Winston Leonard Spencer Churchill Nimi Klass Tartu 2012 1 Winston Leonard Spencer Churchill sündis 30. novembril 1874. a aristrokraatlikku perekonda Oxfordshire'is. Winston Churchillist sai 20. sajandi Euroopa ja maailma ajaloo võtmeisik. Winstoni Churchilli isa Lord Randolph Henry Spencer-Churchill (1849-1895) oli Suurbritannia Alamkoja liige ja rahandusminister. Ta teenis oma isa, kes oli Iirimaa asekuningas, mitteametliku asjaajajana, sellest tulenevalt tundis ta sügavat huvi Iiri probleemi vastu. Just siis kui Winston sündis oli tema isa alustanud paljulubavat poliitiku karjääri. Randolph suri 24. jaanuaril 1895. a 45-aastaselt. Winstoni ema Jenni Jerome (1854-1921) oli ameerika finantsmaakleri tütar, kelle soontes voolas ka indiaanlase verd
Winston Churchill Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. November 1874 24. Jaanuar 1965) oli Briti poliitik, kes oli peamiselt tuntud Suurbritannia peaministrina Teise maailmasõja ajal. Churchilli elulugu sarnaneb detektiivjutuga, mille tegevustik sarnaneb Aafrikast India ja Iirimaani. Ta sündis 1874. aastal oma isa, Malborough' hertsogi suguvõsalossis korraldatud balli ajal. Poiss oli kiirustanud siia ilma tulekuga, sündides kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla seepärast tegi Winston Churchill noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama ,,noormeheks, kes alati kiirustab".
Gustav Adolfi Gümnaasium Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Referaat Karin Valt 9.c klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2009-03 2 Sisukord Eessõna 3 Lapsepõlv 4 Noorusaastad 5 Abielu 6 Poliitiline karjäär 7 Poliitikast loobumine 9 Harrastused ja autasud 9 Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 11 Lõppsõna 12 Lisa 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Eessõna Winston Churchilli mäletatakse tänapäeval kui ranget ja väsimatut juhti, kes teatas 1940.aasta suvel, et tal ei ole neile pakkuda muud kui verd, vaeva, higi ja pisaraid
......................5 Sõjaväes teenimine...............................................................................................................................6 Poliitika.................................................................................................................................................7 Viidatud allikad....................................................................................................................................8 Sissejuhatus Sir Winston Leonard Spencer Churchill ( 1874-1965 ) on üks kuulsamaid Suurbritannia peaministreid läbi ajaloo, kelle poliitilisi manöövreid imetletakse ja kelle kuulsaid kõnesid tsiteeritakse siiani. Käesolev referaat uurib, kes oli Winston Churchill, milline oli tema perekond, hariduskäik jne. Siit referaadist saab lugeda näiteks, et Winston Churchill oli Lord Randolph Churchilli ja Ameeriklasest miljonäri Leonard Jermome'i tütre poeg. Kuulsa aristokraatliku Spencer'i perekonna järeltulijana,
Kohila Gümnaasium Winston Churchilli poliitiline karjäär Juhendaja: Koostanud: 2009 Sissejuhatus valisin oma uurimistöö isikuks Winston Churchill`i, mehe, keda ma olen alati imetlenud ning, kes aitas kaasa maailma muutumaks selliseks nagu ta praegu on. Oma uurimustöö käigus tuttvusin paljude uute faktidega, mis panid mind neel rohkem seda meest imetlema. Ning kohati hakkasingi uskuma, et ka kõige madalamalt võib tõusta tippu. Nüüd arvan ma, et on aeg teha tutvust minu väljavalitud poliitiku eluloo ja karjääriga. Winston Churchill oli range radikaalne ja väsimatu väejuht. Riigiarhiivi poolt avalikustatud
Tagajärjed: Surma sai palju tsiviilelanikke Hävisid mitmed kultuuriehitised Inimesed surid nälga Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. Kommunistliku bloki e. Teise Maailma teke Euroopa ning kogu maailma lõhestumine ja külma sõja algus Iseloomusta sõjategevust kaardi abil; 2. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu; koalitsioon ja selle kujunemine: · 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks
1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. 5. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. o Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade
Tänu sellisele hoiakule ei olnud nad valmistunud pikemaajaliseks pealetungiks ja NSVL kaotas juba ainult haigestumise näol 60 000 meest. Venemaa alahindas ka Soome sõjaväe suurepärast kohastumist talvelahinguteks. × Leslie Illingworth ,,Võitlus" kujutab, kuidas väike, kuid vapper Inglismaa astub vastu koletisena kujutatud Saksamaale. Kuna tundub, nagu tegemist oleks Inglise propagandaga, siis julgen ka oletada, et see karikatuur ilmus sammuti Inglismaal. × Sir Winston Leonard Spencer-Churchill oli Suurbritannia poliitik, peaminister ja ka Nobeli preemia laureaat. Winston Churchill sündis 30. novembril 1874 ja suri 24. jaanuaril 1965 90 aastaselt. Esimest korda valiti Churchill parlamenti 1900. aastal kui ta oli ainult 25 aastane ja konservaat. 1904. aastal vahetas Churchill parteid ja liitus Liberalidega kelle ridades ta oli 1924. aastani, mil liitus taas konservatiividega. Peaministrina teenis Winston
kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provokatsioon: ööl vastu 10.maid tungisid Saksa lennukid oma väikelinna Freiburgi, purustati haigla. Selles süüdistati Hollandit ja Belgiat. 15
rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis
PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. USA ja Suurbritannia, (hiljem)NSVL Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltuma kaotanud riikide iseseisvus. TEHERAN- 1943 Teise rinde avamine Prantsusmaal, Saksam
Tsehhoslo. oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mis täh. et tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta. Hitler kasutas Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid kiusanud. Sept. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslo. lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida, eriti Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. sept. 1938 sõlmisid Ingl, Prant, It ja Sx Münchenis kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud tsehhoslovakkia puutumatuse. Tsehhid ei söendanud suurriikidele vastu hakata ja alistusid. Tsehhoslovakkia häving: Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles Briti konservatiiv Winston Churchill: ,,Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja
El-Alameini lahing 1942 Liitlased-Saksamaa Saksa suruti tagasi Esimene võit liitlaste jaoks ja peale seda hakkasid sakslased ridamisi suhu saama Stalingradi lahing 17.07.1942-02.02.1943 Saksamaa-NSVL Saksa väed sunniti kapituleeruma II MS üks suurimaid strateegilisi operatsioone Leyte lahing 1944 USA-Jaapan USA võtab tagasi Filipiinid Sinimägede lahingud 1944 Saksamaa-NSVL NSVL võidab Viimane võitluspunkt mandril Normandia dessant 1944 Saksamaa-USA(+tema liitlasväed: Suurbritannia, Kanada, Austraalia, Poola, Vaba Prantsusmaa, Norra, Holland, Uus-Meremaa) Liitlasvägedel õnnestus vabastada Prantsusmaa ja liita see jälle ühtseks riigiks. Saksamaa kapituleerus tingimusteta. Teise maailmasõja tagajärjed. *ligi 60mil hukkunut *riigipiiride muutumine *kommunismi levik 3 -Euroopa lõhestumine (NSVL oli võitja riik) ENNE PÄRAST 4 MÕISTED: kummaline sõda - Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool
.................................................................................. 5 Lisa 1 Kronoloogia..........................................................................................................6 Kasutatud allikad...................................................................................................................11 2 1. OLUKORD ENNE II MAAILMASÕDA Et Euroopas rahu säilitada, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleri ekspansionistliku poliitikaga, lubades Saksamaal annekteerida Austria ja Tsehhoslovakkia. Üks Adolf Hitleri ambitsioone oli ühendada Saksamaa ja Austria. See liit oli keelatud 1919. aasta versailles rahulepinguga, sest Prantsusmaa ja teisedki riigid leidsid, et nii muutuks Saksamaa liiga tugevaks. 1930. aastate alguses soovisid Saksamaal ja Austrias juba paljud, et nende riigid ühineksid, aga 1934. aastal toimunud natslik riigipöördekatse Austrias kukkus läbi. 1938
evakueeruda. 22juuni.1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunasosas moodustati saksameelne valitsus, eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Sakslased hakkasid õhuvägedega Uk pommitama Sakslased olid edus kindlad. Luftwaffe käsutuses oli rohkem lennukeid kui inglastel. Inglastel oli puudus väljaõppinud pilootidest, mistõttu nende kaotused olid suuremad. Inglised ei alistunud, sest nad olid suutnud välja arendada Saksa hävitajatega
liitlassuhted Jaapaniga (Antikominterni pakt, Itaalia liitus sellega aasta hiljem). Itaalia oli selleks ajaks okupeerinud Etioopia ning Jaapan Kirde-Hiina. Saksa-Itaalia koostöö ja relvavõimsuse proovikiviks kujunes Hispaania kodusõda 1936-39, milles mõlemad toetasid kindral Francisco Francot. Märtsis 1938 okupeeris Hitler Austria ning liitis selle Saksamaaga (Anschluss). 29. septembril 1938 sõlmisid Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa Müncheni kokkuleppe, mille alusel valdavalt sakslastega asustatud Sudeedimaa eraldati Tsehhoslovakkiast ja liideti Saksamaaga. 15. märtsil 1939 okupeeris Hitler ka ülejäänud Tsehhi, moodustades seal Bõõmi- ja Määrimaa protektoraadi. Tsehhoslovakkia idaosas loodi aga Slovakkia marionettriik. 23. märtsil sai Saksamaa Leedult küll vormiliselt diplomaatilisel teel, kuid tegelikult jõule toetudes tagasi Klaipeda (Memel) piirkonna
Itaalia ja Saksamaa varustasid Francot, Rahvarinnet aitas NSVL. Hispaanias tegelikult katsetasid suurriigid oma relvasid ja jõude. 1937a-ks kontrollisid Franco väed suuremat osa Hispaaniast. 1939.a kevadel hõivasid nad Madridi ja 1.aprillil samal aastal kuulutas Franco end diktaatoriks. 5. Müncheni leping Saksamaa soovis Tšehhoslovakkiat rünnata, kuid neil oli kaitseleping Prantsusmaaga ja kautselt oleks jälle kogu Euroopa sõjas. Inglismaa peaminister tegutses selles suunas, et sõlmida uus leping. 29.sept 1938 sõlmisid Inglismaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Selle lepinguga oldi rahul ja Tšehhoslovakkia alistus. 6. Molotovi-Ribbentropi pakt 23.august 1939 sõlmiti suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping, mis onallakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt
Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini, uus valitsus sõlmis USA ja suurbritanniaga vaherahu. Ameerika ja Briti üksused jõudsid 1943.a sügisel ka itaalia Lõunapiirkondadesse.Saksa sõjajõud aga hõivasid Põhja- ja kesk Itaalia moodustades fasistliku vabariigi. Itaalia kuningriik kuulutas Saksale sõja. TEHERANI KONVERENTS. 1943a. lõpul toimus Jaapani pealinnas Teheranis konverents, kus 1-st korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni 3 tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal otsustati: USA ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal Teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandis. Nõukogude sõjavägi pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. NSV võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksapurustamist Jaapanile sõja. 3 liidrit jõudsid kokkuleppele Saksa jaotamise ning Poola tulevaste piiride suhtes. USA ja Suurbritannia ei olnud vastu Stalini nõudmisele tunnustada NSV liitu 1941.a piirdes. Eestile, Lätile ja
ja Rahvasteliidu peaassemb-l kukkus see memorand läbi . Euroopa idee taassünd 1945-46. W. Churchilli kõne Fultonis 1946. märtsis: selge pööre "külmale sõjale": II MS andis Euroopa ühendamisele veel suurema tõuke kui I MS: Euroopa idee arenes Saksa natsionaal-sotsialismile vastupanuvõitluse ajal, sh Prantsusmaal (de Gaulle) ja Inglismaal (W. Churchill). 1945. a kohtumine Elbel tähistas kahe üliriigi USA ja NLiidu poliitilise ja sõjalise mõju kesksust Euroopas. Winston Churchilli kõne Fultonis (USAs) - läbi Euroopa on rajatud raudne eesriie Stettinist (Poola end Lääne-Preisimaa) kuni Triesteni (Itaalia- Sloveenia piiriala). 1946 sept W. Churchilli kõne Zürichi Ülik-s tegi ettepan mood Eur Ühendriigid Erine-d avaliku elu tegelased lõid Ühise Euroopa Liikumise (United Europe Movement) aupresident Churchill, kutsus kokku asutamiskongressi . Euroopa kongress mais
Liidu vastu 4.1936 a. juuli Puhkes Moskva ülestõus 5.1936 a. - puhkes Hispaania kodusõda 6.13.03.1938 Austria ansluss 7.1938 a. september nõudis Hitler Skandinaavia loovutamist 8.29.09.1938 a. - sõlmiti Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) 9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel) 10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse 11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a. aprill Franco kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur II MS algus 1939-1941 ·MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks ·Poolat süüdistati Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1.09.1939 a sõda kuulutamata kallale ·03.09.1939 a. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, veel sõtta ei astutud ·Poola armeel võrreldes Saksamaaga väga kehv seis
puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi
· Mai lõpus-juuni alguses lahingud Prantsusmaal. · Saksamaa vallutas rannikulinnad ja suundus Pariisi peale. · Prantsuse valitsus jättis Pariisi maha. · 14. juunil sõitsid Saksa väed linna. · 22.juunil 1940 kirjutas Petaini valitsus alla vaherahule Saksamaaga. · 2/3 riigist läks Saksa sõjaväe kontrolli all. · Hitler lootis asjatult, et Briti valitsus loobub sõjapidamisest. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? · Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade
Punaarmee üksused Elbe jõel liitlasvägedega. Hitler andis käsu Berliini viimse võimaluseni kaitsta, linnas algasid tänavalahingud. Hitler sooritas enesetapu. 2.aprillil 1945 Berliin kapituleerus. Aatomrelva kasutamine- heideti 6.aug 1945 Hiroshimale ning 9.aug Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 7.Hitleri vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941 juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka USA ja Suubritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei
rünnata.Lepingu kõige olulisemaks osaks oli lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida- Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti vallutamiseks, jagati pooleks. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 5) Poola purustamine ja kummaline sõda MRP-iga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale kallale 1. September 1939. 3. Spetember 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ise ei sekkunud. Võrreldes Poola ja Saksamaa armeed, oli Saksamaa oma suurem ja parem. Poola armee üritas Saksa armee eest taanduda maa idaossa, kuid 1939. 17.september 1939 tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi. Kummaline sõda toimus aastatel 1939-1940. Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil
Svastika ehk haakrist 6 Sõja käik I periood, september 1939 – juuni 1941 II MS sündmusi võib jagada neljaks perioodiks. Sõjalised eeldused algasid veel 1938 aasta märtsikuus, aga ametlikuks sõja alguseks peetakse 1. sept. 1939. a., kui Saksamaa tungis Poola kallale. Järgmisel päeval saksa allveelaev U-30 ettehoiatusteta hakkab ründama inglise reisilaevat „Athenia“. 3. septembril Suurbritannia, Prantsusmaa, Austraalia ja Uus-Meremaa (Poola liitlased) kuulutasid Saksamaale sõjat. Mõne päeva jooksul nendele liituvad Kanada Newfouland´i Liit, Lõuna-Aafrika ja Nepal. 17. septembril toimub NSV Liidu kallaletung Poolale. 27. septembriks kogu Poola oli vallatud. 28. septembril Saksamaa ja NSVL sõlmivad mittekallaletungi lepingut; endise Poola territooriumil asutakse piiri, mis jagab maad Saksa ja Nõukogude vägede vahel.
Lahing Inglismaa pärast 22. juunil 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Pr kaasa arvatud Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Alisumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ja jätkas võitlust Hitleri vastu. Pr alistamise järel jätkas vastupanu vaid Inglismaa, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi kõik hitleri rahuettepanekud ja lubas sõda kõike välja pannes jätkata. 16.juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. See aga ei õnnestunud ja Hitler oli saanud esimese tõsise tagasilöögi IIms. MRP ehk mittekallaletungi leping 23.augustil kohtusid omavahel Saksamaa ja NSVL, et sõlmida 10 aastane mittekallaletungileping. NSVL-ist oli kohal Molotov ja Saksamaalt Ripendrop. Määrati kindlaks kahe riigi mõjusfäärid
vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. · Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. · Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise
lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tšehhid olevat neid taga kiusanud. Septembris 1938. aastal nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tšehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Londonis juubeldavatele rahvamassidele esinedes teatas Neville Chamberlain, et ta tõi „rahu kogu meie põlvkonnale“
Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita. Sõjategevus 1941 dets.-1942 7. detsembril 1941.a. ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Hawai saarestikus Pearl Harborit. Toimus 2 rünnakut, kokku uppus 7 sõja- ja 10 muud laeva, purunes 140 lennukit, hukkus üle 2300. See nö. häbipäev ajendas USAd sõtta astuma. 8. dets. 1941 kuulutasid USA ja Suurbritannia Jaapanile sõja. 1942.a. talve, kevade ja suve arendasid Jaapani väed ja laevastik edukat pealetungi. Vallutati Guami saar ja Hongkong, Malaia ja Singapur, Birma, jõuti Indiani, vallutati Filipiinid, Indoneesia, Marshalli ja Saalomoni saared ning tungiti Uus-Gineasse. Saksa ja Itaalia väed alustasid pealetungi Põhja-Aafrikas ning tungisid Egiptusesse. Nad peatati alles El-Alameini juures. 1942
lõpule Balti riikide anastamise. Lääne-Euroopa elas üle omaenda õnnetust ning selle kõrval jäi Eesti, Läti ning Leedu iseseisvuse likvideerimine tähelepanuta. Juuni lõpul ühendas Stalin NSVL-iga ka Besaraabia ja Põhja-Bukoviina, mis olid seni kuulunud Rumeeniale. Bessaraabia oli viimane MRP-s NSVL-le määratud ala. Põhja-Bukoviinaga aga võttis Stalin rohkem, kui Hitler talle eelmise aasta augustis oli lubanud (MRP 23 aug 1939) 10. mail 1940 sai Srb peaministriks Churchill, kolm päeva hiljem esines ta Alamkojas kõnega, millega ta lõpetas Lepituspoliitika. 16 juunil 1940 kinnitas Hitler Suurbritannia vastase operatsiooni "Merelõvi" plaani. Augustis algasid sakslaste lennurünnakud Inglismaa linnadele. Inglastele näis et peatselt võib alata ka Sakslaste sissetung, ent Hitler lükkas operatsiooni mitu korda edasi ja oktoobri keskel otsustati see jätta hoopis kevadele. Hitleri pilk pöördus itta.
Seega oleks rünnaku korral sõtta astunud kogu Euroopa. · Rünnaku ettekäändeks: tsehhid olevat Sudeedimaal elavaid sakslasi taga kiusanud. · Sept. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, keeldumise korral ähvardas sõjaga. · Tsehhoslovakkia lükkas tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. · Euroopa seisis sõja lävel. Müncheni konverents · Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida. · Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain. · 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe: · Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa, ülejäänud Tsehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. · Tsehhid alistusid. · Lääne riigid olid vaimustuses. · Chamberlain teatas, et ta tõi "rahu kogu meie põlvkonnale". Tsehhoslovakkia annekteerimine · Müncheni kokkulepet kritiseeris Churchill, et sõda veel tuleb.
Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi. ATLANDI HARTA (14. aug 1941) aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Tegelikult oli Atlandi harta puhul tegemist pettusega. Ameerika Entsüklopeedia viimases väljaandes on Atlandi harta kohta selgelt välja öeldud: "Ehkki ta polnud ametlik dokument, oli
1918. aasta novembris oli sunnitud troonist loobuma" Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija ertshertsog, tapeti Sarjevos 28. juuni 1914 – see oli maailmasõja puhkemise ajend. W. Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 1913–1921, tegi 1918 ettepaneku sõlmida õiglane rahu, Pariisi rahu konverents (Versailles’ rahuleping) G. Clemenceau – Prantsusmaa peaminister1906- 1909, ja uuesti 1917-1920, Pariisi rahu konverents (Versailles’ rahuleping) D.L. George- Suurbritannia peaminister1916 - 1922, Pariisi rahu konverents (Versailles’ rahuleping) Nikolai II - Venemaa viimane keiser, valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, lasti maha 17. juulil 1918. aastal (terve pere). Rasputin – vene talupoeg, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Tema mõju kahandas monarhia autoriteeri ka keisri ustavate toetajate seas, 1916. detsembris langes atentaadi ohvriks V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
