Vundamendid Projekt (0)

Rocca  al Mare kool
MALAGASSID
Referaat
Karita  Helde
10.klass
Tallinn  2017
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................3
 Malagassid..........................................................................................4
Ambohimanga.................................................................................................... 4
Ühiskond 
……………………………………………………………………………………………………………
……………………4
Malagassidest üldiselt 
……………………………………………………………………………………………………….5
Muusika  
……………………………………………………………………………………………………………
…………………5
Vintana – horoskoop  
………………………………………………………………………………………………………….6
Usk ja matuseriitused 
…………………………………………………………………………………………………………6
Malagasside suurimad hõimud.................................................................................7
Meriinad............................................................................................................ 7
Betsimisarakad 
………………………………………………………………………………………………………
………………7
Betsileod .......................................................................................................... 8
Kokkuvõte 
……………………………………………………………………………………………………………
………………………9
Kasutatud allikad ……………………….
…………………………………………………………………………………………..10
2
Sissejuhatus
  Aafrika idarannikul India ookeanis asub saar  Madagaskar , mis on Eestist kümme  korda
suurem. Madagaskar on tuntud oma võimsate vihmametsade ja  ainulaadse  looduse poolest.
Oma looduse lopsakuse, viljakuse ja metsikusega pakub ta peavarju ka malagassidele, kes on
Madagaskari põlisrahvas. Tuntud on Madgaskari ja malagasside pealinn Antananarivo, mis
meenutab   oma    olemuselt    tavalist  Aafrika   suurlinna,   mis   on   täis   kära,    müra    ja    omajagu
mustust. [1]
 Malagassi rahvas on kujunenud Aafrika ja  Indoneesia  päritolu inimeste liitumisel. Malagasse
on ligi 20 miljonit ning algselt rännati tänu hoovustele Madagaskarile Indoneesiast.   Peale
Madagaskari elab neid Réunionil, Seišellidel, Komooridel ja Prantsusmaal. [2] Malagassid on
huvitav   ning   omapärane   rahvas,   kelle   jaoks   on   traditsioonid   ülimalt   olulised.   Neid
traditsioone  järgides  on nad suutnud säilitada suuremas osas oma kultuuri. Arvan, et teadmisi
rahva kohta, kes oskavad hinnata kultuurilisi väärtusi, on huvitav omada.  
3
Malagassid
Malagassid jagunevad 18 hõimuks, kes kõik räägivad malagassi keelt, kuid eri murretega.
Erinevatel hõimudel on erinevad uskumused ja tavad. [1] Suuremad rühmad on meriinad,
betsileod,   betsimisarakad,   tsimihetid   ja   sakalavad.   [2]   Malagasside   põhitegevuseks   on
põllumajandus,   kus   kõige   rohkem   tegeletakse   riisi   ning   maisi   kasvatamisega,   seda   nii
toidulaua kui ka erinevate rituaalide, jumalateenistuste ning tavade jaoks.  
Ambohimanga
Madagaskari   keskosas   künka   peal   asub   küla,   mida   kutsutakse   Ambohimangaks,   mis   on
ajalooline   malgasside   pealinn   ning   on   säilitanud   oma   spirituaalse   ja   püha   iseloomu
rituaaltoimingutes   ja   rahva   nägemustes.   See   paik   on   jäänud   tänapäevani   palverändurite
pühaks paigaks. 
Ambohimanga koosneb erinevatest puidust majadest ja neil kõigil on  isemoodi  tähendus ja
ajalugu, kuid kõige tähtsam on küla keskel asuv palkidest  palee . Palee on asutatud kunagi
meriinade hõimu poolt ning see oli kuninga kodu. Paleel on omad traditsioonid ning neid
järgitakse tänini. Näiteks, paleese tuleb astuda parema jalaga, muidu solvad kõiki, ja väljuda
selg ees vasaku jalaga, sest muidu kuninga vaim vihastab. Siiani peetakse seal rituaale ning
ohverdatakse kohalikke veiseid.
Ühiskond
Malagasside   ühiskonnas   on   siiani   väga   selge   konkreetsus   naiste   ja   meeste   vahel.  Kuigi
viimaste aastate jooksul on hariduse tase naiste seas tõusnud ning nad teavad oma õigusi, ei
taheta  vanadest  traditsioonidest kergelt lahti lasta. Ka tänapäeval on suurem roll meestel, kes
harivad põldu ning hoiavad pere üleval. Samal ajal on naised kodus ning tegelevad lastega
ning toidu valmistamisega. Naised peavad olema 14.aastat vanad selleks, et  abielluda . Paljud
statistikad   näitavad,   et   15-19-aastastes   34%   on   juba   abiellunud   ning    enamustel    sünnib
esimene laps enne 19. eluaastat . [3]
Malagasside teatud hõimude traditsioonides on mitmeid tabusid. Näiteks, kui  liikuda  jala, siis
naine ei tohi kunagi mehe ees kõndida. Naistel on kombeks kanda kergeid asju pealael ning
raskeid seljas. Kui naine on kohal, peetakse naeruväärseks, et mees kannab asju. Meestel on
kombeks tõsta toitu ja ka süüa sama lusikaga, samas naistel peab olema kaks eraldi lusikat:
üks toidu tõstmiseks ja teine söömiseks. [4]
4
Malagassidest üldiselt
Lõunas elav tüüpiline malagass on  lameda  näoga ja üldiselt aafriklase moodi. Oma olemuselt
on nad ohjeldamatud ja taltsutamatud. Enamuselt tegelevad nad karja kasvatamisega. Meestel
on   kombeks   ja   tavaks   läbida    eksam ,   ennem   kui   võetakse   naine.   Eksam   näeb   ette
naaberkarjast   looma   varastamist   ilma,   et   vahele    jääks .     Kui   vahele   jäädakse,   minnakse
mõneks kuuks vangi. 
Põhja Madagaskaril on malagassid enamasti islami usulised. Naistel on kombeks kanda keha
katvaid  riideid . Lisaks sellele peetakse sealseks  iluks  ja uhukuseks, kui naine näitab ka seda,
kuidas ta ilusaks saab. Sellepärast kannavad naised näos   kosmeetilise ainega savimaske,
mida  kandes  paistavad välja ainult silmad. Seda peetakse naiste uhkuseks ja iluks. Juustesse
on tavapäraks punuda palju peenikesi patse. [1]
Muusika
Madagaskari rahvamuusikat mõjutavad mõned neist  eelpool  nimetatud etnilistest gruppidest
rohkem  kui teised.  Ka Euroopal  on oma  mõju  nende  muusikale.  Valiha  on Madagaskari
traditsioonilise   muusika   peamine    instrument ,   mida   tänapäeval   mängitakse   tervel
Madagaskaril. See on 16-stringist lute instrument, millel on sarnane kõla harfiga. Kabosy on
kitarri tüüpi instrument, millel on 4 kuni 6 keelt. See on tavaline Betsileo rahvusrühmas. 
Madagaskaril   ja   ka   malagasside   hulgas   on   veel   üks   oluline   folkmuusika   instrument
nimetusega   Lokanga.   See   on   kolme   keelega   viiuli   sarnane   pill.   Lokanga   on   ka   väga
populaarne  paljude teiste Madagaskari erinevate etniliste rühmade seas. 
Madagaskari traditsiooniline muusika koosneb keerulistest vokaalidest ning rütmidest, mis
pärinevad Aafrika mandrilt. 
Kõiki seda rahvamuusikat tehakse mitmesugustel üritustel ja tähtpäevadel ning see on siiani
igapäeva osa Madagaskari inimeste seas. Tavaliselt on traditsioonilised muusikud iseõppinud.
Nad õpivad enda rahvamuusikat oma perekondadelt. Seda antakse edasi põlvest põlve. Neil
pole muusikakoole ja nad arendavad oma muusikat ise. [5]
Vintana - horoskoop
Vintana on   malagasside horoskoop, mis käib kuu järgi. See horoskoop on väga keeruline
ning   paneb   paika   isegi   käitumisnormid   igal   kuul,   nädalal   ja   päeval.  Teatud   päevadel   on
5
lubatud   teatud   värvid.   Esmaspäeviti   ei   tohi   katsuda   ja   syya   midagi   rohelist.   Samuti   on
keelatud alustada  alustada tööd. Teisipäeviti tohib tööd teha ainult hämaras ja hoiduda tuleb
täpilistest mustritest. Kolmapäeviti on tavaks mälestatada surnuid ning välistatud on pruun
värv. Neljapäeviti peetakse  pulmi  ja sellel ajal ei tohi riietuda musta. Reede päev on turupäev
ja soovitatav on kanda punast värvi, samuti võib reedel ka matuseid pidada. Laupäeviti on
kombeks paastuda ning helesinist sellel päeval kanda ei tohi. Pühapäeviti pole lubatud valget
selga  panna, kuna see päev on jumalatele pühendatud. [1]
 
Usk ja matuseriitused
Usk ja matuse riitused on malagassi kõikidel hõimudel suhteliselt samad. Suuresti on usu
põhialuseks  esivanemad  nagu ka Eestis. Sellepärast koheldakse ka oma esivanemaid suurima
austusega ning iga malagassi hõimu  kuuluv isik teab oma  suguvõsa peast ligi saja aasta
ringis.  Surmajärgne   teekond   on malagassidele  märksa  olulisem  kui  maine.  Oma  lähedasi
maetakse   kivimajakestesse,   millel   puuduvad   aknad   ning   kus   sees   on   neljakandilised
hauakambrid .   Kommete  kohaselt näeb usk ette, et surnu mässitakse linadesse ning asetatakse
neljakandilisse kivist hauakambrisse. On veendumus, et malagass ei  sure  kunagi ning seetõttu
usutakse, et elu surnuna on parem ning surnud on mõjukamad. Surnuid hoitakse ning nende
eest hoolitsetakse. Võetakse kuulda pere kõige vanemate liikmete unenägusid, kuna teatakse,
et nemad on surmale kõige lähemal. Surmajärgsel  hommikul  teevad naised oma juuksed lahti
ning lõpetavad kandmast akanjot (naiste traditsiooniline  riideese ) ning mehed ei kanna mütsi.
Seda tehakse 2-3 kuud, olenevalt kui lähedased ollakse surnule.
Kui keegi vanematest hõimuliikmetest tunneb, et mõnel  hingel  on külm või mõni hing on
üksik, korraldatakse  pidustus , mida nimetatakse Zanahariks.  Koonlud võetakse linadest lahti,
tantsitakse  ja räägitakse  nendega. Peale seda   mähitakse nad kallitesse uutesse linadesse,
võetakse   õlale   ning   tantsitakse   edasi.   Peale   sellist    riitust ,   viiakse   surnud   tagasi
hauakambrisse. Sellelaadset usuriitust korratakse   iga seitsme aasta tagant. Kadunuke saab
usuriitusest osa võtta  senikaua , kuni temast on jäänud järele ainult natukene tuhka. [1]
Malgasside suurimad hõimud
Meriinad
6
Madagaskari valitsevaks hõimuks on siiani meriinad, mis tähendab otsetõlkes „Need, kes
vaatavad  kõrgelt“. Meriinad on uskumuste põhiselt kristlased. [1]
Enamik meriinade majadest on ehitatud telliskividest ja mudast, mõnikord on majad isegi
kahekorruselised.   Peaaegu   igas   külas   on   meriinadel    kirik    kui   mitte   kaks:    katolik    ning
protestantlik . 
Meriinad   kummardavad   veel   veevaime,   keda   arvatakse   maal    elavat    juba   enne   inimeste
saabumist ning arvatakse, et neil on üleloomulik jõud. [6]
Üheks meriinade tavaks on mehe suguelundi eesnaha eemaldamine. Selle rituaali juures ei
viibi    naissoost    isikuid.     See   viiakse   läbi   enamasti   juba   haiglas   vastsündinuna.   Teise
võimalusena  teeb seda arst kodus, pimedatel tundidel enne koitu, ümbritsetud  muusikast,
tantsust, laulust ja sõpradest. Kuni mehed rituaali läbi viivad, tantsiva ja  laulavad  naised õues
ning pritsivad maja püha veega. [7]
Betsimisarakad 
Betsimisarakad   on   malagasside   hõim.   Nad   elavad   Madagaskari   saare   idarannikul   ning
moodustavad   15%   Madagaskari   elanikkonnast.   Betsimisarakad   on    paiksed    meresõitjad,
kalurid ning talupojad. [8]
Nende majad on enamasti ehitatud ravenalast, ”külaliste puu". Mõned majad on ehitatud ka
bambusest. Betsimisarakad on loodusega väga lähedased. 
Betsimisaraka naine kannab pikka  kleiti  koos särgiga ja neid kantakse eriti eriliste sündmuste
puhul. Mehed kannavad seelikut, mis on kinnitatud nende puusale.
Betsimisarakate jaoks on olulisel kohal leemurid. Arvatakse, et jumalad asetsevad leemurite
kehades , seetõttu on leemureid keelatud tappa ja süüa. Kohustus on matta leemureid  samade
rituaalidega nagu inimesi. Oma koht on nende jaoks ka krokodillidel.  Krokodille  vaadatakse
alati hirmu ja austusega. Krokodillide kaitseks on olemas ka amuletid, mida kantakse või
visatakse jõkke piirkondades, kus loomad elavad. Usutakse, et krokodillid  alluvad  nõidadele
ning on nendega tihedalt seotud.
Betsimisarakate ning ka mõndade teiste malagassi hõimude seas on  tabu  peale pealiku elust
lahkumist enam tema nime suhu võtta. Kui soovitakse lahkunud pealikust rääkida, antakse
talle uus nimi ning kõik nimes olevad sõnad asendatakse nende sünonüümidega. Ükskõik, kes
kasutab keelatud sõnu saab karmilt  karistada . [4]
7
Betsileod
Betsileod on malagasside hõim, kes moodustavad 12.1% kogu elanikkonnast ja elavad lõuna-
keskosas asuval mägismaal. Nad on lähedalt seotud meriinadega, kuna mõlemad paiknevad
mägipiirkondades.   Betsileod on arvatavsti Madagaskari parimad talupojad, ehitades riisi-
terasse kaljude nõlvadel, mis sarnanevda Filipiinide ja Indoneesia omadega. [9] Nad valisid
oma nime betsileod – “Paljud võitmatud” peale 19. sajandil toimunud kuningas Ramitraho
läbikukkunud vallutuskatset.
Betsileod   elavad   traditsiooniliselt   puidust   majades   või   taimsetest   kiududest   valmistatud
hüttides. Sageli on need kaunistatud motiividega. Nende toidulaud koosneb peamiselt riisist
ning kariloomade lihast. Samuti on betsileod suurepärased puidutöötlejad ning tuntud oma
suurte puidust skulptuuride poolest. Vaatamata kristliku usu levimusele on betsileode seas
märkimisväärne roll nõiast arstidel. Aravatakse, et nõidadest arstid on suutelised  suhtlema
esivanematega ning saavad nendega konsulteerida, kui näiteks on tegemist tervisehädade või
mürgitustega.   Ka astroloogid on väga hinnatud betsileode seas. Nendega konsulteeridakse
erinevate tseremooniate tähtaegade määramiseks või inimeste tuleviku lugemiseks. [10]
Kokkuvõte
Eestist enam kui kümme korda suurem saar on ootamatult kontrastirohke. Madagaskar on üks
vaesemaid riike maailmas. Hinnanguliselt on Madagaskari rahvaarv 22 miljonit ning enam
kui 90 % sealsetest inimestest peab hakkama saama vähem kui kahe dollariga päevas. Samas
ei ole need inimesed erinevalt mõnestki teisest Aafrika riigist näljas. Põhjuseks on riis, mida
malagassid   ise   nimetavad   oma   leivaks.   Olenevalt    piirkonnast    annab   maa   vähemalt   kaks
riisisaaki   aastas.   Samas   on   tegu   tohutult   rikka   riigiga,   sest   90%   Madagaskari   taime-ja
8
loomaliikidest  on endeemsed. See tähendab, et neid ei leia mitte kuskil mujalt. Umbes 88
miljonit aastat tagasi  eraldus  saar  Indiast  ja “ujus” aeglaselt oma praeguse asukoha poole,
lubades taimedel, loomadel ja etnilistel rühmadel segamatult areneda. [11]
Koos vihmametsade põletamisega kaovad maailmast alatiseks looma-ja taimeliigid, millest
paljusid ilmselt isegi ei tunta. Selle mõju ei jää avaldamata ka malagassidele. Ei Madagaskari
valitsus ega rahvusvahelised  organisatsioonid  pole suutnud sellele kätt ette panna. [11]
“Arahabao ny mpandalo fa tsy fantatra izay hofara rafozana” ehk “ tereta  igaüht, keda teel
kohtad, sest sa ei tea, kellest saab sinu ämm”. See malagassi ütlus iseloomustab hästi, miks
inimesed on seal sedavõrd sõbralikud. 
Kokkuvõttes võib öelda, et Madagaskar koos malagasside hõimuga on kui tõeline kultuuride
Segasumma suvila. 
Kasutatud allikad
[1] - https://arhiiv.err.ee/vaata/kuula-randajat-kuula-randajat-madagaskari-polisrahvad
[2] - https://et.wikipedia.org/wiki/Malagassid
[3] - https://en.wikipedia.org/wiki/Women_in_Madagascar
[4] - https://en.wikipedia.org/wiki/Betsimisaraka_people 
[5] - http://folkcloud.com/folk-music-by-country/madagascar 
[6] - http://www.madacamp.com/Merina 
9
[7]
 
 
https://books.google.ee/books?id=Z7 -
0RScquTIC&pg=PA28&lpg=PA28&dq=merina+culture&source=bl&ots=QsMPQbZGj1&si
g=0HbuDOYwM4OqcEBCxhBjS59slWk&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwiYsYawnqrXAhV
D3KQKHZIXB5g4ChDoAQgmMAA#v=onepage&q=merina%20culture&f=false 
[8] - https://et.wikipedia.org/wiki/Betsimisarakad 
[9] - http://www.wildmadagascar.org/overview/loc/24-people_central.html 
[10] - https://en.wikipedia.org/wiki/Betsileo_people 
[11]  http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestiekspress20140313.2.51.1 
10

Document Outline

• Sissejuhatus
  • Betsileod