VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel
TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel
VÜRST GABRIEL Eduard Bornhöhe Küsimused ja tööülesanded arvestuseks LUGEMISKONTROLL 9. KLASSILE 1. Millise sõja ajal toimub jutustuse tegevus? 2. Kes oli preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees? 3. Miks teised rüütlid Risbiterist eriti lugu ei pidanud? 4. Kellega junkrud kohtusid? 5. Kuidas häbistas Risbiter end sel kohtumisel? 6. Kes junkrutest oli kõige rüütellikum? Milles see avaldus? 7. Millise pakkumise teeb parun von Mönnikhusen Gabrielile? Kuidas see vastab? 8. Miks seltsib Gabriel mõisameestega, selle asemel, et Tallinna rootslaste väkke minna? 9. Kuidas võidab Gabriel enesele Agnese silmis tunnustust? 10. Mida palub Agnes isalt ja millise vastuse ta saab? 11. Mis juhtub pulmade eelõhtul? 12. Mis saab Agnesest ja Gabrielist edasi? 13. Kes oli Gabriel päritolult, s
maha viskas, küll ma teda materdaksin! Pihuks ja puruks peksaksin, et ta,mu jalge ees kärvaks. Siis ma naeraksin. Oota, kurjategija, oota, oota, küll ma su veel kätte saan!» Junkur kiristas hambaid ja raputas ähvarda-valt rusikat; siis sattus ta pilk Jaanusele, kes pahase ning veidi põlgava näoga teda silmitses, ja nüüd süttis ta viha selle vastu leegitsema. Sammu ette astudes, rusikaid ja pead ette sirutades seadis ta enese võitlusvalmilt Jaanuse ette ja karjus: «Mis sa, loll, mind vahid? Talumats, koera-nahk! Sinu see häbematu täkk oli, ja kui ma teda kätte ei saa, siis lasen sinule piitsa anda.» Jaanus tõmbas kulmu kortsu ja vahtis, silmad põnevil laiali, teisele silmi. «Vahi, vahi, koer! Armust ma sulle kord nahatäie kinkisin, aga nüüd pead sa ta kätte saama.» Jaanus surus sõrmed pihku ja astus, näost kahvatu, ka sammu ligemale, rind rinna vastu. «Katsu sa mind puudutada! Ja kui sa ennast
klaverivabrikandi poeg, realist, psühholoog) 10)Pallo 11) kelder loodusloosõber, punapäine, nähvitsanäoline, 12)siku 13) Friedrich Terrepson (ei pidanud klassi asjadest ema ees suud, ema oli lastevanemate nõukogu raudvara, doktori poeg, tedretähniline) 14) Linkman (liiga pirtsakas, kergesti haavuv, riigikohtuniku poeg, üleolev albiino, kapriisne, hüüdnimi: Valge Luich, jänesesilmad 15) Ralf Tummel/tumbu (liiga heasüdamlikult loll, abistamisind, veinikaupmehe poeg, atleetiline võsu, ,,süütalastepäeval sündinud" , hallid punnsilmad, ) 16) Jauram (tõmmu, igavene narr) 17) Felix Rand 18) Kristjan Koorman pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 19)Mikk 20)Peep 21) Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja 22) Padar tuim
NÕIDUSE ÕPILANE I Dominikaalane koos kahe valvuriga suunduvad alla keldrisse, kus istub vang, keda peetakse olevat kuradiga ühenduses ja kellele määrati surmanuhtlus. Tema nimi oli Johannes Faber. Vang on saanud elamiseks veel 5 lisapäeva, et jutustada dominikaalasele oma lugu. Samuti olid nad otsustanud kõik selle üles kirjutada, teistele õpetuseks ja hoiatuseks. Nad läksid treppidest üles ja istusid ühte suurde tuppa maha, et alustada. Vang sõi leent ja leiba kehakinnituseks ning kõrvale veini,segatud äädikaga. See pidavat kõige paremini janu kustutama. Seejärel hakkas vang jutustama täiesti algusest, oma varasest lapsepõlvest. Ta kasvas üles juutide juures, rabi Esra majas Praha vanalinnas. Ühel sügisõhtul olid Esrad leidnud oma ukse tagant korvi, milles oli paksult riietesse mähitud laps. Lapsel olid sinised silmad, mis kõnelesid, et ta on kristlase laps. Rabi Esra oli juba 60-aasta
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal ka
Gümnaasium ,,TINGIS-KHAAN" Referaat Koostaja Klass Rapla 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Temutin Tingis-khaani elust........................................................................................4 3. Tingis-khaani pojad.......................................................................................................5 4. Tingis-khaani sõjamehed, sõjaretkete peatuspaigad ja khaani hobused....................6-7 5. Esimene suur sõjakäik mongoli malevaga......................................................................8 6. Vallutused ja monolite julm käitumine...........................................................................9 7. Khaani parimad väejuhid...........................................................................
uhke tiibklaver ning selle roka kõrvale, mida kõik vangid sõid, sai tema shokolaadi ja sigarette - väga syrr värk, jättis mulje nagu see raudmaskiga mees Louis XIV ajal.) Anyway, välja saanuna oli ta koduarestis: algul enda naise valvatuna, hiljem aga yhe inglase, La Trobe, poolt, kelle määras Võisikule elama Võisiku mõisa hooldekomisjon (selline asi moodustati selletõttu, et peremees oli peast loll ja ei saanud ise oma vara hallata). V. Bockid ise kolisid elama vanasse härrastemajja. Mõnda aega hiljem oli inglane sunnitud välja kolima, sest ta ei kirjutanud järelvalvet teostavatele organitele raporte Timo kohta (Salaaruannete kohustus oli talle pandud Võisiku tema kätte andmisel. Tema aga läks v. Bockide juurde ja palus neil ise need raportid kirjutada või vähemalt tema kirjutatud raportid yle vaadata, aga
väga viisakas, lisaks vediti ta rotte täis kongi ka uhke tiibklaver ning selle roka kõrvale, mida kõik vangid sõid, sai tema shokolaadi ja sigarette - väga syrr värk, jättis mulje nagu see raudmaskiga mees Louis XIV ajal.) Anyway, välja saanuna oli ta koduarestis: algul enda naise valvatuna, hiljem aga yhe inglase, La Trobe, poolt, kelle määras Võisikule elama Võisiku mõisa hooldekomisjon (selline asi moodustati selletõttu, et peremees oli peast loll ja ei saanud ise oma vara hallata). V. Bockid ise kolisid elama vanasse härrastemajja. Mõnda aega hiljem oli inglane sunnitud välja kolima, sest ta ei kirjutanud järelvalvet teostavatele organitele raporte Timo kohta (Salaaruannete kohustus oli talle pandud Võisiku tema kätte andmisel. Tema aga läks v. Bockide juurde ja palus neil ise need raportid kirjutada või vähemalt tema kirjutatud raportid yle vaadata, aga kuna Timo sellest ettepanekust
olukord muutus kui Bourbonide naasid võimule. Peale seda, tütred võõrandusid isast ning proovisid teda näha vaid siis kui neil ei olnud külalisi. Kui härra Goriot kolis proua Vauquer’i pansionisse, hakkas pr Vaquer hellitama mõtteid Goriot suhtes. Naist tõmbasid mehe tugevad ja lihavad jalamarjad, ta pikk, neljakandiline nina ning ta kuutaoliselt ümmargune lihtsameelne nägu. Kuid pr Vauquer jäi uskuma ühte petist, kes ütles, et hr Goriot on umbusklik, rahakoi, elajas ja loll. Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot’i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi – inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega – Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
» «Oh, ei midagi!» vastas Gisquette. «Mitte midagi!» lisas Lienarde. Pikk blond noormees astus sammu tagasi, kuid kaks uudishimulikku ei tahtnud teda ära minna lasta. «Härra,» ütles Gisquette elavalt ja tormakalt, nagu oleks veepais avatud või naine äkki midagi otsustanud, «teie tunnete ju sõdurit, kellel müsteeriumis tuleb jumalaema osa mängida?» «Teie mõtlete Jupiteri osa?» küsis nimetu. «Ah muidugi,» vastas Lienarde, «on tema aga loll! Teie tunnete muidugi Jupiteri?» «Michel Giborne'i?» küsis tundmatu. «Jah muidugi!» «Tal on tore habe!» ütles Lienarde. «Kas see on ilus, mis nad nüüd mängima hakkavad?» päris Gisquette aralt. «Väga ilus, preili,» vastas tundmatu kõhklematult. «Mis nad siis mängivad?» küsis Lienarde. ««Neitsi Maria tarka kohtuotsust», üht moraliteed, armuline preili.» «Ah, see on midagi muud!» arvas Lienarde. Järgnes lühike vaikus. Tundmatu katkestas selle:
Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuningliku kabeli varemetest
nagu koeraga jalutamas. See täi tahtis igasse auku pugeda, mis oli mõeldud väikese isendi jaoks. Järve ääres kukkus täi vette. Teda nähes arvas Ülgas, et see on järvehaldjas. Ta ütles, et nüüd on järv ära teotatud ja haldjas nõuab tasuks saja hundi verd. L peab kõik oma hundid Ülgase kätte tooma, muidu peab L ise ohvrianniks saama. 8.peatükk Salme lubas oma karumõmmile rääkida, et too Ülgase maha murraks. Emale ei meeldinud, et Mõmmi Salme peigmees on. Mis teha, kui metsas teisi mehi vabu mehi polnudki??? Onu Vootele läks keskööl Ülgase juurde ilma huntideta. Nad vaidlesid, Vootele ütles, et pole kunagi ühtki haldjat näinud ja seepärast pole vaja ka hunte ohverdada. Ülgas tungis vihas onule kallale. Too hammustas teda käest. Ülgas tõotas, et järv tõuseb üle kallaste ja uputab metsa ära. 9.peatükk Ülgas rääkis külas, et haldjas tulnud vihasena järvest härja kujul välja ja targal õnnestunud ta
Myshkin tema riietus ja lugusid nii väita, et vaatamata tema vana vene pere liini, ta on rohkem välismaalane või välismaalane oma riigis. Seda seetõttu, Myshkin on veetnud viimased neli aastat vaimuhaiglasse Sveitsis. Ilma reservi, aga Myshkin jagab seda tegelikult koos Rogozhin ja Lebedyev. Ta isegi ei tundu võta natuke õigusrikkumise sarkastiline toon oma uusi tutvusi päringuid, ja ta isegi naerab koos nendega. Nagu Rogozhin riikide Myshkin on oma olemuselt püha- loll. Tema enda sõnul räägib ta Myshkin "Sa oled out-ja-out püha loll, ja Jumal armastab meeldib sulle." Rogozhin ka jutustab oma elust. Mõned kuud tagasi Rogozhin varastas suure summa raha isalt osta paar teemant kõrvarõngad linna ilu, Nastasya, naine, keda ta kirglikult armunud. Pärast ta Nastasya kõrvarõngad, isa teada ja sai väga vihaseks. Vaevu põgenedes isa viha, Rogozhin laenatud raha ja põgenes oma tädi majja kolida
eneseanalüüsile. Tekkis psühholoogiline romaan, mille väljapaistvaks esindajaks Dostojevski sai. Algselt oli ta oma vaadetelt utoopiline sotsialist. Võttis osa Petrasevski ringist ja kuulus kohtuotsuse põhjal mahalaskmisele, mis hiljem asendati asumisele saatmisega. Alles üheksa aasta pärast, 1858. a õnnestus tal Peterburi tagasi pöörduda. Need aastad olid hävitanud Dostojevski tervise, ka majanduslik olukord oli vilets. Ta vaated olid muutunud. Nüüd keskendus ta inimese seesmise mina ja olemuse kujutamisele. Dostojevski arvas, et igas inimeses on hea ja kurja alged. Kurjus on sageli tugevam, headus aga nõrk ja alistuv. Seepärast arvas ta, et vene rahvale on omane alistuvus ja religioon. Dostojevski ei mõistnud revolutsioonilise ümberkorralduse vajalikkust, kuigi ta nägi ja näitas teravalt kaasaja sotsiaalseid pahesid. Ta oli realist, kuid samas ka idealist. Selles oli ta nõrkus.
o Ei lasta karu lasta o ÜKS AGA ON: Käo poolt petetule saab osaks erakordne SEAÕNN! Kured lähevad - söögikord 2. korrale Jüripäev - Mihklipäev - 3 söögikorda Pasknäär - kõhulahtisus Kivitäks - Karjased löövad jalad vastu kive Saapamees - kasetoht saapa sees kriuksus; näha, õigemini kuulda, rikkurit Tikutaja - karjased löövad end vastu oksatikke Kakerdaja - hakkad kakerdama, ader ei püsi vaos (Järvekaur) Linalind - vilets linaõnn Tegevused 1. Kuuleb - kuulis 1x 2. Nägemine (kured kuulda, haned näha, luiged lugeda) 3. Varjamine 4. Situtamine (õnn on hilisem tõlgendus) Hingede ümberpaiknemine - Maagiline kontaktsus Kehaline kontakt 1. Kallistamine 2. Hammustamine 3. Suudlemine 4. Suguühe 5. Kehaeritised 6. Puudutus - vargne puudutus 7. Söömine 8. Joomine (sipelgapesa lugu, viinapudel tuleb jaaniööl ära juua) 9
1. Ajalooline olustik 19. saj Venemaal PANAAN- Paul; AleksanderI; NikolaiI; AleksanderII; AleksanderIII; NikolaiII Venemaal valitses siseriiklik tsensuur- majanduslik seisak ning tehniline mahajäämus, võrreldes teiste Euroopa riikidega, sõjaline mahajäämus(NikolaiI valitsemise ajal). Troonile tuli AII, algas reformide ajastu- talurahva reformi ettevalmistamine ja elluviimine, tehti ka teisi reforme nt kohtureforme, väljaannetes hakati kritiseerima riigi üksikuid puudusi, trükisõna olukord muutus kergemaks, pärisorjuse kaotamine ning teised reformid soodustasid Venemaa majanduslikku arengut. 19 saj lõpus(1860-1880) elavnes ühiskondlik-poliitiline liikumine, tekkisid salaorganisatsioonid, kes õhutasid rahvast mässule. Rahulolematud olid nii aadlikud, talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat. Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuuri, suleti mitmeid ajakirju. Peal
GAIUS JULIUS CAESAR 100-44 eKr Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja isiklik elu..................................................................................................................4 Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja................................................................5 Caesar ja Rooma õigus.................................................................................................................. Juliuse kalender............................................................................................................................... Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit võib pidada oma aja üheks väljapaistvaimaks is
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõs
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. mandariinid....................................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid......................................................5 1.2. Ühiskond.................................................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1.4. Sotsialiseerumine..........................................................................................
mõistatamiskeelde ajal, mil majas on noorloomi, samuti kirikupühade aegu. Nädalapäevadest on mõistatamist seotud neljapäevaga, kuid siin on läbisegi käske kui ka keelde. Väga tunnuslikult mõistatamisteemaline on muistend, kus mõistatamistoa lakke ilmub verine rusikas, punane käsi või must jäme sõrm, või siis vaatab ukse vahelt sisse punase lauguga hobune, pistetakse sisse verine hobusenahk, parsilt hüppab alla tahmane mees, sealt visatakse mõistatajate sekka verine vasikas, tuppa ilmub sarvik või must mees või juhtub muid koledusi. Igal juhul saadab aga võigast sündmust hääl, mis ütleb vormeli: "Mõista, mõista, mis SEE on!" Tihti esitatakse seda juhtumit karistusena mõistatajaile liiga rohke või liiga hilisõhtuse või valel ajal toimuva mõistatamise eest. Eesti vanemas pulmakombestikus tuleb ette humoristlik mõistukõneliste pulmakinkide tegemise tava. See akt oli nähtavasti läbinisti lubaduslik, sümboolne ja puhtsõnaline, tegelikku kinkimist ei
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
- talvel nö Siberis magades oli väga külm, tuli ennem võimelda, et siis kehaga külmade linade vahele pugeda, vahel näpati ka puid ja tehti keset tuba olevasse ahju tuli ja nihutati voodid sellele lähedale - sai sõbraks Liblega, kes temaga neljandas klassis õppis, Lible müüs Indrekule 2 raamatut (kapsast), et söögiks raha saada, Liblet kutsuti väikeseks Lolliks, kuna Indrek tema raamatud ära ostis kalli raha eest, sai temast suur Loll - Härra Maurus luges palvet, Lible kükitas ja ajas äriasju/luges raha, mis oli ebasobilik, Maurus võttis talt kratist kinni, juustest ei saanud, need olid liiga lühikesed, pragas poisiga - Direktor kutsus Lible enda kõrvale seisma, kuid see suutis sealt ära lipsata, direktor kutsus ta uuesti välja, käskis raha näidata ja öelda kust selle sai, Lible teatas, et Indrekult raamatute müügist, ka direktor pidas Indrekut rumalaks, sest oli ju teada, et Lible oli vana rebane IV
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
Keskristaliidi ees on kõrge trepiga palkon, mille varikatus toetub neljale saledale sambale. Sammaste vahel on rinnatis. Ka hoone interjöör on tähelepandav: saal on kunstmarmorist seintega, laes stukkdekoor, tiibuksed, klassitsistlikus laadis lukusildid ja kahhelahjud. Kõpu hariduselust Esimesed kinnitatud kirjalikud andmed kooli olemsolust Kõpus pärinevad 1768 aastast. Kirikuõpetaja kooli kontrollimise protokollis on öeldud: "Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen, 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu. Kontrolli ajal oli kohal ainult kolm last." 1834-1836 a. tegutsesid Kõpus Rästiku külakool Peeter Rüteli ja köstrikool Gustav Glüki juhtimisel. Nende õppeasutuste sulgemise järel avati Taki vallakool. Esimeseks õpetajaks oli Märt Rosental. 1872. aastal avati Kõpu luteriusu kihelkonnakool (II astme algkool). Esimeseks õpetajaks H. Tammist. Õpilasi oli 20 ringis. 1885
Bourbonide naasid võimule. Peale seda, tütred võõrandusid isast ning proovisid teda näha vaid siis kui neil ei olnud külalisi. Kui härra Goriot kolis proua Vauquer'i pansionisse, hakkas pr Vaquer hellitama mõtteid Goriot suhtes. Naist tõmbasid mehe tugevad ja lihavad jalamarjad, ta pikk, neljakandiline nina ning ta kuutaoliselt ümmargune lihtsameelne nägu. Kuid pr Vauquer jäi uskuma ühte petist, kes ütles, et hr Goriot on umbusklik, rahakoi, elajas ja loll. Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot'i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Bourbonide naasid võimule. Peale seda, tütred võõrandusid isast ning proovisid teda näha vaid siis kui neil ei olnud külalisi. Kui härra Goriot kolis proua Vauquer’i pansionisse, hakkas pr Vaquer hellitama mõtteid Goriot suhtes. Naist tõmbasid mehe tugevad ja lihavad jalamarjad, ta pikk, neljakandiline nina ning ta kuutaoliselt ümmargune lihtsameelne nägu. Kuid pr Vauquer jäi uskuma ühte petist, kes ütles, et hr Goriot on umbusklik, rahakoi, elajas ja loll. Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot’i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi – inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega – Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Viis kuidas kirjeldatakse pansioniümbrust (tänavakivid on kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre) ning pansioni (Miski ei avalda kurblikumat muljet kui see salong sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Pooleldi tuhmunud kuldäärtega kohviserviis, kaunis halbade põrandalaudadega ruumi...). Härra Goriot'i tuba, (urgas, eesriideta aken, seintel lahti löönud ja krussi tõmbunud tapeet, kollane krohv, vilets voodi, mille katteks õhuke vaip ja vateeritud jalatekk, niiske ja tolmune põrand) "Selle toa ilme ajas külmavärina peale, ängistas südant, see sarnanes viletsaima vanglakongiga.". See eest vikontessi kodu salong säras rikkustega (isikupärase elegantsi imeväärsused, lai valge rikkalikult lilledega kaunistatud ning punase vaibaga kaetud trepp). Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Bourbonide naasid võimule. Peale seda, tütred võõrandusid isast ning proovisid teda näha vaid siis kui neil ei olnud külalisi. Kui härra Goriot kolis proua Vauquer'i pansionisse, hakkas pr Vaquer hellitama mõtteid Goriot suhtes. Naist tõmbasid mehe tugevad ja lihavad jalamarjad, ta pikk, neljakandiline nina ning ta kuutaoliselt ümmargune lihtsameelne nägu. Kuid pr Vauquer jäi uskuma ühte petist, kes ütles, et hr Goriot on umbusklik, rahakoi, elajas ja loll. Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot'i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Valisin proua vikontess Claire de Beauséant'i pikema kirjelduse siin, sest aristokraatlik
Leonardo sõbrustas hauakaevajatega ja maksis raha, et nad tooks talle koljusid. Tema anatoomilised joonistused, mis esmakordselt tulevad välja hõbekrihvli alt, olid esimeseks sammuks anatoomiat käsitleva arutluse poole. Geenua õpetlase Marco Antonio della Torre juures õpib ta anatoomiat. Marco lõikab laipe ja Leonardo joonistab lihaseid konte. Montorfano alustab Santa Maria delle Grazie refektooriumi seinale oma pildi maalimist, ent Moro näeb, kui vilets kunstiteos sellest tuleb ja kutsus kohale mehe Vincist. Ta käskis tal maha kraapida Montorfano pilt ja teha sinna midagi muud. Nii maalibki Leonardo sinna "Püha õhtusöömaaja" (1495-98). Pildil on kujutatud 13 meest: Lunastaja, Peetrus, Johannes, Jaakobus, Toomas, Filippus, Bartolomeus, Mattias, Andreas, Matteus, Paulus, Siimon ja Juudas. Akende taga on loojumas päike, maastikule on laskumas hämarus. Lahkudes 1489
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
