Edasiõppimisel lähtun enda soovidest (0)

Edasiõppimisel lähtun enda soovidest
Gümnaasiumi lõpetajaid ootab ees valik, kas minna edasi kõrg- või kutsekooli. Enamasti oodatakse neilt kõrgkooli minekut. On ka arusaam, et kõrgema haridustasemega inimesed teenivad rohkem. Kas see on alati õige valik, minna kõrgkooli, et täita vanemate ootuseid? Ei saa ju noor inimene teha valikut vanemate pärast, kes ootavad temalt kindlasti ülikooli minekut ja populaarse ameti õppimist. Ja alati ei olegi keskkooli lõpetanu endalegi veel teadvustanud, mida ta õppida soovib, mis on see eriala, millel töötades on ta ka rahul oma valikuga.
Kas ikka on nii, et kui ülikool läbi ja diplom taskus , siis leian kohe meeldiva töö ja hakkan saama suurt palka? Et kõrghariduse omandanud noor oleks tööturul edukas, tuleb tal eelnevalt kindlasti tutvuda erialadega, mis on nõutud ja millel on väljavaade ka tööd saada. Kindlast on oluline eriala valikul ka töötasu, mis selles sektoris makstakse. Oktoobris , 2013 avaldatud Statistikabüroo ülevaates, võrdles analüütik Kaia Kabanen kutse- ja kõrgharidusega lõpetanute kuu keskmist töist brutosissetulekut koolitusaladel ja tõdes, et kõikide haridustasemete puhul on kõige edukamad arvutite, transpordi, tehnika, riigi- ja isikukaitsega seotud erialade lõpetajad. Uuringust selgus, et nendel erialadel , mida kõrgem on haridustase, seda kõrgem on ka sissetulek. Kõige enam töötuid on 29. juulil Postimehes avaldatud Töötukassa andmete põhjal aga naissoost finantsistide hulgas ning naissoost ülikoolilõpetajate hulgas on kakskorda rohkem töötuid kui meessoost lõpetajate hulgas. Siinkohal tuleks värskel gümnaasiumi lõpetajal mõelda ja vaadata üle õppekavad, mida pakutakse. Mõnda eriala õpetatakse nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis ja võib olla veel mõnes erakõrgkoolis. Selge on see, et siis on selle erialal lõpetajaid rohkem, kui pakutavaid töökohti.
Teiseks on levinud ka arusaam, et olulised on tutvused , et leida hea töökoht. Kindlasti on see mõningal juhul õige, aga kui noor on aktiivne ja tegeleb juba ülikooli kõrvalt erinevate asjadega ja osaleb projektides, siis see näitab, et ta on aktiivne ja läbilöögivõimeline ning oma CV-d esitades on sellistel kogemustel oma positiivsed küljed olemas. Ja lisaks tulevad nii ka kogemused, mis on kindlasti suureks plussiks tulevikus töö otsimisel . Vaadates tööpakkumisi, oodatakse enim tööle ikka neid, kellel on eelnevad kogemused, aga kust võtab värske ülikooli lõpetanu need kogemused, kui ta ei tööta näiteks kooli kõrvalt ja pühendub ainult koolile.
Enamus inimesi valib ikkagi ju töö tasuvuse pärast, kas see töö ka alati on see kõige õigem ja inimene on seda tööd tehes õnnelik? Ideaalis võiks see nii olla, et töö, mida sa teed, on ka nii-öelda sinu hobi . Kindlasti on õnnelikumad need inimesed, kes töötavad oma lemmikerialal. Ma arvan, et neil on kõrgem motivatsioon ennast täiendada ja nad ei põle nii kergesti läbi. Inimene, kellele meeldib tema töö, ta läheb iga päev tööle rõõmuga. Ta on valmis uuteks väljakutseteks, aga see inimene, kes teeb oma tööd ainult palga pärast, selle jaoks on see üks tüütu kohustus. Võib juhtuda, et eriala valik ei ole alati õige, aga ülikoolis õppides saab juurde valida erinevaid aineid ja siis võib edasi juba valida endale sobivama ja meeldivama ameti. Ei ole ju ka harvad need juhud , kui üliõpilane vahetab õppekava või hoopis valib kõrgkooli asemel kutsekooli. Eriala valikut tehes on oluline, et noor inimene jõuab endas selgusele, kas talle sobib rohkem teaduslikum töö või praktiline amet. Siin aitavad koolis töötavad karjäärikoordinaatorid, kes teevad teste ja nende põhjal leiavad üles sinu nõrgad ja tugevad küljed. Oluline on kuulata oma sisetunnet ja arvestada sellega, siis on ka ameti õppimine kergem ja hiljem sobiva töö tegemine meeldiv.
Arvan, et kõrghariduse omandamine on vajalik ja annab eeldused parema töökoha saamisel, aga kui ise ka tõsiselt pingutada, siis leiab tööd igal eriala. Tähtis on teha õige valik ja omandatud elukutsest rõõmu tunda.