Praeguseks on 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. Eesti võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni - ÜRO (United Nations Organization) liikmeks 17. septembril 1991. Lisaks ÜRO põhiorganitele - Peaassamblee, Julgeolekunõukogu ja mitmed komiteed - kuulub organisatsiooni raamistikku veel hulk programme ja eriorganisatsioone, mille liikmeks Eesti on sõltumata kuulumisest ÜROsse. Nende erinevate programmide ja organisatsioonide tegevuses osalemise eest vastutavad teised Eesti ministeeriumid ja ametkonnad. Mõned neist organisatsioonidest - näiteks Ülemaailmne Postiorganisatsioon UPU (asutatud 1874) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization - ILO, asutatud 1919) on märksa vanemad kui ÜRO ise. ÜROsse kuulumisel on tähtsaimaks põhjuseks kahtlemata osasaamine ülemaailmsest
esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaaühendus SLV ja Lääne- Berliini vahel.) L-Saksamaa tunnustab Oderneisse joont. 1970 idaleping. 1972L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piiriküsimus uuesti üle. Sõlmitakse trantspordilepind L-Berliini ja I Saks vahel. 1972 SLV ja SDV suhete aluste leping.Rahulik kooseksisteerimine 2 erineva reziimi vahel. 1973 Võeti nad ÜROsse *Strateergilise relvastumise piiramislepingud(ehk SRP1 ja2 või SALT1 ja2 kumbki pool külmutab järgmiseks 5 aastaks oma strateegiliste kandurite (rakettide ja pommitajate) arvu saavutatud pariteetsel (võrdväärsel) tasemel kummalgi 2400 ühikut) *Helsingi nõupidamine e Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine.-OSCE(OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal
Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid ● Alates 17. septembrist 1991 kuulub ÜROsse. ● 17. septembril 1991 OSCEsse ● 13. novembrist 1999 WTOsse ● 29. märtsist 2004 NATOsse ● 1. maist 2004 Euroopa Liitu ● 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi ● 9. detsembrist 2010 OECDsse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ● Asutatud: 26. juunil 1945.a ● Peakorter:New York,Ameerika Ühendriigid ● Liikmesriike: 194 ● ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon ÜRO ja Eesti ● Rahu ja julgeoleku tagamine.
Riigi andmete kogumine (Malta) Õpilane: Klass: Aine: Geograafia Õpetaja: Malta Malta lipp Malta riigivapp Asukoht: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi(Gozo) saarest ja Kemmuna(Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Saared asuvad Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi strateegiliselt tähtsaks. Riigi kaart Asukohakaart Arengutase Millisesse arengugruppi kuulub? SKT`=8,338 miljonit USD ja SKT elaniku kohta 20,281 USD. Malta on kõrge arengutasemega riik.(Euroopa liidus) Mitmendal kohal oli 2010 aastal inimarengu indeksi järgi? Malta 132dal kohal inimarengu indeksi järgi Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsi...
Elatustase Islandis on kõrgem kui Soomes, Rootsis või Saksamaal ning see väljendub külluslikus luksuskaupadele kulutamises. Suurem osa tarbekaupu ja tehnikat imporditakse, kuna riigis on vähe omatoodangut. Selle asemel leidub ohtralt energiaallikaid ning see on odav. Elektrit toodetakse vee jõul ja keskküte tuleb põhjaveest, mis on kuumenenud maa all asuvate magmakollete mõjul. Island kuulub Põhjamaade hulka ja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu liige. Lisaks sllele kuulub ta ÜROsse, Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) ning NATOsse. Aastal 2001 ühines Island Schengeni lepinguga. Island ei kuulu Euroopa Liitu, kuid selle aasta juuli lõpus astus ta esimese sammu, et liikmeks saada. 4.1 KALANDUS Islandi tähtsaim majandusharu on kalandus, mis moodustab riigituludest suurima osa(16%). Kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud, tänu millele töötab kalastuses ja kalatööstuses vaid 10% islandlastest. Islandi kalalaevadel
Majanduse olukord oli halb. Jaapanlased olid koondanud põllumajanduse põhiliselt lõunasse ja tööstuse põhja. Veebruaris 1946 rajati Põhja-Korea Ajutine Rahvakomitee mida hakkas juhtima endine NKVD ohvitser Kim Ir Sen ehk hilisema nimega Kim Il-sung. Kohalikul tasandil ründasid rahvakomiteed maaomanikke, konfiskeerides nende maid. Nõukgude armee lahkus 1948. Kahe Korea rajamine: USA ja NSVL riivalitsemine ei lasknud Rhee ja Il- Sungi valitsustel leppida. USA viis probleemi ÜROsse sügisel 1947. NSVL vastustas seda tegu.ÜRO otsustas 14. nobembril 1947 korraldada vabad valimised, siis võõrväed lahkusid ja ÜRO komision rajas Korea riigi. NSVL boikoteeris hääletust.Aprillis 1948 toimus P'yngyangis põhja ja lõuna organistatsioonide konverents. See ei andnud tulemusi ja NSVL boikoteeris lõunas toimuvaid vabu valimisi (ÜRO kontrolli all). Põhjas ei toimunud neid valimisi. 10. mail toimusid Lõuna valimised mille võitis Syngman Rhee, kuid
ülesannet veel tänapäevalgi. Poliitika 1921. aasta detsembris kirjutati alla Inglise-Iiri leping, millega 26 krahvkonda said iseseisvuse ning neist sai Iiri Vabariik, kuus Ulsteri krahvkonda said 1920. aastal õiguse moodustada Belfastis oma parlament ning nemad jäid Ühendkuningriigi osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. 1973. aastal Euroopa Liitu astumise järel kujunes varem peamiselt põllumajanduslik Iirimaa (Éire) kaasaegseks tehnoloogiliselt eesrindlikuks majanduseks, pälvides nime keldi tiiger. Parlamendi alamkojas (Dáil) on 166 liiget ja ülemkojas (Seanad) 60. Parlamendivalimised toimuvad viie aasta tagant.
USA IIMS JÄREL 1944 - USAs presidendivalimised, kandideerisid FDR (dmkr.) ja Dewey (vab.). FDR võitis 4 korda valimised, asepresidendiks sai Truman. 1945 - FDR suri, presidendiks sai Truman. Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Tru...
valitsuse vastu. Nagy sai taas peaministriks ja Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja tahtis kuulutada end neutraalseks riigiks. *ÜRO loomine:Hitleri-vastasest koalitsioonist kasvas välja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Juunis 1945 San Francisco konverentsil kirjutati alla ÜRO põhikirjale, põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945 see on ÜRO päev!ÜRO asutajaliikmeid oli 51 riiki. (1997.a. 191st iseseisvast maailma riigist kuulusid ÜROsse 185) ÜRO peakorter on New Yorgis (USA), osa asutusi on Genfis (Sveits), rahvusvaheline kohus Haagis (Holland). Eesti sai ÜRO liikmeks 17. septembril 1991. Kõik ÜRO liikmesriigid osalevad Peaassambleel, mis peab igal aastal umbes 3 kuud korralist istungjärku. ÜRO tähtsaim alaliselt tegutsev organ on Julgeolekunõukogu. Selles on 15 liiget, neist 5 on alalised liikmed (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa. Neil on otsuste suhtes veto-õigus). Igal
· 19. augustil algas riigipöördekatse (augustiputs) Moskvas. · 20. augustil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" sellega oligi Eesti end NSV Liidu küljest lahti rebinud! 20. august Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Eesti Vabariigi tunnustamine: Esimesena tunnustas Island. 6. septembril tunnustasid NSV Liit (Riiginõukogu) ja Venemaa (B. Jeltsin). 17. septembril võeti Eesti Vabariik vastu ÜROsse. *** 1992 rahareform, uus põhiseadus, presidendiks sai Lennart Meri 1994 31. augustil lahkusid Eestist viimased NSV Liidu sõjaväelased nüüd oli Eesti 100 % iseseisev! Varsti on Eesti Vabariik Euroopa Liidu ja NATO liige.
NATO Koostaja: Kristina Pau Juhendaja: Helle-Mai Luts Rühm: P3e 2009 SISUKORD 1.Eesti NATOS 2.Eesti riigikaitse juhtimine 3.Kaitsevägi 4.Eelarve 5.Kaitseinvesteeringud 6.NATO investeeringud 7.Kaitseplaneerimine 8.Rahvusvahelised operatsioonid EESTI NATOS Eesti on astunud julgeolekuruumi mida nimetatakse NaTOks.Nato põhimõteks on,et kui kasvõi ühe liikmesriigi juleolek on ohus siis on ohus ka teised rigid. Iga liikmesriik on kohustatud NATO asutamisdokumendile,Washingtoni lepingule alla kirjutades jagama teistegakollektiivset kaitse riske ja kohustusi ja ka sellest tulenevaid hüsvisi. Tänases tegevuses lähtub NATO nii alusaktidest kui ka NATO Strateegilisest Kontseptsioonis kirjeldatud juhistest. NATO Strateegilise Kontseptsiooni täpsustavaks dokumendiks on Kõikehõlmav Poliitiline Juhis. Täpsemalt on see siis detailseim strateeg...
Tippdomeen.ieROK-i kood IRL Telefonikood353 Iseseisvus 1921. aasta detsembris kirjutati alla Inglise-Iiri leping, millega 26 krahvkonda said iseseisvuse ning neist sai Iiri Vaba Riik. Kuus Ulsteri krahvkonda said 1920. aastal õiguse moodustada Belfastis oma parlament ning nemad jäid Ühendkuningriigi osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. Ü ldiselt Peamised tegevusalad: põllumajandus, turism, tööstus Peamised väljaveokaubad: kariloomad, loomaliha, piimatooted Peamised sisseveokaubad: masinad, tekstiilitooted, sõidukid Lipp Iirimaa lipp (iiri bratach na hÉireann / suaitheantas na hÉireann) on iirimaa riigi- ja rahvuslipp, mis on kasutusel alates 1919. aastast
HEAOLUÜHISKOND 1. HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, mille enamik inimesi tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt, (traditsioonilise Euroopa hukk). a. PLUSSID a.i. Sotsiaalse turvatunde kasv a.ii. Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine a.iii. Töövaba aja suurenemine a.iv. Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv a.v. Sotsiaalse õigluse idee a.vi. Isiklik sõiduauto ja maja äärelinnas nn ideaal (TUNNUS) b. MIINUSED b.i. Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks b.ii. Massikultuuri tähtsuse tõus suunatuna nn keskmisele inimesele b.iii. Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus b.iv. Traditsiooniliste väärtuste kadumine b.v. Minakeskne ühiskond b.vi. Mässumeelsuse kasv b.vii. Põlvkondade konflikt b.vii...
rahv.massim-avaldus Kodanike komitee Rahvarinne ja EKP suht sellesse eitavalt,tõrjuvalt kuid osalesid valimistel.90.märts toim Eesti Kongress,tegevorganiks valiti Eesti Komitee,Kodanlike komiteede liikumine oli tõestanud elujõulisust ja omariikluse taastmist Omariikluse taastamine (20.aug.91)Läti,Leedu riikluse iseseisv järgmisena,riigipöörde katse kukkus läbi,EV ja teised Balti riigid võeti ÜROsse,Balti riigid olid taas maailma pol kaardil kui iseseisev ja suverääne riik. 3 poliitikut E.Savisaar-rahvarinde liider,arendas IME prog,lammutas käsumaj./ M.Laar-Isamaa liider,peaminister, Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige./ S.Kallas-IME idee 1 autor,Eesti Panga president,Ref-erakonna asutaja. MRP-AEG 15. Aug.87 oli T.Madisson koos teiste endiste pol-vangidega organiseerinud MRP avalik-se Eesti Grupi (MRP-AEG)
1949 kuulutati välja kaks saksamaad SLV ja SDV SLV kuulutas välja Hallsteini doktriini. 1953. juunis toimus Ida-Berliinis poliitiline demonstratsioon, kus nõuti demokraatia taastamist, vabade valimiste korraldamist. rahutused kandusid üle kogu Ida-Saksamaa. SDVs oli sees nõukogude väed, kommunistid palusid abi armeelt. Surma sai umbes 300 inimest. 39 inimese üle mõistis kohut NL sõjatribunal, enamasti surma. 1970. algul tunnustasid mõlemad riigid teineteist. 1973 astus ÜROsse nii SDV kui ka SLV. Ühinemine SDV oli viimane, kus muudatused algasid, kui algas, siis kohutava kiirusega. 1989 keskel täideti kõiki vene nõmedusi saksa täpsusega. okt. 1989. astus tagasi partei peasekretär E. Hoenecer. 9. nov. 1989. murti läbi Berliini müür. 2+4 läbirääkimised. Ühelt poolt olid kaks Saksamaad, teiselt poolt Inglismaa, Prantsusmaa, USA, NL. Veebruaris 1990 algasid SLV ja SDV läbirääkimised majandusliku ühinemise üle. 1
1955-66 Hallsteini doktriin- Saksade vahelised suhted külmutatud. W. Brandt- idapoliitika, saab SLV peaministriks valimistel. NKLile see meeldis. Idalepingud-Lääne-Saksa ennem Lääne-Poola piiri ei tunnistanud, lepingutega tunnistas. See parandas suhteid NKLi ja L-S vahel. Transpordi lepingud- Lääne-Berliin sai rahvusvaheliseks üksuseks, ent esindab seda L- S. 1972 mõlemas Saksad tunnustavad üksteist diplomaatiliselt. Mõlemad ÜROsse. NKLi ja L-S suhted head, Saksad Breznevi võõrustaja Helmut Schmitd. · NKLi ja Lääneriikide suhete paranemine USA ja NKL: Takistuseks Vietnami sõda ja Kuuba kriis. 1969 saab USA presidendiks Nixon- otsustab suhteid parandada. 1972 Nixon Moskvas, esimene külastus pärast 2.MSi. 1972 SRP-1 leping- lepiti kokku võidurelvastumist piirata- edukas. 1979 sõlmitaks SRP-2, seda ei rakendata ellu. · OSCE
Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ÜRO aastatuhande arengueesmärgid • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg. • 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus
see organisatsioon hõlmaks maksimaalsel hulgal riike (nt Põhja-Korea) ja seetõttu ei seatud kriteeriumiks valitsemisviisi või režiimi. Ei seatud kriteeriumiks ka suurust või väiksust. Samuti peab liige tunnistama ÜRO põhikirja ja olema suuteline seda täitma: o esiteks, finantsilised kohustused nagu liikmemaks o teiseks, et ta ka suudab osaleda ÜRO tegevuses (saata liikmeid plenaaristungitele jne) Esimesed uued ÜROsse vastuvõetud riigid olid: Island, Rootsi, Afganistan ja Tai. Lükati tagasi ka veel 5 riiki (vastastikused huvid ja vetostamised): Albaania ja Mongoolia (ei meeldinud USA-le); Iirimaa, Portugal ja Trans-Jordaania (NSVLi vastuseisu tõttu). ÜRO algusaega mahub ka üks väga oluline pretsedent. See pärineb aastast 1947 – lagunes üks ÜRO liikmesriik (India). Tekkis küsimus, mida nüüd teha Pakistaniga.
ole kohustuslik. Oluline on tunnustamise fakti juures asjaolu, et sellega antakse tekkinud poliitilisele üksusele rahvusvahelises sfääris vaid riigile omased õigused ning teoreetiliselt muutub poliitiline üksus seejärel võrdseks partneriks rahvusvahelistes suhetes, kelle suveräänsete õigustega arvestatakse. Üldiselt peetakse riiki rahvusvaheliselt tunnustatuks juhul, kui ta on vastu võetud ÜROsse, mis omakorda eeldab kaks kolmandikku ÜRO Peaassamblee poolthäältest.7 Riikide tunnustamise pigem poliitiliseks muutumisega kaasneb üks siiski ka üks ebameeldiv probleem. Mitte meeldiva valitsusega üksust mitte tunnustades seatakse kahtluse alla kogu rahvusvaheline õigus. Rahvusvaheline süsteem on üles ehitatud sellele, et riigid saavad omavahel suhelda. Ka omavaheline poliitiline survestamine leiab aset süsteemi raames.
Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. ÜRO loomine: Hitleri-vastasest koalitsioonist kasvas välja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (ajalugu: Atlandi harta aug. 41 Ühinenud Rahvaste deklaratsioon jaan. 42 ) Juunis 1945 San Francisco konverentsil kirjutati alla ÜRO põhikirjale, põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945 see on ÜRO päev! ÜRO asutajaliikmeid oli 51 riiki. (1997.a. 191st iseseisvast maailma riigist kuulusid ÜROsse 185) ÜRO peakorter on New Yorgis (USA), osa asutusi on Genfis (Sveits), rahvusvaheline kohus Haagis (Holland). Eesti sai ÜRO liikmeks 17. septembril 1991. Kõik ÜRO liikmesriigid osalevad Peaassambleel, mis peab igal aastal umbes 3 kuud korralist istungjärku. ÜRO tähtsaim alaliselt tegutsev organ on Julgeolekunõukogu. Selles on 15 liiget, neist 5 on alalised liikmed (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa. Neil on otsuste suhtes veto-õigus)
aastal ligi 3 miljonit reisijat. Ferihegy asub asub Budapesti külje all ning sellel on 2 kaasaegset terminaali. Peamistes linnades on samuti omad lennujaamad; ehitamisel on uus rahvusvaheline lennujaam Balatoni äärde turismi soodustamiseks. Aastal 2006 oli majanduskasv 4,1% Ungari kuulub WTO-sse, IMF'i. (tv.st lk 20) Ungari on koosseisuline OECD, NATO, EL, Visegrádi rühm ja see on Schengeni riik. (Vikipeedia-st 4's rida) Veel kuulub ka Ungari ÜROsse (ee 15 lk 655). http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Hungary&ei=mcTpSa3fBoOX_AbB8Yj MAw&sa=X&oi=translate&resnum=1&ct=result&prev=/search%3Fq%3Dhungary %26hl%3Det Ungari on EFTA ja CEFTA liige. Rahvastik Ungaris elab 10,1 miljonit inimest. ( Tv. lk. 82 ) See on keskmine riik. Ungari rahvastik kahaneb 0,4% võrra.
tankidega põgenemine läände ja Berliini müüri ehitamine (1961) Honecker, Husak, Ulbricht b) Majandusareng: riik oli toorainevaene import N. Liidust VMNi tööstuslikult arenenuim riik peale N. Liitu masinaehitus, keemiatööstus jt. suund kollektiviseerimisele (80% põllumaast) c) Rahvusvaheline seisund: esialgu tunnustati ainult sotsialismimaade poolt SLV uus idapoliitika SLV ja SDV suhete aluste leping (72) mõlema Saksa riigi vastuvõtt ÜROsse (73) isolatsioonist väljunud SDV keskendus Aafrikale, eriti sõjalisele abistamisele (nõunikud, instruktorid) 5. Poola RV a) Kommunistide ainuvõimu kujunemine: 1948 sai võimule PÜTP, juhiks stalinist Boleslaw Bierut b) Bieruti surma järel uueks parteijuhiks Wladislaw Gomulka: 1956 suvel töölisrahutused liberaalsem majanduspoliitika lõpetati sundkollektiviseerimine (3/4 põllumaast erakätes) industrialiseerimine
III Põhjasõda 1700-1721 ja katk (1695 oli rahvaarvu kõrgaeg, kuid vahetult enne Põhjasõda hakkas langema näljahäda) IV tõus pikal perioodil, rahu V II MS Ungari rahvaülestõus, Suessi kriis- 1956 Hiina rahvavabariigi väljakuulutamine, ÜRO, 2 Saksa riigi teke- 1949 SLV-SDV suhete aluste leping, Willy Brandtile tänu tunnustas SLV SDVd, tunnustas muutunud piire, mõlemad tunnustavad üksteist, mõlemad läksid ÜROsse lõpule jõuab 1972 SRP-1 (Strateegilise Revlastuse Piiramise kokkulepe) USA ja NLi vahel, 1972, siis veel ka III oluline sündmus Helsingi konverents algas. Küsimuses: Euroopa julgeoleku ja turvalisuse küsimus, lõppesid 1975. Euroopa Julgeoleku ja Koostöö leping ka USA ja Kanada kirjutasid alla, selle põhjal loodi OSCE. I IME 1987 II pleenum 1988 III suveräänsusdeklaratsioon 1988 (Eesti seaduste ülimuslikkus) IV Balti kett 1989 V Eesti Kongressi valimised 1990
Saksa Demokraatlik Vabariik 2009 Sisukord Sissejuhatus Seoses Hitleri enesatapuga (30. april l945) alistus Berliin 2. mail ja Saksamaa kapituleerus tingimusteta, mis lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja-II maailma sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased. Neli võitjariiki Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini eraldi okupatsioonitsoonideks( ida-Saksamaa NSV Liidule, edela-Saksamaa USA-le, lääne-Saksamaa Prantsusmaale ja loode-Saksamaa Suurbritanniale), mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraa...
pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks -Põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, rõivastuse, viisakusreeglid, sündsustunde ; 1968 toimusid Pariisis ulatuslikud noorterahutused. -Pingelõdvendus: rahunemisperioodid külma sõja kriiside vahel ; 1960 lõpp ja 1970 algus- 1)paranesid SLV ja SDV suhted, loodi diplomaatilised suhted kahe riigi vahel, mõlemad riigid võeti ÜROsse 2)paranesid USA ja Hiina RV suhted 3)paranesid Pr ja NL suhted 4)USA ja NL tippkohtumised viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute sõlmimiseni, kumbki riik ei ehita tuumarelva strateegilisi kandureid juurde, mõlemale jäi 2400 ühikut. -Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine: Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Eur-s välja kujunenud jõuvahekordi ja piire ; lääs lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Eur diktatuurirežiime.
1991. ennetav referendum iseseisvuse kohta. Isemajandava Eesti IME kontseptsioon, eesmörgiks majanduslik eraldumine majanduskompleksist: omaette eelarve, oma raha. 1991. augustis NSVL territooriumil erakorraline olukord, riigijuhtimise võttis enda kätte RESK. 20. augusti õhtul võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. 6. septembril 1991 tunnustas meid ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 17. septembril võeti Eesti ÜROsse. 1991-2001 Uue põhiseaduse eelnüu valmis Põhiseaduse Assamblees 1991. a lõpuks, 1991. 28. juunil kiideti see heaks. Septembris 92. presidendi- ja parlamendivalimised. Valiti Lennart Meri. Valitsusjuhiks sai Mart Laar. Riigikogu valimiste järel lõpetas Eesti Kogress tegevuse. Rahareform juunis 1992. EEK seoti DEM-iga(saksa mark). 1994. a. Juulis Meri ja Jeltsin kohtusid Moskvas, et kirjutada alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31. augustis 1994.
22. ÜRO rajamine ja selle tegevus. ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Asutati 24. oktoobril 1945. Kuulusid Saksamaa vastu sõdinud riigid. Loodi asendamaks I MS järel loodud Rahvasteliitu, mis ei suutnud rahvusvahelist rahu ja julgeolekut säilitada ega kaasata kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Peakorter asub New York’is , ning sinna kuulub 193 riiki. ÜRO peasekretär on praegu Antonio Guterres, kes on pärit Portugalist. Eesti kuulus alates 1991. aastast ÜROsse. ÜRO eesmärgid on : rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine ning rahvusvahelise koostöö arendamine, rahvusvaheliste majandus- , sotsiaal- , kultuuriliste ja huminitaarprobleemide lahendamisel ninginimõiguste järgimise edendamine maailmas. Muidu ÜRO aastatuhandene eesmärk oli likvideerida nälg ja vaesus, saavutada üleilmselt kättesaadavus alghariduses, edendada võrdõiguslikkust, vähendada laste suremust,
1971 lahendasid USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL Lääne-Berliini küsimuse deklareerisid, et Lääne-Berliin ei ole SLV osa vaid on täiesti eraldiseisev poliitiline üksus (oma linnapea, valitsus, autonoomina). 1972 jõudisd omavaheliste suhete reguleerimiseni ka SDV ja SLV allkirjastati suhete aluste leping, mille sisuks oli see, et erinevate sotsiaalsete süsteemidega riikide vahel on võimalik rahulik koos eksisteerimine. Pärast seda võeti mõlemad Saksamaad vastu ÜROsse. 1972 olid olulised lepingud ka USA ja NSVLi vahel Raketitõrjesüsteemide rajamise leping, lepiti kokku, et kummalgi poolel tohib olla ainult üks raketitõrjesüsteem. Teine oluline leping oli SALT 1 strateegilise relvastuse piiramise leping. Esialgu otseselt tuuma lõhkepeade arvu piiramiseni ei mindud. SALT 1 määras kindlaks, et kandurite (raketid, allveelaevad, lennuk) arv ei tohi kummalgi poolel ületada 2400 kandurit. Leping sõlmiti viieks aastaks
Marokos sõja kaotamine õõnestas monarhiat, loodi Hispaania Teine Vabariik ja see lõpetas diktatuurvalitsuse. Naiste hääleõigus, poliitiline autonoomia galiitsia, baskimaal, kataloonias. 1936-39 oli Hispaania kodusõda, Franco võitis Saksamaa ja Itaalia toetusel. Vabariiklasi toetas NL ja Mehhiko kuid mitte lääneriigid. Teises maailmasõjas neutraalne, kuid ehk teljeriikide pool. Franco partei ainus lubatud, riik oli poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ÜROsse võeti 1955. 60ndatel oli majanduskasv, kasvas industriaalmajandus ja turism. Gibraltar läks 67ndal Briti valitsuse alla. Franco suri 1975, troonile sai Juan Carlos, riigipea ja kuningas. 1978 võeti vastu põhiseadus, 1986 ühineti Euroopa Majandusühendusega. 41. Saksamaa XX sajandil Saksamaa kuulus esimeses maailmasõjas keskjõudude alla, kaotati liitlasvägedele. 1918 oli saksa revolutsioon, keiser loobus troonist. Kirjutas Versailles rahulepingule alla 1919, kaotas
rahvusliikumise vallas). Kirjutas ka kaheköitelise Eesti ajaloo ülevaate, mis oli omal ajal väga hea. 1930ndatel sai temast figuur, kelle eestvedamisel hakati tegelema eesti ajaloo üldkäsitluse loomisega. Ta oli TÜ professor, 1940. aastal läks uue võimu teenistusse, evakueerus tagalasse. Eesti NSV juhtkonna (juht Nikolai Karotamm) liige, Karotamme lähikondlane. Liiduvabariikidele „anti õigus“ teostada välispoliitikat, et saada ÜROsse. Tegelikult oli oluline, kuidas saada ohjad enda kätte sõjajärgses maailmas. Hakati arutama ÜRO põhimõtete üle. Stalini idee oli Lääne liitlastelt nõuda, et tolleaegsed 16 liiduvabariiki võetakse ÜRO liikmeks. Selleks, et see näeks välja riigina, võeti kiirkorras 1944. aasta veebruaris vastu otsus moodustada Kaitseasjade ja välisasjade rahvakomissariaat. (KVRK) Hans Kruusist pidi saama 1944. aasta kevadel ENSV rahvaasjadekomissar (välisminister). Kohe
iseseisvumise üle · 19. augustil algas riigipöördekatse (augustiputs) Moskvas. · 20. augustil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" sellega oligi Eesti end NSV Liidu küljest lahti rebinud! 20. august Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Eesti Vabariigi tunnustamine: Esimesena tunnustas Island. 6. septembril tunnustasid NSV Liit (Riiginõukogu) ja Venemaa (B. Jeltsin). 17. septembril võeti Eesti Vabariik vastu ÜROsse. 1992 rahareform, uus põhiseadus, presidendiks sai Lennart Meri 1994 31. augustil lahkusid Eestist viimased NSV Liidu sõjaväelased nüüd oli Eesti 100% vaba.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
