Kirjand "Põlvkondade vahelised suhted" (1)

Põlvkondade vahelised suhted
Igas peres on suhted põlvkondade vahel erinevad. Leidub perekondi, kus lapsed, vanemad ja vanavanemad on väga lähedased ja saavad omavahel suurepäraselt läbi, kuid ka selliseid, kus absoluutselt ei suhelda ega kohtuta. Kuid mis on see, mis põhjustab vanavanemate, laste ning lastelaste suhete lõhestumise?
Üheks suurimaks teguriks põlvkondade vaheliste suhete kujunemisel on ühiskonna, tehnika ja kogu maailma pidev arenemine ja muutumine. Vanema generatsiooni nimesed on harjunud eluga, mis oli viiskümmend aastat tagasi ning tihtipeale on nad selles niivõrd kinni, et ei suuda ega taha sellest lahti lasta ega unustada. Nad ei mõista, et miks noortel inimestel on vaja mobiiltelefone, nõudepesumasinat, mitu autot, uhkeid televiisoreid ja kallist remonti. Nooremate inimeste jaoks on need asjad üsna tavalised , igapäevased ning muudavad elu palju mugavamaks. Kuid vanurid on arvamusel, et ilma igasuguste tehnikaimedeta saab ka väga hästi hakkama ning pole mõtet raha raisata. Sellised lahkarvamused tekitavad väga palju riidu, segadust ja tülisid.
Kindlasti sõltub põlvkondade vaheline läbisaamine ka vahemaast ja elukohast. Mõned vanavanemad elavad metsade ja põldudega ümbritsetud maakohtades. Noored seevastu on aga koondunud linnadesse. Kiire elutempo ja töö kõrvalt ei leita aega ega viitsimist maale vanavanematele külla sõita. Ka lapselapsed ei saa siis vanavanematega aega veeta ning nii eraldutakse teineteisest. Ei suhelda pikka aega ning kohtudes ei leita ühist teemat või ei juleta kõigest avameelselt rääkida. Pikapeale võib tekkida isegi täielik võõrandumine.
Erinevad probleemid ja erimeelsused tuleb lahendada, peab olema mõistlik ja vahel ka allaandlik. Sugulastega ei tohi tülitseda, vaid hoopis palju suhelda ning vastasikku toetust jagada. Perekonnaliikmed on need, kelle peale saab alati loota ja seepärast tuleks nendega häid suhteid sälitada ja neist hoolida .