Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bullerby lapsed 3.klass raamatu TEST (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille sai Liisa kingituseks oma 7 sünnipäeval?
  • Kuhu peitsid poisid oma heinaküüni koobaste kaardi?
  • Kelle juures peatusid Bullerby lapsed suure lumetormi ajal?
  • Mis asjad olid "Pikk Madu" ja "Kuldroos"?
  • Missuguse aprillinalja tegid lapsed õpetajale?
  • Kelle võttis Liisa ükskord kooli kaasa?
  • Mis oli peidus TARKADE LAEKAS?
  • Milliseid marju müüsid Bullerby lapsed autotee ääres?
  • Kui vanaks sai Bullerby vanaisa?
  • Kes Bullerby lastest meeldis sulle kõige enam?
Bullerby lapsed 3 klass raamatu TEST #1 Bullerby lapsed 3 klass raamatu TEST #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SharaGirl Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Bullerby lapsed

Bullerby lapsed küsimus:loetle bullerbi laste nimed. Vastus1:lasse, bosse, liisa, olle, brita, anna küsimus2:mille sai liisa kingituseks oma 7. sünnipäevaks? Vastus2: oma toa. Küsimus3:kes oli Svip? Vastus3:olle koer küsimus4:kelle juures peatusid bullerby lapsed suure lumetormi ajal vastus2:kinksepa juures. Küsimus5:millist aprillinalja tegid lapsed õpetajale? Vastus5:keerasid kella taha Küsimus6:olle väikese õe nimeks sai... vastus6:kersti küsimus7:kelle võttis liisa ükskord kooli kaasa? Vastus7:lambatalle küsimus8:mis peitus tarkade laekas? Vastus8: poiste hambad küsimus9:keda pidi nägema unes siis kui jaaniõhtul ronid üle üheksa aia, nopid üheksat sorti lilli ja paned need padaja alla vastus9: pidi leidma poisi kellega abielluda küsimus10:millised marju müüsid bullerby lapsed autotee ääres? Vastus10:kirsse

Kirjandus
thumbnail
12
doc

Jaanipäev

igal pool on noor ja õitsev hein :,: Jaaniõhtul süüdatakse tuled tantsuplatsil tallatakse hein :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb igal pool saab muserdatud hein :,: Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all kus kõrge, kõrge hein :,: Lapsed lapsed sinna minna võite nii kui nii seal niitmata jääb hein :,: Jaanipäeval rinnuni on rohi sügis jõuab jääb vaid kuluhein :,: Ütle kust küll rada teha tohin igal pool on noor ja õitsev hein :,: Kiigel Kersti Merilaas

Kirjandus
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

põrand ihkab uibuoksa, tahab tammeladvakesta, lapsukesta, lallikesta, piibu-paabu pallikesta oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta

Alusharidus
thumbnail
120
pdf

Õpetajaraamat

töölehtede täienduseks ja lisaks. Töölehtede koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: püütud toetada lapse loomulikku huvi ümbritseva elu vastu, laiendada tema teadmisi loodusest ja ühiskon- nast. Töölehti kasutades areneb laste valiku- ja otsustusvõime, süvenevad koostöö- oskused. Töölehtede abiga keeleõpet suunates esitab õpetaja teatud nõudmisi ja kont- rollib järjekindlalt tegevust. Lihtsaid reegleid täites õpivad lapsed järgima ja austama käitumisnorme. Keeleõppe kaudu on võimalik 1) rikastada laste teadmisi ümbritsevast elust ja arendada ümbruses orienteerumise oskust: · anda teadmisi loodusest; · äratada huvi oma pereliikmete tegevuse vastu, anda teadmisi inimeste tööst ja selle tähtsusest; · arendada oskust täiskasvanute ja eakaaslastega viisakalt käituda, kujundada tur- valise käitumise harjumusi;

Eesti keel
thumbnail
36
pdf

Neid linde me tunneme

A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND ­ TARTU 2006 Õppe

Bioloogia
thumbnail
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

raamatuid. Nii andiski algupärane lastekirjandus käest võimaluse ennast raamatuturul kehtestada, sest tõlkekirjandus vallutas seal keskse koha ja hakkas domineerima omamaise kirjanduse üle. (Vt lisa 1). Lisast selgub, et tõlkekirjandust ilmub keskeltläbi kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse

Kirjandus
thumbnail
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" ilmus 1979. Kirjanik käsitleb selles põhiliselt eetilisi probleeme, pealiskaudsust, ükskõiksust, egoismi, mis võivad hävitada inimelu. On autasustatud auhinnaga ,,Aserbaidaani Austatud Kunstitöötaja" (1976), Aserbaidaani Riigi Auhind (1980), Sõltumatuse Orden (1998). Rahvusassamblee liige, Aserbaidaani Kirjanike Liidu esimees. ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (1979) Peategelased. Raamatu peategelane on Bakuu professori poeg kirjastuses töötav Zaur. Põhiliselt käsitletakse tema suhteid ema Tähminä ning vanematega, ka naise Firängjizi ning tolle venna Spartakiga.Tegevusaeg on 1960. keskpaik, tegevuskoht Bakuu ja ka Moskva. Raamatu alguses on Zaur koos naisega pulmareisil Aafrikas, Dakari linnas. Ta silmitseb Atlandi ookeani randa ja talle tuleb meelde oma armulugu töökaaslase, hilisema telediktori Tähminäga. Ka nemad olid kunagi sarnases rannas viibinud

Ajalugu
thumbnail
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

«Nonäh, kuida muidu,» kinnitas nüüd eit. «Arutan ja arutan, et kes see ikka muu võiks olla kui Vargamäe oma. Muid võeraid põle ju siin olnd, aina omad inimesed ... Oled alles noorukene, ega lapsi ole veel?» «Ei veel,» vastas noorik kõrvuni punastades, sest eide uuriv silm mõõtis tema istuvat keha. «Alles mõni kuu, kui altari ees kokku saime.» «Nojah, seda minagi, et ega veel. Aga küllap tulevad, küllap tulevad, kuhu nemadki jäävad. Lapsed ikka ka, mis elu see muidu on. .. Mina olen Vuasemelt, olen vana perenaine. August tõi mul minia koju, see on see noor perenaine, rahvas ikka hüüavad teda nõnda. Aga ega ta olegi midagi perenaist, muidu niisama loodab ainult, et saab, kui mina ja vanamees eest kaome. Seni aga on ohjad aina Vuadu enda käes. Ei tema neid anna, haudagi jätaks oma kätte, niisuke on minu vanamees. Vuaseme on see viimane koht enne Vargamäe silda, pahemat kätt soo ääres.»

Kategoriseerimata




Kommentaarid (1)

kollanemetslane profiilipilt
kollanemetslane: Kiitused autorile. Test oli suureks abiks.
17:04 13-03-2019



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun