Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas? Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest? Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses olevast kullavarust, vaid määrav on riigi kodanike käsutuses olevate kaupade ja teenuste kogusumma. Ka D. Ricardo poolt esitatud suhtelise eelisseisundi käsitlus tugines tööväärtusteooriale, mille kohaselt kauba väärtus sõltub eranditult vaid töö hulgast, mis kulub selle kauba valmistamiseks. Milles seisneb merkantilistid...
VALISMAJANDUS ja teenuste kaupade moodustab Millise suurusjiirgu eksportEestisisemajanduse koguproduktist? 1. kuni25o/o 2. -50% 3. nle 75o/o Mis on viimastelaastatelaidanudtasakaalustada negatiivsetsaldot? Eestiviiliskaubanduse Leidkevalevariant. 1. ettev6ttetulumaksureformimineja iiksikisikutulumaksualandamine 2. vilisinvesteeringud 3. laenud 4. teenustekaubanduse positiivnebilanss Millisedsoodustused on Eestiseadusandlusega kehtestatud v[lisinvestoritele? on etten[htudsubsiidiumid 1. viilisinvestoritele 2. ettev6tluse soodsamalt tarbekssaavadviilisinvestorid...
ettet6tjate iihendus
2. riiklik institutsioon
3. EuroopaLiidu asutus
Milline on Ettev6tluseArendamiseSihtasutuseekspordimeetmetepuhul ettevdtte
omafinantseeringuminimaalne madr?
1. kuni 15%
2. 30-70%
3. puudub
Mille vastukaitsebKredexi krediidikindlustus?
1. maksetemittelaekumiseriskid
2. vahetuskursiriskid
3. transpordiriskid
Mis iselbomustabRahvusvaheliseStandardiorganisatsiooni ISO poolt koostatudtehnilisi
standardeid?Leidke g!9 vliide.
1. on firmadepoolt vabatahtlikultjiirgitavad
2. katavadainult selliseidvaldkondi,mille jiirgi turul on ndudlus
3. on iilimuslikud rahvuslikestandarditesuhtes(vastuolukorral kuulub
rakendamiseleISO standard)
Mida tiihendabtciostusornandi territoriaalsus?
1. tcicistusomand kehtib ainult sellesriigis, kus ta on registreeritud
2. td
Eurobpa riikide ?iriregistritelbaseeruviihine intemetip6hine piiringusiisteem 2. EuroopaLiidu liikmesriikide iriiihingute registreerimiseksloodud register Mida loetaksefrantsiisiv6tja eelisteks?Leidke g!9 variant' 1. omandabedukadmajandusmeetodid 2. saabtururustatudmarginimegatoote 3. omab suurt ostuvabadustmaterjalide, seadmetejmt. muretsemisel Mis iseloomustabedasimtitijat? 1. tegutsebteiseisiku nimel ja arvel 2. tegutseboma nimel ja arvel 3. tegutseboma nimel ja teiseisiku arvel I'Sihtsadammiiiiratud, kasutataksemeretranspordipuhul, mtiiija peab scilmimaoma kulul veolepingukaubaveokskuni sihtsadamanining tiiitma eksporditolliformaalsused,samalajal' kaubakadumiseja kahjustamiserisk liihebmiiiijalt ostjaleiile lastimissadamas hetkel,kui kaup iiletab laevareelingu."Millise tarneklattsligaon tegemist? 1. EXW 2. CFR...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond XXX XXXX EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: prof Xxxx Tallinn 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra...
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine t...
SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE................................................................................3 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009..................................................................................4 2005 aasta.........................................................................4 2006 aasta.........................................................................4 2007 aasta.........................................................................5 2008 aasta.........................................................................6 2009 aasta.........................................................................7 3. ETTEPANEKUD ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ARENDUSEKS LÄHITULEVIKUS..................................................10 4. ELEKTROONIKA...
Mõnede toodete tegemiseks napib loodusvarasid, teiste puhul oskusi. Paljudel juhtudel ei tasu ise mingit toodet valmistada lihtsalt sellepärast, et teistes riikides tehakse seda palju odavamalt. Nii ostetaksegi paljusid hüvesid teistelt riikidelt. Et aga mujalt osta, peab osturaha teenimiseks midagi ka teistele müüma. Selliselt kujunebki riikide vahel välismajandussidemed. Välismajandussidemed jagunevad kolmeks peamiseks liigiks: väliskaubandus, teenuste vahetus ja kapitaliinvesteeringud. Välismajandussidemed peavad olema tasakaalus, välismaalt ei saa osta palju rohkem, kui oma hüvede müügiga teenitakse. Lühikest aega võib hüvesid osta ka võlgu, kuid lõpuks tuleb võlad ikkagi tasuda. Väliskaubandus Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikid...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud Ülikool Xxxx Xxxx VÄLISMAJANDUSTEGEVUS Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: Prof. Xxxx Tallinn 2010 Millised on Teie arvates peamised majanduspoliitilised sammud, mida Eesti riik võiks teha, et muuta Eesti atraktiivsemaks otseste välisinvesteeringute tegemisel? Otseseid välisinvesteeringuid mõjutavad oluliselt sihtriigi majanduslik stabiilsus, maksupoliitika, tehnoloogiline areng ning tööjõu kättesaadavus. Tõenäoliselt võiks Eesti riik väisinvesteerinute suurendamise eesmärgil enam soodustada...
Madalmaade Kuningriik Holland Suuruselt viies majandus eurotsoonis Üldandmed Naaberriigid Idas Saksamaa Lõunas Belgia Kogu riigipiir 1027km Rahvastik 17 131 911 elanikku (2016) 501/km² 79,3% hollandlased 6,3% teiste ELi riikide kodanikud Suurimad linnad Amterdam (pealinn; 855,896) Rotterdam (638,751) Haag (531,935) Utrecht (347,526) Sümboolika Lipp Statenvlag Vanim riigihümn Trikoloor; punane, valge, sinine Originaalsõnade autor 14. Veebruar 1796 teadmata Pühendatud Oraje Willemile Ajaloolised eripärad Iseseisev aastast 1648 II maailmasõjas alistus 4 päevaga Vabastati 5. mail 1945 Pärast II maailmasõda (1954) alustas dekolonisatsiooniga Moodustus Madalmaade Kuningriik Iseseisvusid Indoneesia ja Suriname Peale II maailmasõda utsitas valitsus emigratsioonile...
Hiina Riigikeel hiina Pealinn Peking President Hu Jintao Peaminister Wen Jiabao Pindala 9 596 960 km² Rahvaarv (2006) Rahvastiku tihedus 1 314 480 000137 in/km² Väljakuulutamine 1. oktoober 1949 Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar Ajavöönd maailmaaeg +8 Riigihümn Yìyngjn Jìnxíngqú 2.372 trillion kWh KASUTAB Maa ja riigid Hiina (traditsioonilises hiina kirjas; lihtsustatud hiina kirjas; pinyin'is Zhongguo (Zhnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusja...
On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...
B Tartu 2008 Reformierakonna logo Reformierakonna põhiseisukohad Eesti Reformierakond on parempoolne erakond, kelle eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine majandusarengu kaudu. Erakond pooldab liberaalset ühiskonnakorraldust, mis rajaneb vabaduse ja humanismi põhimõtetel. Reformierakond seisab vanemahüvitise süsteemi jätkamise ning selle pikendamise ja lastehoiukohtade olemasolu eest. Tähtis on lapsendamise korra lihtsustamine ja perekonnaõpetuse tugevdamine koolides. Eelistatakse kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sisserännet ning Eestist lahkunute tagasirännet. Välispoliitika peaeesmärgiks on rahvusliku julgeoleku kindlustamine ja iseseisvuse tagamine. Tähtis on aktiivne osalemine Euroopa Liidus ja ka NATOs. Huvitutakse Euroopa Liidu laienemisest ja uute demokraatiate tekkest. Oluline on hea...
1) majanduse struktuuri valik ning vajaduse korral restruktureerimine; 2) majandussfääri tagamine kvalifitseeritud tööjõuga; 3) regioonide majandusarengu tasakaalustamine; 4) õigusliku baasi loomine efektiivseks majandustegevuseks; 5) stabiilse raha ja pangasüsteemi hoidmine; 6) majanduslikult ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine; 7) kontroll majandustegevuse tulemuste üle; 8) välismajandus (osalus rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides, vabakaubandus- ja tollilepingute sõlmimine jm.) Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil Ühiskonna majandamisel tuleb tasakaalustamata majandus muuta tasakaalustatuks, kus ühiskond suudab oma liikmete vajadusi rahuldada olemasolevate ressursside ja majanduskäibes kehtiva olukorra kohaselt. Valitsuse majanduslikud üleanded on:...
Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma...
Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus - hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük,...
5. Tehnoloogiad, spetsialistid ja kapital Lõunariikides on sageli Põhjariikidest ning selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: 1. Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. 2. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). 3. Tertsionaalsed harud--teenindavad tootvaid harusid ja inimest (transport, olmeteenisdus, välismajandus , kaubandus jne). 4. Kvarternaarne tasand--nad aitvad inimtegevusel areneda (teadus, haridus, infotööstus). 5. Kvinaarne tasand--juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused). Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1. Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda. 2. Sekundaarsed harud paigutataske maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil. 3. Kõrgtehnoloogilised harud paigutatakse teadusasutuste, kvaliteetse tööjõu ning heade...
Senisest suuremat tähelepanu pööratakse täiskasvanuharidusele. Tänapäeval peetakse normiks, et inimene omandab elu jooksul mitu kõrgharidust ja täiendab aeg- ajalt oma kutseoskusi. · Koolide juhtimise probleemid. Välismajanduspoliitika. Üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astuvad riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus . Välismajanduse vorm on väliskaubandus, mis jaguneb kaupade ja teenuste ekspordiks ja impordiks. Eksport on kodumaiste toodete müük välismaale. Import on välismaiste toodete ostmine kodumaal nt Jaapani autode müük Eestis. Rahvusvaheline majandustegevus on eriti vajalik väiksele riigile, kus siseturg on väike, tootjaid on vähe ning ka ressursside mitmekesisus on madal. Väliskaubandustegevuse piirangud. Kvoot- kauba koguse sisse- või väljaveo reguleerimiseks...
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
· Majandussüsteem ja selle toimimine · Majanduspolitiika põhieesmrägid · Rahvamajanduse põhimõisted (SKP, IAI, infaltioon jne) · Maksupoliitika (miks kogub riik makse?), peamised maksusüsteemid ja maksukoormus? (sh ka maksusoodustused · Otsesed ja kaudsed maksud (sh Sihtotstarbelised ja kohalikud maksud) · Tööturg ja hõivepoliitika · Sotsiaalpoliitika. Sotsiaalkindlustus (pensionid), sotsiaaltoetused ja hoolekanne · Välismajandus ja rahvusvahelised majandusorganisatsioonid. Miinimum 4350. Tulumaksuvabamiinimum . 2250.- Töötuabiraha 1000.-...