tähendab kreeka keeles - "teejuht", "Trainer>." Nimi oli vana image of the Virgin Mary legendi järgi kirjutatud Püha Luuka ja hoiti pühakojas Odigon (klooster Panagia Odigitria). Legend räägib, et Venemaal tõi selle keskel XI sajandi (aastatel 1046 [2]), kui Bütsantsi keiser Constantine IX Monomakh õnnistatud see, kuidas tema tütar [3] - printsess Anne, [2] sai abikaasa vürst Jaroslav, Vsevolod. Ikoon on muutunud üldine reliikvia Vene vürstid, mis sümboliseerib järjepidevust ja dünastiate lähedus Konstantinoopoli ja Venemaa. [2] Alguses XII sajandil (vastavalt teistele aruanded, 1097 [2]), Prince Vladimir Monomakh kolis Smolenski ikooni Uinumise kus zalozhilhram, kes seejärel paigutatud Christian pühamu. Alates sellest ajast on ikoon sai nimeks Smolensk, Smolensk - Hail Pühima Neitsi Maarja ja Cathedral - tema maja [2]. Kiriku traditsioon omistab päästmiseks ikoon linn 1239 alates sissetungist Batu [2].
1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24. oktoobril 1648. Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda, samas ka viimane ulatuslik Vana- Maailma ususõda. Ühelt poolt sõdisid katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria, neid toetasid paavst, katoliiklikud Saksa vürstid ning Poola-Leedu. Nende vastas olid Saksa protestantlikud vürstid, keda sõjaliselt toetasid Prantsusmaa, Taani ja Rootsi. Konflikti olid haaratud ka Madalmaad, Inglismaa ja Venemaa. NELJAS SLIDE Sõja tulemusel muutus Euroopa poliitiline ja majanduslik olukord -- Saksamaa vaesus ja käis poliitiliselt alla, Habsburgide domineerimine Euroopa asjades taandus. Esile kerkisid tugevad mereriigid Madalmaad ja Inglismaa, kes hakkasid juhtima Euroopa ja maailma majandust. Samuti oli
Armand Jean de Richelieu, kuna kuningas ise ei huvitunud valitsemiseasjade eest. Armand Jean de Richelieu vahetas välja enamasti seni olnud ametnike kohtadest kõrgaadlikud väikeaadlike ja linnakodanike seast välja valitud inimeste vastu, kes täitsid meelsamini kuninga ja kardinali korraldusi. Kristian Pints 8B 23.09.09 8. Versaille's losside õukond muutis vägapaljude teiste Euroopa kuninga kodade õukondi. Kuningad ja vürstid üritasid ka oma õukonda lisada kombeid ja toredust. Kuningad ja vürstid huvitusid senisest rohkem kunstist ja kirjandusest. 9. Louis XIV kirikupoliitika hugenottide vastu oli karm, kuna hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Hugenottidel olid eriõigused, mis aegajalt tühistati ükshaaval, kuna rahvale, katoliiklastele ja kuningale olid vastumeelt hugenotid ja kalvinistid. Hiljem põgenes üle 200 000 kalvinisti Prantsusmaalt väärkohtlemise ja piinamise
Andorra on merepiirita riik Lääne- Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Püreneede mägedes. Andorra pindala on 468 km². Ta on kuuest Euroopa kääbusriigist pindalalt suurim. Rahvaarv on 85 082 (2012. aasta juuli hinnang). Andorra Vürstiriik rajati 8. septembril 1278. aastal. Asendi tõttu valitseb Andorras suhteliselt jahe mäestikukliima. Jaanuari keskmine temperatuur on -7 °C. Suvel ulatub temperatuur +26 kraadini. Kõrgete kaljumägedega ümbritsetud kõrgorgude tõttu on Andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved. Rohkem kui kolmandik Andorrast on metsapiirist kõrgemal. Madalamates osades vahelduvad enamasti männimetsad aasade ja karjamaadega. Kõrgemal on tamme- ja piiniametsade vöönd. Varjus kasvavad nulud. Ülalpool metsapiiri on alpiinsed mägikarjamaad. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka ...
majandusele) (4). Milline Suurte maadeavastuste tagajärg oli sinu arvates kõige olulisem? Põhjenda. Kartuli, tubaka importimine. Avastati uusi mereteid. Pangandus. Kaubanduskeskused. Uued haigused. Uute mandrite avastamine. Mis olid reformatsiooni sügavamad põhjused (2) ? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Paavst elas rikkalt. Riigid otsisid võimalusi keskvõimu tugevneda. Paisatu turule Saksamaal indulkentside. Lk 224 Millist kasu lootsid reformatsioonist saada Saksamaa ilmalikud vürstid, millist talupojad? Vürstid tahtsid maad ja võimu. Talupojad samuti tahtsid maad saada. Taotlesid sotsiaalset võrdsust. Iseloomusta luterliku reformatsiooniga toimunud muutusi kirikus (4). Milline muudatus aitas enim kaasa hariduse levikule? Põhjenda. 2 sakramenti. Teenistuste pidamine rahvakeelne. Jutlused. Kunsti muutumine kirikus. Piiblil põhines usk. Esita kaks Sveitsi reformatsiooni ühisjoont Luterliku reformatsiooniga ja kaks erinevust
püha paikka Valhallasse. Loomulikult surnuna läksid surnuteriiki,kus valitses nälg ja kurbus. Odin-inimeste isa, sõdalaste, kaupmeeste kaitsja.Valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega? V:Prantsuse kuningas andis normannidele lääniks poolsaare Põhja- Prantsusmaal.Nirmannid rajasid sinna enda kuningriigi-Normandia. Kuidas on varjaagidega seotud Vana-Vene riigi ajalugu? V:Mitmed varjaagid olid Kiievi ja Novgorodi vürstid. Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Columbust mitte Leif Erikssoni? V: Sest Columbus kirjutas Ameerikast raamatu. VIIKING-Taani, Norra, Rootsi sõdalane u.8-11 saj. Kuidas nim. Oma kuningriiki bütsantslased ise? Kuidas lääneeurooplased? miKs? V:Lääneeurooplased-............................................... Bütsantslased-..................................................
keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208. aastal tapeti Friedrichi onu Svaabimaa hertsog Philipp. Tema rivaal, Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keisriks. Kuid peagi läks ta paavstiga tülli ja tema võim muutus ebakindlaks. Temavastaselt meelestatud Saksa vürstid valisid 16-aastase Friedrichi 1211. aastal Saksa kuningaks, ta krooniti 1212. aastal ja sai ka paavsti toetuse. Et Friedrich resideeris jätkuvalt Sitsiilia kuningriigis, jäi tema võim Saksamaal aga ka seejärel ebakindlaks. Otto toetajaskond siiski vähenes ning 1215. aastal krooniti Friedrich uuesti. Et Otto sai Bouvines' lahingus lüüa, siis seekord õnnestus Friedrichil ka tegelik võim Saksamaa üle saada. 1220. aastal krooniti ta ka keisriks.
Kutsus eri rahvaid kokku: varjaagid, tsuudid (eestlased?), merjalased, vepslased, kriivitsid. Võttis võimu Smolenskis, Lubetsis. Lõpuks jõudis Kiievi alla, oma väge linlastele ei näidanud. Maskeeris ustavad sõdurid kaupmeesteks, nod meelitasid valitsejad välja ja näitas Rjutiku soo jätkajat Igorit ning lasi esimesed tappa. Oleg ja Igor Kiievit valitsema. Vana-Vene riigi alguseks loetakse 882 Kiievi vallutamist. Millega vürst tegeles? Kaubanduse ja sõdimisega. Kõik Vana_Vene vürstid tegelesid. Vana-Vene vürsti üheks tegevusalaks maksude kogumine, igal sügisel peatus tähtsamates keskustes ja andamist küsis. Ja pidutseda seal. Kui aprilli kuu käes, pandi andamid laevale ja mindi Bütsantsi kauplema. Ja suvi läbi pidutseti. Siis jälle makse koguma ja keskustes sööma/pidutsema. Kassaarid olevat Vene ajaloolaste järgi eriline kihk Venemaad rünnata olnud. Kassaarid tulid Karjala ja Assoovi vahelisele alale 7. sajandil. Kusagilt idast tulid
● Muistne vabadusvõitlus ● Suri vabadusvõitluses Vabadussõda lõpes Eesti kaotusega Ristisõjad Eestis 2 ● Taani kuningas tuleb Eesti maadele ● Vallutab Tallinna ● Eestisse tulid ka rootsalsed ja venelased ● Rootslased vallutavad Lihula Amb Pilt Kivilinnus Pilt Heitemasin e. katapult Pilt Ristisõdade lõpp ● Saksa ordu vallutab Kuramaad ● Ebaõnnestus Leedulaste ristiusustamine ● Leedu vürstid moodustavad riigi ● Iseseisev ristiusustamine Aitäh kuulamast!
Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abielluda riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle kirikuist eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid kirikutes hävitati altarid ja pühakute kujud ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaul 4. Aastaarvud: 31. okt 1517 - Martin Luther lõi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi 1524-1525a - Saksa talurahvasõda T
Tunnistas vaid 2e sakramenti: ristimine ja armulaud. Lutherliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal. Tollast kiriku- pead Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Ta pidas ref-ga seotud dispuute mun- kade omavaheliseks lobaks ega pööranud nendele tähelepanu. Nii hakkas ref levima. Kui ta lõpuks aru sai, oli juba hilja. Karl V lootis Saksamaad tihedamini liita. Paljud saksa vürstid asusid ref. poolele. Aladel, kus ref. võitis, said kohalikud vürstid kiriku üle võimu. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Reformatsioon ja rahvaliikumised. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Toimus Saksa talurahvasõda-toimus mitmeid talurahva väljaastumisi. Sõja mahasurumine lõpetas ref-i kui rahvaliikumise. See
vastu. 3.4 Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda Viimane ulatuslik ususõda Aastal 1618 viskasid Tšehhi aadlikud kaks Saksa keisri nõunikku aknast välja ja Habsburgid liitsid Tšehhi uuesti oma valdustega ja panid kehtima katoliku usu. See vihastaski Prantsusmaad, Taanit ja Rootsit. Vastasleerid: Katoliiklikud Saksa vürstid Saksa protestantlikud vürstid Katoliiklik Habsburgide Prantsusmaa Hispaania ja Austria Taani Paavst Rootsi Poola-Leedu Inglismaa Madalmaad Sõjapõhjused Konflikt protestantismi ja katoliiklaste vahel Suurriikide vahelised pinged, võimuvõitlus
Lev Tolstoi´d ja tema romaani "Sõda ja rahu" saab pidada Vene tsaaririigi 19. sajandi peegelpildiks. Ta kujutas tolleaegset elu täpselt nii kehvasti, kui see tegelikult oli. 19. sajandi Venemaad valitses aadli õukonnakultuur, mis enda pillava eluviisi ja võimuahnusega varjutas kogu riiki. Maad valitsevad vürstid käisid pidevalt peolt peole ja raiskasid vanemate, kui ka oma talupoegade teenitud varandust. Antud tegevust iseloomustab hästi Dolohhovi joomatuur, kus ta tõestas teistele seltskonnas viibijatele enda võimet aknalaual käed lahti seistes pudeli viski ära juua. Sisuliselt tegeleti sarnaste seltskonnaõhtutega vaid põhjusel, et endale huvitavat tegevust leida ja abielusid sõlmida. Napoleoni revolutsiooniga kaasnenud sõda tõi välja võimu puuduva soovi tegevust
usutunnistus. See rõhutas, et peatähelepanu pöörataks unimmõistusele vastavaks. Augusburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku juhtimisel sai põhimõte määravaks, et kirikupea poleks mitte paavst vaid riigivalitseja. Võis karta, et Karl 5 võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. Selles olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaiseks. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks sõda. Pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti 1555. aastal Augusburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk". Vürst määrab alamate usu. Selle tagajärjed olid: 1)katolooklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa ning vaimulikud vürstkonnad Reini ääres, Loode-Saksamaal jm.
07.1914 -11.11.1918. Esimese maailmasõja vallandas Austria kroonprintsi mõrv Serbia salamõrtsukate poolt. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ( eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaa ) ja Keskriikideks ( Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria ). Olen kindel, et sõda poleks ilma austria kroonprintsi mõrvata algamata jäänud, see oli suurepärane ajend. Novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Kui pärast Esimest maailmasõda otsiti Euroopas võimalust luua rahu tagamiseks vastav institutsioon, et vältida järgmisi ja veel hävitavamaid sõdu , loodi Pariisi rahukonverentsil 1918 aastal organisatsioon nimega Rahvasteliit. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid
Saksamaal, sest Martin Luther ise elas Saksamaal ja riputas Wittenbergi losskiriku uksele oma vaateid seletava teesi. Algas indulgentside müügi pärast. Alguses ei pööratud ta tegevusele suurt tähelepanu, selle tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda. Põhja- ja Ida-Saksamaal võitis reformatsioon, kuid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa jäid katoliiklikuks. Keisril polnud jõudu ega aega et reformatsiooni maha suruda. Kehtestati printsiip ,,kellel võim, sellel usk", ehk kui vürst oli luteri usus siis loeti ka tema alluvad ehk rahvas luterlikuks. 3. Mille poolest erinesid Lutheri ja tema poolehoidjate seisukohad
Eesti maakonnast kogutud väe. Tegemist oli eestlaste vastu peetud ristisõja suurima välilahinguga. Sõjaline olukord 1217. aastal ► Pärast Turaida vaherahu lõppemist taasalanud sõjategevuse tulemusena olid Riias baseeruvad Mõõgavendade ordu ja piiskop Albert neid toetavate latgalite ja liivlaste abil 1217. aastaks oma võimu tunnistama sundinud Ugandi, Sakala, Järvamaa ja Soontagana vanemad. Vallutustest häiritud Novgorodi ja Pihkva vürstid, kes pidasid Ugandit oma mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks, tegid koos neid toetanud saarlaste, harjulaste ja sakalastega sõjakäigu Otepää linnuse ja seal end kindlustanud riialaste ja ugalaste vastu. Põhjused ► Vaenlaste sihiks oli murda eestlaste jõud lõplikult.Vaenlased tahtsid maad juurde saada ning eestit vallutada.Sakala vanema Lembitu eestvõttel enamikest Eestimaa põhimaakondadest oli kokku kogutud suur malev.Sakslased olid aga eestlaste väe
Ferdinandi nimetas Karl 1531. aastal aga Saksa kuningaks ehk oma järglaseks Saksa- Rooma troonil. Tema enda vanim poeg Philipp (tulevane Felipe II) oli veel liialt noor ja pealegi olid vennad juba sisuliselt kokku leppinud Habsburgide impeeriumi jagamises. 1526. aastal oli Ferdinand pärinud ka Böömimaa ja Ungari troonid ning seega Habsburgide võimubaasi veelgi laiendanud. Esimesed vastuolud protestantlike vürstidega 1526. aastal olid Saksa protestantlikud vürstid, kasutades ära Karli viibimist Itaalias, kuulutanud esimesel Speyeri riigipäeval välja aadelliku usuvabaduse ehk alamad pidid järgima seda usku, mida tunnistas nende valitseja. 1529. aastal korraldas Ferdinand Karli nõudmisel teise Speyeri riigipäeva, kus püüti Wormsi edikti reaalselt ellu rakendada ehk luterlust illegaalseks muuta. Seepeale esitasid luterlikud vürstid protesti ning teenisid nõnda protestantide nimetuse. Kompromissi püüti leida 1530.
vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal, Prantsusmaa peaminister Richelieu. Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu ei suutnud kaotada: Saksa-Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos. Usulised vastuolud olid määravamad sõja algupoolel, pikkamööda muutus järjest tähtsamaks võitlus poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas. Selle üleeuroopalises suursõjas toetasid nii protestantlikud Põhjamaad kui ka katoliiklik Prantsusmaa Põhja-Saksa protestante, et
ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. F. Ferdinard- 28. juuni 1914. Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otseseks ajendiks. USA sõtta astumine- 6. aprill 1917 Bresti rahulpeing- kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis (nüüd Brest, Valgevene) Vene SFNV ja Nelikliidu vahel, Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Revolutsioon saksamaal- novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Compiegne´i vaherahu- 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla compiegn´i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Versaille vaherahu- sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis
Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
Peajumal ka taeva valitseja oli Svarog- puhus ka elu inimestesse ja valitses vihma. Tema poeg Dazdbog oli päikese, valguse ja soojuse allikas. Teine poeg Svarozits aga tulejumal. Piksejumal oli Perun lisaks ka sõjameeste kaitsja ja sõjakunsti jumal. Vürstide sõjakäikudega tema tähtsus kasvas ja peagi oli kõige olulisem jumal. Laialt levisid Peruni kujud. Tähtsamad rituaalsed paigad olid paganlikud pühamud. Preestrite seisuses maatarku kutsuti Volhovid, ülempreestrid olid ilmselt vürstid. Iidolitele annetati ohvreid (ka inimesi), jumalate auks toimusid kogukondlikud pidustused bratsinad. Slaavlaste arvates oli ümbritsev maailm tulvil headest ja halbadest vaimudest kes omavahel võitlesid. Paljud vaimud seotud allilmaga nt vampiirid, nede vastu kaitsti ennast amulettide, salasõnade loitsudega jne. Surma ei peetud mitte elu lõpuks vaid üleminekuks teise maailma. 7. Vana-Vene riigi rajamine (normannistlik ja antinormannistlik teooria).
E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Mida tegi katolik kirik refor. Vastu võitlemiseks? 1Vallandas vastureformatsiooni, 2Inkvisitsiooni tugevnemine, seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Milles väljendub valgustuse kui vaimse liikumise murrangulisus? Põhjendage. Keskaegne maailmapilt, mille keskmeks oli jumal, asendus inimesekeskse maailmapildiga. Hakati väärtustama inimmõistust ja arengut inimvõimete kaudu. 2. Kuidas mõjutas Vestfaali rahu Saksamaa poliitilist korraldust? Saksa vürstid said õiguse pidada sõjaväge ja sõlmida välislepinguid. Festvaali rahuga jaotus maa ligi 300-ks riigiks. Keisri võim piirdus vaid Habsburgide pärusvaldusetega. 3. Millega põhjendab Katariina II isevalitsuse vajalikkust Venemaa jaoks? Mida arvate ise? Katariina II leidis et venemaa on nii suur, et igasugune võimu jagamine muudab valitsemise liiga aeglaseks. 4. Iseloomustage võimukorraldust Türgi alistatud kristlikel aladel.
usurahu põhimõttel Euroopa: VIII tütar lubas Inglismaa 1) Prantsusmaal sai Iseseisvussõja juht Hispaania alla, jäid kelle maa, selle usk Sveitsis kalvinistid, Elisabeth I Tudor troonile Mary Stuarti valitsevaks katoliku Gustav Vasa valiti katoliiklikuks. Alles 1648 st vürstid määrasid Sotimaal prespüterid, (1558-1603), ta poja James VI. usk; kuningaks 1523. Vestfali rahuga kuulutati usu. Inglsmaal puritaanid, taastas reformeeritud 2) protestantidel 1536 kehtestas Holland lõplikult iseseisvaks reformatsiooni Saksamaa põhja ja Pratsusmaal anglikaani kiriku
Peamiseks kaotuse põhjuseks oli sõjalise taseme erinevus. Lääne-Euroopa teadus oli palju paremal järjel, kui Eesti oma, samas oli sakslastel ka tunduvalt rohkem sõjakogemust. Sakslased oskasid ehitada ja nende käsutuses oli kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujad, millest eestlased kuulnudki polnud. Milliste riikide vastu ja miks tuli eestlastel sõdida? Põhja-Saksamaalt pärinevad ristisõdijad ja taanlased, ka rootslased. Ka Vene vürstid tegid sõjaretkeid Eestisse nii eestlaste vastaste kui ka liitlastena. Sõdida tuli neil kuna neid taheti ristiusustada ja peeti Ida-Euroopa paganateks. Eestlasi ristiti sunniviisiliselt ja vägivalda kasutades.
Linnused, tugevndati Kaheväljasüsteem (üks aasta ühel põllu poolel, teine aasta teisel) Peideti oma varandust Eluolu, kaubavahetus parem 7. Mis toimus sellel aastal? 476- Lääne Rooma keisririigi lõpp 800- Karl Suure kroonimine 1054- Suur skisma ehk kirikulõhe (õigeusukirik) 8. Kes tundsid 11-12. sajand välist huvi Eesti alade vastu? Vana-Vene vürstid (Jaroslav Tark) Lübecki kaupmehed Katolik kirik (tänu Lübecki kaupmeestele, koostöös leviati usku) 9. Milline oli Eesti ühiskond muinasaja lõpul, kuidas saadi informatsiooni selle kohta? Kirjalik allikas Läti Henriku kroonika Milles olid esimesed olulised kirjalikud teated eluoludest Arheoloogia Haldus: maakonnad-kihelkonnad (L. Henriku kroonika alusel) Ühiskonna kihistumine
28. Kes olid Vana-Vene riigi rajajateks? Varjaagid 29. Mis linn oli Vana-Vene riigi pealinn? Kiiev 30. Mis aastal ja kes võttis Vana-Vene riigis vastu ristiusu? 988-Vladimir Püha 31. Selgita mõisted: Varjaagid-tänapäeva Venemaa aladel tegutsenud viikingid Tšuudid-osa läänemeresoome rahvaid Družiina-Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond Bojaar-Vana-Vene ülik 32. Miks olid Vana-Vene riigis tähtsad vürstid: Rjurik, Vladimir, Jaroslav Tark? Rjurik-esimene Vana-Vene vürst Vladimir-võttis vastu ristiusu Jaroslav Tark- tugevdas suur-vürsti võimu
Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhja-lõuna suunas pikem kui ida-lääne suunas. Idaseinas 9 apsiidi. Sofia katedraal Novgorodis- Valminud 11. sajandi keskpaigas. Klassikaline viiskuppelkirik
Läänisuhe oli: - lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused; nende täitmatajätmise korral vasallisuhe katkes (läänistaja andis maa ja pakkus /läänimehele/ kaitset, läänimees pidi andma ustavusvande ja täitma teenistuskohustusi); - hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgemal, - isikuline kehtis põhimõte: minu vasalli vasall pole minu vasall. Feodaalne hierarhia Kuningas ehk süserään Suurfeodaalid ehk senjöörid (hertsogid, krahvid, vürstid, markiid, parunid) Väikefeodaalid (rüütlid). Maavalduste kategooriad Kuninga maavaldust nimetati keskajal domeeniks. Esialgsed läänid olid benefiitsid, s.o. maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 9.-10. sajandil kujunes enamik läänistatavatest maavaldustest feoodideks, s.o. pärandamisõigusega lään. Selle protsessi tagajärjeks oli kuninga domeeni vähenemine, kuna läänistatud maavaldus ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi. See tugevdas ka
Kuidas nimetati erinevates maades absolutistlikke valitsejaid? Venemaa: tsaar / Türgi:sultan / Euroopa: Kuningas Miks vajas kuningas ametnikke? Et koos nendega arutada läbi uusi seadusi ja makse mis ta kehtestada tahtis. Miks oli alaline armee kasulikum palgaarmeest? a) Kuna nad olid koguaeg olemasja valmis rünnakuks b)nad olid ühte värvi riietes ja samade relvadega mis kõik oli riigipoolt Too näiteid euroopas rahvastest kellel ei olnud oma riiki? Bulgaaria,Leedu,Ukraina,Valgevene Kuidas põhjendas J.B.Bossuet monarhia olemasolu? Kuna monarhia lähtub isalikust võimust, ning kõik on sündinud alamatena. Isalik võim harjutab neid juba maast madalast kuuletuma ühele isikule. Millise valitseja ajal pääses Prantsusmaal mõjule absolutism? Louis 13 Võrdle louis 13 ja 14 valitsemisviisi. Miks nimetatakse mõlema kuninga valitsusaega absolutistlikuks? Kuna nende valitsemisajal oli kogu võim nende endi kätes, mis tähendas seda et nad võisid kehtest...
Nad kogusid 6 maalt 6000- mehelise maleva, mille ülemjuhataja oli Sakala vanemaid Lembitu. 4. Ümera lahing, kuna see oli eestlaste väike, kuid kindel võit 5. Ristiusu levitamine, alade vallutamine, eestlastel vabaduse saavutamine. Esimene sajand võõra võimu all 1. Skandinaavia maadega. 9.–12. sajandil tegid eestlased ja skandinaavlased vastastikku röövretki, 11.–12. sajandil üritasid Eestis oma ülemvõimu kehtestada Vene vürstid. 1208–27 peetud võitlused ristisõdijatega lõppesid Eesti ala alistamise, ristimise ning jagamisega Mõõgavendade Ordu, Taani, Tartu piiskopi ja Saare-Lääne piiskopi vahel. 2. Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid jätkusid 13.saj. 1297 a. tekkis tüli ordu ja Riia linna vahel. Sõja algul purustati Riia ordulinnus, kuid ordu pani oma sõjalise jõu maksma ja järgnesid rüüsteretked Saare-Lääne piiskopi valdustes Läänemaal.
lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks. Luther varjus Wartburgi lossis. 1521.aastaks oli ilmunud 81 Lutheri kirjutust. 1522. aastal tõlkis Luther 11 nädalaga Uue Testamendi saksa keelde. Vana Testamendi tõlkimiseks kulus tal 12 aastat 1534 oli kogu Piibel valmis. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Luther säilitas oma hämmastava töövõime elu lõpuni. .Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti . Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritele oli keelatud .Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik-võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguda tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka
lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks. Luther varjus Wartburgi lossis. 1521.aastaks oli ilmunud 81 Lutheri kirjutust. 1522. aastal tõlkis Luther 11 nädalaga Uue Testamendi saksa keelde. Vana Testamendi tõlkimiseks kulus tal 12 aastat 1534 oli kogu Piibel valmis. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Luther säilitas oma hämmastava töövõime elu lõpuni. .Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti . Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritele oli keelatud .Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik-võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguda tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka
nendele tähelepanu. Nõnda pääses reformatsiooni lumepall tõkestamatult veerema. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks, aga oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti pulla avalikult ära. 1519. aastal lootis keisriks valitud Karl V kirikuvõimu tugevdamisega poliitiliselt killustatud Saksamaad tihedamini liita. Lutheri tegevus ähvardas keisri plaanid nurjata. Paljud saksa vürstid, teste seas ka mõjukas Sakas suurvürst Friedrich III Tark, asusid reformatsiooni poolele, nähes siis võimalust nii oma poliitiliselt võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. 1521. aastal kutsus keiser Lutheri Wormsis toimuvale Saksa riigipäevale, lootes, et too oma õpetusest avalikult lahti ütleb. Luthet seda ei teinud. Juba varem ketseriks tunnistatud ja kirikuvande alla pandud Luther kuulutati lindpriiks
ujumine, vibulaskmine ja malemäng, kuid mitte ühtegi niisugust harjutust, mil oleks olnud ühtseid jooni mõne kergejõustikualaga. Ilmselt lootsid keskaegsed '' soomusväelased '' rohkem hobuse kui enda jalgadele. Õnneks haarasid seitse nn. kunsti ja voorust peamiselt ülemkihi ja vaimulikkonda. Lihtrahvale oli hobune tihti üle jõu käivaks luksuseks. Kesk Euroopa mägirajoonides jõudis jalamees tavaliselt alati enne ratsanikku sihtkohta. Sellest lähtudes palkasid paljud vürstid kulleritena oma teenistusse kiirejalgseid noormehi. Originaalsust oli säärases praktikas siiski vähe. Varem olid jooksjad endale suurepäraste kulleritena nime teinud. Ligi 4000 aastat vana seinamaal kirja edasiandvast käskjalast ühes Benihassani ( Kesk Egiptuse ) hauakambris on vanimaks seda laadi dokumendiks. '' Ainult '' pool tuhat aastat noorem ( ca 1500 a. e. m. a. ) on Vana Egiptuse pealinnast Teebast leitud sama- teemaline maaling.
palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid käetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond - rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease)
Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus 13) Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandjatest. · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi 14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma
Sipoidide mässul olid tõsised tagajärjed. Lõppes Moguli riigi eksisteerimine, viimane valitseja saadeti Birmasse asumisele, kus ta peagi suri. Lõppes ka Inglise Ida-India Kompanii tegevus, mille võttis üle Briti Kroon. India läks Suurbritannia otsese võimu alla. Inglismaa kuninganna Victoria kuulutati 1877. a. India keisrinnaks. Briti valitsuse koosseisus hakkas ministri õigustes tegutsema India asjade riigisekretär, kelle kätte koondus tegelik valitsuse juhtimine India vürstid muutusid liitlastest vasallideks. Nad leppisid olukorraga ja olid edaspidi inglastele igati kuulekad. Selle tasuks jäeti neile nende riigid, varandus ja võim alamate üle. 19. ja 20.sajandil toimunud arengud 19. sajandi viimastel aastakümnetel kiirenes India areng märgatavalt. Ettevõtlikud inimesed rajasid sadu istandusi, vabrikuid ja tehaseid. Ehitati tuhandeid kilomeetreid raudteid. Kiiresti kasvas India kaubavahetus teiste maadega, eriti Inglismaaga. Sajandi
ülestõusud. Tulemus: Saksa ordu sai Taani valdused Eestis ka endale 19000 hõbemarga eest. Liivimal väikeriigid: Saksa ordu Liivima haru. Riia piiskopkond, tartu, saare-lääne, kuramaa. Kogu maa mida rajasid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, läänivaldused. Hiljem olid läänid pärandatavad. Sisepoliitika Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, ordu soovis otse paavstile alluda. Välisvaenlased- leedu,venemaa, rootsi. Moskva vürstid ühendasid kuldlordi ülemvõimu alt vabanenud vene vürstkonnad ühtseks riigiks, liites endaga üha uusi alasid. 1478. vallutasid novg. Millega seni liivimal valit. Jõudude tasakaal hävis. Damerow- tartu piiskop. Plettenber- Liivimaa meister. Ühiskond oli agraarühisk. Rahvaarv kasvas ja asutsus tihenes. Adratalupoeg- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalg- adratalunike poijad, kellele ei jätkunud isatalus teenistust
-leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura- kerge tuuleiil ,,Laulude raamat'' jaguneb kahte ossa: ,, Madonna Laura eluajal'' ja ''Pärast madonna Laura surma'', sisaldab 366 luuletust,neist 317 sonetti. 1341 krooniti Roomas poeta laureaadiks Sonett
peal, läbi kõige tihedama hulga ,vürstid ja õukondlased tegid mulle teed, hertsog paljastas pea, keisriproua tervitas mind esimesena... Need isandad tunnevad mind. Mulle oli suureks lõbuks vaadata, kuidas see seltskond Goethest mööda läks. Ta seisis tee ääres paljastatud päi ja sügavasti kummargil. Pärast tegin talle hea peapesu, mingit armu ma talle ei andnud." Samas kirjas lisas Beethoven: "Kuningad ja vürstid võivad küll professoreid ja salanõunikke teha, neile tiitleid ja ordenipaelu külge riputada, aga nad ei saa teha suuri inimesi, vaimusid, kes on kõrgemal maisest sõnnikust..." Ärge lootke kohata normaalset geeniust! Normaalne inimene võib istuda klaveri taha ja mõne aja jooksul välja "muneda" meloodia. "Geeniused" panevad aga muusikat sageli paberile hoopis selleks, et temast vabaneda. Helilooja, kes "vahendab"
ning kogu vöim peab minema lihtrahva kätte. TALURAHVASÖDA Müntzeri seisukohad said aastal 1524-1526 toimunud Saksa talurahvasöja ideoloogiliseks aluseks, mis algasid Löuna-Schwarzwaldis. 15.05.1525 purustas aga vürstide ühendatud söjavägi talurahva väe. Müntzer vöeti kinni ning hukati pärast piinamist. Siiski jätkus ülestöus paljudes piirkondades, viimasena suruti see maha Trioolis 1526. aastal. Vöidukad vürstid maksid kätte nii talupoegadele kui nende perekondadele. Luther oli Müntzeri juhutud vägivaldse vöitluse vastu. Ta ütles, et vürstid ja isandad on talupoegade röhumisega ise ülestöusus süüdi, kuid talupojad on kurjasti tarvitanud kristliku ühenduse nime, sest nad moodustasid selle ühenduse ja rakendasid seda ilmaliku eesmärgi teenimiseks. ARMULAUATÜLI Vaidlustes ja tülides otsiti lahendusi luterliku usupuhastuse probleemidele. Üheks teravmaks kujunes armulauatüli
Paavsti arvates tegu tavalise vaimulikevahelise dispuudiga (vaidlus) ja jättis tähelepanuta. Lutheri seisukohad olid rahvale hästi vastuvõetavad ja levisid Saksamaal rahva seas, leidsid toetust. Kui paavst saatis oma legaadi e. saadiku olukorraga tutvuma. Legaat tuli sõnumiga: 90% rahvast: Elagu Luther! 10% rahvast: Maha paavst! Paavst pani seejärel Lutheri kirikuvande alla. Bulla paavsti ametlik teadaanne. Martin Lutheril palju erinevaid toetajad erinevatel põhjustel. Nt Saksa vürstid tahtsid kiriku käest maad saada. Lutheri põhimõte: kirikul ei peaks suuri maavaldusi olema. Ilmalikud valitsejad nägid võimalust oma maaalasid kirkualade arvelt suurendada. Kodanlus (manufaktuurid, pankurid jne) toetas, sest nende maksud olid seeläbi väiksemad kirku ülalpidamine ei ole enam kallis ja neil rohkem raha. Millised muutused toimusid kirikus, kultuuris ning poliitikas, majanduses reformatsiooni tulemusena?
parlamendilt krediiti nõuda, kuid sattus ohtu. Charles tahtis parlamenti laiali saata, aga George ütles talle, et ta seda ei teeks. Charles ei kuulanud aga mitte ja suures segaduses saadeti parlament laiali. George Villers sõlmis teiste protestantlike riikidega Haagi liidu, samal aja saatis Charles laiali juba järgmise parlamendi. Sellega sattus Cahrel ja Suurbritannia aina suuremasse sügavikku. Kuningat põhimõtteliselt vihati. Vajati raha. Seda nõudsid rootslased, taanlased, Saksa vürstid ja meremehed. Buckingham lubas peatset lahendust. Inglismaad mõnitati ka nõrga laevastiku pärast. Ka selleks oli vaja finantse ja raha saadi Londoni linnavalitsuse käest. 2/3 katoliklaste varadest omastati. Peale mõningate probleemide ja draamade ületamist sõitsid Inglise, Hollandi ja prantsuse protestantide laevad Prantsusmaa poole. Piiratakse Re saart ja lahingutes ning kannatustes näitab George üles suurt vaprust ja imelisust. Varsti aga saatis Louis XIII lisaväed Re alla ja
Martin Luther (1483-1546) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase õppis teoloogiat. Kolmas tase Koondas oma tähelepanu Neljas tase Piibli tekstidele. Viies tase Wittenbergi lossikiriku uksele löödud 95 teesi. Oli jäiga kirikuhierarhia vastu. 1520 pandi Luther paavsti käsul kirikuvande alla. 1521 kuulutas Karl V Lutheri lindpriiks. 1526. aastal said vürstid õiguse määrata oma alluvate usku. 1529. aastal üritati luteri usku keelustada. 1555. aastal kuulutas keiser välja Ausburgi usurahu, millega aktsepteeriti luteri usku. "Kelle valitsus, selle usk." Vastureformatsioon Reformatsioon leidis toetust ka teistes Euroopa riikides. Johann Calvin (1509-1564) leidis, et osad inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Kalvinism levis edasi teistesse Euroopa riikidesse. Inglismaa kuningas Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise
neerukividena. See on maailmas üks varasemalt kirja pandud meditsiiniline seisund, mis tunnustati juba 5. sajandil e.m.a. Hippokratese poolt, kes nimetas selle ,,kõndimatuks tõveks" ( ,,unwalkable disease" ), kuna kristallid ladestuvad tavaliselt suurde varbasse ja muudavad kõndimise valulikuks. Kreeka keeles tähendab podagra püünisesse või lõksu jäänud jalga. Ajaloost on tuttav ülikute podagra, kuna mõned vürstid, aadlikud ja teised kõrged ametimehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Benjamin Franklin, Thomas Jefferson, Sir Isaac Newton ja Charles Darwin nad kõik kannatasid podagra all, nagu ka kuningas Henry VIII ja paljud teised juhid. Podagra on suhteliselt sage haigus, esinedes umbes 1/% kogu rahvastikust, põhjustades liigestes piinavat valu. Kuigi tavaliselt saab podagra alguse suure varba põhiliigesest, siis on ta küllaltki levinud sõrmeliigestel
reliikviate kummardamise jm. Jättis alles 2 sakramenti - ristimine ja armulaud. 6 Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks Keisri võim polnud piiramatu, Lutherit asusid toetama mitmed Saksa vürstid ja linnad Eeskätt toetas Lutherit Saksi kuurvürst Friedrich Tark, kes pakkus talle varjupaika Wartburgi lossis Seal tõlkis Luther kreekakeelse algteksti järgi 1522 Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele alus nüüdisssaksa kirjakeelele 1534 oli kogu Piibel tõlgitud Nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri Lutheri põhiseisukohad Paavsti ülimuslikkuse, kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatu autoriteet on Piibel, sest selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
