ta odavaks, nii toimus ka ajakirjandusega. Ajakirjandus = Neljas võim Kohus piirab ajakirjandust. See, et oleme ajakirjandusvabaduses maailmas 11. kohal, ei tähenda, et tehakse kvaliteetset ajakirjandust, vaid seda, et on võimalus...
Miks on vaja õppida füüsikat? Füüsika on teadusharu, tänu millele saame me aimu sellest kuidas üks või teine asi töötab ja toimib. Selle abil on võimalik tundma õppida ja seletada peaaegu kõike. Alates sellest kui palju tööd tehakse ämbri tõstmisel kuni Mendelejevi tabelini välja. Füüsika teeb väga huvitavaks just see, et asjad on küll kirjas paberil ja kõik on ära tõestatud kuid, seda õppides tuleb väga paljuski kasutada oma kujutlusvõimet ja teadmisi. Iga päev luuakse kuskil maailmanurgas uusi teooriaid või valemeid. Samas uuritakse põhjalikult vanu valemeid ja teooriaid ning vahel isegi tõestatakse hoopis vastupidist. Füüsika kohta võiks koguni öelda, et tegemist on loomingulise täppisteadusega. Samas on paljud erakordselt huvitavad probleemid seniajani jäänud konkreetse lahenduseta. Kuid siiski olen mina arvamusel, et sellisel tasemel füüsikat, nagu praegu gümnaasiumis, mul vaja ei ole.Kindlasti loeb palju ka inim...
Kas maailmas on olemas ideaalne inimene? Kas maailmas on olemas ideaalne inimene? Milline üldse on ideaalne inimene? Võib-olla oleme kõik omamoodi ideaalsed, kuid kõigil on ju vead. Kas kohusetruu, töökas ja hea inimene on ideaalne? Võib-olla ei ole ta aus ja siiras, seega ei ole ta ideaalne. Teine inimene jällegi, kes on alati aus, ei pruugi olla kohusetundlik ja hea, seega ei ole temagi ju ideaalne. Kas tark ja taibukas õpilane koolis on idaalne? Õpilasena küll aga ta ei pruugi olle heasüdamlik, ta võib olla auahne, see tähendab, et ka tema pole ideaalne. Või on äkki ideaalne inimene hoopis ilus ja võluv? Mina arvan, et ideaalse esmamulje võib ilus välimus küll jätta, kuid kas see teeb inimese ka seestpoolt heaks ja hoolivaks, tugevaks ja kohusetruuks? On ka selliseid inimesi, kuid mitte kõik ei ole sellised. Ka inetu inimene võib olla heasüdamlik, aus ja hooliv. Välimus annab inimesele palju, kuid kindlasti mitte ei tee ilu inim...
Harjutusülesanded KT-ks Käändsõna Ainsus Nimetav (6) Jummal, pea, nahk, lihha, mees, poeg Omastav (6) ramato, laste, palwe, nimme, loo, selle Osastav (6) leiba, maad, ramatut, prilli, sedda, semet, Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste Osastav (2) neid, meid. Seestütlev (1) häddalistest Alalütlev (1) teistel Saav (2) lapsiks, Kaasaütlev (1) pattudega Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik...
Olümpiamängud Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv ...
Võnnu Keskkool UPPSALA JA PELLE SVANSLÖS Referaat Autor: Sigrid Orasmäe Klass: 12 Juhendaja: Kadri Okas Võnnu 2015 SISUKORD UPPSALA............................................................................................................................3 PELLE SVANSLÖS............................................................................................................4 PELLE MÄNGUVÄLJAK..................................................................................................5 KASUTATUD MATERJAL................................................................................................5 ‘ 2 UPPSALA Uppsala on linn Rootsist 70 km Stockholmist põhja pool. Linn kandis kuni 13. sajandini nime Östra Aros. Uppsala rajati...
Taliolümpiamängud torino 2006 Olümpialinna tutvustus Torino on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonnas. Asub Po ja Dora Riparia jõgede liitumiskohas. Milano järel on Torino suuruselt neljas linn Itaalias ja teine Põhja-Itaalias. Torino elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga on 872 091. Asustustihedus on keskmiselt 6691 inimest ruutkilomeetri kohta. Võistluspaikad nimed Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit...
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja ...
Kärbeste Jumal William Golding Lugu on sellest, kuidas tulid toime lennuõnnetuse läbi elanud inglise poisid ühel asustamata saarel. Raamat algab sellega, et kaks poissi, linalakk Ralph ja pontsakas Põssa, leidsid rannast merekarbi, millega said kutsuda ka teised poisid kokku. Kui poisid kokku kogunesid, arutasid nad omavahel läbi kõik reeglid, kohustused ning valisid omale pealiku. Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp. Muidu suutsid poisid algusest peale ikka üksmeelsed olle. Kuid siis, kui Ralphi eestvõttel alustati onnide ehitamist, ilmnesid esimesed lahkhelid. Nimelt ühel teisel poisil, nimega Jack, oli koos ta grupiga ...
EROS- see on armastus esimesest silmapilgust. Kirglik, romantiline armastus.Partneri valikul on määrav füüsiline ilu. LUDU- on mänguline armastus.Mang mitme partneriga samaaegselt. STORGE- on sõprusel põhinev armastus. Raske öelda, millal muutus sõprus armastuseks. MANIA- on armastus, mis paneb partnerist sõltuma. PRAGMA- on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Domineerib ratsionaalne kaalutlemine, mitte emotsioonid. AGAPE- on kõike andev isetu armastus. See on partneri tingimusteta armastamine.Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu. Selle nimel on armunu valmis ohvreid tooma ning loobuma enda soovidest. ARMASTUSE KOLMNURKNE MUDEL Ameerika psüholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on pekkunud välja kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus 1. Intiimsus 2. Pühendumist 3. Kirge Intiimsus - on suhte emotsionaalne komponent,...
Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõt...
Tööleht nr 4 Leida Laiuse filmi ,,Mäeküla piimamees" kokkuvõte. 1. Mari ja laste suhted Mari ja laste suhted filmis olid väga head. Vaatamata sellele, et Mari ei pidanud end nende emaks, tegeles ta nendega väga palju. Lapsed olid tema seltskonnas õnnelikud, kuna Mari oli natukene lapsik. Kui nad midagi koos tegid siis oli alati kuulda naeru ja kilkamist. Lapsed soovisid alati, et Mari neile jutte räägiks, nt linnast. Kui aga Mari hakkas linna mõisniku juurde minema, siis lapsed muutusid kurvaks ning hakkasid ka nutma, see näitab nende kiindumust oma kasuemasse. 2. Tõnu surm Tõnu surm sai alguse sellest, kui ta Maasikaga kõrtsis omi muresid jagasid. Nad võtsid napsu ning lõid tantsu, kuniks tuli aeg koduteele asuda. Kuna väljas oli külm, siis Tõnu juuksed ja habe olid härma läinud, ning tasapisi hakkas Tõnu ise ka külmuma. Enne surma nägi ta nägemust, et Mari palus tal magada, mitte tühja juttu ajada ( see oli justkui vihje, et ilma ...
Mille poolest ja miks erines aadli väärtus koodeks tänapäeva moraaliväärtused ? Sissejuhatus : Aadli väärtused ja tänapäeva moraalikoodeks erinevad päris mitme erineva seisukoha poolest. Ometi on mõned väärtused säilinud ka tänapäevini. Miks ja mille poolest erines aadli väärtuse koodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Vanasti aadli aegadel hinnati kui inimene oli truu, julgus, ausus, vaprus, sõnapidavus ja kalantsus. Tänapäeval ei loe enam väga kui vapper on inimene, vaid hinnatakse rohkem lahkust. Ometi on paljud hinnatud iseloomu jooned säilinud. Näiteks on tänapäeval ausus samapalju hinnatud kui vanasti. Ka truudus on tähtis , aga sellest ei pruugi enam su elu sõltuda. Tähtsamad iseloomujooned on jäänud samaks, muutus on toimunud pigem sellest suhtes , et vanast olid tähtsamad õilisus ja truudus. Füüsilisse töösse suhtutakse tänapäeval halvasti, see on vähemharimatude töö, nende kes ei suuda raha teenida teenindus sektoris juhtidena ...
Hingede öö 1.Tegevusaeg ja koht Stockholm, vana aasta õhtu; 20 saj. keskpaik 2. 3,4 lausega sisust On vanaaastaõhtu, peategelane hulgub üksi tänavatel ringi, kuni jõuab mingisse majja, kus kõik paistavad teda tundvat. Peategelane satub kontserdile, näitusele(kus on ainult 1 pilt), teatrietendusele(mis on eesti keeles ning keegi peale tema seda ei mõista), kohtub erinevate isikutega ning satub ka tunnistajapinki. Lõpuks jõuab peategelane majast välja tänavale(kuigi ta liikus kogu aeg ülesse ja oleks pidanud kusagil katusel olema) 3. Probleemid, analüüs, näited 1)Kuidas mõjutab meid uus keskkond ning uued inimesed? Seiklused uues keskkonnas paeluvad peategelast oma kummalisuse ja salapäraga, maailm mis jääb valjapoole maja tundub peategelasele mõttetu ja isegi tülgastav. Teose lõpuks saab peategelane aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ja mõistatuslik. K...
"Hingede öö" on kirjutatud aastal 1953. Karl Ristikivi loomingus kuulub raamat veidi tagasihoidlikumasse ajajärku, kuid on siiski üheks oluliseks saavutuseks autori teiste proosaüllitiste (nagu näiteks "Rooma päevik" ja "Sigtuna väravad") kõrval. Enamuse oma eluperioodist veetis kirjanik pagulasena Soomes ja Rootsis ning seepärast on antud romaanigi toodud sisse põgenikuhirme ja -komplekse. Materjal on pärit 20.sajandi keskpaiga Rootsist, autori isiklikest kohanemisraskustest ja õige kodumaatunde puudumisest. Jutt käib ühe üksiku mehe rännakutest kummalises majas, kohtumistest sealviibivate isikutega ning erilistest sündmustest osavõtmisest. Mõnes mõttes võib vaadelda sisu ka kui ühe mehe ärakäimist "teispoolsuses" - nö vangis, kus aeg ei oma enam mingit tähtsust, sest sinnasattunud on leppinud paratamatusega ja jätkavad eksisteerimist sarnaselt reaalsele elule. Kui jätkata "Hingede öö" lahtimõtestamist selle sama nurga alt vaadatuna...
Geenitehnoloogia · Biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse geene muul viisil · Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nimetatakse trangeenseteks ehk geneetiliselt muundatud organismideks- GMO. · Esimene GM-bakter tehti 1973. Aastal. · Näited o Hiirele inimese kasvuhormoon- hiir 2X suurem! o Jaanimardika geen tubakasse- helendub o Taimed toodavad plastmasse o Teraviljasordid, mis võtavad õhust lämmastikku (valkude sünteesiks) o Kiskjalest hävitab teised lestalised · Geene transporditakse geenivektoritega, millele on lisatud soovitud geen · Geenivektoriteks on o Bakteri plasmiidid o Viirused o Geene sisestatakse ka kullapüstoliga, taimedesse Agrobakteriga · Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil o Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks- need lõik...
Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, kus võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Olenevalt võistluse kriteeriumitest, kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti Norras Kristianias (hetkel asub seal Oslo) aastal 1767. Murdmaasuusatamine tuli taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. Aastal 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952.aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised ja seda 10 kilomeetri pikkusel distantsil. 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants. Alates 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning t...
referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud ..................................................................................... 6 Jaanikombed mujal maailmas ........................................................................6 Meiud ehk meiupuud .................................................................................7 Muusikast jaanipäeval ......................................
1.Mis on ametikiri? Ametikiri on dokument, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ning saadetakse adressaadile posti, e-posti või faksi teel. 2.Kes võivad olla kirja saajaks ? Mitmes eksemplaris trükitakse ? Adresseeritakse juriidilisele või füüsilisele isikule ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Trükitakse kahes eksemplaris. 3.Milline peab olema ametikirja tekst ? Mida tähendab lühend KISS? Ametikirja tekst peab olema, lühike, täpne ja selge, keeleliselt ja juriidiliselt õigesti sõnastatud, loogiliselt üles ehitatud. K-eep I-t S-hort and S-imple 4.Kuidas trükitakse ametikirja tekst? Tee kaks näidet. Kirja tekst trükitakse plokkstiilis, mitmuse esimeses või ainsuse kolmandas pöördes kindlas kõne viisis. (mitmuse I pööre-nt Me käisime eile linnas. Ainsuse III pööre- nt Isa käis eile linnas. Buss väljub kell 10). 5.Mis mõjutab kirja loetavust ? Põhjenda. Kirja loetavus mõjutavad lausete ja lõikude pikkust (10-12 sõna...
,,Faust" I osa I osa alguses kohtame Fausti tema gooti stiilis kabineti vaikuses. Meie ees on teadusjünger, kes pärast kauaaegset askeetlikku endasalgamist peab mõrult tõdema inimesele pile midgai teada antud. Neid pettumis mõtteid väljendab ta oma kuulsas monoloogis. Monoloogis väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele. Mis on õieti olemise algus? Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks Mefistofeles. Viimane ...
Sport äri või kultuur? Üks põhilisemaid küsimusi spordis on see, et kas sport on äri või kultuur. Isiklikult arvan, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri, sest firmade jaoks, kes on mingi suusakoondise sponsor või mingi kuulsa sportlase sponsor on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistusdressil. Spordi ja äri vahe on selles, et spordis lehvib riigilipp kõrgemal kui äris. Tavasoomlasele on palju olulisem, kas jäähoki MMi võidab Soome või Rootsi, kui see, kas Nokia turuväärtus on suurem kui Ericssoni oma. Spordi rahvuskesksuse tõttu peavad riik, rahvas ja ettevõtjad erakordselt panustama selleks, et tuleks tulemusi. Väikeriigid eriti. Telia tippjuhid ütlesid pärast seda, kui EMT logo oli Rootsi parima vaadatavusega eetriajal praktiliselt 1,5 tundi järjest eetris, et Telial küll niisugust raha ei ole, et sellist asja endale lubada. Tegemist oli Vasaloppetiga, mille liider Raul Olle pikalt ...
William Shakespeare - " Romeo ja Julia" (lugemiskontroll) Millega seoses tegelane nii ütled?Mis on toimunud? Kirjua mõne lausega olukorrast, millal tegelane nii ütleb. 1. Tybal : See küll on hääle järgi üks Montecci! -/ Poiss, too rapiir! / Kuis julgeb küll see ori / näökattes meie majja hiilida, / et pilgata meil pidu irvisui? Romeo tuleb peole Capulettide majja. Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale. 2. Romeo : Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata. Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4....
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Tegelased: Minategelane; Bella; Bobby; Allan; Olle; William; Erna; pastor Roth; Stanley; Christer; Sixten; Kohtunik; Härra X ja Härra Y. See on erilaadne ilu mõningate vanade naiste juures, hingestatud, peaaegu abstarktne, mis ilmsiks saab nende väheste juures, kes viimaks on leppinud sellega, et nad ei ole enam naised, vaid ainult inimesed. See oli mingi lääge, veniv meloodia, mis meenutas lagritsat. Jungfrutjärden helkis tuhmilt nagu puhastamata hõbe, taevas oli kuskil seitsme sinakashalli uduliniku taga. Mustja männimetsaga pehmendatud rannajoon sulges selle kõik looklevasse raami. Isegi väljamõeldud inimene on parem kui mitte keegi. Väljamõeldud inimene on enamasti ka elavast inimesest parem. Miks me teeme lihtsad asjad keeruliseks, kuni me neist enam aru ei saa ja kahtlema hakkame? Inimes...
Elu pealisülesanded Mis on need elupealis ülesanded? Me elame siin ilmas olle s unustanud elu eesmärgi. Need on meile peale surutud ühiskonna poolt. Globaniseerimine (nii nad kutsuvad seda) on kustutanud inimeste mälust need põhjused põhjused mis ei ole tehislikud, vaid naturaalsed. Üks tähtsamatest omadustest mille on tänapäeva ühiskonnas inimesed minetanud on vaba mõtlemine. Meile surutakse mõteid peale, keegi kuskil ,,paneb" meile mõteid pähe, nii et me ise ei saa arugi. Aga kuidas, te küsite? See on ju lollilegi teada. Televisioon ja internet on põhilised süüdlased. Televisioonist lastakse reklaami reklaami otsa ja iga viimane kui üks ütleb meile varjatult ,, Sul on seda toodet vaja". Samuti ka ülejöönud saated,filmid ja igasugused muud programmid, nad näitavad meile milline peab olema meie elu. Sisendades meile aegapisi milline peame olema ja kuidas mõtlema. Vaadates mõnda s...
Lihtsam on lammutada kui luua Arvatavasti tõsiasi, et lammutada on lihtsam kui luua, on selge juba ,,Suurest Paugust" peale. Erandlikult iga inimene teab, et loomine ja lammutamine ei ole kaalukausil paralleelsed, kuid kumbki ei juhtu iseenesest. Millegi loomine tundub alati hea ja edasiviiv ning lammutamine halb ja mõrastav. Oleks tore, kui meie ümber koguaeg kõik läheks paremaks ja oleks perfektne, ei esineks ühtegi auku kuhu komistada. Aga miks siiski meie ümber tuleb tihti ette rohkem lammutamist kui loomist? Siin maailmas ei ole kõik nii must ja valge, tuleb tõdeda, et tegelikult saab ka luues õõnestada ühiskonda ja lammutades päästa. Mida vajatakse rohkem, lammutamist või loomist? 19. sajandil, kui esimene programmist, Augusta Ada Lovelace, töötas välja arvutiprogrammi, ei osanud ta arvatavasti uskuda, et natukene rohkem kui sada aastat hiljem, mitmete arendamise ja loomise protsesside tõttu, on arvutite tähtsus inimelus asendama...
Ülenurme Gümnaasium EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Referaat Koostaja : Kätlin Laagus Ülenurme 2009 Sisukord Olümpiamängude ajaloost...........................................................................................................3 Eesti Olümpia Komitee...............................................................................................................3 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel......................................................................... 5 Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14.02. - 25.02.1952..............................................
Läänemere maad Rootsi Tõsiasi, et MS muutis oluliselt Euroopa kaarti, kajastus ka Läänemere ääres. Rootsi suhtus uute riikide, eriti Eesti, Läti, Leedu tunnustamisesse ettevaatlikult. Üldiselt vaadati uute riikide peale siiski heatahtlikult, nende teket peeti Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. 1929.aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit, kus ta väga soojalt vastu võeti. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920.aastal pandi alus Rootsi kujunemisele heaoluriigiks. Kuulsust kogusid Rootsi masinad ja tööriistad, samuti puidutooted, eriti TULETIKUD. Samuti sai tuntust Rootsi laud ja ka Rootsi kardinad. Erinevalt teistes Euroopa riikides paistis Rootsi silma sellega, et seal kogusid diktatuuride asemel hoopis toetust sotsiaaldemokraadid. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome Soome oli maha pidanud lühikese, kuid üsna verise kodusõja. Soome kaalus tõsiselt kuningriigiks...
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumi...
Islam Islam on religioon, mis rajaneb põhimõttel ''ei ole jumalat peale Ainujumala,'' see on jumalale andumise usk. Islam, mis sai alguse 7. saj pKr, on maailmas kiiremini kasvavaid uskusid, mille järgijaid nimetatakse moslemiteks. Moslemid moodustavad neljandiku maailma rahvastikust. Usk seisneb moslemite alistumisel Allahi tahtele, keda moslemid nimetavad oma jumalaks. Nimetus Allah tähendab araabia keeles ainujumalat. Sõna islam tähendab ''rahu leidmist andumuses Jumalale''. Islami usutõed põhinevad Koraani tekstil Jumala sõna. Islami usk tugineb viiel sambal, kuhu kuuluvad usutunnistus, palvsus, annetamine, paast ning palverännak. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal läkitama saadikud (Musa, Isa ja Muhammad), kellest kõige autoriteetsem oli Muhammad. Islam saigi alguse Jumala saadikust Muhammadust, tänu kellele kujunes islamist kohe algusest peale eluviis. Muhammad...
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osal...
EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Oxfam Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Olukord, kus oleme hetkel sattunud on ääretult kriitiline. See, mis hetkel maailmas valitseb on väga suureks probleemiks. Räägin siis inimestest, kes vaevlevad nälja, haiguste, ebaõigluse ja kanntuste all. Võime öelda, et kas tõepoolest on inimene ise selles kõiges süüdi ja lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub (Unt). Kõige selle vastu võitlemiseks on asutatud palju abiorganisatsioone alustades Punasest ristist ja lõpetades omaenda Eestis tegutseva SOS Lasteküla Eesti Ühinguga. Mina aga võtan vaatluse alla rahvusvahelise abiorganisatsiooni nimega Oxfam. Mis asi on Oxfam ja millega ta tegeleb ? Oxfam on rahvuvaheline abiorganisatsioonn, mis asutati 1942. aastal Inglismaa linnas nimega Oxford....
EESTI SUUSAAJALUGU Referaat Tallinn 2010 Kindel on see, et suuski tundsid eestlased juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osales murdmaasuusataja Vello Kaaristo (Vassili Krassikov). Olü...
75 000 inimest eelistavad trahvi maksmisele arestimaja Rahvas hoidub trahvide maksmisest nagu surmast palju enam eelistavad inimesed trahvi asemel istuda arestimajas. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Toomas Vareki arvates hakkavadki maainimesed tegema selleks kõik, et trahvi asendada arestimajas olekuga, vahendas Reporter.ee. Tänavu prognoositi eelarvesse koguda trahvide näol 505 miljonit krooni. Sellest rahast on aga tänaseks kätte saadud vaid 100 miljonit krooni. 75 000 inimest hoiab maksmisest eemale. Arestimajades olid aga aastapikkused järjekorrad, et trahvisummast pääseda. Viru vangla avamisega õnneks järjekorda enam pole. Vareki sõnul jääbki õhku küsimus, et kuidas kavatseb riik kätte saada tuleva aasta eelarvesse prognoositud topeltsumma 770 miljonit krooni. Siseministeerium prognoosib järgmise aasta riigieelarvesse 53 protsendi suurust trahvisummade kasvu ja seda peamiselt liiklustrahvide arvelt. Se...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
