plaate. Katusekonstruktsioonid Katuse kalle 20 kraadi. Puitferm kandekonstruktsioonidel katusekivid. Lae peal soojustuseks mineraalvill. Põrandad Vannitoa, majapidamisruupi, pesuruumi ja leiliruumi põrandad plaaditud. Ülejäänud elamus tamme laudparkett. Aknad - Plastaknad 3-kordse selektiiv klaaspaketiga. Uksed - Metallist peauks. Garaazis sektsioontõstuks. Puit spoon imitatsiooniga siseuksed. Klaasist leiliruumi uks. Terass - Sügavimmutatud puidust. 1.4. Välisviimistlus Eluhoone välisseinad ja sokkel krohvitakse. Värv valitakse vastavalt hoonestaja soovile. Katusekatteks katusekivid. Välisuksed varustatud turvalukkudega. 1.5. Siseviimistlus Põrandad sanitaarruumides kaetud keraamilise plaadiga. Ülejäänud tubades parkett. Siseseinad krohvitud, pahteldatud ja värvitud vastavalt hoonestaja soovile. Siseuksed puit spoon imitatsiooniga. Leiliruumis lepalaudis. Pesuruumi seinad plaaditud täies ulatuses, vannitoa seinad plaaditud osaliselt
Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda,
omased on need näiteks just raudteearhitektuurile. kui soojemate ilmadega kaob purikal nake katusega. ● Viimastel aastatel on seoses sellega olnud mitu rasket õnnetust. ● Seega katuse soojapidavus ei ole ainult energiatõhususe probleem, vaid mõjutab oluliselt ka hoonete kasutusohutust. Välisseinad Välisseinad - puitvooder ● Eesti vanemad puitkorterelamud olid ehitatud üldjuhul rõht- või püstpalkseintega ning ilma täiendava soojustuseta välisseintel, vt. Joonis 2.24 kuni Joonis 2.26. Esines ka sõrestikseintega korterelamuid. ● Valdavalt on välisseinad väljastpoolt kaetud laudvoodriga, kuid esineb ka krohvitud palkseinu, vt. Joonis 2.25 ja Joonis 2.27. ● Puitfassaad on sageli rikastatud puitkaunistustega ja -nikerdustega. ●
322 Madalalused 405x??? m3 1523 324 Aluspõrandad 810 m2 650 526500,00 325 Põrandakatted 810 m2 550 445500,00 326 Isolatsioon 810 m2 52 42120,00 329 Muud 6743 sBm 29 195547,00 331 Kandvad välisseinad 546 m2 604 329784,00 334 Välisuksed- ja aknad 50 m2 3493 174650,00 335 Välisseina väliskatted 496 m2 202 100192,00 336 Välisseina sisekatted 496 m2 144 71424,00 337 Välised koosteseinad??? yyy m2 1843 339 Muud 6743 sBm 6,12 41267,16
Elamu planeeringu läbiv idee on ruumide maksimaalne avatus lõunakaarde. Esimesel korrusel paiknevad elutuba-köök (kust on antud pääs hoone-esisele terrassile), trepihall, tuulekoda, katlaruum, tualettruum ja saun. Teisel korrusel paiknevad puhkeruum (mis on läbi õhuruumi ühenduses esimese korruse elutoaga), kolm magamistuba, garderoob ja duŝiruum. Kõikidest magamistubadest on antud pääs lõunakülge avatud rõdule. 4.KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Kandekarkass ja välisseinad Hoone rajatakse metallkarkassile (postid : kanttoru 160x160 mm, hoone pikisuunas vahelae ja katuslae konstruktsiooni kandvad talad : kanttoru 100x 200 mm, viimastele toetuvad vahelae puittalad (50x200 mm) ja katuslae metallkattega kihtpaneelid Välisseinad monteeritakse vertikaalsuunas paigaldatud metallkattega kihtpaneelidest Paneelid kinnitatakse metallpostide külge keevitatud horisontaalsete terasprofiilide külge. Paneelide sisekülge paigaldatakse täiendav
............................................................... 15 3.3.3. Trepid ja pandused ............................................................................................ 16 3.3.4. Vahelaed ........................................................................................................... 16 3.3.5. Katus ................................................................................................................. 17 3.3.6. Välisseinad ........................................................................................................ 18 3.3.7. Siseseinad.......................................................................................................... 18 3.3.8. Avatäited ........................................................................................................... 18 3.4. Ehitiste tehnilised näitajad ...........................................................................
Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud. ● Aknad ja välisuksed on väga hea soojapidavusega ● Õhuvahetus ● Maja asetseb ilmakaarte suhtes nii, et suuremad aknad on lõuna suunas. Miinused ● Ehitustööde kvaliteet ● Akende avamine kütteperioodil Kasutatud materjalid http://www.monaro.ee/mis-on-passiivmaja https://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja http://www.passiivmajad.ee/index.php?page=100& http://www.aeroc.ee/index.php?page=1055& http://passiivmaja.laar.ee/
1.3. Konstruktiivne osa. 1.3.1. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Elamu krundil mullakiht puudub, pinnaseks on saviliivmoreen ja keskliiv. Vundament tuleb rajada tihendatud killustiku alusele. Vundamenditaldmik ja vundament on projekteeritud vundamendiplokkidest lintvundamendina. Vundamendid soojustatakse väljast 100 mm polüstüreen plaadiga ja kaetakse hüdroisolatsioonvõõbaga. 1.3.2. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Kandvad välisseinad laotakse 200 mm fibo kergplokkidest. Soojustuseks on 150 mm vahtpolüstüroolplaat, mis on kaetud mineraalkrohviga raabitsvõrgul. Esimese korruse vaheseinad laotakse 100 mm fibo kergplokkidest. Kõik fibo kergplokkidest seinad armeerida fibo bi-armatuuriga, siseseinad siduda välisseintega müüriseotise ja armeerimise teel. Kandvates seintes kasutada E-Betoonelemendi kandvaid silluseid, sillustele valada otste alla betoonpadjad. Mittekandvates seintes võib kasutada fibo
Tehnilise ruumi planeerimisel on peetud silmas seda, et sissepääsu võimalus on ainult keskuse personalil ning ruum on piiratud tuletõkkesektsiooniga. 2.2 Arhitektuursed põhilahendused 2.2.1 Välispindade põhilised ehitusmaterjalid, viimistlus Hoone toetub keramsiitplokkidest vundamendile, mille maapealne osa on kaetud sileda betoonvaluga. Välistrepi moodustavad sile betoonvalu ning sellel asetsevad mustjashallist pesubetoonist astmeplaadid. Hoone välisseinad on laotud valgest silikaattellisest, seotud puhta vuugiga. Katuse, korstna ja akende ääreplekid on toonimata plekist. Katusekattematerjalina on kasutatud roostevabast terasest sileplekki. Korsten on laotud puhta vuugiga valgetest silikaattellistest. Korstna sees on kasutatud keraamilist voodrit. Aknad on kahekordse klaaspaketiga (selektiivklaas) valge raamiga argoontäitega puitalumiiniumaknad. Välisuksed on valged alumiiniumlehtedega kaetud puitraamil (puitlaastplaadist) uksed. 2.2
Wm²/K. Kasutatud akende U-arv on 0,82 Wm²/K. Seega AEROC madalenergia majal välispiiretes kasutatud U-arvud vastavad valitsuse määruses Nr. 258 esitatud soovituslikele U-arvudele. Tänu akende väiksemale kogupinnale võrreldes köetava pinnaga on arvestuslikud soojakaod läbi akende ja seinte enam-vähem võrdsed. Arvestuslikud soojakaod läbi katuse ja põranda on veelgi väiksemad. AEROC poorbetoontoodetest terviklahenduses puuduvad külmasillad korruste vahelagede juures. Soojapidavad välisseinad ja aknad tagavad sisepindade ühtlase temperatuuri ja seeläbi soojusliku mugavuse kogu majas. Energiasäästliku hoone saavutamiseks on oluline, et hoone välispiirded oleksid õhutihedad ja ei toimuks märkimisväärset soojakadu läbi õhulekete. Praktilised õhutiheduse mõõtmised on näidanud, et AEROC poorbetoonmajad on ühed parimad õhutiheduse seisukohalt (n50 = 1 1/h), õhutiheduse tagavad materjali kinniste
6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi kõige pühap paik, kus asus jumalakuju, oli väike. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad on tihedalt ja muudavad isesruumi hämaraks. Ehitati kivist, ilma mördita. Avad sillati suurte kividega, laed kiviplaatidest. Pühakodade välisseinad skulptuuridega kaetud, vaba pinda pole peaaegu üldse. Ehitajate ja skulptorite kunst täiendas üksteist, sulanud omapäraseks tervikuks. 8. India skupltuuri valitsevaks vormiks on reljeef. 9. Ei rõhutata erinevust inimese, looma ja jumala vahel, sest hingede rändamisega võib inimene uuesti sündida, kas inimese, looma või jumalana. 10.Vabaskupltorid kujutasid hinduistlikke jumalaid. 11
Kipstooted Kipsplaat. Kipsplaat (ka ühe tootjafirma Gyproc järgi küprok) on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehituses kasutatavate kipsplaatide paksus umbes 12mm (6,35 kuni 25 mm) ja laius 1,2 m (1219 mm). Pikkus varieerub 2-3 m piires. Seda kasutatakse majade siseremonditöödel , seintel , lagedel ja põrandatel. Kipsplaadi erinevad tüübid : · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Kipskiudplaat. Fermacell on kipskiudplaat, mis on valmistatud kipsist ja vanapaberist ilma sideaineteta. Värvuselt on hall. Looduslik ehitusplaat millele...
Trepp, lift , eskalaator- on hoone osad, mis ehitatakse liikumiseks korruselt korrusele. Rõdu- on hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. Lodza on hoone gabariidi sisse jääv kuid väljaspool asuv kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. Hoonete konstruks skeemid- Hoonete kandekonstruktspeavad andma hoolene ugevuse ja püsivuse kogu ettenähtud ekspluatatsiooniaja vltel. Põhilisteks kandekonstruks on: kandvad sise ja välisseinad, karkass. Vastavalt konnstrukts iseloomiule ja paiknemisele liigetatakse hooned : 1) kandvad pikkiseinad(põhiliselt tellis ja plokkseinad) 2) kandvad põikseinad 3)kandvad piki ja põikseinad üheaegselt 4) mittetäielik karkass 5) täielik karkass ( väli ja siseseinad on vabastatud koormuse kandmisest, nende ül on soojapidamine ja välisseinad projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena).6) ruumilistest suurelementidest hoone. ( täieliku sise ja välisviimistlusega valmis karbid
Valge Maja- The White House Ehitati 1792-1800 Arhitekt on James Hoban, kelle valis paljude projekti konkurssil osalejate seast välja president George Washington Asub Washingtonis, aadressil 1600 Pennsylvania Avenue (avenue- puiestee) Valge Maja- The White House On läbi aegade olnud Ameerika Ühendriikide presidendi ametikorter Esimene president, kes seal tööle asus oli John Adams 1800. aastal 1812. aasta sõjas süütasid britid maja põlema, säilisid vaid välisseinad, pärast sõda maja taastati ja värviti valgeks Valge Maja- The White House Vanim tõend tema avaliku nimetamise kohta Valgeks Majaks pärineb aastast 1811 Maja ametlik nimi oli Täidesaatva võimu häärber (Executive Mansion), kuni 1901. aastani, kui president Theodore Roosevelt kehtestas ametlikuks nimeks Valge Maja Washington Valge Maja- The White House Praegune ametlik nimi Valge Maja (The White House) pärineb presidendi Franklin Roosevelti valitsusajast
vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laotab liimi ühtlase kihina plokkide pinnale. Liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga. Plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Murfor Tegemist on õhukese tsingitud armatuur valmisarmatuuriga (L=3,05m), Aeroc ploki abivahendid Fibo plokk Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm.
Passiivmaja Passiivmaja on maja, kus ... ● välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud ● maja välispiirded on täielikult külmasildadeta ● aknad ja välisuksed n väga hea soojuspidavusega ● õhuvahetys toimub vaid läbi soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ● maja asetseb ilmakaarte suhtes nii, et suuremad aknad on lõuna suunas Nõuded ● hoone kütteenergivajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone jahutusvajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone kütte, sooja vee ja kohu majadamise elektrienergia tarbimine on kokku primaarenergia näitajana maksimaalselt 120 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoonekarbi õhupidavus mõõdetud 50 Pa rõhuerinevuse korral on maksimaalselt 0.6 1/h (korda tunnis) Materjalid ● penoplast ● betoon Kui palju säästame energiat? ● 10 korda rohkem kui tavalise majaga ● energiasääst on kuni 50% Plussid Miinused ● ...
impeerium. Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades – kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi arhitektuur Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikkividega. Hagia Sophia Üks kuulsamaid bütsantsi arhitektuuri mälestusmärke on Hagia Sophia Katedraal San Vitale Veel on üks väga tuntud kirik maailmas mis on väga omapärane, nimelt kaheksanurkne kirik San Vitale mis asub itaalias. Sisekujundus Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid.
mauseleum. Selle hoone muutus leidis aset Mughali perioodis, võeti kasutusele mitmekordsed kambrid, hauad viidi aedadesse, mida tunti char-bagh-ina. Hauakamber majad(cenotaph), mille alla olid hauad. Tuntumad näited on Gol Gumbaz, Bijapur ja Taj Mahal. India arhitektuuri omapära: Linnad olid reeglipärase planeeringuga, olemas olid kanalisatsioon ja kaevud. Arhitektuur ja skulptuur olid sulanud ühtseks tervikuks. Templid meenutavad pigem monumente. Pühakodade välisseinad näivad lausa koosnevat skulptuuride massist. Tempel ise võis kasvad paljude ruumidega suureks ehitiseks. Templite hämarus tulenes sammaste tihedast paigutusest. Kaljutemplites on kasutatud looduslike koopiaid. (Näited: Sanchi stuupa (poolkerakujulise kupliga kaetud ehitus Buddha mälestuseks), Angkor Vati tempel, Borobuduri tempel, Khajuraho templid ja Taj Mahal.) Ehitus materjalid: Põletatud tellis, kivi, marmor, kinnitamiseks kasutati mõnikord metallklambreid.
Liis Kullamaa TELLISED TELLISTE TÜÜBID Savitellised Silikaattellised Tsement tellised SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru keskkonnas cá 180°C juures
saj. E.ma., Sanchi stuupa Indias, 1. saj. E.m.a. Templid: peamiselt vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Kõige püham seal, kus on jumala kuju, tavaliselt väike ruum, tempel selle ümber suur, paljude ruumidega ehitis. Saalide uksed ühel joonel, viivad pühapaiga suunas. Lage toetavad tihedalt asetatud sambad, muudavad siseruumi hämaraks. Templid kivist, ilma mördita. Avad sillutati suurte kividega, laed kiviplaatidest. Siseruumis vähe kujusid. Välisseinad koosnevad skulptuuride massist. N: Khajuraho templi skulptuurkaunistusi ~1000 a. kaetud hinduistlike skulptuuridega; Angkor Vati tempel Kambodzas 12. saj. Skulptuur: dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks.
· plokkidest seinad- tehiskivi, raudbetoon, poorbetoon, monteeritavad või laotavad · raudbetoonseinad- soojustatud või soojustamata monteeritavad seinad · freespalk seinad- freesitud ümarpalkidest seinad · rõhtpalk seinad- ümarpalkidest tahutud või tahumata poolseinad, horisontaalse asetusega · püstpalk seinad- puitmaterjalist sõrestikkarkass seinad · sõrestikseinad- sõrestikkarkass seinad · massiivsüsteemis seinad- välisseinad kannavad koormisi ja on soojapiirdeks · skeletsüsteemis seinad- hoone koormisi kannavad tarindid, seinad on soojapiirdeks · tugiseinad- töötavad riiglitena või elimineeritavad katusekonstruktsioonide koormisi · landsein- laudadest kattega sein · pruss-sein- rõhtprussidest sein · seina post- seina konstruktiivne element post · vöölaud- toolvärgi konstruktiivne element · kaldtugi- sõrestikseina toolvärgi konstruktiivne element
kuhu kandis oma 3 ideed. Paberileht saadeti edasi järgmisele õpilasele kes innustatuna eelmiste õpilaste ideedest pidi lisama omakorda 3 ideed. Antud protsessi jätkati kuni paberi edasi saatmise ring sai täis. Antud protsessis ei olnud lubatud kritiseerida välja pakutud lahendusi ning ideed võisid vastanduda. 5. Tulemused 5.1 Seina konstruktsioon: Vahtklaas maa-aluseks soojustamiseks Autorehvidest välisseinad Pigimatt heliisolatsiooniks Klaasist vaheseinad Lambavill Pehmendatud siseseinad 5.3 Katus, aknad, uksed: Seinad täita veega pehme seina efekt Veega kaetud klaaskatus Plastikust lego-seinakuubikud Suurendusklaasiga katus valguse Suured kergelt monteeritavad seinad ammutamiseks kindlasse punkti Liigutatavad vaheseinad Laes kuppelaknad
mistõttu on ruumide planeering piiratud; 7 Mittetäieliku karkassiga hoone Sisemised kandvad piki- piki- ja põik- põik-siseseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga. Vahekandurid (paneelid, talad) võivad olla asetatud kas piki- piki- või põiki hoonet, vastavalt talade paiknemisele. Ruumide planeering on suhteliselt vaba. Vä Välisseinad võtavad vastu koormusi katuselt ja vahelagedelt. 8 4 Täieliku karkassiga hoone Täieliku karkassiga sü süsteemi korral on nii vä välisseinad, kui ka siseseinad vabastatud koormuste kandmisest ning hoonet kannab sammastest ja taladest karkass.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut ELAMU Põhiprojekt Teostas: Sirje Kangur Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4 Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS.................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON......................................................................................5 7. ELEKTRIVARUSTU...
aastatel. Kirik ehitati põhjalikult ümber aastail 1405-20, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on polügonaalse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud sellistena tänini. Umbes sellisena säilis kirik 1944. aastani, mil ta sai rängalt purustada 9. märtsi ööl Tallinna pommitamisel Vene lennukite poolt. Tules hävisid katused ja tornikiiver ning põles maha ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega
Soojust tuleb lisada seda rohkem, mida madalam on välisõhu temperatuur. Hoone soojuskaod moodustuvad soojuskadudest läbi erinevate piirdetarindite ja ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: kus hoone summaarsed soojuskaod, W pt kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W pt õhuvahetusest tingitud soojuskaod, W Piireteks on näiteks välisseinad, katus (või ülemiste korruste laed), alumiste korruste põrandad, aknad ja välisuksed. Sisepiirdeid (näiteks siseseinu) soojuskadude leidmisel arvesse ei võeta. Üksiku piirdetarindi soojuskadude leidmisel tuleb kindlasti kasutada just selle konkreetse piirdetarindi pindala ja selle tarindi soojusläbivust. Üksiku piirdetarindi soojuskaod saame seosest: kus pti üksiku piirdetarindi soojuskaod, W
..................................................................4 Materjalid ja nende üldised nõuded müüritöödele...............................................................................5 Põhilised kivide tüübid on järgmisel skeemil:......................................................................................7 Armeerimata seinad..............................................................................................................................8 Soojade ruumide välisseinad................................................................................................................9 Välissein normaalse niiskusega ruumile, seest õõnesplokkidest:.......................................................10 Puitkarkassiga hoone:.........................................................................................................................11 Raudbetoonkarkassil välissein:........................................................................................
Klaaspaketid, klaas Klaaspakett peab kindlustama ruumides mugava mikrokliima. Paketi üldised tehnilised näitajad peavad täitma järgnevad tingimused: soojusjuhtivus U < 1.4 W/m²K valguse läbilaskvus > 52% päikesekaitse SF < 35% Sobivate klaasidena on aktsepteeritud SGG Cool-Lite SKN 154, 165 ja 172. Alternatiivsed pakkumised kooskõlastada projekteerija ja tellijaga. Ustel peavad klaasid olema karastatud. Välisviimistlus Hoone väikeplokkidest välisseinad soojustatakse ja viimistletakse karestatud voodrilaudadega ja värvitakse vesi-põhjaliste puidukaitset sisaldavate laseerivate värvidega. Teine variant: hoone lõunapoolse ploki välisseinad viimistletakse lõhatud silikaatkividega. Sokkel soojustatakse ja kaetakse õhukeste betoonplaatidega. Katusekatteks tuleb Eststein-katusekivi. Siseviimistlusest Laed, katuslaed Elutoa lage kandvate liimpuittadade vahele pannakse Visa 12 mm kasevineer või laudis vineer kaetakse valge lakiga.
INDIA, HIINA JA JAAPANI KUNST India Kunst on seotud religiooniga (hinduism, budism, dzainism - üksikute religioonide piiri on raske eraldada). Arhitektuur ja skulptuur on sulandunud omapäraseks tervikuks. Templid on enamasti vana kunsti mälestusmärgid (meenutavad rohkem monumente) - ehitati kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju. Sisekujunduses on kujusid vähe, laed kiviplaatidest, siseruumid on hämarad. (Khajuraho tempel, kaljutemplid, stuupad) Stuupad - Buddha mälestusmärgid. Hakati ehitama u. 3. saj eKr. Neid on üle 84 000. Algselt olid stuupad poolekerakujulised mullahunnikud, kuid
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS KIPSI JA METALLKARKASSI ARVESTUS Arto Müller V-09 Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2012 6000 3000 Maja välismõõdud 6000 x 3000 Seina paksus 500 mm Kõrgus (välis) 3000 mm Kõrgus (sise) 2500 mm Aknad ja uks seintel ühtlaste vahedega, pikemates seintes: ühes 3 akent ja teises 2 akent ja uks lühemates seintes kumbagis 2 akent. Aknad 900 mm lai, 1200 mm kõrge Aknast põrandani 800 mm Uks 900 mm lai, 2100 mm kõrge Lükand vaheseinad (kui oleks kipsist tehtud, oleks kasutatud ilmselt 66 st karkassi) Siseseinad: 1 kihiline kipsplaat sein Pikkus 5500, laius 2500, kõrgus 2500 Ümbermõõt 16 jm ja pindala 40 m² Horisontaalprofiil (42...
Gooti kunst Gooti stiil ... on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Ajalugu Gootika sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Esimese suure kunstistiilina jõudis Gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Kolm perioodi: Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: 1. Varagootika 12. sajandi teine pool 2. Kõrggootika 13. ja 14. sajand 3. Hilisgootika 15. ja 16. sajand Arhitektuur Gooti stiili iseloomustavad kõrged saledad tornid, rohkete kujudega kaunistatud välisseinad ja roosaken. Gooti kirikud pürgivad kõrgustesse seda rõhutavad teravkaared ja ...
on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Üldist Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur
materjal võib veel oma kuju muuta ning kui ta kohe seina panna, võib tihedus ja soojapidevus kannatada. Tuleohutuse nõuete tõttu peab akende ümber kasutama kivivilla. Mineraalvilla eeliseks on suurem tulekindlus ja niiskuse läbilaskevõime, seetõttu sobib ta kasutamiseks ka seal, kus polüstüreeniga soojust ei saa. VUNDAMENT 3 kihiline, kergkruusaplokkidest.Armeeritud ja soojustatud 50mm vahtpolüstürooliga, väljast viimistletud tsementmõrdiga välisseinad. AEROCK ECO Therm 375 plokkidest välisseinad, tugevad täispalkmajadele iseloomuliku sisekliima välisfassaadi puitosad toetuvad 150mm metallist termoprofiilile ja on soojustatud 160mm paksuse kivivillaga. Rockwool Fasrock krohvialuse fassaadi soojustusplaadid on valmistatud soojust- ja heli isoleerivast tule levikut takistavast ning niiskus- ja veekindlast Rockwood kivivillast. Fasrock kivivillaplaate kasutatakse krohvitavate välisseinte ja soklite soojustamiseks krohvialuste pinnakate
sulanud ühtseks tervikuks. Templid piitadeks ning eriline katusevorm ja peatorn, müürid ning väravate juurest meenutavad pigem monumente. mitmekorruselised katused. Ehitised on hargnevad käikude ja õuede labürindid. Pühakodade välisseinad näivad kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja Hiina mõjul lisandusid kloostrites lausa koosnevat skulptuuride puunikerdustega. Kiviehitisi on vähe ja needki templitele pagoodid, kuid katuseräästad massist. Tempel ise võis kasvad sarnanevad puitehitistega. Kiviehitistest olid olid pikemad. Ehitised hakkasid seisma
Juurde ehitati 4 kabelit juba olemasoleva Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning ka Väike kabel. 15. sajandil toimusid kirikus aga põhjalikud ümberehitustööd - rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Samuti rajati hoonele ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. 16. sajandi luterliku reformatsiooni ajal oli Niguliste ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata sellele kaasnenud pildirüüstamisest, kuna koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei saanud sisse pääseda. Hilisem ajalugu ja Niguliste kirik tänapäeval 1944. aasta 9. Märtsil toimunud nn. Märtsipommitamises sai kirik kõvasti kannatada. Tulekahjus hävisid nii katused, kui tornikiiver
5. Põrand a. Põrandaks valatud betoonplaat 80mm, mis on hiljem lihvitud. Põrand toetub vundamendile ja eelnevalt trambitud pinnasele. b. Põranda soojustuseks on 2x 100mm EPS plaadid (Estplast EPS100) Mis on paigaldatud betoonpõranda alla, tihendatud killustikule. c. Põrand viimistletakse klinkerplaatidega. d. Kogu hoonel on ka põrandakate, mida saab vastavalt vajadusele kasutada. 6. Välisseinad a. Väisseinad on tehtud täispuitpalkidest läbimõõduga 300mm. Nähtav sise- ja välisviimistlus puudub, palk näeb välja võimalikult looduslik. 7. Siseseinad a. Siseseinad on tehtud täispalkidest lõbimõõduga 200mm. Kõik seined ei ole kandvad. Palke millegagi kaetud pole seega näevad välja võimalikult looduslikud. 8. Lagi a. Hoonel on plaanitud laudadest lagi, mille peal on 300-400mm soojustust. 9. a
Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur, sõnn on Kreetas pühaloom ning seetõttu on neid sarvi võimalik kohata ka mujal. Loss koosneb suureparaadõue ümber koondatud ruumidest. Lossis on troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid , isegi vannitoad, mis on säilinud kuni tänapäevani. Enamikel üksteise kõrvale ehitatud tubadel puudusid välisseinad, ning sinna polnud võimalik aknaid ehitada. Seepärast tuli valgus läbi avauste laes, mis mõnikord ulatusid läbi mitme korruse nagu valguskaevud.Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Seinamaalid
sümmeetrilise lahendusega. Peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp, pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad pehmejooneline. 2. Kunstihoone, Tallinn Arhitektid olid Anton Soans ja Edgar Kuusik. Avati 1934.aastal. Arvan, et tegemist on konstruktivismiga - muudab välisseinad liikuvaks ja paindlikuks, muudab aknaavade kuju ja annab fassaadile ärklite ja rõdudega plastilisust. Konstruktivism lõi uusi võimalusi ruumide maksimaalseks valgustamiseks horisontaalsete aknaridadega- suurte klaasipindadega fassaad Kunstihoonel. 3. Pärnu rannahoone A. Soans ja O. Siinmaa 1937. Aastal 1967 hävisid tormis rannapaviljonid. Need taastati 2009. aasta suveks. Hoone kujutab külilivajunud laeva. Eriti torkab silma hoone sümboliks olev merepoolses küljes olev seenrõdu
Keemia referaat Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid Sisukord Y Sissejuhatus Y Looduskivid Y Lubjakivi 3.1.Eelised 3.2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loo...
. vähemalt nii tundus. Muusikute esitus oli ka huvitav ning polnud sellist hetke, kus ei oleks viitsinud üldse seda kuulata. Muusika oli selge ning väljendas hästi emotsioone. Näitlejad jooksid vahepeal laval ringi nagu segased ning siis tekkiski vahepeal tunne, et kohe- kohe kukub ta lavaauku, aga nii ei juhtunud. Kohe, kui kardinad avanesid, oli laval näha kirikut, kus inimesed istusid. Pärast teatud aega hakkas lava keerlema ning peatus, kui publiku poole oli kiriku välisseinad. Juba etenduse esimeses vaatuses langesid laest alla suured lühtrid, mis tekitas üsna võimsa tunde, kuna lavavõimalused on ülimalt tasemel. Lavavalgustus etenduse ajal oluliselt ei muutunud, kirikus oli suurem osa ajast pigem hämar ning sünge valgus, kuid orgia ajal näiteks valgus natukene muutus ning meeleolu oli lõbusam. Samas, kui teises vaatuses Margareta suri, siis domineeris punane toon ning isegi laest alla vajunud lühtrid olid tumepunased.
Andrian Tees 1b BÜTSANTS KUNSTIS Ajalugu ja iseloomustus 1935 aastal toimus Rooma jagunemine Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Bütsants ehk Ida- Rooma. Bütsants oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riik "Rooma impeerium", mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik- Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud vene ja kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Bütsantsi tarbekunst oli idamaade mõjutustega (me...
sisemine karkass või põikseinad. Seinte materjaliks võib kasutada looduslikke kive, telliseid, suurplokke, paneele. Ühe- ja kahekorruseliste hoonete välisseinamaterjalina kasutatakse veel puitu, kergbetooni, savibetooni vms vastavalt kohalikele võimalustele. Kuna seinad moodustavad hoone põhiosa, siis nimetatakse hooneid sageli seinamaterjali järgi kas tellis-, suurplokk-, paneel- või puithooneteks. Välisseinad peavad olema piisavalt soojapidavad. Hoone vundamendiks nimetatakse maaaluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni taldmikuks, maapinnast väljaulatuvat osa aga sokliks. Vahelagedeks nimetatakse horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks, võtavad vastu koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne ning annavad need üle seintele ja
.................................................11 3.3.2. Keldriseinad...........................................................................................................11 3.3.3. Kandekonstruktsioonid..........................................................................................12 3.3.4. Põrand pinnasel......................................................................................................12 3.3.5. Välisseinad.............................................................................................................12 3.3.6. Vahelaed.................................................................................................................12 3.3.7. Katuslaed...............................................................................................................12 3.3.8. Trepid...................................................................
1.4.1 Vundament ja alusmüürid Majale ehitatakse betoonvundament laiusega 250 betoonist C20/25. Armeerimiseks kasutatakse 10 mm AIII armatuuri, 2 alumise pinna lähedal olevat latti ja 2 ülemise pinna lähedal olevat latti. Keskmisele kandvale seinale paigutada 6 latti. Jätkamisel ülekate vähemalt 300. Vundamendi peale pannakse perimeetri ulatuses SSBS-tüüpi rullmaterjal. Tagasitäitena kasutatakse liiva. 1.4.2 Seinad Kandeseinaks on välisseinad, mis tehakse 200 mm 3Mpa survetugevusega keramsiitplokkidest. Mittekandvad seinad on 100 mm paksused. Enamasti on mittekandvateks seinteks puitsõrestikseinad puitpostidega 50x70, sammuga 600 ja aetud kipsplaadiga. Niisketes ruumides kasutatakse seinte tegemiseks plokke ja need kaetakse glasuuritud plaatidega (vettpidav materjal). 1.4.3 Põrandad Põrand valatakse betoonist. Armeerimine 5 mm võrguga, silm 150 (ülekate suurem kui 150).
10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Element kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Katus Katuse kalle: 10% Katuse konstruktsioon: 13mm kipslagi 10mm distantsliist 400mm Liimpuittalad 300mm mineraalvill 0,1mm aluskate 10mm distantsliist 38mm roovlatt 18mm profiilplekk TP20 Välisviimistlus Elamu sokkel krohvida. Välistrepp on valatud betoonist. Välisseinad kaetakse krohviga. Katuse kattematerjaliks on Profiilplekk TP20. Aknad on klaaspakettaknad, Siseviimistlus -5- Ruumide viimistlus näeb ette seina katteks krohvi, niisketes ruumides keraamilised plaadid,mille all on veetõke. Põrandakate on klinkerplaat. Laes on ripplagi (kipslagi), mis on mõeldud varjamaks ventilatsiooni ja elektrijuhtmeid (va tehniline ruum). 5.Elektrisüsteem Eramu elektrisüsteem lahendada vastavalt tehnilistele tingimustele.
aga kasvada suureks , paljude ruumidega ehitiseks.Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ka muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. Avad sillati suurte kividega ja laed tehti kiviplaatidest. Siseruumis on kujusi tavaliselt vähe, aga India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist.Tühja, vaba pinda ei leidu peaaegu üldse. 4. India skulptuuri iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus; kehad on nii painduvad, nagu oleksid nad ilma luudeta. Maisetest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, niisamuti mitte anatooniast, sest esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid
htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Kuna paljudel ruumidel puudusid välisseinad, ei olnud neil aknaid ning kasutati auke laes. KNOSSOSE PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE REKONSTRUKTSIOON http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Kuninglik kaksikkirveste hall. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Phaistos Phaistos Phaistos Phaistose kaev Phaistos HAGIA TRIADA lossi aerofoto http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Kuna paljudel ruumidel puudusid välisseinad, ei olnud neil aknaid ning kasutati auke laes. KNOSSOSE PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE REKONSTRUKTSIOON http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Kuninglik kaksikkirveste hall. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Phaistos Phaistos Phaistos Phaistose kaev Phaistos HAGIA TRIADA lossi aerofoto http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf
sügavusel. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon. Niiskuse pääs vundamendist seintesse tuleb tõkestada hüdroisolatsiooniga. Selleks tehakse vundamendi pealispinnale 2 cm paksune tsementmördikiht ja sellele kleebitakse bituumenmastiksi abil paar kihti mittemädanevat veetihedat materjali tõrvapappi või hüdroisooli. Hüdroisolatsiooniks kõlbavad ka plastikaatkilematerjalid. Väga hea isolatsioonimaterjal on stanniol. Keldri välisseinad kaetakse alati bituumenvõõbaga, mis väldib seinte niiskumise pinnasesse valgunud sademevee mõjul. Selleks et bituumenvõõp betoon- või kivipinnaga nakkuks, tuleb pind kõigepealt tsementkrohviga siluda ja seejärel kruntida bituumeni lahusega petroolis. 15. Maakivist lint- ja postvundamentide minimaalne paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis. Maakivist vundamendi minimaalne paksus on 500 mm. Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. (kivikbetoonist
lahendus ilmselt kõige ebasobivam, on siiski palju põhjusi, miks arhitekt valib just selle võimaluse: eelkõige pole katuselaternatel sellist osakaalu, et oluliselt mõjutada kogu ehitusmaksumust. Mõne ehitise puhul moodustavad katused ülemistele korrustele ka seinad ja nende konstruktsioonilt eeldatakse siis seinale sarnast soojapidavust. Konstruktiivelemendi alusel tehtava maksumusplaanimise teooriast tulenevalt tuleb sel juhul katuse ja seina maksumusi vaadelda seotult. 7) Välisseinad Välisseinad võivad olla kõige olulisemaks konstruktiivelemendiks, seda eriti mitmekorruselise ehitise puhul, ning nende ehitamiseks ja viimistlemiseks on palju erivõimalusi, mistõttu on tegemist sobiva maksumusuuringu objektiga. Kui välisseina ehitamiseks kasutatakse paljusid ühesuguseid detaile, on maksumusuuringu puhul piisav võtta aluseks vaid üks neist. Tihti on aga raske vaadelda välisseinu aga ka eraldi akendest, siseviimistlusest ja karkassist. 8) Siseseinad ja vahepiirded
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
