Edasiõppimisel lähtun enda soovidest (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

MILLISED ERIALAD ON ENIM VÄÄRTUSTATUD

su töökoht, tööruumid ning töövahendid? Mida sa teed ja kellega koos töötad? Kas sa teeksid seda tööd ka siis, kui sa selle eest raha ei saaks? Kui jah, on see kindlasti õige ala. Töö võiks olla lihtsalt üks meeldiv viis, kuidas oma aega veeta ning võid vabalt oma unistuste poole püüdlema hakata. Kokkuvõtteks võin öelda, et igal inimesel on endale meeldiva eriala suhtes teatud nõudmised, mida ta soovib täita, et oma tulevik kindlustada. Ta teeb tuleviku suhtes otsuseid enda väärtushinnangute põhjal, samuti ka teiste soovituste ning koolide maine põhjal.

Ühiskond

34

docx

hariduse tööturu vajadustele vastavuse tagamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut HARIDUSE TÖÖTURU VAJADUSTELE VASTAVUSE TAGAMINE Analüüs Juhendaja: Erkki Karo, PhD sisukor Tallinn 2015 sissejuhatus................................................................................................................................4 1.analüütiline raamistik............................................................................................................5 1.1 Organisatsioonilised piirid................................................................................................5 1.2 Kaasamine.........................................................................................................................5

Haldusjuhtimine

22

docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist:  Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12)  Põhiharidus etapp nii öeldud

Sotsioloogia

4

docx

Sotsioloogia referaat

sõita välismaale, osaleda erinevates proektides, mis on muidugi hea kogemus õpijatele. Muidugi selle eelise saavad ainult parimad õpilased. Peamine haridusprotsess sellistel ülikoolidel on individuaalne lähenemine kombinatsioonis iseseisva õpilaste tööga läbi suurt tähelepanu, mis toob mõtte üliõpilaste võimete arengule ja toob kaasa uurimuslikku tegevust. Iseseisev töö aitab ka ise probleeme lahendada. Nad saavad palju uurida. Mida rohkem nad küsimusi enda jaoks lahendavad, seda lihtsam neil on tulevikus õppida. Multimeedia, arvutid ja internet teeb võimalikuks erinevad jagamist, mis on aktiivne ja interaktiivne õpe. See lihtsustab tudengitele tööd, kuid õiged informatsiooni peab veel leidma. Üks populaarsemaid meetodeid, mis annab üliõpilastele intellektuaalset arengut peetakse aruteluks. Osalemine arutelus või arutelu teaduslike probleemide üle annab õpilastele võimaluse mõelda kriitiliselt ja kaitsta oma seisukohti

Sotsioloogia

23

doc

Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid

# Mis olid teie lemmikõppained gümnaasiumis? # Mis olid teie lemmikõppeained põhikoolis? # Kui need vahepeal muutusid, siis palun põhjendage mõne sõnaga, miks? # Milliseaine õpetaja oli teil gümnaasiumis lemmik? # Millise aine õpetaja oli teil lemmikuks põhikoolis? # Millise aine õpetaja oli kõige ebameeldivam?Palun põhjendage mõne sõnaga, miks? # Palun hinnake gümnaasiumis õpitud aineid 10 palli skaala selle järgi, kui vajalikuks te neid peate enda jaoks edasisel eluteel eesti keel 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 kirjandus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 matemaatika 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 füüsika 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 keemia 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 15 bioloogia 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 inglise keel 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 ajalugu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 # Palun hinnake neid aineid selle järgi, kuivõrd nende edukas omandamine ja valdamine

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

50

docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

elatist teenivad. Linnadest nimetati Kopenhaageni, Kolding´it, Albertslund´i. Töökohtades võib välja tuua ettekandja, farmitöötaja, koristaja, juhutööd. Näiteks toodi välja, et elatakse ka ühikas, milles on õpilasel oma tuba, kööki ja tualetti jagatakse 3 inimesega. Samuti elas üks intervjueeritav kohaliku vanapaari juures, üürides nende majas ühte tuba. Näitena on P1 vastanud:“ Elan ühikas. Mitte enda kooli omas, vaid mingi siinse põllumajanduskooli ühikas – enda kooli poolt pakutav oli veidi kallis, kuna tegu moodsate 14 õpilaskorteritega. Aga ega minu omalgi viga pole: oma tuba, kööki ja tualetti jagan 3 inimesega. Seega võrreldes Eesti omadega samuti päris hea. Elukoht koolist ca 3km, aga rattaga läheb ludinal. Koolipäevad on võrdlemisi lühikesed ja koolivälist tegevust (peamiselt sellist, mis toimub õllekannu taga) jagub küllaga, kui vaid endal viitsimist on. Üritan ka taani

Geograafia

13

pdf

Juhtumite kirjeldused

Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 ­ aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi

Sotsiaaltöö

6

doc

Minu sotsiaalsed identiteedid

meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus peamised mõjutajad suhestumisel lähedaste ja ühiskonnaga tervikuna. Sotsiaalpsühholoogia peamiseks uurimisteemaks on inimeste vastastikune mõju. Kui iseenast jälgida, siis tuleb vaadelda iseenda muutumist ja arenemist aja jooksul. Ma pole see, kes olin eile. Kogu elu on pidevas muutumises ja situatsioonid meie ümber on põnevad ja nendega toime tulemine on alati enda jaoks väljakutseks. Vaadates oma suhteid oma lähedastega pean tunnistama, et see identiteet meeldib mulle kõige enam. Suurepärane üksteisemõistmine, üksteise suhtes hoolivus ja igasugune abistamine teeb selle osa identiteedist tõeliselt nauditavaks. Gruppi kuulumine, kus kõik osapooled võtavad oma osa tõsiselt, ilma mööndusteta on parim. Mul on olemas üks eakas proua, kes on rahvuselt poolatar, keda ma aeg-ajalt külastan. Tema kaudu saab teatava ülevaate muukeelsete Eesti

Juhtimine

Kommentaarid (0)