Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "W.G. Golding "Kärbeste jumal"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
golding, ralph, simon, kärbeste, poliitik, saarele, põssa, jacki, karbi, gerald, mistõttu, noortest, külmavereliselt, koletis, ralphi, ausa, poisis, romaanist, öelnud, filosoofiat, humanismi, selged, naases, keskpunkti, süütu, lasteraamatu, kurjust, võimust, mismoodi, olude, olekuga, inimkond, iseendaga, patu, meetodeid, ennekõike, vahetevahelW.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti).
REFERAAT ,, Kärbeste Jumal'' Gustav Adolfi Gümnaasium Triinu Triibmann 7.a klass Juh.õp : Anu Kell 25.mai 2010 SISUKORD · Sissejuhatus - (lühike ülevaade teose autorist) · Sisukokkuvõte · Olulised tegelased ning nende iseloomustused · Teose põhiprobleemid,hinnang+minu arvamus · Kasutatud kirjandus ja viited William Gerald Golding William Gerald Golding sündis 19.septembril 1911.aastal Edela-Inglismaal Cornwallis. William õppis Oxfordi ülikoolis Inglise kirjandust(1930-35).Alates aastast 1939 õpetas ta inglise keelt ja kirjandust ning filosoogiat Bishop Wordsworthi koolis Salisburys.1940-45 teenis ta Briti sõjalaevastikus. Alles pärast sõda , kolmekümne seitsme aasta vanuses jõuab kirjanik lõpuks arusaamisele ,et on püüdnud
Golding sündis 19. sept. 1911. Cornwallis eeskujulikus, lausa siivsas peres. Pärast humanitaargümnaasiumi õppis ta Oxfordis kirjandust. Tegi kaastööd väikesele provintsi-teatrile, alates 1939. õpetas inglise keelt, kirjandust ja filosoofiat Salisburys. Abikaasa oli keemik, neil oli kaks last. II ms. ajal teenis Briti sõjalaevastikus, siis naases Salisburysse ja valmis tema esimene romaan. 1960. aastatel jäi Golding vabakutseliseks, elas avalikkusest tagasitõmbununa maaüksinduses ega avaldanud elu lõpupoole enam midagi. Alles Nobeli preemia 1983. aastal tõi ta taas kogu maailma tähelepanu keskpunkti. Kirjutama, eeskätt luuletama, hakkas Golding varakult, kuid vähese eduga. 1934. avaldatud luulekogule (23.a.) ei pööranud kriitikud suuremat tähelepanu ja 30-40ndatel kirjutatud, paroodiatena mõeldud romaanidele ei leidnud ta üldse kirjastajat. Enda sõnul uskus ta naiivselt
William Golding ,,Kärbeste jumal" Tegelased: Põssa Ralph Simon Sam Ohvitser Johny Henry Eric Bill Phil Roger Percival Maurice Eric Jack Ja teised väiksemad ning suuremad Kokkuvõtte: Lennuk oli alla kukkunud üksikule saarele. Põssa ja Ralph teadsid, et saarel kus nad on võib-olla veel ellu jäänud poisse. Nad leidsid merekarbi ja puhusid sellega, sest nad teadsid kui sellega puhuda siis kuuleb seda terve saar. Ja selle peale peaksid kõik lapsed nende juurde tulema. Täiskasvanuid saarel ei olnud ja nad said aru, et nad peavad ise hakkama saama. Nad valisid pealikuks Ralphi. Simon, Ralph ja Jack läksid kõige kõrgemasse mäetippu ja veendusid selles, et nad on asustamata saarel
Herman Vesiad 8B ,,Kärbeste jumal" William Golding Autorist Sir William Gerald Golding sündis 1911. aastal, 19. septembril Inglismaal. Ta oli Inglise kirjanik, kes sai 1983. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi
Eemal tsivilisatsioonist on koolipoisid sunnitud juhtima iseend ning valima endi seast liidri, kes oleks juhiks ajal, mil ollakse saarel. Esile kerkinud kaks liidrit, ei saanud omavahel läbi, ning seetõttu tekkisid neil ka konfliktid. Probleemide lahendamisega ei tegeletud pingsalt vaid kalduti kõrvale, tuues kaasa traagilisi tagajärgi. Peategelase iseloomustus Raamatu ,,Kärbeste jumal" peategelaseks on 12-aastane linalakne ja kuldpruuni kehaga poiss nigea Ralph. Õlalaiuse ja turja poolest meenutas ta poksijat, ent suu ja silmad olid selle jaoks leebed ega rääkinud sõjakusest. Ralph oli küllalt suur, et olla ühedavaks lüliks laste ja täiskasvanute autoriteetse maailma vahel, mille pärast ta ühtlasi sobis kõige paremini poistekamba liidriks. ,,Ta sõnad andsid kõigile kindlustunnet.Ta meeldis neile ja nüüd pidasid kõik temast lugu. Spontaanselt hakkasid mõned käsi plaksutama ja varsti kajas terrass valjust aplausist
1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks
KÄRBESTE JUMAL Raamat jutustab poistest, kes sattusid üksikule saarele lennuõnnetuse tõttu. Sündmused juhtuvad II maailmasõja ajal. Saarel ei ole täiskasvanuid ning poistel tuleb oma eluga ise hakkama saada, see aga osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks.
Autor: W.Golding Teose pealkiri: "Kärbeste jumal" Sisu lühikokkuvõte: Raamat jutustab poistest, kes sattusid üksikule saarele lennuõnnetuse tõttu. Sündmused juhtuvad II maailmasõja ajal. Saarel ei ole täiskasvanuid ning poistel tuleb oma eluga ise hakkama saada, see aga osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks.
aastate teisel poolel ja vältas umbkaudu 1980. aastateni. Iseloomulik taotlus ületada kirjandusliku subjekti (jutustaja, tegelasest indiviidi) nähtus objektiveeritud ja samas teadlikult tinglikes kirjeldustes. Keele representatiivsus pannakse proovile, kirjandusliku kujutise ja kujutatava uus vahekord jõudis piirini, mis 1970. alguseks sai nime nouveau nouveau roman (uus uus romaan). Esindajaid: Michel Butor (romaan „Modifikatsioon), Alain Robbe-Grillet, Nathalie Sarraute, Claude Simon, vähemal määral Marguerite Duras. Ladina-Ameerika 1960. aastate algul alanud proosa värskenemine kandis algul nime „nueva novela“ (uus romaan), hiljem sai populaarseks termin maagiline realism. Selle suuna esimeseks tähtteoseks peetakse mehhiklase Juan Rulfo (1917 – 1986) romaani „Pedro Páramo“ (1955) (see on ühtlasi peategelase nimi). Realism on subtiilsete üleminekute ja vahetoonide kaudu seostatud lihtrahva põlvkondade pikkuste fantastiliste kujutluste ja legendidega
18) [1]. Ta eluvõitluse suureks mõtteks ongi saada kord ometi kogu Vargamäe enda kätte. ,,Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte". Igapäine rivaliteet, võitlus üleaedsega, on Andrese sauniku sõnul tõeliseks leivakõrvaseks. Sauna-Madis tõdeb: ,,elame siin nagu kärbsed sitahunniku [2] otsas" (lk 15). Nood kaks kärbest, Pearu ja Andres tahavad üksteisest kõigest hingest erineda. Aga palju ühel kärbsel ikka teisest erineda annab? Kärbeste individuaalsuse mõistmiseni on inimkonnal veel pikk tee käia. Sitahunnik on kärbestest ja nende tundeelust hoolimata ikka üks ja seesama. Neidsamu sõnu, ,,istume siin nagu kaks kärbest sitahunniku otsas", pruugib märksa hiljem ka Pearu ise (lk 170). Kahe mehe sarnasust vahendab hästi ka nende piibusuitsetamise kirjeldus (lk 38), ainsaks vaheks see, et üks hõõrus jalaga sülje laiali, teine mitte. Soov kõigest hingest erineda sarnastab enam kui soov sarnaneda.
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
nakud“ Tema poeg Telemachos purjetab isa otsingutele pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid odysseuse ithakale. Jumalanna Athena moondab odysseuse kerjuseks. Pärast
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järeltulevale põlvele jäävad teh
kutsub kõiki semudeks, jääb peale isa surma inglise patsiendi juurde, kui teised lahkuvad, Hana armub temasse ,,Navarone suurtükid" Alistair Maclean Siim Rooba Autor sotlane Teema: saarte ahelik, üks saar on liitlaste valduses, saarelt vaja põgeneda Tegelased: Mallory, Stevens- paevajuht, hea alpinist, noor, dusty-nägi räpane välja, jne Nagu malemäng, samme teatakse ette, ka hea plaan olemas. Valllutamine-mindi saarele, integreerumine, kindluse vallutamine, kahurite õhkimine ,,Lolita" Vladimir Nabokov Rainer, Kaalma Autor: 23.04.99-02.06.1977, vene päritolu USA kirjanik, tema tuntuim romaan ,,Lolita" Humbert: 44 aastane õpetaja, naistele ihaldusobjekt, haritud, salapedofiil, I suhe 12 aastase naisega, sisemine ja välimine vastuolu, käis pargis väikseid tüdrukuid vahtimas Lolita: sarnasus Annabellile tegi ta Humbertile ihaldusväärseks, lapsik, paheline,
Penelope hoiab kosilasi eemal ettekäändega, et ta koob äiale surilina, kuid tegelikult arutab päeval kootu öösel üles. Jumalad, välja arvatud Poseidon, on 10 aasta jooksul leebunud ja saadavad Hermese nümf Kalypso juurde, kelle juures Odysseus 7 aastat vangis on olnud, ja käsivad tal kangelase vabastada. Odysseus ehitab kojuminekuks parve ja on peaaegu kodus, kui Poseidon teda märkab ja talle tormi kaela saadab, mis viib Odysseuse kaugele faiaakide saarele. Seal vajub ta kokku ning kohalikud leiavad ta ja võtavad sõbralikult vastu. Kohalik laulik hakkab Trooja sõjast laulma, mille peale Odysseus oma isiku paljastab ja räägib oma seiklustest. Samal ajal läheb Ithaka saarel Telemachos oma isa kohta uurima. I Lotofaagide ehk lootosesööjate maa. Kõik elanikud on lootose tõttu unustusse vajunud. Nutikal kangelasel õnnestub sealt pääseda. II Kükloopide, Poseidoni laste, maa. Nad satuvad ühe lambaid pidava kükloobi Polyphemose
romaan. Populaarne zanr oli draama, see oli kõige dremokaatlikum, seda käisid kõik vaatamas. Milline oli 18.saj romaan? Esmalt hakkasid seda looma inglise kirjanikud. Mille pinnal see tekkis? Massilise lugemuse objektiks olid teosed, mis ei ole ilukirjandus. Massiliselt loeti reisikirju. Reisimine oli ju kallis, inimesed tahtsid teada kaugete maade kohta. ,,Robinson Crusoe" on võtnud eeskujuks selle sama zanri, võttis eeskujuks ühe reisikirja, kus üks mees sattus asustamata saarele. Selle pinnal tekkis kunstloome. Mõned ka valetasid, kirjeldasid seda, mida tglt ei näinud. Kirj, kuidas ta kohtas Ameerikasse reisides indiaaniprintsessi, kelle nimi oli Poccahontas. See zanr lõi aluse selleks, kuidas romaani. Henry Fielding. Ütles, et tal on vaba voli kirjutada, nii kuidas soovib, tema reegleid ei tea. Veel kasutati proosat autobiograafiates. Shakespeare kasutas oma teostes Brutaho(?) elulugusid. Inimesed kirjutasid kirju, tekkis terve romaanizanr. Üks jäljendatumaid
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik?
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
lemmikümmardaja. Patroklos palub sõjas Ach turviseid ja too annabki, Hektor tapab Patroklose, Ach tapab Hektori (Trooja kuninga poeg) ning teotab laipa. Priamos tuleb kreeklaste juurde surnukeha küsima, eepos lõpeb matustega. ,,Odüsseia" Ithaka kunn Odysseusest, tegevus kestab 40 päeva, kümme aastat pärast Trooja sõda, 24 laulust koosneb. Penelope ootab kodus kosilasi, kuna O arvatakse surnud olevat, Telemachos otsib oma isa, O'd. O satub meresõitjate saarele, hakkab oma lugu jutustama: lootosesööjate maa, kükloopide saar, fajaakide laul O'st, hiiglase silma välja torkamine. Tuulejumal Aiolus annab tuulekoti, Ithaka juba paistab, kui O kaaslased avavad koti à torm, satuvad inimsööjate saarele, laevad hävitatakse, vaid üks jääb alles. Seal elab O nõid Kirke juures ühe aasta, käib allilmas, näeb Kreeka kangelasi. Möödub sireenide saarest, Heliose veiste
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Kui Polyphemos siis ei näinud ta midagi, kuid lasi lambad ikkagi karjamaale sööma. Lammaste kõhtude alla klammerdunult suut Odysseus koopast ära põgeneda. Daidalos ja Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda. Läbiti ka Skylla (koletis) ja Charybdis (kalju). Seal kaotati osa meestest. O satub järgmiseks päikesejumal Heliose saarele, kus imekaunid rammusad karjad ringi tõmblemas. Helios mehade vastu sõbralik, a karjasid ärgu parem puutugu. Mehed nälgas, loomi tapma. Helios vihane, Zeusile kaebama, too saatis tormi selle ainsama laeva vasta (siit algab eepos) ning mehad hukkusid koos laevaga. O satub aga Ogygia saarele, kus elas nümf Kalypso. Too hoidis O kinni, et unustaks pere ja kodusaare. Jääb sinna pikaks aaks. Osse suhtus positiivselt vaid Athena, kes saatis käskjala
Bütsantsi linn. Üleminek uue aja kirjandusele. Peeter I reformid ja kirjandus. 18. saj vene kirjanduse arengujooni Peeter I reformid olid Vm-l samasuureks kultuuriplahvatuseks nagu seda oli ristiusu vastuvõtmine. Katariina II püstitas Vaskratsaniku, kuna ta tahtis tõestada, et tema on Peeter I kõige õigem järglane. (Loe ,,Vaskratsanik" ja ,,Peeter I moorlane" läbi.) See kuju sümboliseerib pingeliselt võitlevat Venemaad. 1703. aastal rajas Peeter I Jänese saarele Peeter- Pauluse kindluse ja kiriku. 12 kolleegiumi hoone tolle aja ministeeriumid, praegune ülikooli hoone. Laevu ehitati Neeval Peterburi südames, praktiliselt Talvepalee külje all. 1682 1725 oli Peeter I Vene tsaar, reaalselt hakkas aga valitsema 90ndatel, kuna oli troonile saades alles 10-aastane. Reformid - need muutsid Vm elu täielikult ja põhjustasid kultuurilise lõhe ühiskonnas. Peeter I oli esimene Vene tsaar, kes sõitis Lääne-Euroopasse reisile (1698 99)
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
annaabi.ee 
