cos = sin(90 - ) 30 45 60 a sin 1 2 3 2 2 2 cos 3 2 1 2 2 2 tan 3 1 3 3 cot 3 1 3 3 sin cos tan - + + - + + - - - + - + 180 = rad l=xr xr 2 S= 2 a2 = b2 + c2 a b c = = sin sin sin a 2 = b 2 + c 2 - 2bc cos b 2 = a 2 + c 2 - 2ac cos c 2 = a 2 + b 2 - 2ab cos 1 S= ac · sin 2 · x= 180
(a±b)(a²-+ab+b²)=a³±b³ Sin²+cos²=1 1+tan²=1/cos² c=a²+b²-2ab*cos cost tan*cot=1 cos=(b²+c²-a²)/2bc sint cot=cos/sin S=[p(p-a)(p-b)(p-c)] 1+cot²=1/sin² p=P/2_S=p*r_S=abc/4R a/sin=b/sin=c/sin=2R Sin(±)=sin*cos±sin*cos S=(ab*sin)/2 Cos(±)=cos*cos-+sin*sin Tan(±)=(tan±tan)/(1-+tan*tan) sin2=2sin*cos sin/2=±[(1-cos)/2] cos2=cos²-sin² cos/2=±[(1+cos)/2] tan2=2tan/(1-tan²) tan/2=±(1-cos)/(1+cos) tan/2=(1-cos)/sin l=xr l=/360°*2r tan/2=sin/(1+cos) S=xr²/2 S=/360°*r² 030°45°60°90°180°270°360°Sin00,52:23:21 0-10Cos13:22:20,50-101Tan03:313-0- 0Cot-313:30-0-
15 × 103 0.9 ZM. X.M := 2 1 + ar.x 1.429 X.M = 1.421 X.M 2 1 + 0.1 RM := ar.x X.M RM = 0.142 RM 0.1 1.421 ZM := RM + i X.M ZM = 0.142 + 1.421i Reaktor R: IbI UnR XR := X1R InR UbI 3 3 5.249 × 10 15 × 10 XR 6 % 3 3 XR = 0.072 6 × 10 11 × 10 ZR := XR i ZR = 0.072i Reakriivtakistused (R=0) G1: 2 Sb UbIV X.G1 := x.dG1 2
Z L2 R X R X C ZL2R e-a I L= =-0,534- j 1,865=1,9 sin-106 ° XL IL2 e- a R IC IR I L2 R= =0,666- j1,2=1,37 sin-61 ° Z L2 R a IC = =0,933- j 0,267=0,97 sin-16 ° XC a I R= =-0,267- j 0,933=0,97 sin-106 ° XR 0-¿ ¿ C¿ U¿ t(0+) e XL ' a= =-37,32- j 24,64=45 sin-147 ° I'R 1 1 1 + + I'L X L XC X R I'C ' e- a I ' L= =-0,5072- j2,48=2,5 sin-102 ° XL 3
Eksogeenne rahapakkumine ei ole tingitud majanduse arengust, vaid on Keskpanga poolne aktsioon majanduse elavdamiseks Endogeenne rahapakkumine on põhjustatud majanduse kiirest arengust. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6 16. Osalise reserviga pangasüsteemi korral peab kohustuslik reservimäär Rr olema: a) võrdne 0-ga; b) suurem kui 0 ja väiksem kui 100%; b) c) võrdne panga lisareserviga XR; d) võrdne sularahamääraga Cr; e) võrdne 100%. 17 K 17. Kuii k kohustuslik h t lik reservii määr ää Rr = 15% jja pank k peab bhhoidma id reservis i 750 miljonit
dG( (x))= g( = f( . Integreerides asendusega t = saamegi jällegi 5.Polünoomide jagamine. Horneri skeem. Olgu Pn(x) = a0xn + a1xn-1 + . . . + an-1x + an n-astme polünoom, kusjuures suurused ak (0 k n) on konstandid ja a0 0. Vastavalt algebra põhiteoreemile on polünoomil Pn(x) kompleksarvude hulgal täpselt n nullkohta, arvestades nullkohtade kordsust. Kui neiks nullkohtadeks on x1, x2, . . . , xr, vastavalt kordsustega k1, k2, . . . , kr, siis pol¨unoom Pn(x) avaldub kujul Pn(x) = a0 (x - x1)k1 (x - x2)k2 · · · (x - xr)kr , kusjuures k1 + k2 + . . . + kr = n. Horneri skeem. Polünoomi p(x) = a0 + a1x + a2x2 + a3x3 + ... + anxn korral, kus a0, ..., an on arvud, tahame arvutada polünoomi kindlal x'l näiteks x0 selle saavutamiseks määrame uue konstantide rea: bn := an bn-1 := an-1 + bnx0 b0 := a0 + b1x0 siis b0 on p(x0) väärtus
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 2 Sisejõudude süsteem ja epüürid Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kood: 111972 Arvutan algandmed. ° = (16,5 + 7 * 1,5)° = 27° Xp = (3,475 - 7 * 0,275) = 1,55 m XF2 = (3,5 + 2 * 0,1) = 3,7 m XF3 = (4,75 + 2 * 0,075) = 4,9 m M = (1 + 2 * 0,5) = 2 kNm Leian tasapinna sihis mõjuva jõu (Fpike). Leian ülessuunas mõjuva jõu. Leian rõhu tekitatud jõu pikkuse pinnal. Xr = 4,9 1,55 = 2,45 m Leian rõhu tekitatud jõu. F = 4 * 2,45 = 9,8 kN Leian kogu ülalt alla mõjuva jõu (ilma momendita). 9,8 + 4 + 6 11,345 = 8,455 kN Leian resultantjõu lõigul Xf2 (ilma momendita). R2 = 22,5752 + 11,3452 = 638,34 R = 638,34 25,3 kN 2 Talale mõjuvad jõud ja moment Jõudude epüür Momendi epüür 3 Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria.
17 Tegelik rahakordaja Madalam kui mm* kahel põhjusel Esiteks hoiavad pangad sageli oma käes mõningast täiendavat reservi. See tähendab, et antakse vähem laenu ja teenitakse vähem tulu. Teiseks on sularaha väljavõtmine. Kui kliendid võtavad oma arvelt sularaha, siis reserv väheneb ja ka laenu andmise võimalus väheneb. Tegelik rahakordaja ehk raha multiplikaator mm arvutatakse: mm = ( 1 + Cr) / ( Cr + Rr + Xr), k kus Cr - sularaha l h osatähtsus; täht Rr - kohustusliku reservi määr; Xr - täiendava reservi määr. Tulemus. Raha multiplikaatori väärtus väheneb, kui murru nimetajas olevatest määradest kas või üks suureneb. Rahanduspoliitika püüab mõjutada Rr i, seega poliitika efektiivsus sõltub osaliselt ka sellest, mis juhtub määradega Xr ja Cr .
Tööealin rr kohustuslik reservimäär e rahvasti cr + 1 ma = M/B = k M itteaktiiv Mitteaktiiv cr +rr + xr Tööjõud Tööjõud ne ne rahvastik rahvastik ma raha tegelik multiplikaator e võimendi M rahapakkumine Töög Töögaa Töötu B rahabaas h õivatud
5 2) 12 = 5·180 12 =75 6. 1) sin = 0, 6 , on II veerandi nurk cos =? cos = - 1 - 0, 6 2 = -0,8 7. 1) = 50 , r = 50 cm l =?; S =? r l = 180 l = ·50·50 180 = 13 89 (cm) r 2 S= 360 2 S = ·50·50 360 =347 29 (cm 2 ) 2) x = 2 5 , r = 700 cm l =?; S =? l = xr S = rl2 l = 2·700 5 = 280 (cm) S= 700·280 2 = 98000 (cm 2 )
"aJ-* .l c 4tw, -1, .*l - or*- * ,v t r_ - >rt-' io.:bct r )_l T rr*ti !t t&^h- .-hr,xr,*r,, '-+.-r_r- r 1+ l rt-n l.r i+| I-!tl T -1 -l Ii i- l
"aJ-* .l c 4tw, -1, .*l - or*- * ,v t r_ - >rt-' io.:bct r )_l T rr*ti !t t&^h- .-hr,xr,*r,, '-+.-r_r- r 1+ l rt-n l.r i+| I-!tl T -1 -l Ii i- l
7 t "1,*!& "nl,*n*ear!- pAra-Ar*.;s#pt{ , CelPter'F;s*^L _r ' , - I $ o , X g.'s -_ Xr^r-: 0 7 -clo4 ' L- C^ oL*n*oU& lanpe,wcee-a;,r"'d*tlpe-*&*, l* r(+);r&),rk);Ail,W afuArs.^"K &r r(f)", uG)?t? ,($ q (/), t" , z } /
(antud hetkel riigis) t keskmine tulumäär (kui palju kulutused perioodis võivad muutuda lähtuvalt hinnast) P hinnaindeks G valitsuse kulutused Töötusemäär töötud U = 100 tööjõud Raha multiplikaator 1 + Cr mm = Cr sularaha osatähtsus C r + Rr + X r Xr täiendava reservi määr Rr vajaliku reservi määr, so deposiitide osa, mida hoitakse pankade sularaha reservina Raha pakkumine MS = mm * MB MB rahabaas MS raha pakkumine Eksogeenne rahapakkumine mm multiplikaator MS M0 = P - hinnaindeks P P
Küllastunud auru temperatuur 102,32 oC 3 Arvutamine 1.Soojusläbikandeteguri valem Q k = W/(m2*K) (8.1) A(ta -tõ ) 2.Soojusülekande tegur välispinnalt valem Q a2 = W/(m2*K) (8.2) A(tp -tõ ) 3.Soojusvoo valem M Q= [ xr + ( ta - tk )cp ]10 3 W (8.3) Arvutan kasutades valemit 3 soojusvoo Q 0,67 Q= [0,9 2250 + (102,32 - 89,5) 4,2]10 3 = 928,55 W 1500 Arvutan kasutades valemit 1 soojusläbikandeteguri k 928,55 k = = 10,05 W/(m2*K) 1,15(102,32 - 22) Arvutan kasutades valemit 2 soojusläbikandeteguri välispinnalt 2 928,55 a2 = = 10,6 W/(m2*K) 1,15(98,1 - 22)
b) intressimäära tõus ja reaalinvesteeringute vähenemine c) intressimäära langus ja reaalinvesteeringute kasv d) intressimäära langus ja reaalinvesteeringute vähenemine 6. Tabel näitab monopoolse panga lähtebilanssi. Oletame, et kohustuslik reservimäär rr=10%. Eeldame ka, et kogu raha hoitakse ainult selles pangas ning et nimetatud pank püüab maksimeerida oma kasumit ning seetõttu laenab välja kõik lisareservid (st, et panga lisareservid on alati XR=0). Arvestame ka laenude andmise ja taashoiustamisega kaasnevat võimendust. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD 9000 Laenud Kokku 9000 Kokku 9000 Täita tühjad read ja arvutada raha multiplikaator mm=..... 7. Oletame, et meie monopoolsesse panka hoiustati täiendavalt 1000 r.ü . Viige panga
Mina olin siin Sass Henno Tanel Turro Xr Lühikokkuvõte Teos “Mina olin siin” rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui mõlemal noormehel olid näpud põhjas ja jamad kaelas, tuli Rassile meelde, et tal oli suur kogus metamfetamiini taskus. See oli muidugi võla peale ostetud, kuid hakkajad poisid tegid lõpuks 20-nest garammist 30 grammi pulbrit ning teenisid endale korralikult raha. Lõpuks, kui kogu “kraam” oli maha müüdud, oli Rass sõlminud ühel peol rajooni kardetuma mehe Olariga suure diili. Nimelt lubas ta osta Olarilt 2 kilogrammi metamfetamiini. Kahjuks poiss ise seda järgmisel päeval ei mäletanud, kuid ta otsustas Mõssaga, et teevad selle siiski ära, sest mängus olid väga suured summad. Kaup oli peidetud Kajaka baari, naiste wc-sse. Rass ise aga ei julgenud minna seda sealt ära tooma ning nad saatsid kaubale järgi Renita. Renita oli tüdruk, kes oli Rassile lapsest saadik meeld...
toru otsa nii, et ots ulatub vette. Seejärel hakkasime 5-minutilise vahedega (kokku 7 mõõtmist) mõõtma radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuuri ning kandsin tulemused tabelisse. Katse lõpul eemaldasime kondensaadinõu ja kaalusime seda. Katse kestus oli 30 minutit. Arvutused Soojusvoog Q (vajalik nii läbikandeteguri kui ka ülekandeteguri leidmiseks) arvutatakse valemiga Q= M [ xr + (t a ] - t k )c p 10 3 = M [ h' '-(1 - x)r - hk ]10 3 W M kondensaadi mass 0,835 kg katse kestus - 1800 s h'' kuiva küllastunud auru entalpia kJ/kg (tabelist) - 2679 kJ/kg hk kondensaadi entalpia kJ/kg (tabelist) - 377 kJ/kg r aurustussoojus kJ/kg (tabelist) 2250 kJ/kg
mudeliteks. N: sealiha arvutusliku omahinna mudeli koosamine. Selleks tuleb välja selgitada kulutused sealiha tootmiseks. Peamised kululiigid: söödakulu (Ks); soetamiskulu (Kp); farmikulu (Kf). Ks mõjutavad tegurid: jõusööda maksumus kj; põr-sa ostumass Mp; realiseerimismass Mr. -> Ks võib vaadelda nende 3 teguri fun-na. Ks= f(kj, Mp, Mr). Nüüd tuleb fun-le anda konkr. kuju. Selleks valime ruut-fun.Ys=b0+b1*xp+b2*xr+ b3*xj+b4*xp2+b5*xr2+b6*xj2+b7*xp*xr+b8*x*xj+b9* xr xj (reg.võr). Nüüd on vaja leida bi. Selleks tuleb teha matemaatiline eksperiment andes ette x väärtused. Koost. katseplaani maatriks. Vähimruutude meetodi alusel leitakse bi. Farmikulude arvutamiseks on vaja teada: arvutuslik aeg vajaliku juurdekasvu saamiseks pi- päevades; arvutuslik söötmis-päevade arv kogu nuuma-perioodi kestel P-päeva; farmikulud päevas kf kr. Kf=P*kf. Kuna P sõltub Mp ja Mr, siis Kf=f(kf, Mp, Mr). Tuleb koostada sama reg.võr. nagu Ks leidmisel
Lim /t= , t 0. . 53. ? , , . , . 54.- 55. . wz='k 56. . >0 "+" , <0 57. ? lim w/t= w (w- ). t 0 58. . = ="; ="='z 59. ? 60. ? , . 61. . , . - , . (.) -. 62. ? ., . . 63. . z=0-t; =0t-t2/2 64. ? ., . 65. . = 0 + t, = n·2/60, n 66. - . v=h='h; xr=rsin=h; v=r 67. ? v=h='h; 68. . a = ×r + ×v a = a + a 69. ? a=h2+4 *70. . at=rsin=h *71. ? at=rsin=h 72. . a = ×v 73. ? an=vsin90=2h 74. ? . . , , . 75. ? AB, -, - , - xA, yA, ( ) 76. ? , . 77. . xA=f1(t); yA=f2(t); =f3(t) 78. ? 79. . . , , , . Vb=Va+omega*(vekt veli4inq!!!) 80. v BA . vba = sin90° 81. v BA v BA ? = - 82.
? Lim /t= , t 0. . 53. ? , , . , . 54.- 55. . wz='k 56. . >0 "+" , <0 57. ? lim w/t= w (w- ). t 0 58. . = ="; ="='z 59. ? 60. ? , . 61. . , . - , . (.) -. 62. ? ., . . 63. . z=0-t; =0t-t2/2 64. ? ., . 65. . = 0 + t, = n·2/60, n 66. - . v=h='h; xr=rsin=h; v=r 67. ? v=h='h; 68. . a = ×r + ×v a = a + a 69. ? a=h2+4 *70. . at=rsin=h *71. ? at=rsin=h 72. . a = ×v 73. ? an=vsin90=2h 74. ? . . , , . 75. ? AB, -, - , - xA, yA, ( ) 76. ? , . 77. . xA=f1(t); yA=f2(t); =f3(t) 78. ? 79. . . , , , . Vb=Va+omega*(vekt veli4inq!!!) 80. v BA . vba = sin90° 81. v BA v BA ? = - 82.
+ 1 i xi i =1 4. Kaalutud ruutkeskmine: n x f 2 - i i xr = 2 i =1 n = f i =1 i 6 * 1 + 7 * 1 + 10 * 1 + 12 2 *1 + 15 2 * 1 + 20 2 * 1 + 212 * 1 + 30 2 * 2 + 312 * 1 + 33 2 *1 + 52 2 * 1 + 56 2 *1 2 2 2 2 = 29,20
Kui võrrandil Pn(x)=0 on reaalne lahend kordusega x1 jne x, siis k1...k+2(l1+l2+...+l)=n
Pn(x)=0 P3(x)=x3-8 P3(x)=0 x3-8=0 (x-2)(x2+2x+4)=0 x1=2 x2+2x+4=0 V: 3 lahendit. Üks
reaalne ja kaks kompleksset
2.6 Ratsionaalfunktsioonide lahutamine osamurdudeks
Olgu Qm(x)/Pn(x) ratsionaalfunktsioon, kus Qm(x) on m-astme ja Pn(x) n-astme polünoom ning
m
· 1950 meprobamaat (Miltown) -eelmise sarnane · 1960 bensodiasepiinid - Leo Sternbach, kvinasoloonide süntees firmas Hoffman-La Roche kloordiasepoksiid/Librium, diasepaam/Valium) · 1970ndatel USA-s ainuüksi kahe nimetatud BD jaoks kirjutati välja 100 000 000 retsepti aastas · 1980-90ndad - asaspirodekaandiooni derivaadid (buspiroon) - ei tekita sõltuvust, rahustava toime, arenemine aeglane RAHUSTID: BENSODIASEPIINID · Alprasolaam ja XR (alprazolam [XR], Xanax) · Kloordiasepoksiid (chlordiazepoxide, Librium) · Klonasepaam (clonazepam, Rivotril) · Klorasepaat (clorazepate, Tranxene) · Diasepaam (diazepam, Valium) · Halasepaam (halazepam, Paxipam) · Lorasepaam (Lorazepam, Ativan) · Oksasepaam (oxazepam, Serpax) · Prasepaam (prazepam, Centrax) Teised · Buspiroon (buspirone, BuSpar) · Hüdroksüsiin (hydroxyzine, Atarax) · Pregabaliin (pregabalin, Lyrica) UINUTID: BENSODIASEPIINID: · Brotisolaam (brotizolam, Lendromin)
-"^- l,/A -o,i &l = 60 H?6,- ttl l. M^-J, ,*'o^^* o.-- Utt'drl- y.L"^* N*, A; *JG_ q4^ ;Wo^^. Y) U^ */-"JLr>Xr- a^x"'-t^ r'<"{^ /; r^#",^^,# !.tJr,J, 6 ) *^^ dqn n" ^,^^*^J* &*"J_ L^r' l
1 Ringjoon, ring, sektor d 2r d C 2r x rad S r 2 r l 2r sektori kaare pikkus l x xr 2 xr 2 lr sektori pindala S 2 2 Kolmnurk P abc
qssb' "f
*t-
13 ,'1'4'y-d^
5, 2 lh
2,*
nullist erineva arvuga korrutatud teine võrrand, saadakse süsteem, mis on esialgsega ekvivalentne. GAUSSI MEETOD: 1) Kirjutada välja süsteemi AX = B laiendatud maatriks. 2) Teostades elementaarteisendusi ridadega (ülevalt alla), teisendada süsteemi maatriks trapetskujule. 3) Kui rank A = r, aga rank A|B = r +1, siis süsteem ei lahendu. 4) Kui rank A = rank A|B = r n, siis süsteem lahendub. Toimub tundmatute jaotus: r = rank A baasitundmatut x1, x2, . . . , xr , n-r vaba tundmatut xr+1 , xr+2, . . . , xn . Üldlahendi xMHÜ või xHÜ leidmiseks tuleb baasitundmatud avaldada vabade tundmatute kaudu. 5) Selleks tuleb jätkata trapetskujulise maatriksi elementaarteisendusi ridadega (alt üles), saavutamaks olukorda, kus nullist erinevate elementide a11, a22, . . . , arr kohal olevad elemendid on nullid. Soovitav oleks, et elemendid a11, a22, . . . , arr oleksid arvud 1.
t(*t+k;). Crnan'rtffi*; Llwl i,wdorrcfr,,I**uwL: Lr=-/-#= - u)LT,cos(*to./. rr/ = - wLT, #*(*t t*,"r{)c - U, s;n(wt+y; -{) , K T s-K.ed,w&c t "!r"sxr-T^ r fa-a*' zyx: - o' afr,l>o u* u* wL ( x - ' u L =lvf'L x'L U ]l l, ' l 4
t(*t+k;). Crnan'rtffi*; Llwl i,wdorrcfr,,I**uwL: Lr=-/-#= - u)LT,cos(*to./. rr/ = - wLT, #*(*t t*,"r{)c - U, s;n(wt+y; -{) , K T s-K.ed,w&c t "!r"sxr-T^ r fa-a*' zyx: - o' afr,l>o u* u* wL ( x - ' u L =lvf'L x'L U ]l l, ' l 4
nullist erineva arvuga korrutatud teine võrrand, saadakse süsteem, mis on esialgsega ekvivalentne. GAUSSI MEETOD: 1) Kirjutada välja süsteemi AX = B laiendatud maatriks. 2) Teostades elementaarteisendusi ridadega (ülevalt alla), teisendada süsteemi maatriks trapetskujule. 3) Kui rank A = r, aga rank A|B = r +1, siis süsteem ei lahendu. 4) Kui rank A = rank A|B = r n, siis süsteem lahendub. Toimub tundmatute jaotus: r = rank A baasitundmatut x1, x2, . . . , xr , n-r vaba tundmatut xr+1 , xr+2, . . . , xn . Üldlahendi xMHÜ või xHÜ leidmiseks tuleb baasitundmatud avaldada vabade tundmatute kaudu. 5) Selleks tuleb jätkata trapetskujulise maatriksi elementaarteisendusi ridadega (alt üles), saavutamaks olukorda, kus nullist erinevate elementide a11, a22, . . . , arr kohal olevad elemendid on nullid. Soovitav oleks, et elemendid a11, a22, . . . , arr oleksid arvud 1.
Multifaktoriaalsed- kehakaal, andekus, nakkushaigus, vähk, diabeet. 12. Pärandumistüübid, teada kolme näidet iga pärandumistüübi kohta AD- Isal või emal on pruunid silmad, siis on ka lapsel pruunid silmad. Üks vanematest on Huntingtoni tõves, siis on see ka lapsel. Üks vanematest on lühinägelik, on ka laps lühinägelik. AR- Vanaema või vanaisa on haiged, siis on ka lapselapsed haiged. XD- XR- Y-liiteline- 13. Mutatsioonide tüübid, kromosoommutatsioonide tüübid Mutatsioonide tüübid Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid Kromosoommutatsioonide tüübid Deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid, translokatsioonid 14. Osata nimetada 5 tunnust, mis võib viidata pärilikule haigusele Esineb suguvõsa liikmetel, muutused on mitmes elundis, algab lapsepõlves ja kestab kogu elu, aeglane areng, viljatus. 15
q- t 65XXapra^ri wAnA" ll. o h4. j /t< a = ) klg,tq,BA4,4 t 9^"a^*- la./,^14,.--, , t-" xr"I*J ,*'l Ct-)(rL- lr+r) .{, {+t6.o-*'&A "w,ls-&.X *Uo^-uu* (X-4)"o )..4 r'..1rr(* o D- 4'-9o. *4 * l S _Q..r - t . _ - zD
Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: • „kõige suurema võimsusega raha“ • emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2
RR kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): 8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 21. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: · ,,kõige suurema võimsusega raha" · emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2
soovitava väärtuse tagamine. 1. käsitsi, 2. automaatreguleerimine Reguleerimise objekt on tehniline seade, millel viiakse läbi automaatreguleerimist (aurukatel, auruturbiin, soojusvaheti, soojussõlm) Automaatreguleerimissüsteem (ARS) koosneb: 1. reguleerimisobjektist: 2. automatregulaatorist (AR) AUTOMAATJUHTIMISE STRUKTUURSKEEM, g(t) Xh(t) ARS sisend XR(t) Xob(t) Seadur Automaatregulaator Reguleerimisobjekt (t) AR Tagasiside 1 RO RO tööd iseloomustatakse reguleeritava suuruse hetkväärtusega (t) aeg Xob reguleeritav suurus Automaatreguleerimiseks on vaja ette anda soovitatava suuruse väärtus seaduriga
Tasandi punktide hulka, mille kaugus ühest kindlast punktis (O), mida nim. Ringi keskpunktiks, on mitte suurem kui r. Pindala: S= r² Ümbermõõt: Ü=2 r Sektor: Mõiste: Sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asuv vastava ringjoone kaar. Pindala: S= r²n / 360 Kaar: Mõiste: Ringjoone kaareks nimetatakse ringjoone osa tema kahe punkti vahel. Ringjoone kaarepikkus: l= rn / 180 , l=xr 6. Prisma: Mõiste: Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Liigid: 1. Püst-ja kaldprisma 2. Korrapärased ja mittekorrapärased 3. kolmnurksed, nelinurksed jne prismad. Pindala: St=Sk+2·Sp Ruumala: V= h·Sp 7. Püramiid: Mõiste: Püramiidiks nim. Hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänd tahud ühise tipuga kolmnurgad.
Rhapakkumine on majanduse kogu rahavaru, mida inimesed soovivad hoida. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagrekaate: M1 = ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades M2 =ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Eeesti rahamõõdud CU + RR + XR MO = keskpanga pootl emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud M1 = sama mis klassikaline M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused M2 = sama mis klassikaline CU = emiteeritud sularaha RR = keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv XR = täiendav reserv 15. Raha nõudlus rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivd hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. On reaalne, mitte nominaalne
detsentraliseeritud isereguleeruv maksete süsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" raha (kohustusliku reservi) pöördväärtus mm*. Kui Rr on vajaliku reservi määr, siis saame lihtsa rahakordaja kujul: mm* = 1 / Rr (Tegemist on potentsiaalse raha multiplikaatoriga, mis annab mm* maksimaalse võimaliku väärtuse.) Tegelik rahakordaja ehk raha multiplikaator mm arvutatakse: mm = ( 1 + Cr) / ( Cr + Rr + Xr) kus : Cr - sularaha osatähtsus; Rr - kohustusliku reservi määr; Xr - täiendava reservi määr Tulemus: Raha multiplikaatori väärtus väheneb, kui murru nimetajas olevatest määradest kas või üks suureneb. Rahanduspoliitika püüab mõjutada Rr i, seega poliitika efektiivsus sõltub osaliselt ka sellest, mis juhtub määradega Xr ja Cr . Avatud turu operatsioonid: Kui keskpank müüb väärtpabereid siis kommertspangas on raha vähem .
3.2.6. Püstuvus trimmist madalikule sattumisel või dokkimisel Olukorras, kus laeva kere jäi madalikule sattumisel terveks või tühilastis laeva dokkimisel, kui laeval on oluline trimm ja laeva kokkupuutepind merepõhja või doki tugipadjaga on väike, siis reaktsioonijõud on rakendatud ühes punktis. Reaktsiooni jõud avaldatakse valemist GM L T , R = AWP GM L + AWP ( XF + XR) 2 kus AWP veeliinitasandi pindala m2 ; XF veeliinitasandi keskme abstsiss m ; laeva mass-veeväljasurve t-des enne reaktsiooni rakendumist; T süvise muutus reaktsiooni algmomendist m ; XR reaktsiooni punkti abstsiss m ; vee tihedus t/m3 . Põikipüstuvuse, õigemini metatsentri kõrguse GM, muutumine arvutatakse valemist R TR + J x (GM ) = - ,
1rad=180o/ a*b =|a|*|b|*cos =180o 1. =0, siis a*b=|a|*|b| (kõige suurem; ühes suunas) Sektor 2. =tervanurk. siis a*b=|a|*|b|*cos (>0) Kraadides: l=r/180o | S=r2/360o 3. =90o, siis a*b=0 (vektorid on risti) Radiaanides: l=xr | S=xr2/2 | S=rl/2 4. =nürinurk, siis a*b=|a|*|b|*cos (<0) Nurk kahe vektori vahel 5. =180o, siis a*b=-|a|*|b| (kõige väiksem) cos=a*b/|a|*|b| a*b=b*a | 2*(a*b)=2*a*b*cos | a*(b+c)=a*b+a*c | a*b*c=arv*c=vektor Kolmnuraga pindala Skalaarkorrutis koordinaatides
· Koosinusfunktsiooni nullkohad avalduvad kujul: 5.11 Funktsioon y= tan x Funktsioon on perioodiline perioodiga . · Puudub vähim ja suurim väärtus, st tanfunktsioon saab kõikvõimalikke reaalarvulisi väärtusi · Nullkohad korduvad iga järel ja esituvad kujul x=n 5.12 Ringjoone kaare pikkus Olgu vaadeldava kaare l raadius r ja kaarele vastav kesknurk x radiaani. Et kesknurgale 1 rad vastab kaare pikkus r, siis kesknurgale x rad vastab x korda pikem kaar xr. l=xr 5.13 Sektori pindala Ringi sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad selle ringi kaks raadiust. Ühe ja sama ringi korrale on sektori pindala võrdeline vastava kesknurga suurusega. Seega, kui sektori nurk on ao, leitakse esmalt ühekraadise nurgaga sektori pindala ja siis a korda suurema kesknurgaga sektori pindala. 5.14 Kolmnurga pindala · Kolmnurga pindala võrdub aluse ja sellele joonestatud kõrguse poole korrutisega.
ja kireva koloriidiga ning mängis tooni ja sügavusega. Tema kuulsaimad teosed on ,,Eiffeli torn" (1910), ,, Champs de Mrs. La Tour rouge" (1911), ,,Pariis" (1913), ,,Päike, torn, lennuk: samaaegselt" (1913), ,,Jooksjad" (1926) ja ,,Rütm 579" (1934). http://www.enciclopedia.com.pt/i mages/delaunayjoie.jpg ,,Champs de Mars. La Tour Rouge" http://images.encarta.msn.com/xr efmedia/sharemed/targets/images/ pho/t067/T067838A.jpg 9 3. Kubistid Eestis 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) Akbergi teoseid kirjeldatakse kui järjekindlalt kubistlikult, millel on selge kompositsioon ja koloriit. Ta oli 1920. aastatel loodud Eesti Kunstnikkude Rühma liige, kuhu kuulusid ka Henrik Olvi ja Märtl Laarman. Eestis Akberg kubismiga tuntust ei saavutanud, vaid selleks
D6K XL/LGP 93/125 12 886-13 467 D6K2 XL/LGP 97/130 13 311-19 948 D6N XL/LGP 112/150 16 507-18 096 D6R STD 131/175 18 255-18 669 D6T XL/WX/LGP 153/205 20 937-24 569 D7E STD/LGP 175/235 26 055-28 525 D7R STD/XR/LGP 194/260 24 962-27 101 D8R STD/LGP 226/303 35 179-37 920 D8T STD/LGP 231/310 37 795-39 795 D9R 302/405 48 784 D9T 306/410 50 098 D10T 433/580 66 451
/) l/ wF'14 Aa +, OI4L'<2 .) v t ... + ,.) L'r ala Xr.= 1" t"j ' tda &tndmqiual; 77ual; .a(1'hazadadc .4t1,hLzadadc zu&vzat /u&v7ah d,' gr./Jk(h vahd.'$uJk(h ?. (Xr. ... ,.
a a kusjuures Sk(x) (k < n) on polünoomide jagamisel tekkiv jääk ja Sk(x)/Pn(x) on lihtmurd. Lause 1. Kui Qm(x)/Pn(x) on lihtmurd ja polünoomil P n(x) = a0xn + a1xn−1 + . . . + a n−1x1 + an on nullkohad x1, x2, . . . , xr Järeldus: Kui funktsioonid f ja g on integreeruvad lõigul [a,b] ja g(x)≥0, ja f on pidev kordsustega k1, k2, . . . , kr (k1 + k2 + . . . + kr = n) , st polünoom lõigul [a,b], siis leidub c ∈ [a,b], nii et
o võime keelt rulli ajada AR - autosomaalne retsesiivne Jätab põlvkondi vahele ja avaldub nii meestel kui naistel o Albinism o Hüpotüreoos o tsüstiline fibroos XD - suguliiteline dominantne Esineb mõlemal sugupoolel, kuid mehed annavad tunnuse edasi ainult tütardele. Ei jäta põlvkondi vahele. o D-vitamiini resistentne rahhiit o normaalne vere hüübimine o normaalne värvide nägemine XR - suguliiteline retsesiivne Esineb peamiselt meestel, jätab põlvkondi vahele o Hemofiilia o Daltonism o Duchenne lihasdüstroofia Y liiteline mutatsioonid Y-kromosoomis. Mehed ainukesed haiguse kandjad. o Viljatus 13. Mutatsioonide tüübid, kromosoommutatsioonide tüübid genoommutatsioonid kromosoomide arvu muutused kromosoommutatsioonid - kromosoomide ehituse muutused
laene, maksta makse jm. hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata 19.Raha agregaat e raha mõõdud M0 = rahapaas ehk CU + RR + XR M1= sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M2D = M2 + tähtajalised hoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid CU emiteeritud raha e käibele lastud raha RR- kohustuslik reserv, mille on pannud kommertspangad XR täiendav reserv, vabatahtlik, mille riik võib luua likviidsuse tagamiseks. Spekulatsioonimotiiv hoian raha mingi ostu jaoks, mis tuleb Ettevaatusmotiiv hoian raha igaks juhuks 20
iil.jl i;oi,rrtsi:rllil: r,iriLcqir1 k,'. ratti.: ho*ogcnrscsse .uarr.*r';i1ic.uille su:r.l t'r,,L'irrrori liili,rlri,,srlrlagr 30" :rulgl rtl. l,Iiltnlr idritl urdi.t, - ,tcllrorl;le. kui uragu,rviilia irxluktsi.x,u oir 0.01 urTi El(,hiloui Inrrrg r>t _1.6. 10-roC'. 2. Horrx,grxrrsr:srnagrreiviilj* irrdrrlitsirxrriga 6 = 0.iJ'* {J.Z[ aslr..a_s .jLrhirncs<xr vrx:i tugevuseger25A. Leitllie. rrlilliue rrrirjub selli:.irrhtrnc sir.gelc o,.ale. r4iile otsplrliricle -iiud koolCinaadidoa,A.(?.1.,i))nnrg Di.1.4.,4). i:.lrr slurrrl orr ptll;rist I l>ulliii .| iaherrrlus tnd& r'ektolkujul, ndiitaiii lca.idu srru.us ling rlul zitr:licgir. t 3. Iiunrripceli. otsi liputoLi raslius. Drill: lcaal '.'enira-sPaela 13 cDr piliornalis. lillise
iil.jl i;oi,rrtsi:rllil: r,iriLcqir1 k,'. ratti.: ho*ogcnrscsse .uarr.*r';i1ic.uille su:r.l t'r,,L'irrrori liili,rlri,,srlrlagr 30" :rulgl rtl. l,Iiltnlr idritl urdi.t, - ,tcllrorl;le. kui uragu,rviilia irxluktsi.x,u oir 0.01 urTi El(,hiloui Inrrrg r>t _1.6. 10-roC'. 2. Horrx,grxrrsr:srnagrreiviilj* irrdrrlitsirxrriga 6 = 0.iJ'* {J.Z[ aslr..a_s .jLrhirncs<xr vrx:i tugevuseger25A. Leitllie. rrlilliue rrrirjub selli:.irrhtrnc sir.gelc o,.ale. r4iile otsplrliricle -iiud koolCinaadidoa,A.(?.1.,i))nnrg Di.1.4.,4). i:.lrr slurrrl orr ptll;rist I l>ulliii .| iaherrrlus tnd& r'ektolkujul, ndiitaiii lca.idu srru.us ling rlul zitr:licgir. t 3. Iiunrripceli. otsi liputoLi raslius. Drill: lcaal '.'enira-sPaela 13 cDr piliornalis. lillise
annaabi.ee 
