Kui töö käigus selgub, et oleks veel mõnda vahendit või tööriista vaja, siis korraldatakse juhatuse ja töötajatega koosolek, mille käigus vaadatakse nii positiivsed kui ka negatiivsed punktid üle ning kui antud vahendite soetamine on piisavalt põhjendatud, siis juhatus teeb vastava otsuse. Vajalikud vahendid Nimetus Maksumus Olemas Ost Järelmaks, liisin, laen Sissemakse Osamakse Õmblusmasin 21995 21995 Singer Futura Nõelviltija 4490 4490 Huskystar ER10 Overlok Overlok 4100 4100 344 Triikraud Braun 1195 1195 OÜ Veture 9 SI18830
p 20 1 20 Märkmik 3 1 3 Muusika 180 1 180 Kokku 1128 85 1996 Tabel 3. Sisseseade maksumus 1.5 Algbilanss Kuna ettevõtte juriidiline vorm on osaühing, siis vaba kapital on 2500€. Ettevõtte käivitamiseks on vaja võtta laenu, laenusummaks on 2000€ intressiga 7%. Laen on võetud kaheks aastaks. (Lisa2) Aktiva Passiva Raha(€) 2500 Laen(€) 2000 Vahendid 1996 Omakapital(€) 2500 Aktiva kokku(€) 4496 Passiva kokku 4500 Tabel 4. Algbilanss 5 2. TOOTMINE JA TURUNDUS 2.1 Teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted OÜ VolleyS pakuks kvaliteetseid spordiriideid/varustust võrkpalluri harrastajatele kui ka
Kuna selleks, et plaan ellu viia, on vaja 495 580 krooni, võtakse 150 000 krooni laenu SEB 7 OÜ Mustvee Kurk 8 pangast. Alloleval tabelis 3. on toodud osaühingu algbilanss. Tabel 3. Algbilanss (EEK) Aktiva Passiva Raha 395 040 Lühiajaline laen 150 000 Põhivara 100 540 Osakapital 345 580 Kokku 495 580 Kokku 495 580 Laenu võtakse 1 aastaks, intressiga 12 %, tagatisena on kinnisvara, tagasi makstakse 12 500 krooni iga kuu ja 1 500 krooni intressi ka makstakse välja iga kuu. Raha tuleb vajalikute vahendite soetamiseks, asutamiskuludeks ja esialgsteks tegevuskuludeks.
vahendid 120000 Kokku 232000 6. Vajalikud vahendid Ettevõtte käivitamiseks on tabelis 2 välja toodud alustamiseks kõige vajaljkumad vahendid sisseseadeks ja normaalseks eksisteerimiseks. Vajalike vahendite ostmiseks tuleb võtta pangalaenu. Tabel 2 Vajalikud vahendid Jaanuse puhkemaja äriplaan 7 Laen Nimetus Maksumus Olemas Ost Sissemakse Osamakse Arvuti 12000 12000 Käibevara 32000 Mööbel 10000 10000 Turismivarustus 12600 12600 Teler, muusikakeskus 10000 10000 Piljardilaud 30000 30000 Majapidamistarbed 10000 10000
5920 Lootusetud nõuded Kulud Kasumiaruanne 5970 Muud tegevuskulud Kulud Kasumiaruanne 6010 Palgakulu Kulud Kasumiaruanne 6020 Sotsiaalmaksu kulud Kulud Kasumiaruanne 6030 Töötuskindlustuse kulud Kulud Kasumiaruanne 7020 Ehitiste amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne 7030 Masinate seadmete amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne 7040 Muu põhivara amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne
Rendikulud 511 511 511 511 511 511 511 511 511 511 Kommunaalkulud 165 160 160 150 140 140 145 150 160 170 Palgakulud 320 320 320 320 320 320 320 320 320 320 Palgamaksed 109 109 109 109 109 109 109 109 109 109 Intress 1a laen 17 9 0 0 0 0 0 0 0 0 Intress 2a laen 56 51 47 39 35 30 26 22 18 13 Intress 3a laen 71 69 66 61 58 55 52 49 47 44 Raamatupidamisteenuse kulud 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63
Ettevõtte nimetus: OÜ "Lõbusad Dinosaurused" Aadress: Viimsi vald, Haabneeme 2 Telefon, faks: +37253879588 1. KOKKUVÕTE (sisaldab lühiülevaadet äriplaanist; laenuvajadust; millal ja kuidas seda kasutatakse; laenatud vahendite kasutamise tõhusust; laenu tagasimaksmist jne.) OÜ "Lõbusad Dinosaurused" tegevusalaks on lapsehoiuteenus. Tegemist on 1-3-aastaste laste päevase hoidmisega, kus lapsed tuuakse hoida vanematele sobival ajal ning mahus, mis lepitakse eelnevalt poolte vahel kokku. Teenust pakutakse Viimsi vallas Haabneemes 2-toalises korteris. Eesmärgiks on pakkuda kõrge tasemega teenindust, mille hulka kuulu ka paindlikkus teenuse mahu ja aja suhtes ning pakutava teenuse maht hoitakse teadlikult väiksena, et säilitada hubasust, personaalsust ja kodulähedast keskkonda lastele.Tegevuse alustades ei ole
Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” 5. ÄRIIDEE JA ÄRIPLAAN 5.1. Äriidee Ettevõtluse võtmeküsimuseks on eduka strateegia kujundamine, mis saab alguse äriideest. Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasu. Äriidees antakse vastus küsimustele, kellele toodetakse, mida toodetakse, kuidas tegutsetakse ja milline kujutlus ostjaskonnas ettevõttest tekib. Mõnikord võib äriidee leidmine olla lausa juhuslik, kuid mõeldav on ka süstemaatiline tegevus perspektiivse idee leidmise nimel. Äriidee valikuprotsess: 1. äriidee otsingud ettevõtte eesmärkide saavutamiseks: 2. ideede väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegelda; 3. väljavalitud ideede põhjalik majandusanalüüs; 4. idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine, kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise alustamist).
kuupäeval. Palgaarvestuskanne 31.12.2008. D 6010 (Palk ja puhkusetasu kulu) 116369 K 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369 D 6020 (Sotsiaalmaksu kulu) 38402 K 2551 (Sotsiaalmaksu viitvõlg) 38402 D 6030 (Töötuskindustuse kulu) 349 K 2531 (Töötuskindlustus maksu viitvõlg) 349 Teiseks toimub aruandekuule järgneva kuu alguses töötajatele netopalga väljamakse, kus brutopalgast eraldatakse ka üksikisiku maksud ja viitvõla kohustus kustutatakse võttes üles tegeliku kohustuse Maksu- ja Tolliameti ees. Palga väljamaksekanne 28.02.2007.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND Ärikorralduse instituut Kristi ROHTSALU ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN Juhendaja: A. Kamratov Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................................2 ..................................................................................................................................................................................2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE...................................................................................................................................3 ÄRIIDEE.............................................................................................................................................................3 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS......................................................................
miinimum) makse brutop 2,8 % 1,4% al-galt Brutopalk - väljateenitud palk Netopalk - palk peale maksude mahaarvamist, st väljamaksmisele minev palk Tulumaks - 21 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2010. aastal on tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks 2,8% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 1,4% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Palgafondi arvutamiseks on mugava kasutada mõnda internetikalkulaatorit, näiteks http://www.palk.crew.ee/ Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: nimi; osa suurus; osalusprotsent.
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ................................................................................
Joonis 20 Turutasakaal ÜLESANDED 2.5 Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 5500 kr. Ühe toote tootmiskulud on 600 kr. Leida a) firma kulufunktsioon; b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. 2.6 Millised järgmistest funktsioonidest ei saa olla kulufunktsioonid? Miks? a) C (q) ' & 25 q % 4000 ; b) C (q) ' 75 q & 5000 ; c) y (x ) ' 0,1 x % 4200 . 2.7 Ventilaator pannakse kokku mootorist, tiivikust ja korpusest. Mootorite jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamisel on f(n) = 300n + 4000 ja tiiviku ning korpuse jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamisel on g(n) = 200n + 3000. Leida: a) funktsioon C(n), mis kirjeldaks summaarseid kulusid n ventilaatori valmistamisel; b) summaarsed kulud 150 ventilaatori valmistamiseks. 2
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon.................................
hosteliga, mis tõmbab hosteli maine alla. Sellest hoidumiseks tuleb olla pidevalt teenusepakkujate teenuse kvaliteediga kursis ning kiirelt regeerida, kui selleks on vajadus. Stabiilsel juhtimisel ja mõistlikul majandamisel on ettevõte pidamine siiski tulus. 28 Hostel Mulk LISAD Tabel 15. Laen kolmeks aastaks Laenusumma 10000 Intressimäär 12% Maksete arv 12 Perioodi intressimäär 1% Laenu perioodi pikkus 3 Maksete koguarv 36 Tabel 16. Laenu tagasimakse garaafik Laenujää Kuupäev Annuiteet Intress Tagasimakse k 1.11.2012 0 0 0 10000 1.12.2012 332 100 232 9768 1.01.2013 332 98 234 9533 1.02
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil .................................................................................................................
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
id probleeme bl võib õib jagada j d tinglikult kolme gruppi: 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist kinni maksmata (AS Claus). Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel! 4. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
