Äriseadustik-õigus või õiglus? Pidevalt muutuv ja innovaatiline ühiskond teeb üha lihtsamaks ettevõtte rajamise ettevõtjale, sest seda reguleerib äriseadustik mille järgi tuleb toimida. Kõigepealt tuleks läbi mõelda, mida tähendavad äriseadustiku mõistes õiglus ja õigus. Arvan, et äriseadustik annab õigust ja ka võtab ehk siis ta piirab ja lubab. Näiteks ei luba äriseadustik kasutada eksitavat ärinime. Samas käsitleb äriseadustik ka õiglust, mis võib käituda ka vastupidiselt ehk ebaõiglaselt. Äriseadustik reguleerib nii täisühingu kui ka usaldusühingu loomise printsiipi kus täisühingu loomiseks peab olema kaks või enam omanikku ning usaldusühingus vähemalt kaks isikut, kes tegutsevad ühise ärinime all. Suurimaks erinevuseks pean antud ettevõtlusvormides just vastutust ühingu kohustuste eest. Antud juhul vastutavad täisühingus kogu oma varaga kõik omanikud kes ärile aluse panid. Vastupidiselt täisühingule v...
Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. See tähendab, et tegutsetakse avalikkuse (terve ühiskonna) huvisid silmas pidades. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning
Äriseadustik - kas õigus või õiglus? Äriseadustik on Eesti Vabariigi Riigikogu seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust. Pärast omandiõiguse alused sätestanud asjaõigusseaduse vastuvõtmist 1993. aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal. Kuigi nüüdseks äriseadustikus sätestatud õigussuhted tunduvad meile praegu, kümmekond aastat hiljem, palju mõistetavamad, ei läinud nende kehtestamine kaugeltki lihtsalt. Algselt oli äriseadustik ettevõtjaile uudne ja keerukas reeglistik, mis kodifitseeris kõik majandustegevuse alusnormid, hõlmates ka mitmeid tollal reguleerimata valdkondi. Seadustiku koostamise protsess oli kantud soovist reguleerida selgelt äriühingute tegevust, vähendamaks majanduskuritegevuse võimalust j...
tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Seda tüüpi äriühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiendavalt keelab äriseadustik kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise
Vastused! 1) Mis on maksejõuetus? Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 1 (2) (pankrotiseadus) 2) Mida tähendab pankrot? Eestis reguleerib pankrotimenetlust "Pankrotiseadus". Pankroti mõiste Eesti õiguses - püsiv maksejõuetus. Võlgniku varaline seisund, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liikmed või likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama. § 1 (1) (pankrotiseadus) 3) Mida tähendab pankrotimenetluse raugemine? Kohus lõpetab määrusega men...
piiriülest liikumist. 6. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi- ja kohsutusi, v.a neid, mis on omased üksnes inimesele – juriidilise isiku teovõime. See algab Äriregistrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. 7. Eraõiguslikul juriidilisel isikul asutamisleping ja põhikiri (täis- ja usaldusühingul asutamislepingu asemel ühinguleping). Sihtasutusel asutamisotsus. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul tema kohta käiv seadus. 8. Äriseadustik ei reguleeri avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusti. 9. OÜ – vähemalt 1 asutaja AS – vähemalt 1 asutaja MTÜ – vähemalt 2 asutajaliiget SA – vähemalt 1 asutaja TÜ – vähemalt 2 osanikku UÜ – vähemalt 2 osanikku 10. Äriseadustik § 1 – Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning
Ettevõtlusvormide võrdlused Analüüs Juhendaja: Laivi Annus- Anijärv Mõdriku 2015 Tabel 1.Äriühingute vormide võrdlus FIE TÜ UÜ OÜ AS ÕIGUSAKT Äriseadusti Äriseadusti Äriseadusti Äriseadustik Äriseadustik k k k ASUTAMINE Avaldus Ühingulepi Ühingulepi Põhikiri, Põhikiri, Äriregistril ng. Avaldus ng. Avaldus asutamislepi asutamislepi e Äriregistril Äriregistril ng, avaldus ng, avaldus e e äriregistrile äriregistrile
1. ÄRIÜHING 1.1 Äriseadustiku regulatsioon Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Kusjuures osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Äriseadustik reguleerib samuti nii täisühingu kui ka usaldusühingu loomise printsiipi kus täisühingu loomiseks peab olema kaks või enam omanikku ning usaldusühingus vähemalt kaks isikut, kes tegutsevad ühise ärinime all. Suurimaks erinevuseks on ettevõtlusvormides just vastutust ühingu kohustuste eest. Antud juhul vastutavad täisühingus kogu oma varaga kõik omanikud kes ärile aluse on pannud. Usaldusühingus aga
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema
finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest; · kõik majandustehingud peavad olema dokumenteeritud; · kõik majandustehingud peavad alg- või koonddokumentide alusel olema kirjendatud raamatupidamisregistritesse; · koostada ja esitada tuleb majandusaasta aruanne ning muud finantsaruanded; · säilitada tuleb raamatupidamise dokumente. (RPS §4) · · Raamatupidamise korraldamine · Äriseadustik §183 juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist; · Äriseadustik §306 lg4 juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist; · Äriseadustik §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest. · · Tekke- või kassapõhine arvestus · Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse osalemist juriidilistes isikutes reguleerivad riigivaraseadus49, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus50 ja kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus51. Lisaks tuleb arvestada tsiviilseadustiku üldosa seadusega (nt juriidilisi isikuid reguleeriva peatükiga). 3. Ühinguõiguse loomine, areng ja kodifitseerimise vajadus Enamik peamistest eraõiguslike juriidiliste isikute põhiliike reguleerivatest seadustest töötati välja ligikaudu 20 aastat tagasi. Äriseadustik jõustus aastal 1995.78 1994. aasta mittetulundusühingute ja nende liitude seadust asendav mittetulundusühingute seadus jõustus 1996. aastal. Samal aastal jõustus ka sihtasutuste seadus. 1992. aasta Eesti Vabariigi ühistuseadust asendav tulundusühistuseadus jõustus 2002. aastal. Uus tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis asendas samanimelist seadust aastast 1994, jõustus 2002. aastal samaaegselt võlaõigusseaduse jõustumisega.
Ühinguõigus 1. Ühinguõigus - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat, peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine , ümberkorraldamine, sise-ja välissuhted , esindus ja vastustus. Ühingud - korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud. 2. 1)Eesti Vabariigi Põhiseadus (PS) (§ 31, § 48); 2) äriseadustik (ÄS) reguleerib äriühingutega seonduvaid küsimusi: äriregister, ärinimi, äriühingute asutamine, lõpetamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine. Samuti sisaldab ÄS regulatsiooni füüsilisest isikust ettevõtja kohta. 3) tulundusühistuseadus (TulS), mis reguleerib tulundusühistu asutamise, tegevuse ja lõpetamisega seotud aspekte. 4) mittetulundusühingute seadus (MTÜS) reguleerib mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise üldisemaid küsimusi (eri liiki mittetulundusühingute spetsiifilisemaid küsimusi reguleer...
Töö elektroonilise riigiteatajaga: • kuidas otsida elektroonilisest riigiteatajast õigusakti, kui sa ei tea, kas selline üldse olemas on? Nt. kas EV-s on seadust selle kohta, mis sätestab ära riiklikud pühad? otsi e-riigiteatajast, pane vastuse juurde link * Kasutades otsingut või otsides märksõnade alt. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13276841 • kellele laieneb (subjektide ring) riigi õigusabi seadus? otsi e-riigiteatajast, pane vastuse juurde link * Riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13259148 • kas äriseadustik reguleerib ärimeeste ärisuhteid (mis on Äriseadustiku reguleerimisobjekt)? * Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. • Mis on Raamatupidamise seaduse eesmärk? * Seaduse ee...
Äriõigus 2 Objektiivne õigus Subjektiivne õigus Kehtivate Õigusnormist õigusnormide tulenev igaühe kogumik õigustus 3 4 Õiguse allikad · Suulised Moraal ja tava · Kirjalikud Õigusnormid Muud allikad 5 6 Manifest kõigile Eestimaa rahwastele 1918 7 8 Äriõigus · Äriõigus ehk kaubandusõigus on eelkõige ettevõtjate vahelisi suhteid reguleeriv õigus. · Eesti äriseadustik on äriühingute seadustik, sisaldades norme ettevõtjate, eelkõige äriühingute kohta. https://www.riigiteataja.ee/akt/13334866 · Lepingud reguleerib võlaõigusseadus tsiviilseadustiku osana. · Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada. 9 1...
ETTEVÕTLUS 1. Täida lüngad! Ettevõtte sünonüümid Eestis on näiteks 1.organisatsioon ja 2.firma. Ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse tunnused on juhtimine,3. raamatupidamine, 4.varade lahusus ja 5.bilanss. Äritegevust reguleerivad riigis mitmed seadused, millest olulisemad on 6.äriseadustik, võlaõigusseadus, töölepinguseadus ja mitmed maksuseadused. Ettevõtjal on äris osalemiseks mitmeid erinevaid võimalusi. Kui inimene tegutseb oma nimel, siis teda nimetatakse juriidilises keeles 7. FIE. Sellise teguviisi eelisteks on näiteks 8.Kui käive e müügimaht ei ületa 16 000, võib pidada kassapõhist raamatupidamist. ja 9.Võimaldab reguleerida maksukoormust Eestis saab luua nelja liiki äriühinguid:10. täisühing, 11.osaühing, 12.usaldusühing ja 13.aktsiaselts. Äriühingut, milles on kaks või enam osanikku ja nad tegutsevad ühise ärinime all ning mõlemal on solidaarne vastutus nimetatakse 14.täisühinguks. Tunt...
See võib omakorda muuta tegutsemise hoopis aeglasemaks. Ideaaljuhul peaks ettevõtja suutma rajada organisatsiooni, mis funktsioneerib hästi ka siis, kui teda ennast kohal ei ole. Kasutatud allikad Miettienen, A., Teder, J. (2006). Ettevõtlus I: Ettevõtlusest, ettevõtjatest ja ettevõtluspoliitikast. Tallinn: Külim. 216 lk. Ettevõtlikusest ettevõtluseni. (2012). Tallinn: SA Teadlik Valik. /Toim. T. Saal, J. Teder, A. Ohalu, A. Kull. 224 lk. Äriseadustik. (1995). [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/28365 (09.10.2016)
käibemaksukohuslane või tööandja. Soovi korral võib FIE oma tegevuse peatada või tegutseda mingil perioodil (näit hooajalise tegevuse korral). Sellest on vajalik registriosakonda eelnevalt teavitada. Tegevuse lõpetamisel kustutatakse FIE äriregistrist tema avalduse alusel. Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb
Töö sisu: Raamatupidaja assistent abistab raamatupidajat raamatupidamisarvestuse läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ...
Tallinna 32. Keskkool Siim Susi 11.a klass Rahvusvaheline õpilasfirma Simple Bag Praktilinetöö Juhendaja: õpetaja Kati Karu Tallinn 2011 Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Taavi Tõnismäe Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Rain Arrro 3 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................5 1.IDEE..................................................................................................................................................5 2.ÜLDANDMED.........
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe
MÕISTED · Vara- on rahaliselt hinnatav asi või õigus, kuulub RPK-le, kasutatakse tulu saamiseks tegevuse käigus · käibevara- on igapäevaseks tegevuseks vajalik vara, mis kuni 1 aasta jooksul, kas muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses. · Põhivara- on vara, mis on ettevõttes kasutusel kauem kui 1 aasta ja mille maksumus on ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool...
vähemalt 40 000 krooni MTÜ asutajateks ja eesmärgiks või liikmeteks võivad olla nii põhitegevuseks ei või olla füüsilised kui ka majandustegevuse kaudu juriidilised isikud, sh tulu saamine alaealised (vanema loal) ja MTÜ-d ei saa välismaalased ümberkujundada teist liiki Min. 2 liiget juriidiliseks isikuks. riigilõiv 300 krooni Usaldusühing on äriühing, Usaldusühingut reguleerib milles kaks või enam Äriseadustik ning sellele isikut tegutsevad ühise kohaldatakse lisaks ärinime all. Vähemalt üks täisühingu kohta käivaid isik vastutab ühingu nõudeid kohustuste eest kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses.. Ettevõtte asutajate arv Registreerimiskulud Kas kavatsetakse tegutseda Raamatupidamise üksi? Või olla ka korraldus tööandjaks? Huvi kasumi Käibe suurus reinvesteerimise vastu
Millised seadused lepingute kohta käivad? Millised seadused lepingute kohta käivad? Tsiviilõiguslik leping võib oma olemuselt olla kas võla-, asja-, perekonna- või pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus regule...
Asutamisprotsessid 1) Äriidee 2) Ettevõtlusvormi valik 3) Ärinime valik ja kontroll 4) Asutamisdokumentide koostamine ja äriregistrile esitamine 5) Tegevuslubade/litsentside hankimine 6) Töötajate arvele võtmine 7) Registreering majandustegevuse registris 8) Finantseerimis võimaluste leidmine Juhtimine Omanike pädevused – omaniku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. Õigused ja kohustused juhatuse liikmetele – Õigused esindada kõikide tehingute tegemisel äriühingut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ü...
2.Ettevõtja- on isik, kes tegutsedes ettevõtte vormis pakub oma nimel tasu eest püsivalt kaupu või teenuseid, kannab ettevõtte tegevusega seonduvaid riske ning omandab ettevõttest saadavat ettevõtjatulu. 3. Loetle ja kirjelda põhilised ettevõtlusvormid Eestis: 1. Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. 2. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. See tähendab, et tegutsetakse avalikkuse huvisid silmas pidades. 3. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 5.Mida sisaldab ja milles seisneb konkurentsi analüüs?:Konkurentsianalüüs annab täpse ülevaate konkurentsisituatsioonist vaadeldaval turul
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi ARVEPIDAMISE AJALUGU Essee Õppejõud: Siiri Luts, Ma Mõdriku 2013 Arvepidamise alguse aega ja põhjust täpselt ei oska keegi öelda, aga on palju fakte, mis tõestavad ja räägivad arvepidamisest kui pikaajalisest arengust. Teateid arvestuse kohta on saadud kunstiteostest, ütlustest, märkmetest ja teistest erinevatest allikatest.. Arvatakse, et arvepidamine sai alguse ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Ilma arvepidamiseta ei oleks olnud ka majandusarengut. Tänapäeval on majandus niivõrd arenenud, et on väga huvitav teada, kust sai kõik alguse. Vaatame siis lähemalt majandusarengu ajalugu läbi aegade ja teeme järeldused. Arvatavasti sai kõik alguse Lähis-Idast ehk umbes 8000 aastat e.m.a. Arvepidamine algas karja ja vilja lugem...
kuritarvitaja vastu esitada hagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna Eesti seaduses ei ole avatud ei konfidentsiaalse teabe ega ärisaladuse mõistet, tuleb kuritarvitamise tuvastamisel lähtuda TRIPs lepingus antud definitsioonist. Ärisaladuse kaitsmine Ärisaladuse kaitsmine algab selle määratlemisest ning saladusele ligipääsejate ringi piiramisest. Praktiliselt iga äritegevus sisaldab salajast teavet, mille avalikuks tulek võib tuua ettevõtjale kahju. Äriseadustik on kehtestanud ärisaladuse hoidmise kohustuse nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmetele. Ka on töötajad kohustatud hoidma tööandja ärisaladust, kui selles on töölepingus kokku lepitud. Ärisaladuse definitsioon sisaldub konkurentsiseaduses. Ärisaladuseks on teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud kü...
1) Alternatiivkulu-ühe kauba kogus, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba kogus. 2) Vastavalt suhtelise eelise printsiibile: riik peaksspetsialiseerumine aga selle kauba tootmisele, kus selle eelisseisund on suurem (olemas on suhteline eelis). Vastavalt suhtelise eelise printsiibile, kasutab riik ressursse selleks, et toota ja eksportida hüvesid, mille alternatiivkulu oleks kõrge. 3) Tööjaotuse all mõistetakse seda, et töötajad on spetsialiseerunud teatud tööoperatsioonide teostamiseks. 4) Tarbijate sissetuleku kasv toob kaasa- 5) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral. 6) Kogutulu kasvab kui nõudlus on elastne ja hinda alandatakse. 7) Enamasti on kaubanõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem (kuna koguse muutus on suurem kui hinna muutus) 8) Oletame, et kauba hind...
võimalik kõik oluline ära reguleerida. Asutamine väga lihtne: eest.ee kodulehel täidad asutamislepingu, põhikirja ja teed avalduse äriregistris ning äriühing ongi olemas. Osaühing on kompaktne äri ajamise vorm, millel on kõik ettevõtluse olulised funktsioonid olemas. KASUTATUD KIRJANDUS Riigikogu. (23. 12 2014). Audiitortegevuse seadus. Kasutamise kuupäev: 10.12.2015, allikas Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/123122014008?leiaKehtiv Riigikogu. (01.07.2015). Äriseadustik. Kasutamise kuupäev: 10.12.2015, allikas Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015046?leiaKehtiv Riigiportaal eesti.ee. (2015). Ettevõtlusvormi valik. Kasutamise kuupäev: 10.12.2015, allikas Eesti.ee: https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevotlusvormi_valik
Tsiiviilseaduse üldosa. ,,Tsiviilseadustiku üldosa seadus" Kohustuslik kirjandus: J.köhler ,,Tsiviilseadustik" Riigikohtu lahendid (www.riigikohus.ee -lahendid-märksõnastik-tsiviilasjad) Riigikohtu lahendeid peab teadma paari lausega(lahendite mõtet) Eksamil on teoreetilised küsimused ja kaasus(tuleb lahendada peast, ilma seadust kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvus...
Kirjutad enda kooli. OSAÜHING referaat Koostaja: Oma nimi Kursus Juhendaja: Tema nimi Valga 2015 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................2 1. Seadused...................................................................................................................................3 2. Osaühing...................................................................................................................................4 3. Ärinime nimi ja kontroll...........................................................................................................5 4. Osaühingu asutamiseks vajalik informatsioon.........................................................................6 5. Vajalikud toimingud osaühingu asutamisel.....
tegevust. Lisaks kirjeldas referaat ka maksusüsteemi seoses FIE tegevusega. Füüsilisest isikust ettevõtjaks pürgija peaks teadma, et igal ettevõtluse vormil on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed ning et ettevõtlus on igas mõttes arukate inimeste tegevus. 20 Kasutatud kirjandus [1] [WWW] Maksu- ja Tolliamet, http://emta.ee/index.php?id=30067 [2] [WWW] Justiitsministeerium, http://www.just.ee/14570 [3] [WWW] Riigiteataja Äriseadustik, https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019 [4] [WWW] Ettevõtja infovärav Aktiva, http://www.aktiva.ee/14793/fuusilisest-isikust- ettevotja-fie.html?Session=3e6afe4dd640357e25a12fe2be2555fd [5] [WWW] Notarite Koda, http://www.notar.ee/ [6] [WWW] Maksu- ja Tolliamet, http://emta.ee/index.php?id=30069 [7] [WWW] Maksu- ja Tolliamet, http://emta.ee/index.php?id=30068 [8] [WWW Maksu- ja Tolliamet, http://emta.ee/index.php?id=30076 [9] [WWW] Justiitsministeerium, http://www.just
Lisa 1. Avise reklaam Reklaamipsühholoogia kasutamine turunduses 14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Arvola, R. (2002). Turunduskommunikatsioon. Tallinn: Külim 2. Bachmann, T. (1994). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Kontuur Disain 3. Eesti õigusaktide sisukorrastatud terviktekstid. (04.02.2009). Reklaamiseadus. [http://wlex.lc.ee/log/REKLAAMISEADUS] 4. Eesti õigusaktide sisukorrastatud terviktekstid. (06.02.2009). Äriseadustik. [http://wlex.lc.ee/test/?act=https://www.riigiteataja.ee%2Fert%2Fact.jsp%3Fid %3D13113704&now=06.2.2009#p7] 5. Kotler, P. (2002). Kotleri turundus. Tallinn: Pegasus OÜ 6. NrG Advertising. (11.02.2009). E sight. [http://www.nrgadvertising.com.au/email_insight_article_5.html] 7. Ries, A. & Trout, J. (2003). Positsioneerimine: võitlus mõistuse pärast. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 8. Roose, N. (1996). Reklaam turunduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 9. Vihalemm, A
Võrumaa Kutsehariduskeskus Taavi Aromäe IS-10 Õigussuhted Juhendaja: Mehis Adamson Väimela 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Õigussuhte mõiste.................................................................................................................. 2 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Juriidilised isikud..................................................................................................................... 3 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Õigussuhte sisu..........................................................................................................
reeglina üsna täpselt reguleeritud käsiraamatute/manuaalide abil Allikad: https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevotlusvormi_valik/ettevotlusvormide_vordlus https://www.eesti.ee/est/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevotlusvormi_valik http://veronika.tpt.edu.ee/ettevotlusvormid/index.html Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015046?leiaKehtiv http://www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ettevotlus/frantsiisiettevte.html http://www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ettevotlus/ettevtlusvormi_valimine.html http://euroakadeemia.ee/materjalid/Loeng5estvalmis.ppt 4
Töölepingu seadus Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulepe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused . Seega töölepingu iseloomulikes tunnusteks on : · see on kahepoolne kokkulepe, milles poolte õigused ja kohustused on vastastikused; · töölepingu objektiks on tööprotsess, mitte töötulemuse reguleerimine; · töötaja on alluvussuhetes tööandjaga; · tööleping on tasuline .s .o. tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu; · töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppega, kuid nad ei tohi olla halvemad kui see on seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus kindlaks määratud. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel; · tööleping vormistatakse lihtkirjalikus vormis ja sellele ...
Äriõigus - Eksam 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest. Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (2) Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). 16. Äriühingu asutamine.Tegevusalad. (1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriü...
eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevotlusvormi_v alik/ettevotlusvormide_vordlus Väikeettevõtte plussid ja miinused (2016). EAS. kasutamise kuupäev: 25.09.2016, allikas http://www.eas.ee/alustav/ettevotjaks- saamise-otsus/vaikeettevotte-plussid-ja-miinused/ Äriühingu juhatus ja omanikud (2016). EAS. Kasutamise kuupäev: 29.10.2016, allikas http://www.eas.ee/alustav/meeskonna-kokkupanek/ariuhingu-juhatus-ja-omanikud/ Eesti Majandusteataja (2015). Äriseadustik. Tallinn: OÜ Teataja Kirjastus 6
põhimõttel. Eraõiguses veel lisaks tsiviilõigusele (olemus on sama, aga subjektide erinevus): · Kaubandusõigus ehk äriõigus Kaupmeeste vaheline õigus reguleeris kaupmeeste vahelisi suhteid (muutes neid paindlikumaks); tänapäeval reguleerib ettevõtjate vahelisi suhteid. Veel ka kaubandustehingute vahelised normid, ent Eestis neid ei eristata. Kaubandusõigus sp Eestis eraldi haruna ei eksisteerigi. Äriseadustik pigem aktsiaseltside, äriühingute etc kohta. · Intellektuaalse omandi õigus Reguleerib intellektuaalse tegevuse tulemusena tekkinud suhteid (autoriõigused). Seondub ka intellektuaalse tegevuse endaga. · Rahvusvaheline õigus Näitab, millise riigi õigust tuleb kohaldada. 5. Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normide kogum. TSÕ allikas on koht, kus need normid esinevad
nNatalja Silina, Gerli Õunmaa, Mariann Sööt, Marliis Koljal, Lii Konts, Liset Kuusik, Aneli Peterson Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, mis ühendab üksikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste rahuldamiseks ning kasu teenimiseks. Äriühingut eristab ühistust see, et tema eesmärgiks on kasu teenimine mitte säästu saavutamine. Äriühingute puhul pole selle omanikud samaaegselt teenuse tarbijad, seega saab seda ettevõlusvormi kasutada rikkuse ümberjagamiseks. Äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist-et teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb seda enam ta kasu saab. Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, Kuigi äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turg oma konkurentsi...
SISSEJUHATUS ÄRIÕIGUSESSE (10.01.2013) Eraõiguse põhimõtted: · Lepingut tuleb austada · Hea usu põhimõte kui kõik arvaks,et tehingu vastaspool on pätt ja suli, siis ei toimuks õhtegi tehingut. · Mõistlikkuse põhimõte nt Tsüs ütleb, et alla 7. aastane ei tohi tehingut teha, aga selle järgi ei saa laps näiteks jäätist öelda. Seega võiks olla mõistlik. Ebamõistlik on see, et alla 7. aastane läheb EMT esindusse uut telefoni ostma. Kiirlaenude puhul on intressid ebamõistlikult kõrged (liigkasuvõtmine). Kõrvalnõue ei tohi ületada põhinõuet. Mõistlik on siis kui 10st 9 mõtleb ühtemoodi. · Lepinguvabadus kõik mis ei ole otseselt keelatud on lubatud. EMTA sooviks, et seal need põhimõtted ei kehtiks. EMTA on suurema osa kohtuvaidlusi kaotanud. Teatud põhimõtted peaksid siiski kehtima. On olemas head tavad lapsele ei saa nimeks panna tähti ega numbreid. Äriühingu ...
............. 31 5 Ärinimed ................................................................................................... 32 5.1 Ärinimede kujunemine .............................................................................. 33 5.2 Ärinimekorralduse areng .......................................................................... 33 5.3 Ärinimekorraldus praegu .......................................................................... 34 5.3.1 Äriseadustik .......................................................................................... 34 5.3.2 Ärinimi ja ettevõttenimi, nende keelsus ................................................. 38 5.3.3 Ärinimekorraldusega tegelevad institutsioonid ...................................... 40 5.4 Ärinimekorralduse ülesanded .................................................................... 41 6 Võõrnimekirjutuse areng ............................................
Esimehe ülesandeks on nõukogu koosoleku kokkukutsumine, mis ei tohi juhtuda vähem kui kord kolme kuu jooksul. Neid peetakse otsustamisvõimelisteks, kui sellest koosolekust võtab osa üle poole nõukogu liikmetest (Õigusõpetus, 2012). 1.4 Aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted Aktsionäride vahel kehtib võrdse kohtlemise põhimõte. Antud printsiibi kohaselt saavad erinevused aktsionäride õigustes tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate erinevusest ( ÕE lk 226). Äriseadustik § 273. ütleb, et aktsionär on kohustatud tegema sissemakseid. Sellest tulenevalt ei ole ta kohustatud tegema makseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust ja ja ülekurssi. Väljamakseid võib aktsionärile teha ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, kuid millest samaaegselt on maha arvatud katmata kahju, mis on tekitatud eelnevatest aastatest. Aktsionäril on õigus saada osa kasumist vastavalt tema aktsiate
3.2 Osaühing · OÜ on äriühing, millal on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest. OÜ vastutab oma kohustutste täitmise eest kogu oma varaga. · Autamisel kaks võimalust: · Notariaalselt tõestatud asutuslepingu (või otsuse) alusel, millele lisatakse asutamise spetsiifikast tulenevad llisadokumendid jam is seejärek esitatakse Äriregistile kande tegemiseks. OÜ asutamist reguleerib täpsemalt Äriseadustik. · E-Äriregister Ettevõtjaportaali vahendusel tingimusel, et OÜ asutamine toimub rahalise sissemakse 100% osakapitali ulatuses (kõigil asuitajatel peab olema ID-kaart). · Äriregister asub kohtu juures Tartu Maakohtus · Osakapital peab olema vähemalt 2500 · Notarikulud sõltuvad osakapitalis suurusest, asutajate arvutst, tõendamist vajava dokumendi lehekülgede arvust. NB! Notrikulud puuduvad, kuui OÜ asutatakse läbi e-
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused avalik võim, kogu riigi juhtumisaparaat, riigivõim ja selle aparaadi relvastatud struktuurüksused(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) territoorium, ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2. Võimude lahususe printsiip. Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus) personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigus...
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mi...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond OÜ Keeglisaal Äriplaan Kristi Gross SR 148 Tallinn 2015 Sisukord Lühikokkuvõte........................................................................................................ 3 Ettevõtte üldiseloomustus...................................................................................... 4 Turundusplaan........................................................................................................ 5 Teenus.................................................................................................................... 6 Konkurents.............................................................................................................. 6 Strateegia............................................................................................................... 7 Organisatsioon........................................
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
