Hüdrotõukur Hüdrotõukur koosneb tõukuri korpusest, välimisest ja sisiemisest plunžerist, kuulklapist, sisemise plunžeri tagastusvedrust, kuulklapi vedrust, kõrgrõhu kambrist. Hüdrotõukuri tööpõhimõte: Nukk võll läheneb tõukurile, tõukuri korpuses oleva ringkanali ja ava kaudu antakse õlirõhk tõukuri korpusesse, mis hoiab tõukuri pidevalt vastu nukkvõlli. Kui nukkvõlli nukk surub tõukuri korpust allapoole, siis lükatakse allapoole ka sisemist plunžerit. See omakorda tekitab kõrgrõhu kambris kõrge õlirõhu, mis surub allapoole ka välimise plunžeri ja see paneb liikuma klapi. Kui nukkvõlli nukk surub tõukuri orpust allapoole, siis lükatakse allapoole ka sisemist plužerit. See
et koguaeg toimub õlipumpamine läbihüdrojaoturi tagasi paaki . See tähendab et pump töötab kogueg ehki süsteem ei tarvitse tööd teha tõsta, langetada . Kasutatakse ka suletud sentraalset süsteemi , see tähendab et kui süsteem ei tööta siis ka õli hüdrojaoturisse ei juhita . Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu
Mootori sisepesu Jaanus Akmentin Mootoris on vana kuivanud õli ja mootor vajaks pesemist Kuidas seda teha ? · Kuna mootori pesemine on õrn teema tuleb seda teha väga ettevaatlikult. · Tuleb valid õigeid vahendeid ja töö võtteid. · Kui teha valesti ei pruugi mootor enam tööle hakata. · nii mõnedki mootorid on tänu pesule pärast kokku jooksnud. Töö käik Tee nii - · Las vana õli välja · Pane sisse uus filter · Vala sisse õlinormi jagu DIISELkütust?! Võib ka punane või sinine küte on odavam. · eemalda küünlajuhtmed, diiselmootoril solenoidklapi juhe. · Lase starteriga ringi, nii 2minutit · Lase seista mõned tunnid · Lase uuesti ringi ja lase seista · (kui aega on siis tee veel paar tsüklit) · MOOTORIT KÄIVITADA EI TOHI!!!! · siis lase see sodi alt välja · nüüd vala sisse odav õli, võib ka pesuõli · lase mootor käima, ...
avatud tüüpi, mis tähendab seda et koguaeg toimub õlipumpamine läbihüdrojaoturi tagasi paaki . See tähendab et pump töötab kogueg ehki süsteem ei tarvitse tööd teha tõsta, langetada . Kasutatakse ka suletud sentraalset süsteemi , see tähendab et kui süsteem ei tööta siis ka õli hüdrojaoturisse ei juhita . Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu klapp jaoturis avaneb ja õli
põhimõtteskeem Kepsulaagrite vahelt väljuv õli paisatakse väikeste piiskadena karteris laiali, mistõttu on karter täidetud õliuduga, mis õlitab silindriseinu ja kolvisõrmi. Silindriseinu õlitatakse veel täiendavalt õlijoaga, mis väljub kepsu alumises osas olevast puurdest Õlitamise põhimõtteskeem Peamagistraali kaudu suundub õli läbi kanalite ja puurete ka nukkvõllini ning määrib nukkvõlli laagreid ja nukke Töötava mootori korral on normaalne õlirõhk piirides 3...4 kgf/cm*. Rõhu langusest hoiatab armatuurlaual olev märgutuli, mille andur asub peamagistraalis ja süütab märgutule, kui õlirõhk langeb 0,4...0,8 kgf/cm* Õlipump Liigitatakse : Hammasratas pump Sisehambumisega pump Rootorpump Hammasratas õlipump Sisehambumisega õlipump Õlifiltrid püüda kinni õlis Ülesanne : kulumisel tekkivaid metalliosakesi ja küttesegu põlemisjääke. Jagunevad : Mittelahtivõetavad
Esimene Honda 750/4s kasutati kuivkarterit nagu tegid Triumph, BSA, Norton, HarleyDavidson, Suzuki DR350s ja teised. Kuiv karter aga see vastu hoiab õli välises paagis kust pumpab välja pump scavanger survestatud õli läbi filtri ja ka õli jahuti mootorisse. Seesama pump ka võtab karetist õli mis ümber ehitatud väikeseks. Tõmmatakse mootorist tulnud õli/õhu segu tagasi paaki kust eraldub õhk breatheri läbi, ning süsteem kordub. Eelised sellel süsteemil on saada kindel õlirõhk ning õlitatus mis iganes rpm-peal ning mis iganes G- Jõu ajal kas külg kiirendusel või edasi tagasi kiirendusel kui tavalise Wet Sump süsteemiga hakkaks õli loksuma. Dry Sump hoiab õli liikvel ning see ei jää seisma mis on ka õli tervisele hea. Dry Sump süsteemi kasutavad pea kõik high performance racing mootorid. Õli hulk ei olene enam karteri suurusest ning ka väntvõll ei pea müttama läbi õli. Erinevaid kasutegureid
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere:...
mootori soojenemisel kaob. See on tingitud alumiiniumkolbidest ja on mootorile ohutu Klapi suurenenud paisumispilust tingitud terav tiksumine on selgesti kuulda tühikäigul. Sõitu klappide tiksumine ei takista, kuid pilud tuleb siiski õigeks reguleerida Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud raamlaagrid tekitavad madalatoonilist kloppimist, mis on kuulatav piirkonnas 1 töösooja mootori pöörlemissageduse järsul muutmisel. Kui ka õlirõhk on liiga madal, vajab mootor põhjalikku remonti Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud kepsulaager tekitab kõrgematoonilist ja teravamat kloppimist kui raamlaager. Seda kuulda sooja mootori pöörlemissageduse järsul muutmisel piirkonnas 2. kloppiv laager tehakse kindlaks küünlajuhtme lühistamisega NB Kloppiva laagri korral ei tohi mootorit tööle panna, sest see rikub väntvõlli kaela ja remontimisel tuleb võll üle lihvida
kettad (9). Vedavad kettad on mõlemalt poolt kaetud hõõrdekatetega. Vedavad kettad on oma siseservades olevate nukkidega ühendatud siduri rummuga (12), veetavad kettad on aga oma välisservas olevate nukkide kaudu ühendatud siduri trumliga (1). Kettaid surub kokku kolb (3). Kui sidur pole sisse lülitatud, on siduri kolb (3) vedrude (4) jõul surutud vasakpoolsesse asendisse ning siduri vedavad ja veetavad kettad on üksteisest lahutatud. Siduri sisselülitamiseks antakse õlirõhk siduri trumli ja kolvi vahele ning surveklapi kuul (11) surutakse õlirõhu toimel tihedalt oma pessa. Õlirõhk lükkab kolbi (3) paremale ning kolb omakorda surub siduri kettad tihedalt kokku. Siduri (12) rumm ja trummel (1) hakkavad koos pöörlema ja sidur on ühendatud. Siduri uuesti lahutamiseks katkestatakse õlirõhk siduri trumli ja kolvi vahel, surveklapi kuul paiskub tsentrifugaaljõu toimel oma pesast välja ning seetõttu saab
OHUTUS JA TURVALISUS Mida peab auto juht teadma autost ja selle käsitlemisest? Tutvu sõidukiga Tehno seisund - käsiraamat - mootor e. auto süda - sõiduki müüa - veermik e. rattad - auto õpetaja - tuled e. näe ja ole nähtav Sõidu ohutus - juhtimisseadmed - juhi asend - turva varustus Mootori ruum Õli kogus (min-max) - hoolda autot regulaarselt hooldusvälp e. periood - kasuta õigeid määrdeaineid sõltuvalt auto margist , vanusest ja mootori tehnilistest näitajatest (10W- 30) mineraal-; poolsünteetilised- ; täissünteetilised õlid (Tuule) Klaasi pesu vedelik aastaringne, ekstrakti lahjendada. Jahutus vedelik (külmakindel - 35*) valmistatud etüleen klükoosi alusel antifriisi või tosool.Omadused: mürgised, paisuvad rohkem kui vesi, lekkimisvõime suurem, rikuvad värvkatet. ...
Õli tuleks vahetada iga 15 000 km või iga aasta tagant. 2. Auto rattad Koosneb veljest, rehvist ( maantee, sisekumm, sisekummita mantel), ilukilp. Mantel koosneb sarrusest niidid sees. Kinnituspoldid. Pilet 10. 1. Õlitussüsteemirikked Rõhk puudub õli on välja voolanud, tihend ei pea, õlipump vigane Madal rõhk Manomeeter rikkis, õli viskoossus on väike, mootori laagrid on kulunud Kõrge õlirõhk õli liiga viskoosne Suur õlikulu tihendid ei pea õli, mootor kulunud, tuulutussüsteem ummistunud 2. Auto ratta vahetus. Pilet 11. 1. Õli vahetus mootoris. Õli tuleks vahetada iga 15 000 km või iga aasta tagant. 2. Rool On vajalik suuna hoidmiseks ja muutmiseks. Rool koosneb roolirattast, võllist, tigu, rull. Pilet 12. 1. Toitesüsteem Ülesandeks on valmistada kütusest ja õhust sobiva koostisega küttesegu, hoida kütuse tagavara.
läbimõõdu vahel väike lõtk, mis võimaldab presspuksi paigaldamist võllile ja liigutamist eelnevalt õlikilega kaetud võllil. Võlli koostamisel asetatakse presspuks ühele võllile ja lükatakse nii kaugele, et võlli ots ulatuks puksist välja . Seejärel paigaldatakse laagritele ja tsentreeritakse presspuksiga võlli suhtes järgmine võll. Puksi puuritud õliavade (6) kaudu täidetakse õlikanalid õliga ja tekitakse käsipumbaga sisemise hülsi (2) ja paksuseinalise puksi (3) vahel õlirõhk (kuni 100 MPa), mis tekitab nende vahel õliga täidetud pilu. Kõrge õlisurve surub hülsi tihedalt vastu võlle ja deformeerib puksi, mille läbimõõt suureneb u 0,1 %. Hülsi ja puksi vahelisest pilust kogu perimeetri ulatuses väljuv õli näitab, et nende vahel on moodustunud õlikiht. Hoides pumbaga õlirõhku hülsi ja puksi vahel, survestatakse ava (7 ) kaudu survekamber (a), mille tulemusel puks (3) nihkub hülsi (2) suhtes kuni ettenähtud nihkeulatuse ( ) saavutamiseni
Möödavooluklapi sees olev kaitseklapp avaneb ja õli voolab kõrgrõhu ruumi ehk imiruumi. Sellega kaitseme pumpa ülerõhust. Metall labadega pumba ehitus 1.Paisupaak 2.pumbarootor 3.võll 4.pumbakere 5.staator 6.rootor 7.jaotusketas 8. kaitseklapp 9.staatorikaas 10.ülevooluklapp 11. filter 12. paisupaagi kaas Õlirõhu muutmine Roolivõimendi ül. on vähendada rooliratta pöörlemiseks kasutatavat jõudu. Koos sõidutingimustega muutub ka pidevalt õlirõhk võimendis. Auto paigal seismisel on rooli pööramine raskem. Liikumiskiiruse suurenemisel muutub kergemaks. Auto mugavaks juhtimiseks peaks rooliratta pööramine kõikidel kiirustel olema sobiva raskusega,aga peab säilima roolitunnetus. Mõningate autode korral kasutatakse muutuva võimsusega võimendeid. Muudetakse õlirõhku vastavalt võimsuse muutmiseks. Sõidukiirusest sõltub süsteem. 1 roolivõimupump 2 kiirusklapp 3 jõusilindri otsakud 4 elektromagnet klapp
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2017) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid kasutatakse masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks eelkõige masina ja selle sõlmede karkassi juures. Püsiliited ei ole lahti monteeritavad. Demonteeritavaid liiteid saab korduvalt lahti võtta ja kokku ühendada. Keevisliide ühendab elemendid keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (või muud materjali). Tekkiva sulami ja metalli hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Neetliite teostamise oluliseks detailiks on neet ja olemasolevad kanalid (pesad). Neetliidet kasutatakse kohtades, kus ei ole võimalik teostada kuumutamist. Demonteeritavate (taasavatavate) liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi ...
sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli pöörlemissagedus võib ulatuda 10 000 pöördeni minutis ja enamgi, siis on väga suur tähtsus pronkspukside õlitusel: sinna juhitakse mootori õlitussüsteemist õli rõhu all mis lahutab võlli ja puksi teineteise suhtes liikuvad pinnad omavahel. Siit tuleneb ka väga oluline nõue: mootorit ei tohi seisata suure pöörlemissageduse ajal. Kui seda teha, siis mootori seiskumise tõttu lõpeb õlirõhk turbiini võlli puksidele, kuid turbiinratas, võll ja pumbaratas jätkavad inertsist veel pöörlemist ning võll ilma õlituseta "jookseb kinni". EGR EGR Ülaltoodud skeemil on järgmised heitgaasi tagastust puudutavad tähised: 4 Heitgaasi (EGR) tagastusklapp. Selle avanemisel juhitaksegi heitgaas sisselaske torustikku. 5 Jahutatud õhu klapp, juhib tegelikult läbi vahejahuti sisselasketorustikku lastavat
Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne mootori käivitamist keskmiselt kord nädalas.Tase peab olema ülemise ja alumise märgi vahel. Õigem oleks hoida tase varda ülemise märgi lähedal, kuid mitte üle selle. Tõhusa õlituse eeldus on piisav õlirõhk. Kui mootori töötades õlirõhu märgutuli (õlikannike punasel taustvalgusel) süttib ja jääb pidevalt põlema, tuleb mootor kohe seisata ja pärast süüte väljalülitamise kontrollida esmalt õli taset mootoris. Õlisüsteemi lekke avastamisel peab juht püüdma seda kõrvaldada, kui see aga ei õnnestu, tuleb pöörduda lähimasse remondikohta. Mootoriõli ja õlifilter vahetatakse u. 10000- 15000km sõidu järel. Jahutussüsteem.
sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli pöörlemissagedus võib ulatuda 10 000 pöördeni minutis ja enamgi, siis on väga suur tähtsus pronkspukside õlitusel: sinna juhitakse mootori õlitussüsteemist õli rõhu all mis lahutab võlli ja puksi teineteise suhtes liikuvad pinnad omavahel. Siit tuleneb ka väga oluline nõue: mootorit ei tohi seisata suure pöörlemissageduse ajal. Kui seda teha, siis mootori seiskumise tõttu lõpeb õlirõhk turbiini võlli puksidele, kuid turbiinratas, võll ja pumbaratas jätkavad inertsist veel pöörlemist ning võll ilma õlituseta "jookseb kinni". EGR EGR Ülaltoodud skeemil on järgmised heitgaasi tagastust puudutavad tähised: 4 Heitgaasi (EGR) tagastusklapp. Selle avanemisel juhitaksegi heitgaas sisselaske torustikku. 5 Jahutatud õhu klapp, juhib tegelikult läbi vahejahuti sisselasketorustikku lastavat
Fowler tagatiib Airbus a400m Atlas o 8 labalised komposiidist propellerid Coanda efekt o Kaldtüüridel vähene mõju C 17 mootorid puhuvad tagatiibade peale, Stol lennukil puhuvad põlemisgaasid tiiva peale/alla, sealt on tahmane Stol lennukitel on mootorid tiibadele kõvasti lähemal Hüdraulika Ühel poolel vedru, teisel õli: pidurid, lukustusmehhanismid Mõlemal pool õli: teliku hüdraulika Tavaline õlirõhk peab olema 300psi Maksimaalset rõhku kontrollib klapp Kui rõhk peaks süsteemis langema, on vahel klapp, mis sulgeb ning primaarseid süsteeme on võimalik kasutada Kui hüdropump ei tööta ja on RAT-i vaja kasutada, siis RAT suudab töös hoida vaid primaarseid juhtimisseadmeid. Rõhuvähendusklapp- ( ntx rattapidurite juures) vähendavad süsteemis olevat rõhku Voolavuse juhtimine Kuuliga klapp Ühes suunas Süstik klapid- võimaldab süsteemi kiiremini ümber lülitada
Richard Karming, Are Enok, Ayron Alliksaar LABORATOORSED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM....................................................................................4 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI.........................................................................13 3. PIDURISÜSTEEM........................................................................
Niisiis sai netist leitud väheke eestikeeleset tõlget turbode kohta. Teema on eestikeelseks tõlgitud sealsete inimeste poolt. Turbolaaduri ajalugu Esimese väljalaskegaasidel põhineva turbolaaduri töötles välja Sveitslane Dr. Alfred J. Buchi aastatel 1909-1912, aastaid enne seda, kui Garrett'i toodangud ilmusid turbolaadurite ,,pilti". Dr. Buchi oli ,,Sulzer Brothers Research Deparment'i" peainsener ning 1915. aastal pakkus välja esimese turbolaadimisega diiselmootori prototüübi. Sellegipoolest ei võitnud geeniuse ideed tol ajal poolehoidu, kui siis minimaalset. ,,General Electric" alustas turbolaadurite arendamist 1910'nendate lõpus. 1920. aastal sooritas ,,LePere" biplaan, mis oli varustatud Liberty mootori ja General Electric'u turbolaaduriga, uue kõrgusrekordi. Selleks kõrguseks oli 33,114 jalga ehk 10092m. Turbolaadureid kasutati vähesel määral Esimese maailmasõja lennukitel, aga nende suurem arendamine ilmnes 1930'nendatel j...
Kiilkuiv hõõrdumine: Detailide vahel on õhuke õlikile. Detailde omavaheline hõõrdumine on siin väiksem, kui seda oli kuiv hõõrdumisel. Poolkuiv hõõrdumine tekib SPM käivitamisel enne seda kui õlipump suudab peale mootori käivitust kogu süsteem täita määrdeõliga. Selleks, et sellistest olukordadest hoiduda varustatakse õlisüsteem käivitusõlipumbaga ja enne mootori käivitamist pannakse tööle käivitusõlipump, millega antakse süsteemi käivituseelne õlirõhk, ning peale mootori käivitust, kui süsteemi varustab õliga juba mootori enda ripppump seisatakse käivitusõlipump. Märg hõõrdumine: Kahe detaili vahele tekitatakse õlikiht, tänu millele detailid omavahel kokku ei puutu. Õlikile paksus peab olema nii suur, et ta ületaks detailide max konarlused. MÄÄRIMISE ÜLESANNE vähendada detailide hõõrdumist, kulumist jahutada hõõrduvaid detaile vähendada võimsuse kadusid hõõrdetakistuse ületamisel
..80°C. · Hüdrotrafo ja õlikanalid peavad olema õliga täidetud. Nende täitmiseks tuleb liigutada käiguvalitsat läbi kõikide asendite asendisse ,,N" või ,,P": · Kontrollimisel säilitada puhtust ja vältida tolmu sattumist käigukasti. 43. Miks ei tohi olla õli tasapind ettenähtust väiksem? Ettenähtust väiksema õli koguse juures imeb õlipump koos õliga ka õhku. Kuna vedelikus sisalduvad õhumullid on kergesti kokkusurutavad siis käigukasti töötamisel õlirõhk muutub. See põhjustab häireid käiguvahetuses ja sidurite libisemist ning ülekuumenemist. 44. Miks ei tohi olla õli tasapind ettenähtust suurem? Ettenähtust suurema õli koguse juures ,,peksavad" hammasrattad õli vahtu. Vahutav õli sisaldab õhumulle mistõttu lõpptulemus on samasugune nagu ettenähtust väiksema õlikoguse juureski. 45. Allolevas tabelis on toodud rõhu mõõtmiste tulemused. Millised rikked võisid seda põhjustada?
Piimatööstuse üldseadmed 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid jaotatakse püsi-ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. See ühendab detaile keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (vms). Tekkiva sulami ja sulami hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Sulamiseks vajalik temperatuur luuakse kas elektrilise kaarleegi või intensiivse gaasileegi abil. Enne keevisliiteid kasutati neetimist...kasut. senini seal, kus ei tohi materjali nende liitmiseks kuumutada. Demonteeritavate liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad selliseid detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hoolduseks või remondiks. Poldi ja mutri keeramisel tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete ...
· Laagripide · Tihendid · Kaas Hammasrattad on valmistatud tappidega ühes tükis. Laagripide on poolsilinder, milles on 4 tapipesa. Et vedelik ei tungiks pumba surveruumist imiruumi, on hammasrataste lauppinnad ja hambatapid ümbritsetud hüdrauliliselt toimivate tihendusdetailidega. Tihenditele mõjub õli rõhk. Kere ja kaane pesades paiknevad kaelused moodustavad vastutõhuruumi, kus rõhk tasakaalustab rõhu pidemetele. Pumba surveotsaku ümbruses hoiab õlirõhk pidet püsivalt vastu hammasrataste hammaste tippusid. Niipea kui hammasrattad ja pide kuluvad, nihkub pide rõhu toimel hammasrataste poole, mis tagab normaalse lõtku. Hüdropaak. Hüdrosüsteemi paak on imitoru kaudu ühenduses pumbaga ja äravoolutoru kaudu jaoturiga. Paagi maht võetakse vähemalt ½ pumba minutitoodanguga. Paagid on stantsitud või valatud. Paaki on paigutatud filter. Filtri filtreeriv element koosneb üksikutest võrksektsioonist
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Liigid Kütuse liigid: Bensiin Diisel Gaas Bio Elekter Hübriid Tahke Automootori litraaz: 0,75 ; 0,9; 1,0; 1,2; 1,3; 1,4; 1,5; 1,6; 1,7; 1,8; 1,9; 2,0; 2,2; 2,3; 2,4; 2,5; 2,6; 2,7; 2,8; 3,0; 3,5; 4,0; 4,5; 5,0; 5,6; 6,0 Mootoritüübid: R3; R4; R6; R8; R10; R12; R14 V4; V6; V8; V10; V12; V14 Mootoritöötsükkel Töötsükkel Progresside kogum, mis kindlas järjestuses Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (ü.s.s.) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (a.s.s) Takt Töösüli osa mis toimub kolvi ühe käigu jooksul Kolvikäik Kolvi äärmise asendite vahekaugus, mis võrdub vantvõlli...
siiber on keskasendis ning pump surub õli vabalt paaki tagasi. Autorataste pööramisel paremale nihkub siiber samuti paremale, sest jõud, mida sektor avaldab hammaslattkolvile (on võrdeline jõuga, mida autojuht rakendab roolirattale), ületab reaktiivkolbide vedrude vastupanujõu. Seejuures ühendatakse hammaslattkolvist paremale jääv ruum survekanaliga, vasakule jääv ruum aga äravoolukanaliga. Kolvile mõjuv õlirõhk tekitab lisajõu, mis kergendab pööramist. Kui tee poolt rataste pööramisele avaldatav takistus suureneb, põhjustab see rõhu täiendava tõusu roolikarbi tööruumis ja reaktiivkolbide all. Mida suurem on rataste pööramise takistus, seda tugevama jõuga püüab siiber liikuda tagasi keskasendisse. Samaaegselt suureneb ka rooliratta pööramiseks tarvilik jõud, tänu millele juht tunnetab rooli (teed).
kinnitatud allkirjaga. Enne vahist lahkumist peab vahimehhaanik olema kindel, et kõik sündmused ja toimingud, seoses peamasina ning abimehhanismidega, mis toimusid tema vahi ajal on täpselt kirjeldatud masina päevaraamatus. Masina päevaraamatusse kantakse järgmist. Iga 4 tunni tagant (kell 4, 8, 12, 16, 20, 24) - peamasinate koormused - peamasinate magevee rõhud - peamasinate merevee rõhk - reduktori õlirõhk - peamasinate ülelaadimisrõhk - merevee temperatuur - reduktorite õli temperatuur - peamasinate jahutusvee temperatuurid - peamasinate ülelaadimisõhu temperatuurid - peamasinate määrdeõli temperatuurid - peamasinate väljalaskegaaside temperatuurid - abimasinate õli temperatuurid - abimasinate väljalaskegaaside temperatuurid - generaatorite koormus - peamasinate kütuse rõhud ja temperatuur
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on...
ükskõik kui madalatel väntvõlli pööretel ka mootor ei töötaks. Samas peab olema säilitatud ka pumba vajalik tootlikkus. NSVL ajast pärit traktoriga T150K (esimesed mudelid) oli selline olukord, kus väntvõlli pöörete vähendamine kutsus esile rõhu tuntava languse süsteemis ja juht ei sutnud piisavalt traktorit juhtida. Ka MTZ-l, eriti vanematel traktoritel, esineb olukordi, kus mootori töötamisel madalatel pööretel väheneb õlirõhk võimendi süsteemis niivõrd, et takistab juhtrataste normaalset pööramist. Olukorra teeb veel halvemaks see, et traktori juhtrattaid pöörab mõnel mudelil üks hüdrosilinder, mis on aga ebapiisav süsteemi madalatel survetel. 41. Juhtrataste seadenurgad. Et juhtrattad tagaksid kindla ja hea juhtimise, peavad nad olema õigesti paigutatud ehk asetsema õigete nurkade all. Neid nurkasid nimetatakse juhtrataste seadenurkadeks, mis on
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp .................................................
detaili minutis. Plastifitseeritud pulbrisegud pressitakse pressvormides surveil 80-150 MPa. Pressimise survete vahemikus 0,5-150 MPa kôvasulamite struktuurile ja omadustele olulist môju ei avalda. Suurte detailide valmistamiseks kasutatakse isostaatilist külmpressimist (cold isostatic pressing). Selleks puistatakse pulbrisegu õlikindlast kummist ümbrisesse, suletakse hermeetiliselt, asetatakse hüdrostaati ja pressitakse survega 300-400 MPa. Pärast pressimist õlirõhk aeglaselt vähendakse, võetakse hüdrostaadist välja ja eemaldakse ümbris. Meetodi puuduseks on protsessi aeglus (väike tootlikkus) ja tooriku mõõtmete ebatäpsus. Meetodi eeliseks on tooriku ühtlane tihedus kogu tooriku ulatuses. Vahel valmistatakse kermiseid ka kuumpressimise teel (hot pressing), mis ühendab endas kaks operatsiooni vormimise ja paagutamise. Pulbrisegu puistatakse grafiidist pressvormi, surutakse grafiidist templitega kokku survega 5 - 10 MPa ja lastakse läbi
Liigse rõhu tekki- pumpab väntvõllilt käitatav pump õli annustena karburaa- mist magistraalis väldib pumba keres paiknev r e d u k t tori j argsesse sisselaskekanalisse, kust see koos kütte- -si ööni k la p p 13, mis avaneb 4,5 kgf/cm 2 (MT-8 -- seguga satub karterisse. Oli etteannet kontrollitakse klapp- 3,5 + 0,5 kgf/cm2) rõhul ja laseb õli tagasi pumba imikana- anduriga, mis õli normaalsel etteandmisel süütab punase lisse. Kui õlirõhk mingi rikke tõttu langeb alla 1,7 kgf/cm 2, signaallambi. Selleks et õlitus ei sõltuks üksnes mootori siis sulguvad peamagistraaliga ühendatud avariianduri 22 pööretest, vaid ka koormusest, on õlipumba doseerseadis kontaktid ja esilaternal süttib roheline signaallamp. ühendatud trossi kaudu gaasikäepidemega. Peamagistraalist juhitakse õli esimese raamlaagri keres
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
