Bullerby lapsed (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Bullerby lapsed 3.klass raamatu TEST

Bullerby lapsed A. Lindgren TEST 1. Loetle Bullerby laste nimed. Liisa,Lasse,Bosse,Anna,Britta, Olle ja Kerstin 2. Mille sai Liisa kingituseks oma 7. sünnipäeval? Liisa sai oma 7.sünnipäevaks oma toa. 3. Kes oli Svip? a) vanaisa b) Olle koer- see on õige! c) Bosse kana 4. Kuhu peitsid poisid oma heinaküüni koobaste kaardi? a) jõe äärde suure kivi alla b) vanaisa tuppa kummutisahtlisse c) pärna tüvesse vanasse linnupessa ­ see on õige! 5. Kelle juures peatusid Bullerby lapsed suure lumetormi ajal?

Kirjandus

12

doc

Jaanipäev

igal pool on noor ja õitsev hein :,: Jaaniõhtul süüdatakse tuled tantsuplatsil tallatakse hein :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb igal pool saab muserdatud hein :,: Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all kus kõrge, kõrge hein :,: Lapsed lapsed sinna minna võite nii kui nii seal niitmata jääb hein :,: Jaanipäeval rinnuni on rohi sügis jõuab jääb vaid kuluhein :,: Ütle kust küll rada teha tohin igal pool on noor ja õitsev hein :,: Kiigel Kersti Merilaas

Kirjandus

8

docx

Friedebert Tuglas „Väike Illimar”

Sel päeval, kui hakati härrastemaja pesu pesema, ärkas Illimar enne aovalgust. Peale riiete pesemist läksid pesunaised minema. Eeskotta toodi suur punane lehm ning tapeti siis ära. Illimar nägi pealt, kuidas Hirmu Juhan kirvega looma tappis. Kui Illimar hommikul ärkas oli eeskoda täiesti puhas ning ei olnud jälgegi, et seal eelmisel päeval lehma tapetud oleks olnud. Oli laupäev ning õlletares köeti sauna. Saunas käisid enne mehed ja siis naised ja lapsed. Järgmisel päeval riputasid Illimari ema ja Peep sauna seasingid suitsema. Peep tegi selleks vastava tule saunaahju. Illimari ema muretses, et singid ikka seest toored ei jääks ning liiga ära ei kuivaks. Illimari kohutas algul mõte, et ta peab oma sulusea liha sööma, kuid kui ta seda maitsta sai, siis muutis ta meelt. Jõuludeni olevat siis veel olnud vaid nädal, kui isa otsustas saaniga linna minna. Karla lubati jõuludeks koju

Kirjandus

15

doc

Eestlane laulab ja pajatab

» «Jah, ammu juba.» «Aga mida te siis praegu teete?!» «Kontrollin üle...» 3. Surmamõistetu istub oma kambris. Uks avaneb ja sisse astub valvur. "Täna sööd sa oma viimase lõunasöögi. Palju ma sulle suhkrut kohvi sisse panen?" "Hulluks olete läinud või! Ma olen ju suhkruhaige!" 4. Joonistamise tund: "Peeter, tule palun siia ja istu minu laua taha. Kas kõik näevad Peetrit? Aga sina Peeter, istu nüüd hästi vagusi. Nii lapsed, nüüd võtke palun välja paber ja pliiats, sest täna joonistame me hobust." 5. Mis on vahet targal blondiinil ja lumeinimesel ? Lumeinimest olla nähtud. 6. Kaks hullu püüavad hullumajast põgeneda. ,,Proovime pugeda lukuaugust!" ,,Proovi sina enne." Hull jooksis peaga lukuaugu poole ja lendas selili. ,,See ei õnnestu. Võti on ees!" 7. Psühhiaater patsiendile: "Kuna te olete minu juures esimest korda, siis rääkige kõik algusest peale ära." "Meeleldi, doktor

Kirjandus

134

docx

Lugemispäevik

Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal Kristiina, see keskmine Illustreerinud Kersti Haarde, kirjastus“Eesti Raamat“ 1989 6  Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav… Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”

Alusharidus

20

docx

Raamat Nullpunkt

Kui nad olid 12 aastased olid emal juba väga tõsised haigushood. Ühel neis hakkas ema süüdistma laua taga istuvaid isa, Kreetet ja J, et kõik nad soovivad tema surma. Kedagi kuulamatta, kui teda püüti maha rahustada, see psühoos ainult süvenes kuni ema läks veebruari külma kätte kodukitli väel, et surmnuks külmuda. Siis helistas 4 korda küsides, kas seda nad soovisidki? Lõpuks tuli kükmunud ema tuppa ja läks vihasena isale kallale ja hakkas teda peksma, isa ei teinud midagi. Lapsed püüdsid ema ära tirida, kuni Kreete tuli mõttele vanemale vennale Olavile helistada, kes lapsed märatseva ema juurest tuli ära viima. Ema tuli samal ajal üheksandalt korruselt alla joostes, kui nemad liftiga tulid ja üritas Kreetet juba liikuvast autost välja tirida. Kõik neli(kaks juba isesisvalt elavat)last otsustasid, et väiksemad ei lähe enne koju tagasi, kui ema on midagi ette võtnud- ravile läinud vm. Kui 2 nädalat möödus ei muutunud midagi peale

Kirjandus

38

doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

Kuid see oli aeg, kus õitses lasteluule. 1934 kuulutati sotsialistlik realism nõug, kirjanduse, sealhulgas LK põhiliseks loomemeetodiks. 50 teisel poolel ja 60ndate alguses oli nn “sulaaeg”.Seda aega laste- ja noorsooproosal iseloomustab psühhologism ja lürism. lastekirjanikud proovisid taas kujutada elu kogu selle 5 kirjususes, tunnistades, ausalt, et maailm, kus lapsed elavad, on kaugel täiuslikkusest, juhtisid ttähelepanu sotsiaalsetele probleemidele. 80-ndate keskpaigaks oli LK jõudnud sügavasse kriisi: välditi teravaid sotsiaalseid vastuolusi, üha vähem hooliti laste reaalse elu kujutamisest, andekaid ja teotahtelisi autoreid hakati kiusama. 90-ndate Lk iseloomustab selle kirjusus: laste lugemislauale ilmus revolutsioonieelsete autorite loomign, suurenes tõlkeraamatute arv. 9. C

Lastekirjandus

10

doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

ta selle eest, et aita alati lukustatud oleks. XXIII Mari peitis laulu kirstu põhja riiderullide alla. Andres oli laulu juba ammu unustanud, aga kõrtsis tuletati talle seda taas meelde. Räägiti, et saunatädi toimetas laulu Marile, kuid ei teatud kuidas ning arvati, et Pearu on laulu tegemisega seotud. Nüüd tahtis Andres saunatädi, Mari ja Pearuga asjast rääkida. Kui ta koju jõudis hakkas ta laulu kohe Marilt nõudma. Mari salgas laulu olemasolu. Andres ähvardas naist lüüa, kuid lapsed jooksid Mari ümber ning mees otsustas seda mitte teha. Nüüd läks Mari aita ja tõi mehele laulu ning lausus, et tõi selle vaid seetõttu, et mees teda ei löönud. Andres andestas talle salatsemise ning laulu varjamise. XXIV Nüüd võttis Andres ka saunatädi ette. Andres rääkis ka Madisega, et see oma naise suud taltsutaks, sest enamus infot levis just tema laterdamise tõttu. Madis nüpeldas naist. Tallu võeti uus sulane ning sündis Mari ja Andrese esimene ühine laps(poeg)

Kirjandus

Kommentaarid (4)