Bullerby lapsed küsimus:loetle bullerbi laste nimed. Vastus1:lasse, bosse, liisa, olle, brita, anna küsimus2:mille sai liisa kingituseks oma 7. sünnipäevaks? Vastus2: oma toa. Küsimus3:kes oli Svip? Vastus3:olle koer küsimus4:kelle juures peatusid bullerby lapsed suure lumetormi ajal vastus2:kinksepa juures. Küsimus5:millist aprillinalja tegid lapsed õpetajale? Vastus5:keerasid kella taha Küsimus6:olle väikese õe nimeks sai... vastus6:kersti küsimus7:kelle võttis liisa ükskord kooli kaasa? Vastus7:lambatalle küsimus8:mis peitus tarkade laekas? Vastus8: poiste hambad küsimus9:keda pidi nägema unes siis kui jaaniõhtul ronid üle üheksa aia, nopid üheksat sorti lilli ja paned need padaja alla vastus9: pidi leidma poisi kellega abielluda küsimus10:millised marju müüsid bullerby lapsed autotee ääres? Vastus10:kirsse
igal pool on noor ja õitsev hein :,: Jaaniõhtul süüdatakse tuled tantsuplatsil tallatakse hein :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb igal pool saab muserdatud hein :,: Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all kus kõrge, kõrge hein :,: Lapsed lapsed sinna minna võite nii kui nii seal niitmata jääb hein :,: Jaanipäeval rinnuni on rohi sügis jõuab jääb vaid kuluhein :,: Ütle kust küll rada teha tohin igal pool on noor ja õitsev hein :,: Kiigel Kersti Merilaas
põrand ihkab uibuoksa, tahab tammeladvakesta, lapsukesta, lallikesta, piibu-paabu pallikesta oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta
töölehtede täienduseks ja lisaks. Töölehtede koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: püütud toetada lapse loomulikku huvi ümbritseva elu vastu, laiendada tema teadmisi loodusest ja ühiskon- nast. Töölehti kasutades areneb laste valiku- ja otsustusvõime, süvenevad koostöö- oskused. Töölehtede abiga keeleõpet suunates esitab õpetaja teatud nõudmisi ja kont- rollib järjekindlalt tegevust. Lihtsaid reegleid täites õpivad lapsed järgima ja austama käitumisnorme. Keeleõppe kaudu on võimalik 1) rikastada laste teadmisi ümbritsevast elust ja arendada ümbruses orienteerumise oskust: · anda teadmisi loodusest; · äratada huvi oma pereliikmete tegevuse vastu, anda teadmisi inimeste tööst ja selle tähtsusest; · arendada oskust täiskasvanute ja eakaaslastega viisakalt käituda, kujundada tur- valise käitumise harjumusi;
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
raamatuid. Nii andiski algupärane lastekirjandus käest võimaluse ennast raamatuturul kehtestada, sest tõlkekirjandus vallutas seal keskse koha ja hakkas domineerima omamaise kirjanduse üle. (Vt lisa 1). Lisast selgub, et tõlkekirjandust ilmub keskeltläbi kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse
Romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" ilmus 1979. Kirjanik käsitleb selles põhiliselt eetilisi probleeme, pealiskaudsust, ükskõiksust, egoismi, mis võivad hävitada inimelu. On autasustatud auhinnaga ,,Aserbaidaani Austatud Kunstitöötaja" (1976), Aserbaidaani Riigi Auhind (1980), Sõltumatuse Orden (1998). Rahvusassamblee liige, Aserbaidaani Kirjanike Liidu esimees. ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (1979) Peategelased. Raamatu peategelane on Bakuu professori poeg kirjastuses töötav Zaur. Põhiliselt käsitletakse tema suhteid ema Tähminä ning vanematega, ka naise Firängjizi ning tolle venna Spartakiga.Tegevusaeg on 1960. keskpaik, tegevuskoht Bakuu ja ka Moskva. Raamatu alguses on Zaur koos naisega pulmareisil Aafrikas, Dakari linnas. Ta silmitseb Atlandi ookeani randa ja talle tuleb meelde oma armulugu töökaaslase, hilisema telediktori Tähminäga. Ka nemad olid kunagi sarnases rannas viibinud
«Nonäh, kuida muidu,» kinnitas nüüd eit. «Arutan ja arutan, et kes see ikka muu võiks olla kui Vargamäe oma. Muid võeraid põle ju siin olnd, aina omad inimesed ... Oled alles noorukene, ega lapsi ole veel?» «Ei veel,» vastas noorik kõrvuni punastades, sest eide uuriv silm mõõtis tema istuvat keha. «Alles mõni kuu, kui altari ees kokku saime.» «Nojah, seda minagi, et ega veel. Aga küllap tulevad, küllap tulevad, kuhu nemadki jäävad. Lapsed ikka ka, mis elu see muidu on. .. Mina olen Vuasemelt, olen vana perenaine. August tõi mul minia koju, see on see noor perenaine, rahvas ikka hüüavad teda nõnda. Aga ega ta olegi midagi perenaist, muidu niisama loodab ainult, et saab, kui mina ja vanamees eest kaome. Seni aga on ohjad aina Vuadu enda käes. Ei tema neid anna, haudagi jätaks oma kätte, niisuke on minu vanamees. Vuaseme on see viimane koht enne Vargamäe silda, pahemat kätt soo ääres.»
Kõik kommentaarid