100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eha1952
Õppematerjali autor
Selle skeemi järgi võib ehitada paneel-, suurplokk- ja tellishooneid. · Täieliku karkassiga hoonetes on välis- ja siseseinad vabastatud koormuste kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeerimine on seotud karkassi- elementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja enda kandmine. Täieliku karkassiga ehitatakse kõrgelamuid ja ühe- või mitmekorruselisi ühiskondlikke ja tööstushooneid. Varem ehitatud karkasshoonete karkassi elementideks on tavaliselt monteeritavast raudbetoonist sambad ja talad (riivid), vahelae- ja laepaneelid, vundamentideks on kandepostide all olevad kannvundamendid, millele toetuvad välisseina all olevad vundamenditalad. Sammaste piki- ja põiksammuks on 6 x 6, 6 x 9 või 3 x 6 m, sammaste põiklõige 30 x 30 või 40 x40 cm. Monteeritava raudbetoonkarkassi põhiprobleemideks on jätkukohtade valik, jätkude konstruktsioon ja detailide universaalsus
mm lõigatud-avatud servast 15 mm kaugusele. Mitmekordse katmise korral peavad plaatide vuugid olema nihutatud ühe postivahe võrra. Helipidavuse tõstmiseks paigaldatakse enne kattepinna ehitust postide vahele mineraalvilla. Villaga võib õhuruum kahe pinna vahel olla täidetud osaliselt või täies ulatuses. Kerged vaheseinad Riietusruumide, WC- ja dušivakabiinide vaheseinteks kasutatakse kerget vaheseinasüsteemi EXXE, kus karkassi moodustavad kerged alumiiniumprofiilid, sõrestiku täidavad plast- või karastatudklaastahvlid. 52. Klaasist vitriinvaheseinad Klaasvaheseinad loovad õhulisuse ja on suurepärased ruumikujundajad, arvestada saab nii töötajate vajadustega kui ka töökliimaga. Alumiiniumraamis klaasvaheseinad jätavad ruumis avatud tunde, lisavad õhulisust. Sobivad kasutamiseks ideaalselt büroodesse, kaubanduspindade eralduseks.
elementide puhul aga murdmoodulit M...M/100. Rahvusvaheliselt standardsed kordmoodulid on 3M, 6M ja 12M, samuti (15M) 30M ja 60M, millest 15M ja 30M sobivad halvasti teistesse mõõtmesarjadesse. Eriti ehitustarindi dimensioonimisel on osutunud otstarbekaks 12M-kordsed: 24M, 36M, 48M, 60M, 72M, 84M jne. Kordmoodulit kasutatakse ka hoonete mahulis-plaaniliste parameetrite määramisel see on kandvate seinte samm, karkassi võrk, ruumide kõrgused, avade laiused jne hoones. Hoone elementide paiknemine ruumis tuleb moodul-süsteemis koordineerida nn moodultasandite, moodul-joonte ja moodulpunktidega. Moodultasandid on risttasandid, mille vahekaugus vastab moodulmõõtmetele; moodultasandite lõikejooni nimetatakse mooduljoonteks, mooduljoonte lõikepunkte moodulpunktideks. Hoonete projekteerimisel seostatakse kandvate konstruktsioonielementide
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
100-300 kraadi C, värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30...60 minutit Betoon. Eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on kuumenemine aeglasem Puitkarkass: Massiivpuit Liimpuit Vineer Kihtpuit 22 Kasutades puitu ratsionaalselt, on tulemuseks nii majanduslikult efektiivsused kui kõrge konkurentsivõimega konstruktsioonid. Hallide karkassi tüübid: Post sõrestik Tala-post karkass o Kahe kaldega tala o Bumerang tala o Gerbertala Raamid Kaar o Täiskaar o Kumera nurgaga raam o kaarsõrestik Raami tüübi valikul tuleb arvestada sillet, hoone kõrgust, koormusi, pinnase iseloomu. Alused ja vundamendid Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele.
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid